Tormiga kaasnes Soome lahel ka äike. Sellest informeeris mind sõber, kes elab Pirital ja ennustas juba päeval, et võib tulla äikest. Palusin tal kokkuvõtte teha, mis on järgmine:
"Äike oli väga kaugel ning pilvedes. Intensiivsus oli kella 20:30 paiku umbes 2-3 lööki 10-s minutis ja umbes 22:30 paiku sagenes lühikesema ajaperioodi vältel. Sademed: meie kohal oli ainult suhteliselt nõrk vihm, tuul oli tugev ja edelast. Öö poole sadu tugevnes selle intensiivsema äikese ajal." Välgu helenduse kirjeldus: "läänes/loodes/põhjas/kirdes, väga kaugel, hele, sinist värvi ja mere kohal" (minupoolne täpsustus: äike oli Soome lahel ja ilmselt Helsingile lähemal kui Tallinnale, huvilised võisid vastavat pilve-ja sajuriba jälgida Testbedilt).
Tegemist on objektiivse ja usaldusväärse inimesega, seega kindlasti pole see valeinfo ning ei usu, et ta segas välgud mingi muu sähvatuse või helendusega ära. Teadmiseks veel: täpselt aasta eest jaanuaris oli ka äikest ning sedagi ennustas ta täpselt.
Esmaspäeval korduvad taas sarnased tingimused, vastav indeks (Li) võib langeda isegi -1-ni. Madalrõhkkonnakese saabub Eesti kohale või väga lähedale.
Kommentaar: tagantjärele mõeldes olid ju kõik tunnused olemas, et võiks äikest tulla. Esiteks kordus aasta eest olnud tingimused. Teiseks suurenes õhutemperatuuri erinevus Eesti ja Soome vahel hüppeliselt, kolmandaks langes õhurõhk väga kiiresti (trend isegi üle -7 mmHg 3 tunni kohta), neljandaks oli meri lahti ja soe, viiendaks saju iseloom (tugev, hootine, mis viitas konvektsioonile ja rünksajupilvedele), kuuendaks olid vastavad pilved jälgitavad satelliidipildil, seitsmendaks saju iseloom Testbedil ning lõpuks EMHI HIRLAM mudel (kahjuks ma ei oska seda nii kasutada, nagu mu sõber).
Ma ei mõelnud äikesele tunnustele vaatamata mõtlemise raamide tõttu: talvine äike pole just tavaline nähtus. Ometigi olen alati soovinud seda näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar