On olemas meteoroloogiliselt huvipakkuv liik fütoplanktonit – Phaeocystis. Fütoplanktonit Phaeocystis tuntakse seetõttu, et see tekitab suures kontsentratsioonis esinedes tihedat vahtu, mis katab vee pinda ning mida meri uhub rannikule või mis jääb kinni kalavõrkudesse. See fütoplankton täidab väga suurt ja olulist rolli Maa väävliringes (vaht ja ta isegi on kollakat värvi, pildil). 
Veidi tema bioloogiast. Phaeocystise elustsüklis vaheldub üherakuline flagellaat, kokkoidne ehitustüüp ja palmelloidne limakoloonia. Just viimane on massilise esinemise korral suureks nuhtluseks, põhjustades näiteks tohutu suuri vahuvalle Põhjamere lõunakaldal. Seda nii turistidele imetlemiseks kui keskkonnakaitsjatele peavaluks.
Asi on selles, et tema surres eraldub väävlit ühendina dimetüülsulfiid, mis satub atmosfääri. Teatavasti on pilved olulised ilma-ja kliimategurid. Pilvede täpne tekkepõhjus pole teada, kuid üks eelduse pilvede tekkimisel on tingimata kondensatsioonituumad. Dimetüülsulfiid on suurepäraseks kondensatsioonituumaks. Niisiis, Phaeocystise õitsengute tagajärjel vabaneb palju neid tuumakesi, mis põhjustavad vähemalt antud kohas pilvisuse suurenemist.
Väga kaua vaieldi, kas pilved jahutavad või soojendavad kliimat. Selgub, et mõju sõltub pilveliigist. Madalad pilved suurendavad atmosfääri vastukiirgust (vähendavad Maa efektiivset kiirgust) ning mõjuvad kui vatitekk – soojendavana. Kiud-jt kõrged pilvede aga suurendavad Maa albeedot ning seega mõjuvad jahutavalt. Küsimus on ainult selles, kas Phaeocystis tuntakse põhjustab madalate või kõrgete pilvede hulga suurenemist (või mõlemat).
Veidi tema bioloogiast. Phaeocystise elustsüklis vaheldub üherakuline flagellaat, kokkoidne ehitustüüp ja palmelloidne limakoloonia. Just viimane on massilise esinemise korral suureks nuhtluseks, põhjustades näiteks tohutu suuri vahuvalle Põhjamere lõunakaldal. Seda nii turistidele imetlemiseks kui keskkonnakaitsjatele peavaluks.
Asi on selles, et tema surres eraldub väävlit ühendina dimetüülsulfiid, mis satub atmosfääri. Teatavasti on pilved olulised ilma-ja kliimategurid. Pilvede täpne tekkepõhjus pole teada, kuid üks eelduse pilvede tekkimisel on tingimata kondensatsioonituumad. Dimetüülsulfiid on suurepäraseks kondensatsioonituumaks. Niisiis, Phaeocystise õitsengute tagajärjel vabaneb palju neid tuumakesi, mis põhjustavad vähemalt antud kohas pilvisuse suurenemist.
Väga kaua vaieldi, kas pilved jahutavad või soojendavad kliimat. Selgub, et mõju sõltub pilveliigist. Madalad pilved suurendavad atmosfääri vastukiirgust (vähendavad Maa efektiivset kiirgust) ning mõjuvad kui vatitekk – soojendavana. Kiud-jt kõrged pilvede aga suurendavad Maa albeedot ning seega mõjuvad jahutavalt. Küsimus on ainult selles, kas Phaeocystis tuntakse põhjustab madalate või kõrgete pilvede hulga suurenemist (või mõlemat).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar