46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

Kommentaariumi link

11. novembril tegin doktorantide seminaril ettekande: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximV29ZVDhYajlJT0U/view (saab alla laadida noolesümbolile vajutades).

12. novembril oli ettekanne TEUK seminaril: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximQzBYYlBOb1R5YXc/view (allalaadimine nagu eelmisel). www.upload.ee-d enam ei kasuta, sest paljudel tekkis linki avades probleeme pealetükkiva reklaamiga jms. 

15. novembril püsis Eesti kohal Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. Selles areneb osatsüklon, mis liikus lõpuks Eesti kohale ja hääbus (täitus) samal ajal.

Hommikuks arenes mitmel pool udu, eriti Ida-Eestis. Päeval küll udu kadus ja selgimisi tuli alates Lääne-Eestist juurde, aga samas arenes rünksajupilvi, mis tõid hoovihma. Sooja oli jätkuvalt 4...9 °C.

WeatherOnline prognoosib Loode-Eestisse õhtuks äikest (allikas).

Udune Jõgeva linn ennelõunal 15.11.2015. Kairo Kiitsaku foto

14. novembri ilma kujundas Norra mere tsüklonist lähtuv lohk. See tõi ööseks vihmasaju, päeval aga arenesid merel rünksajupilved, mis tõid õhtuks peamiselt Lääne-Eestisse hoovihma. 

Kairo kirjutas oma lehel: VÄLJAVAADE 14.11.2015:

14. novembril määrab ilma Norra merel pöörlevad tsükloni lohk. Selles on oodata 500 hPa pinnal (umbes 5,5 km kõrgusel) eriti madalat temperatuuri, kuni -35 °C, mis üheskoos sooja ja niiske veepinnaga loovad labiilse kihistuse. Seetõttu on äikese tekkimise tõenäosus Baltikumi rannikualadel parimal juhul isegi üle 50% (saartest Kaliningradini). Aga eks seda ole näha. Isegi kui äikest ei tule, peab arvestama rünksajupilvedega ja kõikidest neist tulenevate ohtudega.

Äikest siiski ei tulnud (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151114). Tuul esialgu nõrgenes, hiljem tugevnes ja lõunatuul asendus alates saartest läänetuulega. Sooja oli  4...9 °C.

13.11.15 Puhja kell 8.45 tee kaob uttu. Foto: Ülle Loog

13. novembril määras Eesti ilma kõrgrõhuhari. Selle mõjul tuul nõrgenes ja peamiselt Ida-Eestis arenes udu, mis püsis kohati õhtuni. Hajumise põhjuseks oli läänest saabuv madalrõhulohk, mistõttu tuul tugevnes ja pilvisus tihenes, saartel algas nõrk vihm (nullisoterm 600–1400 m kõrgusel, õhtul saartel lühiajaliselt isegi kuni 1800 m). Sooja oli 4...10 °C, õhtul saartel rohkemgi.

Edaspidi jääb ülekaal madalrõhulohkudele, kuid need jahtuvad ja seetõttu suureneb lörtsi võimalus (suurim 15.–17. novembril Virumaal, tõenäosus kuni 40%), edaspidi läheb jälle soojemaks ja vihmasemaks.

Pidin kohe hommikul telefoni haarama ja pildistama. Ei ole just tavaline, et pilved "mütsi peast viivad". 5.11.2015 Pärnus. Targo Taggo foto

12. novembri ilma määras polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis liikus üle Eesti itta. Selle eel muutus ilm hommikuks väga uduseks, kuid päeval asendus udu vihmasajuga (sest nullisoterm asus 1000–1400 m kõrgusel aluspinnast). Hommikused kohatised miinuskraadid sisemaal asendus õhtuks 4...10 °C õhutemperatuuriga.

Läänemerel ja osas Baltikumis prognoositi äikest: http://www.estofex.org/, mis tuli peamiselt Leedus ja Läti rannikul (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151112).

Tallinn 11.11.2015 kell 9.40. Foto: Päivi Palts 

11. novembril jäi Eesti madalrõhuvööndisse, kus oli pilves selgimistega ja sagedaste sajuhoogudega ilm. Selgimised võimaldasid päikesel aeg-ajalt paista vihmakardinale, tekitades mõnes paigas eredaid vikerkaari. 

Sooja oli 6...10 °C, Ruhnul tõusis õhutemperatuur korraks koguni üle 11 °C. Päeva jooksul alates Lääne-Eestist ilm selgines, mistõttu näha võis virmalisi,  õhutemperatuur langes keskööks kohati 0 °C lähedale.

Veel mitu päeva on oodata lohkude ja harjade vaheldumist, aeg-ajalt esineb osatsükloneid, kuid peatsüklonid jäävad siiski kaugemale ookeanile (Suurbritannia ümbrus, Norra meri). 

Pikkamisi on oodata barokliinse tsooni ja ühes sellega tsüklonite trajektooride nihkumist väiksematele laiustele, mis tähendab ilma külmenemist ja lörtsi-lumesadude võimaluse suurenemist. See protsess ei ole siiski kiire ega ka kindel veel.

Pilvine õhtu Jõgeval, sademeid ei esinenud, puhus väga nõrk tuul ja sooja oli kella 18 paiku 6,5 kraadi. Foto on pildistatud 10.11.2015 kell 19:12. Kairo Kiitsaku foto

10. novembril püsis Eesti kohal põhjatsükloni tugev lohk, mis põhjustas pilvist ilma sagedaste sajuhoogudega. Õhtuks arenesid sisemaa kohal rünksajupilved, mis tõid paiguti hoovihma. Tuul jäi lohu keskme (see sarnanes osatsükloniga) vahetus läheduses kohati nõrgaks. Õhutemperatuur püsis 6...10 °C vahemikus.

Järgmiste päevade osas kehtib varem antud prognoos, kuid barokliinses tsoonis on oodata suuremate häirituste teket – ilmamuutused võivad olla sügavamad kui esialgu arvatud.

​Lauspilves 03.11.2015 Tallinnas Nõmmel. Foto: Triinu Sarv

9. novembril tungis jugavoolu toel Eestisse järjekordne madalrõhulohk, mille mõjul tuul tugevnes ja õhtuks läks sajule. Sooja oli 6...11 °C.
Saabunud lohk kihutab kiiresti itta ja kagusse. Ilma jääb mõjutama jugavool ühes barokliinse tsooniga, kus on ilm muutlik, isegi heitlik. Sageli sajab vihma. Nädala lõpus õhumass jahtub tsüklonite piires, nii et lörts on võimalik, aga mingit järsku või olulist külmenemist pole ette näha.

Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto

Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas.

Nädal algab ühe läänetsüklonite lohu saabumisega, muutes ilma tuuliseks ja sajuseks. Lohkude ja laugete kõrgrõhuharjade vaheldumine kestab ilmselt kogu nädala, kusjuures tsüklonid tulevad tasapisi lähemale, tõrjudes sooja õhumassi üha kaugemale lõunasse. Seetõttu peaks nädala lõpp ka jahedam tulema, kuid siiski mitte veel oluliselt – kui nädala sees võib kohati veel 10 °C soojagi olla, siis lõpus enam mitte; suureneb ka öiste miinuskraadide ja lörtsi tõenäosus.

Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 6.11.2015 pärastlõunal. Kairo Kiitsaku foto

45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

Kommentaariumi link

8. novembri öösel arenes mitmel pool advektsiooniudu, sest saabus soe ja eriti niiske õhumass (kastepunkt saartel üle 10 °C), samas ilm püsis suhteliselt tuuline.
Päevaks tormas edelast kohale osatsüklon, mis muutis Eestis ilma vihmaseks, aga üsna tuulevaikseks, tormine ilm jäi merele, eriti saartest edela poole. Sooja oli 5...8 °C, saartel koguni kuni 12 °C.

Öösel tõusis õhutemperatuur kiiresti, millega seostus advektsiooniudu teke (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Advektsiooniudu levis öösel pea kõikjale, kuid ilm püsis üsna tuuline (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Osatsükloni kese on baarilisel väljal ja tuule suundade järgi hästi jälgitav (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

7. novembril lõppes mõnel pool mitmepäevane udu, sest tuul tugevnes ja segas piirkihi korralikult läbi. Muutuse põhjuseks on kompleksse ilmasüsteemi – jugavoolu, polaarfrondi ja tsüklonite – kohalejõudmine (http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606), sest antitsüklon jõudis Lõuna-Venemaale ehk piisavalt kaugele.
Õhtu jooksul liikus üle Eesti vihm, mis oli kohati väga tugev, sekka tuli ka lörtsi (näiteks Pärnumaal), kuid ei kesta kaua. Sooja oli 2...7 °C, õhtul läks saartel soojemaks.
Suurbritannia kohal on otse polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis kihutab kirdesse. See jõuab juba ööpäevaga otse Eesti kohale ja toob kaasa suurema saju. Kuna õhumass on jätkuvalt ebatavaliselt soe (nullisoterm kuni 2000 m kõrgusel), siis pole ka advektsioonide puudumisel põhjust oodata vihma muutumist lörtsiks, ent üllatusi võib ette tulla.
Ebatavaliselt sooja aega, nagu see on viimastel aastatel sügisel tavaks saanud, on oodata ka edaspidi (http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html).

Esialgu võiks radaripilti vaadates arvata, et ju ongi tegu väga tugeva sajuga (vihm), kuid pealtnägija tunnistus ja Pärnu-Sauga ilmajaamas kell 19 registreeritud lörts viivad mõttele, et tegu on pigem siiski sulamispiirist tingitud võimendatud radarikajaga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).

6.11,2015.Keskpäev Lepassaares. Foto: Leili Kommer‎

6. novembril jäi baariline gradient jätkuvalt väga väikeseks, mistõttu udune ilm püsis.
Öösel haaras udu pea kogu Eesti territooriumi (sooja frondi mõjul isegi saared), sisemaal langes õhutemperatuur alla 0 °C, mistõttu tekkis härmatist ja jäidet. Paljudes kohtades jäi udune ilm püsima taas kogu päevaks, kuid lisandus rohkelt ka ülemise ja keskmise kihi pilvi. Sooja oli 3...9 °C

Endiselt oli udu moodustavad kihtpilved katmas pea kogu Eestit (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Huvitav loojang Tallinna Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php). 

5. novembril vaikset ja kohati, õhtul mitmel pool väga udust ilma põhjustas Eesti kohale jõudnud antitsüklon. Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal püsis udu kogu päeva – see on märk, et ilm on väga rahulik ja tingimused stabiilsed, sest baariline gradient on väga väike (antitsükloni kese, väljakujunemata baariline väli või sadul, harvem kõrgrõhuhari või osatsükloni põhjaserv).
Rahulik ja mitmel pool üliudune püsib veel kogu eeloleva öö, sest antitsükloni liikumine ei ole kuigi kiire. Lõpuks suureneb siiski kaugete läänetsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks. Nädala lõpuks peaksid kohale jõudma ka märkimisväärsemad sajud.

Udu levikut näitab nähtavuskaugus ilmajaamades. Antitsüklon nihkub tasapisi itta, mistõttu õhk hakkas lõunast põhja liikuma ja ühes sellega ka udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Kogu päeva jooksul oli vaade Pärnu lahele selline (http://romantic.spa.ee/hd.html).

4. novembril määras ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor. Selle mõjul oli ilm pilves, sadas uduvihma (kohati oli uduvihm väga tugev), aga õhtul ilm alates Põhja-Eestist selgines ja kohati tekkis udu, kuid lõuna pool jäi pilve. Sooja oli 8...10 °C.
10 aasta eest oli mitmel pool Eestis Saaremaast Virumaani äikest, legendaarne ilm eile oli 5.11.2005 EMHI kodulehel selline:

Ilm eile, 4.11.2005
Eile päeval oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas vihma, Hiiumaal ja mandri loodeosas oli äikest. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 7,8°C Väike-Maarjas kuni 11,6°C Võrus. Ööl vastu laupäeva sadas vihma, sajuta oli vaid Kagu-Eestis. Minimaalne õhutemperatuur oli 5,0°C Väike-Maarjas kuni 9,0°C Ristnas. 5.11. kell 8.00 oli õhurõhk Tallinnas 763 mm, muutub vähe. Suhteline õhuniiskus oli 95%.

Tugev uduvihm kihtpilvedest (Tartus)

3. novembril hoovas antitsükloni põhjaservas Eestisse troopilist soojust, mis tõi uusi rekordeid, sest õhutemperatuur tõusis koguni 10...15 °C-ni. Kuna õhumass oli kuiv (niiskus on kogunenud ainult piirkihti, kus on ebatavaliselt kõrge kastepunkt), siis päeval pilvi eriti ei olnud, v.a Lõuna-Eestis kihtpilved, mis keskpäevaks hajusid. Õhtuks ilmusid kiud- ja kiudkihtpilved, pimeduse saabudes läks kihtpilve, mille põhjuseks oli arvatavasti piirkihi jahtumine kastepunktini.
Edaspidi suurem kuumus taandub, kuid soojaks jääb ikka. Tsükloneid ja sademeid on praegu seisuga oodata nädala lõpuks.

Enamasti oli sooja üle 10 kraadi, ainult tuulepealsetel rannikualadel oli jahedam (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

2. novembril püsis Eesti Musta mere lähedal paikneva kuuma antitsükloni servas, kuid kohale jõudis uus põhjatsükloni soe sektor. See tõi kaasa lisaniiskust ja soojust, nii et kõikjal tõusis õhutemperatuur üle 10 °C, kastepunkt Loode-Eestis aga 10 °C lähedale (madalaim Lõuna-Eestis –  vaid 6...7 °C).
Kuuma hari peaks saabuma ööpäevaga, kui on võimalik ka mõni rekord (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid), aga seejärel annab palavus järele ja nii peaks edaspidi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C jääma. Nädala lõpuks prognoositakse üha suurema tõenäosuse tsükloneid ja sademeid.

Õhutemperatuur 2. novembri pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Nägid milline pilvetekk täna harjumaalt lõunaaeg üle ( lõunapoole ) triivis ? see oli ilmatu lai ja suur.. pilti ei olnud võimalik teha. erakordne oli. [30.10.2015 Ääsmäe külas] Foto: Kalju Kotkas

Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike.

29.10.2015 Tartumaal, kell 16:36...mõne minuti möödudes oli taevas sinine, kaetud roosade pilvetupsudega-see oli eriline vaatemäng. Silvia Viru foto

Juba kaks päeva kagusse kihutav antitsüklon peatub lõpuks Musta mere ääres. See väga soe, troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon, ulatub oma põhjaservaga Eesti kohale. Samal ajal liiguvad Arktikasse põhjatsüklonid. Selline sünoptiline olukord hoiab niiskele ja soojale õhumassile tee avatud, kuid ei soosi vihmasadu. Vaatamata tuntavale tuulele püsib ilm enamasti pilves ja valitseb uduvine.

Ebatavaliselt soojaks võib osutuda 3. november, kui sooja võib tulla 10...14 °C, seejärel läheb veidi jahedamaks, tuul nõrgeneb. 

Nädala lõpus võib antitsüklonite ülekaal püsida, aga võib ka teisiti minna ja märkimisväärne vihmasadugi tulla.

44. nädala ilm (26.–32.10.2015)

Kommentaariumi link
Araabia poolsaart ohustab ebatavaline 4. kategooria troopiline tsüklon Chapala: https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Chapala.

32. oktoobri ehk 1. novembri ilma määrab kagusse kihutava antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor, kus jätkub ookeanilt väga sooja ja niiske õhu juurdevool. Ei ole liialdus, et tegu on suhtelise kuumalainega, sest harva on novembri alguses oodata sooja 10...13 °C (10-kraadine isoterm, nullisoterm enam kui 3000 m kõrgusel).
Öö algas mitmel pool kihtpilvedega, mis umbes keskööni üha madaldusid kuni moodustus udu, mõnes kohas oli ka pilvedega uduvine; madalate pilvede kohal olid kiud- ja kiudkihtpilved. Kui kagunurgas langes õhutemperatuur veel miinuspoolele, siis suuremas osas Eestis oli sooja 4...9 °C, kuid kohati saarte rannikutel koguni 11 °C.
Ilm on sooja õhumassi mõjul pilves, aga olulisi sademeid pole oodata (külma frondiga seotud kitsas sajuala liikus päeva jooksul saartelt üle Lõuna-Eesti, andes vaid 0–3 mm sademeid).

Tartu. Veeriku 25.10.2015. kell 07.45 Pilt on nn. laisa inimese pilt tehtud kodu aknast 5. korruselt Ilmatsalu ja Ravila tn. nurga  suunas. Arvi Rungi foto

31. oktoobri öösel pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist ja näha võis taas kuuhalo. See oli märgiks, et antitsükloni kese jõudis Eestist lõuna poole ja jätkas kihutamist kagusse (Musta mere poole), kuid intensiivset sissetungi alustas oluliselt soojem ja niiskem õhumass.
Nii oli päev enamasti pilves, millest päike paistab läbi ja põuasombuga, kuid sademeteta. Õhtul tihenesid Lääne-Eestis eeskätt madalad pilved. Tuulevaikne ilm või nõrk idatuul asendus edelatuulega, mis pisut tugevnes. Õhutemperatuur oli valdavalt 5...10 °C.
Novembri esimestel päevadel valitseb ebatavaliselt soe õhumass, tuues mitmele poole üle 10 °C sooja. Olulist sadu pole oodata.

Põhjatsükloni lõunaservas jõudsid kõrged pilved Eesti kohale, tuues kaasa kohati lausa väljakannatamatu päikesetõusu, nagu mõned seda kirjeldasid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

30. oktoobril määrab ilma kagusse nihkuv ja tugevnev antitsüklon, mille kese tekkis 29. oktoobril Põhjalahel ja jõuab ööpäevaga Soome lahe kohale.
Vaatamata soojema ja niiskema õhu sissetungile oli öö kiirgusliku jahtumise tõttu pea sama külm nagu eelnevgi: minimaalne õhutemperatuur langes kohati -8 °C-st madalamale. Kuna niiskust tuli juurde ja inversioon tugevnes, siis hommikul tihenes pilvisus alates Põhja-Eestist, aga õhtuks hõrenes uuesti (viimasena Virumaal). Päevane õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Antitsükloni keskme vahetus läheduses püsib tuulevaikne ilm (mõnevõrra tuntavam võib olla tuul saarte rannikualadel). Siia-sinna jääb püsima kihtrünkpilvede laamu – seal on nähtavus parem ja jahtumine nõrgem, aga kus läheb või jääb selgeks, seal langeb õhutemperatuur miinuspoolele ja võib tekkida tugev udu.
Antitsüklon jätkab üha tugevnedes liikumist kagu poole. Selle põhjaservas avaneb tee oluliselt soojemale ja niiskemale õhumassile. Ühtlasi läheb tuulisemaks.
Novembri alguseks on oodata suure sooja kohalejõudmist, st kuni 10-kraadine isoterm ja mitmel pool õhutemperatuuri tõus üle 10 °C. Sadu pole ette näha.

Olin omadega metsas,Helsinki lähistel. Foto: Jaan Kullerkupp 

29. oktoobri ilma määras kagusse nihkunud antitsüklon. Külmas õhumassis langes öösel minimaalne õhutemperatuur -9 °C-ni. Samas kattus taevas õhukeste ülemise kihi pilvedega, mistõttu mitmel pool nähti kuuhalo.
Päeval tihenes pilvisus veelgi, muuhulgas nähti isegi sopilisi kõrgkihtpilvi (Altostratus mamma). Radaripildil oli näha Virumaalt Peipsi äärde liikuvaid sajualasid, kuid sademeid ilmajaamades ei registreeritud, sest need aurustusid enne aluspinnale jõudmist. See andis märku niiskema ja soojema õhumassi sissetungist. Päevane õhutemperatuur jäi enamasti 1...6 °C vahemikku, kuid saartel ja läänerannikul oli soojem.
Õhumassivahetus on leebe ja antitsüklon jääb püsima. Seetõttu olulist sadu ei tule ja ilm peaks uuesti selginema. Kuigi see tähendab taas väga külma ööd, ei ole soojema ja niiske õhumassi tõttu tõenäoline, et minimaalne õhutemperatuur võiks kohati langeda -5...-10 °C-ni, nagu on Ilmateenistuse prognoosis, vaid jääb kõrgemaks. Samuti on udu tõenäosus suurem.
Tasapisi saavutab soe ja niiske õhumass siiski ülekaalu, mistõttu järgnevad ööd ja päevad on juba soojemad. Siiski, suur soe jõuab kohale päris nädala lõpuks. Siis pole välistatud isegi 13-kraadine kuumus.

Eilane kuu halo.28.10.2015.Kuusalu. Foto: Jüri Voit

28. oktoobri selge ilma tõi Eesti kohale saabunud külma ja kuiva õhumassiga antitsüklon. Selle mõjul nõrgenes ka tuul. Seetõttu langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool miinuspoolele, kuid päeval tõusis päikese toel siiski üle 0 °C.
Selge või vähese pilvisusega ja tuulevaikne / nõrga tuulega ilm püsib veel 2–3 päeva. See toob tugevad öökülmad ja jahedad päevad.
Nädala lõpuks paigutub küll antitsüklon lõuna poole, andes võimaluse soojema ja niiskema õhumassi kohalejõudmiseks, kuid tihenevale pilvisusele vaatamata jääb sajuvõimalus väga väikeseks ja põud saab jätkuda.

See kaader 24. oktoobri päikeseloojangust Tallinna siluetiga õnnestus jäädvustada tänu Tarmole.

27. oktoobril määras Eesti ilma sukelduja (Loode-Venemaale ja sealt kagusse liikuva tsükloni) soe sektor. See tõi pilves, kuid sooja ilma (kohati üle 10 °C).
Sukellohu järel saabub tunduvalt külmem ja kuivem õhumass. Seetõttu ilm selgineb. See toob mitmeks päevaks tugevad öökülmad, ka õhus, ja väga jahedad, kuid siiski plusskraadides päevad.
Nädala lõpuks õhumass soojeneb ja muutub niiskemaks, sest antitsüklon nihkub tasapisi kagusse, kuni lõpuks jääb Eestit katma selle läänetiib. See tähendab kõrgemat õhutemperatuuri, aga ka rohkem udusid ja pilvi.

Udukaar kuuvalguses. Võrumaa Holsta. 24.10.2015. 23:15. Ain Vindi foto

26. oktoobril tugevnes kõrgrõhuhari, mille mõjul läks ilm selgeks, kuid tuul püsis esialgu veel tugev. Enne seda oli öösel külma frondi mõjul saartel äikest. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 10 °C-ni.
Peatselt liigub loodest kagusse madalrõhulohk, mis viib suure sooja endaga kaasa ja toob asemele külma õhumassi. Selles tekkinud kõrgrõhuhari jääb mitmeks päevaks ilma kujundama. Seetõttu on saju võimalus taas väga väike. Nädala lõpuks saavutab soe õhumass ülekaalu. See võib tähendada pilves ja uduseid ilmu.

26. oktoobri öösel oli saartel äikest. Vasakul näha tugev radarikaja (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), paremal detektori registreeritud välk (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.

Nädal algab kõrgrõhuharja tugevnemisega, mistõttu on loota ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Õhumass on veel üsna soe, nii et õhutemperatuur võib tõusta 10 °C-ni. Sellele järgneb loodest ilmselt madalrõhulohk, mis toob märksa külmema õhumassi.

Nädala keskpaigaks tugevneb külma õhumassiga antitsüklon. See toob vaiksed ja ilmselt selged ilmad tugevate öökülmade ja jahedate päevadega. Nädala teiseks pooleks peaks antitsüklon jõudma Venemaale, mistõttu avaneb tee tunduvalt soojemale ja niiskemale õhumassile.

25.10.15 kell 8.27 Tartumaa, Puhja. Foto: Ülle Loog

43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

Kommentaariumi link
Ilmateenistusel on nüüd mobiiliversioon ka olemas: http://m.ilmateenistus.ee/

25. oktoobril tugevnes põhjatsükloni lohk, mis tõi pilves, tuulise ja õhtuks sajuse ilma. Sooja oli 6...12 °C, kusjuures veel hilisõhtul oli Vilsandil ja Pakril üle 11 °C.
Lähenevast äikesevõimalusest kirjutab Kairo nii:  Ööl vastu tänast on saartel isegi äikesevõimalus: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2411.gif. Siingi ära märgitud: http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?lightningmap=yes&fcstfile=2015102606_201510242017_1_stormforecast.xml. Hirlam näitab ka konvektiivsusega seotud sademeid. 
Hilisõhtul arenesidki rünksajupilved Lääne-Eesti kohal.

Korraks tekkis udu isegi Laagris (25. oktoobri öösel).

24. oktoobri ilma mõjutas Eesti ilma kõrgrõhuhari, mis muutis ilma päikeseliseks (ainult Ida-Eestis oli kuni õhtuni pilves). Sooja oli 8...13 °C, kuid õhtul läks kiiresti külmemaks ja mitmel pool tekkis udu.
Kõrgrõhuhari liigub itta ja seda asendab uus madalrõhulohk, mis toob tuule tugevnemise ja saju (26. oktoobriks). See tõrjub väga sooja õhumassi lõunasse. 28. oktoobriks võib tugevneda uus antitsüklon või kõrgrõhuhari, milles valitseb esialgu külm õhumass, mis võib alles päris kuu lõpuks soojemaga asenduda.

Päikeseline vaade Teletornist

Orkaan sai 24. oktoobriga läbi. Suhteliselt hea ülevaade: https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.

Mehhiko lähedal tegutsev orkaan Patricia saavutas rekordi: õhurõhk on selle keskmes langes 880 hPa-ni ja 1 min keskmine tuule kiirus jõudis 325 km/h (89 m/s), puhangud kuni 400 km/h (109 m/s). Need näitajad suudavad teadaolevalt võistelda ainult taifuun Tipiga, mis tegutses 1979. a oktoobris Vaiksel ookeanil. Kui aluseks võtta üksnes tuule tugevus, leiab lähedasi näiteid veel.
23. oktoobri jooksul selle tugevus ja intensiivsus teadaolevalt eriti ei muutunud, vaid püsis stabiilne, ainult õhurõhuks registreeriti lõpuks 879 hPa.
Rohkem satelliidi- jms produkte jälgimiseks: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif ja muu informatsioon: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_ep5.shtml?5-daynl#contents. Artikkel Wikipedias (ingliskeelsed on üsna usaldusväärsed ja neid võib julgelt lugeda): https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.
Lisaks, öeldi, et kohapealsete andmeteta (erimeeskond sõitis orkaani sisse) poleks sellist rekordit tuvastatud: We would like to acknowledge deeply the Air Force Hurricane Hunters for their observations establishing Patricia as a record-breaking hurricane.  Clearly, without their data, we would never have known just how strong a tropical cyclone it was (http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCDEP5+shtml/230834.shtml?).

 

Andmed orkaani kohta (tugevus, liikumine, ohustatud alad ja prognoos). Vasakpoolne võetud http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2 ja parempoolne võetud https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia . 

Orkaan Patricia tugevnemas 23. oktoobri hommikul Mehhiko lähedal (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif).

Orkaan Patricia nähtuna 23. oktoobril  satelliidipildil (United States Naval Research Laboratory – http://www.nrlmry.navy.mil/archdat/test/kml/TC/2015/EPAC/20E/visir/).

23. oktoobri ilma kujundas tsükloni lohk, mis tasapisi eemaldus itta. Vaatamata esialgsele muljele, et võib olla sademeid ei tulegi eriti palju, hakkas öösel kohati päris tugevalt sadama ja vihmahooge jätkus ka päevaks. Õhutemperatuur oli 8...14 °C, ainult kohati kirde- ja kagunurgas madalam. Saabunud niiskus tõstis kastepunkti 10 °C piirimaile. Alates saartest pilvisus hõrenes, kuigi mitte kiiresti.
Väga soe ja niiske õhumass jääb ka kõrgrõhuharjas püsima. Seega, kui ilm selgineb öösel, võib hommikuks udu tekkida. Seejärel on oodata uue lohu saabumist. Ka sellega prognoositakse märkimisväärset sadu, kuid viib suure sooja minema.

Paljudes kohtades sadas 5 mm ja rohkem, mis on oluline sadu, ent oli ka kohti, mis said öö jooksul väga vähe vihma. Kõige rohkem sademeid registreeriti 23. oktoobri hommikuks Pärnumaal – kuni 17 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

23. oktoobri öösel 5 aastat tagasi oli erakordne äikeseöö: http://ilm.ee/?48027. Tallinnas registreeriti tugev äike lumekruupidega (http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2010/10/23/DailyHistory.html).

Kahjuks küll udune foto, aga välgusähvatus on pisut peale jäänud. Mõned minutid varem oli tugev lumekruubisadu, kusjuures mitte ühtegi lumehelvest ei näinud. Õhutemperatuur oli -1 °C. Laagris, 23.10.2010 kell 2.14

Äike eemaldumas itta, vaade kirdesse, oli näha sagedasi välke. Õhutemperatuur oli -2 °C. 23.10.2010 kell 4.15 Laagris.

22. oktoobriks tõi soe front pilves, kuid sajuta ilma. Norra merele jõudnud tsüklonite mõjul tugevnes tuul. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, saarte rannikutel isegi kõrgem. Olulist sadu päeva jooksul ei tulnud, kuigi  õhtul hakkas mitmel pool uduvihma sadama. Tuul oli mõõdukas või tugev, ulatudes õhtuks 19 m/s (Osmussaarel).
Saju osas ei ole satelliidipilt eriti julgustav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, mistõttu on võimalik, et madalrõhulohk ei toogi eriti sademeid. Sel juhul jätkub põud peaaegu sama intensiivselt nagu praeguseks on välja kujunenud. Ohtliku olukorra tekkimist takistab suvise kuumusega võrreldes madal õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, mistõttu aurumine on väike.

Hommikuks Eestisse jõudnud soe front tõi sombuse ja pilves ilma (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

21. oktoobril oli mitmel pool säravalt päikeseline ilm, nii ka Tartus. Värvid varieeruvad taevalikust sinisest kuldpruunini.

21. oktoobri ilma määras antitsükloni lääneserv. Kaguvooluga kandus päevaks Eesti kohale pilvitu ala, mistõttu mitmel pool on päikeseline. Aga enne seda jälgiti peamiselt Ida-Eestis suurejoonelist päikesetõusu, mida kirjeldati näiteks nii: *Tänane hommik oli väga võimas; *Sõber r22kis, et punane p2ikset6us olevat olnud vms; *Siin oli kindlasti üks selle aasta võimsamaid undulatus asperatus mänge. Meenutas juba seda: https://et.wikipedia.org/wiki/Undulatus_asperatus. Ainult nõrgemal kujul; Võimas punane oli jah Tartus ka; *Ma kuskil n2gin pilti, kus kysiti ka kas sellega tegu. Kairo foto hommikusest Simuna taevas.
Kuna antitsükloni servas kandus kohale külmem õhumass, jäi päikeselisele ilmale vaatamata õhutemperatuur enamasti alla 10 °C, ainult kohati Lääne-Eestis ja saarte rannikualadel tõusis napilt üle selle piiri. Õhtul läks taas pilvisemaks, kuid sadu polnud.
Antitsüklonit piiravad tsüklonid. Need esialgu mõjule veel ei pääse, kuid tuul tugevneb tasapisi. Alles 23. oktoobriks murrab üks lohk läänest sisse. See toob kaasa oluliselt soojema õhumassi ja vihmasaju. Sadu võib olla märkimisväärne (üle 10 mm ööpäevas).
Kas pärast lohu saabumist jääb ülekaal tsüklonitele või antitsüklonitele, on veel lahtine, ent soe õhumass peaks jääma valitsevaks.

Hommikuudu enne päikest 17.10 2015 Kõpu Hiiumaa. Foto: Õie Korell

20. oktoobril kujundas ilma Venemaale jõudnud antitsüklon. Selle mõjul saabus kohale külmem ja kuivem õhumass, mistõttu öösel ilm selgines paljudes kohtades. Kus püsis hommikuni selge, tekkis ülitugev hall koos härmatisega (puude latvadeni välja), sest öökülm ulatus kõrgele ja oli tugev – näiteks Virumaal langes õhutemperatuur kuni -7 °C-ni. Kohati tekkis udu, vt näiteks Viljandis: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päeva jooksul pilvisus alates Lõuna-Eestist tihenes, kuid püsis sademeteta. Kõige päikeselisem oli saartel ja Põhja-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis 11 °C-ni, mujal pilvise taeva all jäi 5...6 °C juurde.
Öö jooksul võib kohati selgemaks minna, kui Venemaa lääneservas olev pilvitu ala kandub kaguvooluga Eesti kohale. Sel juhul on oodata öökülma ja vähemalt kohatist udu. Kus jääb pilve, seal öökülma ei tule või on see väga nõrk (hõredama pilvisuse korral).
Antitsükloni mõju edaspidi väheneb. Nädala teine pool on ilmselt tsüklonite kujundada, aga seejärel võib mõjule pääseda uuesti antitsüklon. Suuremat sadu on oodata 23. oktoobril, kui Eesti kohale jõuab üks lohk.

Saaremaa 16.10.2015 õhtused pilved. Foto: Marju Kiris

Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla.
Nädal algas tugevneva antitsükloniga, mis tõi teistsuguste omadustega õhumassi. Seetõttu udu kadus ja asemele tulid kihtrünkpilved. Õhtuks ilm alates Virumaast selgines ja seetõttu langes õhutemperatuur alla 0 °C. Keskööks langes õhutemperatuur kõige madalamale Ida-Virumaal, kus tekkis udu.
Antitsüklon liigub Venemaale, kuid see hoiab veel mõne päeva ilma kuiva, kohati selgena ja tuule nõrgana. Alles nädala teisel pool suureneb tsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajule.
Pärast üürikest tsüklonite läbimurret ja sadu haaravad ilmakujundamise väga tõenäoliselt taas antitsüklonid enda kätte. Seega kestvaid sügisvihmu veel ei pruugi tulla (kuigi võimalus on olemas), nii et prognoositav sadu võib põua arengut ainult pidurdada.

Rootsi lennumeteokaardil on näha, et Eestisse jõudis teistsuguste omadustega õhumass, lisaks on näha seos sünoptilise olukorraga – udu on aldis tekkima sooja frondi läheduses (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.

18.10.2015 10:40 Viljandis. Foto: Eero Hänninen

Mõnusalt udune hommik 18.10.15 (09.30) Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas