Hoiatus! Alljärgnev tekst ei pruugi olla täiesti õige ja adekvaatne. Kui keegi märkab vigu või tahab oma arvamuse lisada jne, on kõik kommenataarid oodatud.
Teisipäeva oli EMHIs ettekanded koondpealkirjaga "Meie planeedi seire parema tuleviku nimel". Päev jagati kaheks: esimene pool hõlmas pigem energeetikat ja kliimat.
Tähtsamad ettekanded olid järgmised: Peeter Karing rääkis päikesenergeetikast. Tema ettekandest tuli välja, et tegemist on suurima ressursiga üldse ning just päikeseenergiat peab inimkond kasutama, et probleemidest jagu saada. Teadlane rääkis oma visioonist, mis aastaks kui suur osakaal ning rõhutas, et see on just tema nägemus. Tegelikkus võib kujuneda hoopis millekski muuks. Väga oluline on, et hind kujuneks seadmete jmt hinnast soodsamaks. Vastav hinnarajoon nihkub tema nägemuses Eestini.
Teine, üks parimaid ettekandeid, käsitles õhuvoolude dünaamikat aastate lõikes. Eriti pälvis tähelepanu märts ning mõiste "režiiminihe". Vähem käsitlemist leidis august. Need kaks kuud koos septembriga on tavaliselt suva alguseks ja lõpuks. Klimaatiline suvi tähendab seda, et ülemistes õhukihtides on õhuvool suunatud pigem lõunast põhja kui vastupidi. Viimasel juhul on tegemist talvega. Selle järgi võib ka august olla talvekuu. Ettekandes näidati, et režiiminihke tõttu võib õhuvool olla real aastatel märtsis nii lõunast põhja kui ka vastupidi. Selleks olid leitud tuulevektorid ning uuriti, kas tegemist on tsüklilise nähtusega. Sinnapoole asi tõepoolest kaldus, aga jäika seisukohta ei võetud.
Jaak Jaagus rääkis Eesti kliima muutumisest. Seegi ettekanne oli sarnaselt eelmisele rangelt matemaatiline. Ta hoidus igasugustest kaugematest järeldustest. Selgus, et peamiselt on muutunud talv (soojemaks ja sajusemaks). Vähem muutusi oli kevadel, aga ka suvel. Need võivad olla ebaolulised. Sügis on peaaegu jäänud muutumatuks. Leiti, et tormipäevade arv on kasvanud. Paljude muutumiste taustal ilmnes, et viimasel ajal on tõusutendentsid aeglustumas.
Peeter Kõiva rääkis inimeste suhestumisest loodusega. See ettekanne oli küllaltki segane (vaikne kõne, jutu mittekattumine esitlusega). Esitlus oli väga hästi koostatud, kuid jutt kaldus kohati tugevasti kõrvale. Kahjuks jäi üsna palju arusaamatuks.
Lõunavaheaeg kulus peamiselt kohaletulnutega rääkimisele.
Pärast lõunavaheaega olid ettekanded EMHI-teemalised või äikesest. Räägiti EMHI tulevikust, eriti sellest, milliseid mudeleid ja kuidas saaks paremini kasutada prognoosimisel jne. Juttu oli ka digitaliseerimisprojektist. Kavas on kõik EMHI säilikud digitaliseerida, et saaks need muuta tavatarbijale kättesaadavaks. Peamiseks probleemiks on näiteks kaartide suurus: pole sobivaid skännereid, seega laheneb probleem pildistamisega.
Sven-Erik Enno rääkis pikemalt äikeste sagedusjaotusest Tõravere detektori põhjal. Mingeid teha ei saanud, sest äikesevaatlusvõrk taasloodi 2005. aastal ja ega ta järeldusi teinudki. Ta seletas pigem töömeetodeid ja mida üldse saab nende andmetega teha. Üldse on viimased aastad mingite kokkuvõtete tegemiseks ebasobivad, sest ilmselt hälbivad reaalsest keskmisest viimaste aastate äikeste esinemiskohad, ajad ja tugevused märgatavalt. Enno ettekandest tuli välja, et 2007. aasta suvel oli ruutkilomeetri kohta kõige enam välgulööke merel ja Loode-Eestis, kuigi on ju üldteada võiks isegi öelda fakt, et Kagu-Eestis on äikesenäitajad kõrgeimad (kommentaariks veel, et Ennolt ilmus hiljuti Horisondis artikkel, kus selgub, et hoopiski Kirde-Eestis on äikest enim). Teine ettekanne äikesest tuli ühelt diplomandilt. Peab ütlema, et tema ettekanne oli oluliselt halvem ning tekitas palju küsitavusi, kuid mõte oli väga hea: ta uuris, kui usaldusväärne on äikeste registreerimisel automaatika. Selgus, et 85 % ulatuses on andmed kattuvad (ta võrdles meteojaamade ja radarite andmeid).
Viimased ettekanded käsitlesid tormide mõju Eesti kuhjerandadele, tuuleelektri kasutuskogemusi Taanist ja aktinomeetriat. Kahjuks nendest ei saanud osa võtta, seetõttu pole nende kohta pikemat kommentaari.
Loomulikult olid esindatud ka stendiettekanded. Olgu mainitud stend ilmatüüpidest, mis põhjustavad tugevaid sademeid (Olga Mätlik, Piia Post), aga ka stend õhutemperatuuri kiirest muutumisest, statistika ja analüüs (Taimi Paljak).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar