7.-14. märtsil viibisin seoses tööülesannetega Kanaaride arhipelaagis. Alguses oli plaanis puhkus, ent kujunes hoopis teisiti välja. Külastasin kahte saart – La Gomera ning Tenerifet. Muu kõrvalt jäi aega ka inimeste ning looduse jaoks üldisemalt.
Kanaarid on vulkaanilised saared, kus elab kokku ligi 2 miljonit inimest. Kuuluvad Hispaania koosseisu ning Tenerifel asub kuningriigi kõrgeim tipp – El Teide. Vastav ala on kuulutatud rahvuspargiks, mille külastamine oli üks mu ülesannetest. Tenerife on Kanaari arhipelaagi suurim saar.
Loodus
Üldvaade Kanaaride loodusele
Kanaarid on vulkaanilised saared, kus elab kokku ligi 2 miljonit inimest. Kuuluvad Hispaania koosseisu ning Tenerifel asub kuningriigi kõrgeim tipp – El Teide. Vastav ala on kuulutatud rahvuspargiks, mille külastamine oli üks mu ülesannetest. Tenerife on Kanaari arhipelaagi suurim saar.
Loodus
Üldvaade Kanaaride loodusele
Kanaaride rannikuala, eriti lõunarannik, kus asuvad suurimad kuurordid Los Christianos ja Playa de las Americas, on poolkõrbeline. Aastas keskmiselt 7 sajupäeva. Taimestikus domineerivad piimalillelised ning sissetoodud viigikaktused. Parajasti oli Kanaaridel ka kaktuseviljade valmimisperiood. Neid aga siiski ei korjata peamiselt saaste tõttu. Kuna Kanaaridel on väga hästi välja kujunenud kõrgusvööndilisus, siis oligi geograafia õppetund silme ees.
Taimestik 
Tüüpiline taimekooslus piimalilledest ja sissetoodud viigikaktustest
Tüüpiline taimekooslus piimalilledest ja sissetoodud viigikaktustest
Nagu öeldud, rannikul peamiselt piimalilled ja palmid. Kanaaridel kasvab vaid üks looduslik palmiliik – kanaari datlipalm. Seda palmi looduses enam peaaegu polegi, vaid kasutatakse laialdaselt haljastuses, natuke ka istandustes. Sellest saadakse „palmimett“, mis on koos meerummiga saanud Kanaaride kaubamärgiks. Palmimesi on tegelikult tüvemahlast keedetud siirup, seega õiemeega pole midagi pistmist.
Umbes 400-500 m kõrgusel, kus on võimalikud juba ka öökülmad talviti, kasvab kaktuste, piimalillede ja palmide kõrval mitmesuguseid paksulehelisi ja üksikud männid. Kanaaridel kasvab looduslikult ainult kanaari mänd, mida iseloomustab kuivataluvus ja erakordselt pikad okkad (vahel üle 20 cm). Männid saavad kogu vee õhust ning moodustavad mägedes suuri puistuid (metsi meie mõistes). Tänu mändidele on Tenerifel üldse põhjavett, sest õhuniiskus läheb mööda tüvesid pinnasesse (varem oli põhjavett ka teistel saartel, kuid inimese tõttu enam mitte). Mõistagi on põhjaveest vähe ning nii joogiks kui pesemiseks kasutatakse merevett.
1500 m kõrgemal on valdavaks alpi niitude taoline kooslus. Kuna tingimused on Kanaaridel erilised (jutt on peamiselt ikka Tenerifest), siis oli ka floora mõistagi üsna kummaline. Eemalt vaadates võis märgata, et mäeküljed on kaetud hallide või pruunjasroheliste mätaste või padjanditega. Tegemist on põhiliselt Teide leetpõõsaga, mis tegelikult kasvab kuni 2 m kõrguseks. Seal oli veel hulk teisigi taimeliike, ent aega polnud kõiki määrata (tähtsamad vast Teide karikakar, Kanaari ussikeel jt).
Umbes 400-500 m kõrgusel, kus on võimalikud juba ka öökülmad talviti, kasvab kaktuste, piimalillede ja palmide kõrval mitmesuguseid paksulehelisi ja üksikud männid. Kanaaridel kasvab looduslikult ainult kanaari mänd, mida iseloomustab kuivataluvus ja erakordselt pikad okkad (vahel üle 20 cm). Männid saavad kogu vee õhust ning moodustavad mägedes suuri puistuid (metsi meie mõistes). Tänu mändidele on Tenerifel üldse põhjavett, sest õhuniiskus läheb mööda tüvesid pinnasesse (varem oli põhjavett ka teistel saartel, kuid inimese tõttu enam mitte). Mõistagi on põhjaveest vähe ning nii joogiks kui pesemiseks kasutatakse merevett.
1500 m kõrgemal on valdavaks alpi niitude taoline kooslus. Kuna tingimused on Kanaaridel erilised (jutt on peamiselt ikka Tenerifest), siis oli ka floora mõistagi üsna kummaline. Eemalt vaadates võis märgata, et mäeküljed on kaetud hallide või pruunjasroheliste mätaste või padjanditega. Tegemist on põhiliselt Teide leetpõõsaga, mis tegelikult kasvab kuni 2 m kõrguseks. Seal oli veel hulk teisigi taimeliike, ent aega polnud kõiki määrata (tähtsamad vast Teide karikakar, Kanaari ussikeel jt).
Umbes 3000 m kõrgusel on valitsev lumi ja jää. See siiski pole mäestikus aastaringi, vaid sulab märtsis tavaliselt ära. Moodustab aga novembris või detsembris. Kuna saarte põhjanõlv on niiskem, siis on ka taimestik lopsakam. Mäestikus männikud, madalamal eukalüpti- ja kanarbikusalud. Kasvatatakse väga palju banaane, aga ka teisi eksootilisi taimi.
Loomastik on Kanaaridel väga vaene. Leidub tohutult sisalikke. Kohati on neid teede ääres või prügihunnikutes nii palju, et on tegu mitte pealeastumisega. Suurim looduslik loom, keda võib näha, on jänes. Sarnaneb meie halljänesele nii välimuselt kui suuruselt. Tedagi õnnestus mul näha, sest kolan seal, kuhu „normaalsed“ inimesed ei lähe. Üldse on suurim loom kaljukits, kes toodi aastakümnete eest saarele, kuid hiljem huvi nende kasvatamise vastu vähenes. Loodusesse pääses üsna palju kitsi, kuid neid on peaaegu võimatu kohata, sest elavad väga üksildastes paikades. Üks endine giid, kes on saarel elanud ja rännanud üle 30 aasta, nägi ainult üks kord neid juhuslikult 16 aasta eest. Igasugused maod puuduvad.
Putukaid on pealtnäha saarel vähe, sest varjuvad kuumuse või tugeva päikesekiirguse eest. Suurem võimalus neid kohata on öösel mõne valgusallika läheduses. Kärbseid on vähe või üldse mitte. Sääsed puuduvad, sest pole ühtegi sood, jõge ega järve, kus nad paljuneda saaksid. Suurimatest putukatest väärivad märkimist liblikad, keda on üsna palju. Meenutasid meie lapsuliblikaid, kuid kahjuks polnud liiki toimetuste tõttu aega määrata. Mesilasi on vähe ning needki tarudest.
Lindudest võis kuurortidest märgata kas kaelus-turteltuvi, kes olid peamiselt soojal lõunarannikul ja väga häälekad või tavalist kodutuvi, keda Eestiski külluses. Teisi linde peaaegu polnud. Kanaarilind on muide saanud nime saartelt, mitte vastupidi.
Inimesed ja kultuur
Loomastik on Kanaaridel väga vaene. Leidub tohutult sisalikke. Kohati on neid teede ääres või prügihunnikutes nii palju, et on tegu mitte pealeastumisega. Suurim looduslik loom, keda võib näha, on jänes. Sarnaneb meie halljänesele nii välimuselt kui suuruselt. Tedagi õnnestus mul näha, sest kolan seal, kuhu „normaalsed“ inimesed ei lähe. Üldse on suurim loom kaljukits, kes toodi aastakümnete eest saarele, kuid hiljem huvi nende kasvatamise vastu vähenes. Loodusesse pääses üsna palju kitsi, kuid neid on peaaegu võimatu kohata, sest elavad väga üksildastes paikades. Üks endine giid, kes on saarel elanud ja rännanud üle 30 aasta, nägi ainult üks kord neid juhuslikult 16 aasta eest. Igasugused maod puuduvad.
Putukaid on pealtnäha saarel vähe, sest varjuvad kuumuse või tugeva päikesekiirguse eest. Suurem võimalus neid kohata on öösel mõne valgusallika läheduses. Kärbseid on vähe või üldse mitte. Sääsed puuduvad, sest pole ühtegi sood, jõge ega järve, kus nad paljuneda saaksid. Suurimatest putukatest väärivad märkimist liblikad, keda on üsna palju. Meenutasid meie lapsuliblikaid, kuid kahjuks polnud liiki toimetuste tõttu aega määrata. Mesilasi on vähe ning needki tarudest.
Lindudest võis kuurortidest märgata kas kaelus-turteltuvi, kes olid peamiselt soojal lõunarannikul ja väga häälekad või tavalist kodutuvi, keda Eestiski külluses. Teisi linde peaaegu polnud. Kanaarilind on muide saanud nime saartelt, mitte vastupidi.
Inimesed ja kultuur
Õhtu kuurordis
Inimesed on seal sõbralikud ning abivalmis. Ei osata võõrkeeli, kuid saadakse siiski paarist sõnast aru. Väga palju on igasuguseid väikepoode, millest pole üldiselt kasu. Kuurortides on palju kalleid restorane, mis on umbes meie tasemel. Turismindus on väga oluline, aga ka kalandus. Põllumajandusest on peamiselt istandused ja väga vähe terrassipõllundust, sest saared on mägised. Juuakse magestatud ookeanivett, mida siiski ei soovitata. Parem on pudelivesi. Arhitektuur sarnaneb Hispaania lõunaosa omale (majad enamasti valget värvi, et palav poleks). Eraldi on elu mägikülades, mida on väga palju. Käiakse linnades ja kuurortides tööl. Varem oli oluline loomakasvatus, aga mingil määral ka põllundus. Kanaarid on teise taseme veinitootmispiirkond. Väga hästi on korraldatud liiklus, eriti bussitransport. Üldiselt ei peeta liiklusmärkidest kinni, mis on saanud kohalikuks tavaks, välja arvatud ülekäigurajal. Vahel peetakse kinni juba 100 m enne ülekäigurada. Kohalikuks bussifirmaks on Titse, kus soovitatav on osta bono kaart. Mõned bussijuhid on täiesti hullunud, kes sõidavad isegi mäestiku kitsastel teedel enam kui 100 km/h (puutusin ka ise kokku), kuid leidub ka rahulikuma sõidumaneeriga juhte. Vahemaad ei ulatu üle 150 km.
La Gomera saar. Tegemist on üsna erilise saarega. See on peaaegu puutumatu loodusega. Saarele sõideti kohaliku laevaga. Kuna saar on 30 km kaugusel Tenerifest, siis kulus kohale jõudmiseks üks tund (kiirlaevaga pool tundi). Seegi saar on mägine, ent kõrgeim tipp umbes 1500 m Tenerife 3700 m vastu. Suur osa saarest on kaetud kanarbiku- ja loorberimetsaga (laurisilva), mille sarnaseid pole kuskil mujal ilmas. Seetõttu on UNESCO selle kuulutanud maailmapärandiks. Madalamal on põhiliseks puuliigid kanarbik, mis kasvab 10-15 m kõrguseks puuks (!). kõrgemal aga loorberimets. Tegemist pole siiski meile tuntud supiloorberiga, vaid see on kohalik liik. Sarnaselt teiste saartega saavad kogu niiskuse õhust.
Ilmastik. Kõige tähtsam oli minu jaoks muidugi ilm ja kliima. Kanaaride kliima on tüüpiliselt troopiline. Valitsevad peamiselt laskuvad õhuvoolud, mistõttu sajupilvi enamasti ei moodustu. Ilma määrab Assoori maksimum. Sellegipoolest on taevas üsna sageli pilvine. Põhiliselt esineb kaks pilvetüüpi: kiudpilved ja nende alaliigid ning vormid ja kihtpilved. Kiudpilved katavad vahel taeva mitmeks päevaks, kuid halonähtusi on vähe (halo viitaks sademetele). Kihtpilved moodustuvad sinna, kus passaattuuled on sunnitud üles tõusma (enamasti saare kirde- ja põhjakülg, sest põhjapoolkeral on kirdepassaadid). Väga sageli on kihtpilvede rajoonides nõrka uduvihma, kuid see ei niisuta pinnast. Kuna mäed on pilvedes, siis vahel käivad seal geograafiatudengid uurimas, kuidas moodustuvad vihmapiisad, sest seda juhtub sageli. Sain ka ise nähtuse jälgimisest osa. Sajupäevi on keskmiselt 7 (mõeldud on siiski korralikku vihma). Äikest peaaegu pole (3 aasta kohta ainult ehk kord). Esinemise korral on äike metsik koos paduvihmavalingutega (mägedes oli jälgi näha - toomateed). Mäestikes on igal talvel lumetorme. Kohalikud jätavad sellisel juhul kõik tegemised kohe pooleli ja tormavad ilmaimet vaatama. Peetakse lumesõdu ning ehitatakse lumememmi.
La Gomera saar. Tegemist on üsna erilise saarega. See on peaaegu puutumatu loodusega. Saarele sõideti kohaliku laevaga. Kuna saar on 30 km kaugusel Tenerifest, siis kulus kohale jõudmiseks üks tund (kiirlaevaga pool tundi). Seegi saar on mägine, ent kõrgeim tipp umbes 1500 m Tenerife 3700 m vastu. Suur osa saarest on kaetud kanarbiku- ja loorberimetsaga (laurisilva), mille sarnaseid pole kuskil mujal ilmas. Seetõttu on UNESCO selle kuulutanud maailmapärandiks. Madalamal on põhiliseks puuliigid kanarbik, mis kasvab 10-15 m kõrguseks puuks (!). kõrgemal aga loorberimets. Tegemist pole siiski meile tuntud supiloorberiga, vaid see on kohalik liik. Sarnaselt teiste saartega saavad kogu niiskuse õhust.
Ilmastik. Kõige tähtsam oli minu jaoks muidugi ilm ja kliima. Kanaaride kliima on tüüpiliselt troopiline. Valitsevad peamiselt laskuvad õhuvoolud, mistõttu sajupilvi enamasti ei moodustu. Ilma määrab Assoori maksimum. Sellegipoolest on taevas üsna sageli pilvine. Põhiliselt esineb kaks pilvetüüpi: kiudpilved ja nende alaliigid ning vormid ja kihtpilved. Kiudpilved katavad vahel taeva mitmeks päevaks, kuid halonähtusi on vähe (halo viitaks sademetele). Kihtpilved moodustuvad sinna, kus passaattuuled on sunnitud üles tõusma (enamasti saare kirde- ja põhjakülg, sest põhjapoolkeral on kirdepassaadid). Väga sageli on kihtpilvede rajoonides nõrka uduvihma, kuid see ei niisuta pinnast. Kuna mäed on pilvedes, siis vahel käivad seal geograafiatudengid uurimas, kuidas moodustuvad vihmapiisad, sest seda juhtub sageli. Sain ka ise nähtuse jälgimisest osa. Sajupäevi on keskmiselt 7 (mõeldud on siiski korralikku vihma). Äikest peaaegu pole (3 aasta kohta ainult ehk kord). Esinemise korral on äike metsik koos paduvihmavalingutega (mägedes oli jälgi näha - toomateed). Mäestikes on igal talvel lumetorme. Kohalikud jätavad sellisel juhul kõik tegemised kohe pooleli ja tormavad ilmaimet vaatama. Peetakse lumesõdu ning ehitatakse lumememmi.
Merepinnatasemel on aasta keskmine temperatuur üle 20 kraadi. Väga harva on väga kuum, kuid siis ka vähemalt 37 kraadi. Enamasti on sooja aasta ringi 20-25 kraadi, talvel sageli siiski vähem. Kuna ookean on ümberringi, siis see soojendab, aga ühtlasi ka jahutab ehk siis muudab temperatuuriamplituudi väikeseks. Veed on väga külmad (18-19 kraadi aasta ringi), seetõttu on kuumust harva. Inversiooni tõttu on Saharast saabunud tolmu tõttu sageli nädalaid saared tihedas vines (vahel nähtavus nagu meil udus). Päikesega peab ettevaatlik olema, sest isegi pilvise ilmaga on võimalik saada päikesepõletust. Sageli on inimesed vastutustundetult päev otsa igasuguste kaitsekreemideta päevitamas ning tänaval võis näha mahakoorunud nahaga inimesi.
Jaanileivapuu kaunad on söödavad, ent kõikjal kättesaamatus kõrguses
2 kommentaari:
Tänu hea kommnentaari eest!
Kristiina (just naasnud, 01.04.10)
Aitäh! Tore, kui midagi huvitavat või kasulikku leidsite.
Ma vaatan arhiivipostitusi väga harva, kui üldse ja seetõttu kohe ei vasta või võib sõnastus näiteks olla halb või vigane. Igal juhul nüüd parandasin siia postituse jäänud näpukad ära.
Postita kommentaar