Täna, 18. märtsil 2008 on oodata selle aasta esimest märgatavat klassikalist termilist konvektsiooni. Kuigi aeg on varajane ning termilise konvektsiooni tõttu muutuvad rünkpilved rünksajupilvedeks enamasti alates maist, harva ka aprillist (esimesed term. konv. märgid ilmuvad veebruari lõpust, kindlasti aga märtsist väheste rünkpilvedena taevasse, kui on rahulikum ja ilus ilm), sest soojusest ei piisa, on siiski mulle tuttav nn märtsifenomen.
See tähendab seda., et kuigi märtsis on maapind väga külm (enamasti lumikatte all, sel aastal küll suuresti lumeta, sest meteoroloogiliselt jäigi talv taevasse), et võiks toimuda märkimisväärsem term. konv., on üldiselt igal aastal märtsis ühel-kahel, harva rohkematel päevadel (2006. a märtsis terve nädal) ilm rahulik, kuid hommik kas säravsinise taeva või poolpilves taevaga, justnagu tänasel päeval. Päeva edenedes arenevad rünkpilved, mis muutuvad mõne aja pärast rünksajupilvedeks. Äikest muidugi ei kaasne kunagi ja rünksajupilvede tipud on talvised, nagu ikka sel ajal, kui nad ilmuvad . Tavaliselt oleme sellisel korral kas kerges madalrõhus (nagu 2006. a märts ja 18.3.2008) või külmas tagalas. Tuul on väga nõrk ja sageli muutliku suunaga, pigem põhjast kui lõunast. Rünksajupilved annavad sademeid nõrgast kuni üsna tugevani, väga tugev sadu on vähetõenäoline ja alati tahkete sademetena (lumi, teralumi, lumekruubid), sest õhumass on külm või väga külm. Pilved on (väga) väheliikuvad. Lõpetuseks olgu öeldud, et jäätuvate kõrgkiht-ja kõrgrünkpilvede kiht, mille saatel langeb üksikuid lumehelbeid, on tavaliselt labiilse stratifikatsiooni tunnuseks.
(peatselt: reisist Kanaaridele)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar