Väga hea raamat, soovitan kõigile. Tegemist on sügavalt filosoofilise teosega, mis avab inimese hingeelu. Peategelane Ravic peab elama varjuelu, olles samal ajal nii vihkaja kui armastaja rollis. Raamat on täidetud kullateradega. Tähelepanelikult lugedes kirjutasin mõned ka välja:
"Ja mis teil ka südamel poleks - ärge pidage seda liiga tähtsaks, vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad...eriti öösel. Öö liialdab." (Ravic)
...............
"Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste šlakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic)
............
"Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda.. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Boris Morozov)
..........
"Üksindus - eluigavene refrään. See ei olnud ei pahem ega parem kui mõnigi muu asi. Sellest räägiti liiga palju. Inimene on alati ja mitte iial üksi." (Ravic)
.............
"Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha, muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." (Ravic)
.............
"Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda." (Ravic)
...........
"Teie ei näe sedamoodi välja, et te ennast unistustega petaksite." (Kate Hegström)
.............
"Ka tegelikkusega võib ennast petta. See on veelgi kardetavam unistus." (Ravic)
...........
"...Ma mõtlen tõeliselt õnnelik, nii et õhust puudus tuleb, eneseunustuseni, kogu olemusega." (Kate Hegström)
.............
"Hääletu, tsesuur kahe hingetõmbe vahel. Aja hammustus, mis pikkamisi südame läbi närib." (Ravic)
...........
"Mille unustad, sellest tunned elus hiljem puudust..." (kelner)
...............
"Julge, aval nägu, mis ei küsinud, vaid lihtsalt oli ja ootas - kuidagi tühi nägu. Nägu, mille ilmet iga tuulepuhang võis muuta. Nägu, millest võis kõike esile manada. See oli justkui ilus, tühi maja, mis ootas vaipu ja maale. Kõik võimalused olid olemas - sellest võis saada palee või lõbumaja. Olenes vaid, kes teda sisustas. Kui piiratud näis selle kõrval kõik, mis oli juba täis tuubitud ning kandis maski." (Ravic)
................
"Ta tajus, et Joan ootab temalt sõnu. Midagi endast ja Temast. Aga Ta ei suutnud seda. Joan oli juba liiga palju ütelnud. Rohkem, kui vaja." (Ravic)
................
"Liiga ruttu ja liiga kergelt läks kõik. Või oli see ainult see, et keegi ootas..selle asemel, et tema ise ootaks." (Ravic)
.............
"Ta andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ta polnud midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas." (Ravic)
............
"Ma ei tea midagi. Ma ainult räägin. Kunagi ei tea midagi. Kõik on alati teisiti. Ka nüüd. Iial pole teist ööd. Ikka on esimene. Teine oleks lõpp." (Ravic)
.........................
(Täiendatakse peatselt...)
2 kommentaari:
Just loen Triumfikaart. Häid tsitaate leiab, eriti meeldib see mis käib kahetsemise kohta.
Aitäh, mulle see raamat meeldis. Aga jah, kahjuks täiendamist siiski ei toimu, kuna juba ammusest ajast enam sellega ei tegele.
Postita kommentaar