See juubelipostitus olgu pühendatud ühele sissekandele, mis tehti seoses katsega klassifitseerida konvektsioonitüüpe ja seal tehti juttu 2007. a. mai lõpu äikestest. See on praegugi vist 2008. a. postituste hulgas alles. Järgnev on väljavõte, kaldkirjas on selgitus nüüdsest ajast.
1. ajaline jaotusviis
a) Öine konvektsioon
Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, näiteks 8. juunil 2008.
Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid rünksajupilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konvektsioonitasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konvektsioonitasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta, sest pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, nii et konvektsioonivoolud manduksid
(selgitus 31.3.2012: 2007. a. mai lõpus saabus kagust tõepoolest Eestisse troopiline õhumass, sest 850 hPa tasapinnal ulatus temperatuur +15°C-ni või veidi kõrgemalegi. 29. mai oli üks soojemaid ja prognoositi ulatuslikult äikest. Päev aga oli päikeseline ja alles õhtu eel saabusid lõunakaarest suured rünkpilved ning pimeduse saabudes algas tõsisem konvektsioon. Tekkis intensiivseid äikesekoldeid, mis aktiivsetena ületasid 30. mai öösel Soome lahe. Sellest juhtumist on kirjutanud ka Soome tormijahtijad. 2008. a. kirjutatud selgitus pole põhjusena õige, vaid võib parimal juhul olla vaid soodustavaks asjaoluks. Äikedsekolded arenesid öösel ikkagi kas seetõttu, et konvektsiooniks soodne õhumass saabus alles õhtul kohale või oli tegu mingi frondiga, mis andis tõuke äikese arenguks. Kolmas võimalus on selline, et rünksajupilved ühest küljest triivisid kaugemalt kohale, ent teisalt nende niiskus ja õhuvoolude süsteem, näiteks pagid, andsid tõuke uute kollete arenguks ja seetõttu jätkus aktiivsus öösel).
Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse/niiskuse/kauguse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus võib-olla selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).
Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks tingimust: vesi on palju soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal äike hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemperatuur enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suve lõpus; sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumekruupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konvektsioonitüübi ajal maha (2004).
/---/
a) Öine konvektsioon
Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, näiteks 8. juunil 2008.
Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid rünksajupilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konvektsioonitasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konvektsioonitasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta, sest pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, nii et konvektsioonivoolud manduksid
(selgitus 31.3.2012: 2007. a. mai lõpus saabus kagust tõepoolest Eestisse troopiline õhumass, sest 850 hPa tasapinnal ulatus temperatuur +15°C-ni või veidi kõrgemalegi. 29. mai oli üks soojemaid ja prognoositi ulatuslikult äikest. Päev aga oli päikeseline ja alles õhtu eel saabusid lõunakaarest suured rünkpilved ning pimeduse saabudes algas tõsisem konvektsioon. Tekkis intensiivseid äikesekoldeid, mis aktiivsetena ületasid 30. mai öösel Soome lahe. Sellest juhtumist on kirjutanud ka Soome tormijahtijad. 2008. a. kirjutatud selgitus pole põhjusena õige, vaid võib parimal juhul olla vaid soodustavaks asjaoluks. Äikedsekolded arenesid öösel ikkagi kas seetõttu, et konvektsiooniks soodne õhumass saabus alles õhtul kohale või oli tegu mingi frondiga, mis andis tõuke äikese arenguks. Kolmas võimalus on selline, et rünksajupilved ühest küljest triivisid kaugemalt kohale, ent teisalt nende niiskus ja õhuvoolude süsteem, näiteks pagid, andsid tõuke uute kollete arenguks ja seetõttu jätkus aktiivsus öösel).
Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse/niiskuse/kauguse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus võib-olla selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).
Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks tingimust: vesi on palju soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal äike hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemperatuur enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suve lõpus; sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumekruupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konvektsioonitüübi ajal maha (2004).
/---/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar