30. novembril oli vaja Rakveres teha C-kategooria linnasõidu ARKi eksam. Pärast eksamit oli aega jälgida ka taevast. Veidi enne lõunat olid näha ideaalse välimusega kõrgrünkpilved, kuid juba mõned minutid hiljem taeva ilme muutus ja näha on kihtpilved. Kas pilved tõepoolest muutusid nii kiiresti ja nii ulatuslikult?
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Selle juures aitab meid teadmine, millised on võimalikud üleminekud pilveliikide vahe
l. Selle kohta on pilveatlases olemas ka tabel..
.
.
.
.
.
.
.
Sealt näeb, et Ac ja St ristumiskohas on lahter tühi. See tähendab, et vastavat üleminekut (Ac→St) ei saa toimuda. Seega on järeldus see, et kihtpilved liikusid üle taeva, varjates kõrgemalasuvad kõrgrünkpilved. Kui meil oleks ainult kihtpilvedega foto ja näitaksime seda näiteks ilmavaatlejale, et ta kirjutaks üles pilveliigid, siis ta kirjutaks ainult kihtpilved. Kõik ülejäänud kõrgemalasuvad pilved jääksid märkamata ja fikseerimata. Seega ei tähenda kihtpilvedega kaetud taevas seda, et kõrgemal pole teisi pilveliike. Ka vaatluspäevikutesse märgitakse muidugi vaid need pilved, mida vaatleja näeb. Ülejäänud pilveliigid saaks satelliidipiltidelt kätte.
4 kommentaari:
Äkki seletad lahti, mida need märgid seal tabelis täpsemalt tähendavad? Tahaks targemaks saada :)
Jah, saab ikka.
+ antud pilvede põhiliigi üleminek näidatud põhiliigiks on võimalik;
- antud pilvede põhiliigi üleminek näidatud põhiliigiks ei ole võimalik;
(+) antud pilvede põhiliigi üleminek näidatud põhiliigiks on võimalik vahevormi kaudu;
V antud pilvede põhiliigi teke on võimalik rünksajupilvede (Cumulonimbus) lagunemisel.
Kui ristumiskohas on tühi lahter, siis tõlgendada seda kui antud üleminek ükskõik kummas suunas ei ole võimalik.
Tänud. V ja (+) olid need, mis tänu kommentaarile nüüd arusaadavaks läks.
Aga palun. Vahel on hea jätta mõni asi kohe selgitamata või juurde kirjutamata, sest see ärgitab mõtlema:)
Postita kommentaar