Tormidest ja lähiaja ilmast

Kahjuks kasutatakse sõna "torm" sageli mõtlematult, nii et sõna tähendus hajub. Samasugune tähelepanek on kahjuks ilmafoorumist (ilmastik.pri.ee/forum): kui luuakse uus teema, on viimasel ajal sageli pealkirjaks "torm" sel-ja-sel kuupäeval, põhjendades tuule tugevusega kuni 21 m/s. Kuidas on lood tegelikult? Mis on üldse torm?

Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sagedasest äikesest jne ning põhjustab sageli suurt sademekogust, rahet, lumesadu ja tuisku jne.
Tormi liigitamine tuule tugevuse ja kiiruse järgi sõltub mõistete kultuurilisest ja ajaloolisest taustast. Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudile on kohaliku meteoroloogia ajalugu saksakeelsete juurtega ja seega pärinevad meil kasutusel olevad tormi kriteeriumid saksakeelsest terminoloogiast. Inglise keeles ja Beauforti skaalal tähistatakse tormi kriteeriumid suuremate väärtustega.
Saksa ja eesti keeles loetakse tormiks (Sturm) tuult tugevusega alates 9 Beuforti pallist ja kiirusega 20,8-24,4 m/s ehk 75-88 km/h. Ingliskeelne Storm algab 10 Beaufort pallist ehk kiirusest 24,5-28,4 m/s ehk 89-102 km/h.

Seega on torm keeleliselt relatiivne nähtus ning oma olemuselt konventsionaalne (kokuleppeline). Väga palju sõltubki just kultuurist ning keelest, et vastavat atmosfääriseisundit võiks tormiks nimetada. Seetõttu olgem mõistete kasutamisega ettevaatlikud, kui ei tea täpset tähendust.

...........................................

See talv sarnaneb möödunuga, kuid kontrastid olid tollal suuremad: suurem soojus, rohkem sademeid ja torme ning suurem külmenemine. Sel korral on kõik nõrgemini välja kujunenud. Talv ei jää korralikult püsima, vaid on enamasti sula. Lund ei tule palju, hea, kui üldse saab looduslikul lumel suusatada.

Lähipäevil on ilm pilves, kuid uuel nädalal väheste sademetega. Pisut muutub jahedamaks, mis soodustab pigem libedust, kui lumesadu. Tuul on ikka mõõdukas ja lõunast.