esmaspäev, 19. oktoober 2015

43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

Kommentaariumi link
Ilmateenistusel on nüüd mobiiliversioon ka olemas: http://m.ilmateenistus.ee/

25. oktoobril tugevnes põhjatsükloni lohk, mis tõi pilves, tuulise ja õhtuks sajuse ilma. Sooja oli 6...12 °C, kusjuures veel hilisõhtul oli Vilsandil ja Pakril üle 11 °C.
Lähenevast äikesevõimalusest kirjutab Kairo nii:  Ööl vastu tänast on saartel isegi äikesevõimalus: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2411.gif. Siingi ära märgitud: http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?lightningmap=yes&fcstfile=2015102606_201510242017_1_stormforecast.xml. Hirlam näitab ka konvektiivsusega seotud sademeid. 
Hilisõhtul arenesidki rünksajupilved Lääne-Eesti kohal.

Korraks tekkis udu isegi Laagris (25. oktoobri öösel).

24. oktoobri ilma mõjutas Eesti ilma kõrgrõhuhari, mis muutis ilma päikeseliseks (ainult Ida-Eestis oli kuni õhtuni pilves). Sooja oli 8...13 °C, kuid õhtul läks kiiresti külmemaks ja mitmel pool tekkis udu.
Kõrgrõhuhari liigub itta ja seda asendab uus madalrõhulohk, mis toob tuule tugevnemise ja saju (26. oktoobriks). See tõrjub väga sooja õhumassi lõunasse. 28. oktoobriks võib tugevneda uus antitsüklon või kõrgrõhuhari, milles valitseb esialgu külm õhumass, mis võib alles päris kuu lõpuks soojemaga asenduda.

Päikeseline vaade Teletornist

Orkaan sai 24. oktoobriga läbi. Suhteliselt hea ülevaade: https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.
Mehhiko lähedal tegutsev orkaan Patricia saavutas rekordi: õhurõhk on selle keskmes langes 880 hPa-ni ja 1 min keskmine tuule kiirus jõudis 325 km/h (89 m/s), puhangud kuni 400 km/h (109 m/s). Need näitajad suudavad teadaolevalt võistelda ainult taifuun Tipiga, mis tegutses 1979. a oktoobris Vaiksel ookeanil. Kui aluseks võtta üksnes tuule tugevus, leiab lähedasi näiteid veel.
23. oktoobri jooksul selle tugevus ja intensiivsus teadaolevalt eriti ei muutunud, vaid püsis stabiilne, ainult õhurõhuks registreeriti lõpuks 879 hPa.
Rohkem satelliidi- jms produkte jälgimiseks: http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif ja muu informatsioon: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_ep5.shtml?5-daynl#contents. Artikkel Wikipedias (ingliskeelsed on üsna usaldusväärsed ja neid võib julgelt lugeda): https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia.
Lisaks, öeldi, et kohapealsete andmeteta (erimeeskond sõitis orkaani sisse) poleks sellist rekordit tuvastatud: We would like to acknowledge deeply the Air Force Hurricane Hunters for their observations establishing Patricia as a record-breaking hurricane.  Clearly, without their data, we would never have known just how strong a tropical cyclone it was (http://www.nhc.noaa.gov/text/refresh/MIATCDEP5+shtml/230834.shtml?).

Andmed orkaani kohta (tugevus, liikumine, ohustatud alad ja prognoos). Vasakpoolne võetud http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2 ja parempoolne võetud https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Patricia 

Orkaan Patricia tugevnemas 23. oktoobri hommikul Mehhiko lähedal (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/20E/imagery/vis-animated.gif).

Orkaan Patricia nähtuna 23. oktoobril  satelliidipildil (United States Naval Research Laboratory  http://www.nrlmry.navy.mil/archdat/test/kml/TC/2015/EPAC/20E/visir/).

23. oktoobri ilma kujundas tsükloni lohk, mis tasapisi eemaldus itta. Vaatamata esialgsele muljele, et võib olla sademeid ei tulegi eriti palju, hakkas öösel kohati päris tugevalt sadama ja vihmahooge jätkus ka päevaks. Õhutemperatuur oli 8...14 °C, ainult kohati kirde- ja kagunurgas madalam. Saabunud niiskus tõstis kastepunkti 10 °C piirimaile. Alates saartest pilvisus hõrenes, kuigi mitte kiiresti.
Väga soe ja niiske õhumass jääb ka kõrgrõhuharjas püsima. Seega, kui ilm selgineb öösel, võib hommikuks udu tekkida. Seejärel on oodata uue lohu saabumist. Ka sellega prognoositakse märkimisväärset sadu, kuid viib suure sooja minema.

Paljudes kohtades sadas 5 mm ja rohkem, mis on oluline sadu, ent oli ka kohti, mis said öö jooksul väga vähe vihma. Kõige rohkem sademeid registreeriti 23. oktoobri hommikuks Pärnumaal – kuni 17 mm (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

23. oktoobri öösel 5 aastat tagasi oli erakordne äikeseöö: http://ilm.ee/?48027. Tallinnas registreeriti tugev äike lumekruupidega (http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2010/10/23/DailyHistory.html).

Kahjuks küll udune foto, aga välgusähvatus on pisut peale jäänud. Mõned minutid varem oli tugev lumekruubisadu, kusjuures mitte ühtegi lumehelvest ei näinud. Õhutemperatuur oli -1 °C. Laagris, 23.10.2010 kell 2.14

Äike eemaldumas itta, vaade kirdesse, oli näha sagedasi välke. Õhutemperatuur oli -2 °C. 23.10.2010 kell 4.15 Laagris.

22. oktoobriks tõi soe front pilves, kuid sajuta ilma. Norra merele jõudnud tsüklonite mõjul tugevnes tuul. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, saarte rannikutel isegi kõrgem. Olulist sadu päeva jooksul ei tulnud, kuigi  õhtul hakkas mitmel pool uduvihma sadama. Tuul oli mõõdukas või tugev, ulatudes õhtuks 19 m/s (Osmussaarel).
Saju osas ei ole satelliidipilt eriti julgustav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, mistõttu on võimalik, et madalrõhulohk ei toogi eriti sademeid. Sel juhul jätkub põud peaaegu sama intensiivselt nagu praeguseks on välja kujunenud. Ohtliku olukorra tekkimist takistab suvise kuumusega võrreldes madal õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, mistõttu aurumine on väike.

Hommikuks Eestisse jõudnud soe front tõi sombuse ja pilves ilma (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

21. oktoobril oli mitmel pool säravalt päikeseline ilm, nii ka Tartus. Värvid varieeruvad taevalikust sinisest kuldpruunini.

21. oktoobri ilma määras antitsükloni lääneserv. Kaguvooluga kandus päevaks Eesti kohale pilvitu ala, mistõttu mitmel pool on päikeseline. Aga enne seda jälgiti peamiselt Ida-Eestis suurejoonelist päikesetõusu, mida kirjeldati näiteks nii: *Tänane hommik oli väga võimas; *Sõber r22kis, et punane p2ikset6us olevat olnud vms; *Siin oli kindlasti üks selle aasta võimsamaid undulatus asperatus mänge. Meenutas juba seda: https://et.wikipedia.org/wiki/Undulatus_asperatus. Ainult nõrgemal kujul; Võimas punane oli jah Tartus ka; *Ma kuskil n2gin pilti, kus kysiti ka kas sellega tegu. Kairo foto hommikusest Simuna taevas.
Kuna antitsükloni servas kandus kohale külmem õhumass, jäi päikeselisele ilmale vaatamata õhutemperatuur enamasti alla 10 °C, ainult kohati Lääne-Eestis ja saarte rannikualadel tõusis napilt üle selle piiri. Õhtul läks taas pilvisemaks, kuid sadu polnud.
Antitsüklonit piiravad tsüklonid. Need esialgu mõjule veel ei pääse, kuid tuul tugevneb tasapisi. Alles 23. oktoobriks murrab üks lohk läänest sisse. See toob kaasa oluliselt soojema õhumassi ja vihmasaju. Sadu võib olla märkimisväärne (üle 10 mm ööpäevas).
Kas pärast lohu saabumist jääb ülekaal tsüklonitele või antitsüklonitele, on veel lahtine, ent soe õhumass peaks jääma valitsevaks.

Hommikuudu enne päikest 17.10 2015 Kõpu Hiiumaa. Foto: Õie Korell

20. oktoobril kujundas ilma Venemaale jõudnud antitsüklon. Selle mõjul saabus kohale külmem ja kuivem õhumass, mistõttu öösel ilm selgines paljudes kohtades. Kus püsis hommikuni selge, tekkis ülitugev hall koos härmatisega (puude latvadeni välja), sest öökülm ulatus kõrgele ja oli tugev – näiteks Virumaal langes õhutemperatuur kuni -7 °C-ni. Kohati tekkis udu, vt näiteks Viljandis: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päeva jooksul pilvisus alates Lõuna-Eestist tihenes, kuid püsis sademeteta. Kõige päikeselisem oli saartel ja Põhja-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis 11 °C-ni, mujal pilvise taeva all jäi 5...6 °C juurde.
Öö jooksul võib kohati selgemaks minna, kui Venemaa lääneservas olev pilvitu ala kandub kaguvooluga Eesti kohale. Sel juhul on oodata öökülma ja vähemalt kohatist udu. Kus jääb pilve, seal öökülma ei tule või on see väga nõrk (hõredama pilvisuse korral).
Antitsükloni mõju edaspidi väheneb. Nädala teine pool on ilmselt tsüklonite kujundada, aga seejärel võib mõjule pääseda uuesti antitsüklon. Suuremat sadu on oodata 23. oktoobril, kui Eesti kohale jõuab üks lohk.

Saaremaa 16.10.2015 õhtused pilved. Foto: Marju Kiris

Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla.
Nädal algas tugevneva antitsükloniga, mis tõi teistsuguste omadustega õhumassi. Seetõttu udu kadus ja asemele tulid kihtrünkpilved. Õhtuks ilm alates Virumaast selgines ja seetõttu langes õhutemperatuur alla 0 °C. Keskööks langes õhutemperatuur kõige madalamale Ida-Virumaal, kus tekkis udu.
Antitsüklon liigub Venemaale, kuid see hoiab veel mõne päeva ilma kuiva, kohati selgena ja tuule nõrgana. Alles nädala teisel pool suureneb tsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajule.
Pärast üürikest tsüklonite läbimurret ja sadu haaravad ilmakujundamise väga tõenäoliselt taas antitsüklonid enda kätte. Seega kestvaid sügisvihmu veel ei pruugi tulla (kuigi võimalus on olemas), nii et prognoositav sadu võib põua arengut ainult pidurdada.

Rootsi lennumeteokaardil on näha, et Eestisse jõudis teistsuguste omadustega õhumass, lisaks on näha seos sünoptilise olukorraga – udu on aldis tekkima sooja frondi läheduses (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.

18.10.2015 10:40 Viljandis. Foto: Eero Hänninen

Mõnusalt udune hommik 18.10.15 (09.30) Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas

24 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

just, ka mina igatahes välistaksin saabuval ööl üldudu.
rad.uduvaalud põlluservades on võimalikud.

Jüri ütles ...

Keskööl registreeriti Virumaal taas udu, aga see võib olla jah ainult ilmajaama lähiümbruses olev radiatsiooniudu.

Anonüümne ütles ...

Homsega algavad siis taas masendavad novembriilmad - hallid ja nigela suusailmaga, ühtegi anomaaliat tulemas pole.. Jääme siis Jõule ja -meeleolu ootama. 40 päeva veel kannatada jõulukuuni.

Labradori poolsaar kisub taas väga külmaks - vihje seailmaga talvele. 2 ei jää ju kolmandata ;).

Jüri ütles ...

Jah, kui kuum õhumass jõuab nädala pärast kohale, võib see anomaalia ikka vaid sompus ilmu tähendada.

Anonüümne ütles ...

homme peaks taas tulema äge päikesetõus, aga seda pigem kirde eestis, kuna sinna saabuvad madalad pilved lõõmavaid kõrgpilvi kõige hiljem varjutama + asjaolu et ka venemaa pilvedest ollakse seal võimalikult kaugel.

Anonüümne ütles ...

paistab siiski, et kusagil polnud täna hommikul peale madalpilvisuse päikesetõusu ajal ja hiljem selget.

Jüri ütles ...

Öösel läks juba pilve, Laagrisse saabus lauspilvisus vist kella 2 paiku öösel ja nende pilvede alumine piir oli umbes 200 m kõrgusel. Seekord jõudsid tihedad pilved ette.

Margus Voitk ütles ...

Mobiiliversioon tundub esmapilgul päris asjalik, kuigi mudelprognoosi animatsioonis võiks sajumillimeetrite summa numbritega ikkagi olla, (aga võibolla on asi selles et ei suuda nii väiksele pildile piisavalt nähtavalt ära mahutada), teine asi, et nädalaprognoosi ei suutnud mobiiliversioonist kuidagi välja leida.

Jüri ütles ...

Härra Veebel Ei leia sellelt mobiililehelt nädalaprognoosi

Jüri Kamenik Aga kirjuta nende seinale et selline jama on.

Härra Veebel Nad ju sellisel kellaajal ei vasta enam ?

Jüri Kamenik Proovi ikka.

Kadri Kauksi Hei! Vastame ikka

Härra Veebel Küsimus ongi, et ei leia Teie lehelt nädalaprognoosi Kadri Kauksi

Kadri Kauksi Mobiilse seadmega peaks olema võimalik vaadata ka täisversiooni, sellele juhatav link on ka mobiilse veebilehe jaluses olemas. Kui praegusel hetkel Teil see ei tööta ja täisversiooni ei ole võimalik vaadata, siis palun andke teada, millise seadmega lehte kasutate ja millise brauseriga (selle info võib ka sõnumiga saata). Proovime asja parandada.

Margus Voitk ütles ...

Nüüd õhtul sain neile teate edastatud, enne ei saanud moblaga täisversiooni lahti, muidu oleks kohe neile teada andnud. Siia kirjutasin lihtsalt oma esmamulje.

Jüri ütles ...

Aitäh, loodame, et nad parandavad need puudused.

Anonüümne ütles ...

sakus müriseb nii mis kole.

Jüri ütles ...

Laagris on paduuduvihm koos tugeva tuulega.

Anonüümne ütles ...

@ 22. oktoober 2015 13.26
facebookis oli näha tiina katteli pildilt, et kärdlas oli olnud eile arvatav ülilõõmav päikesetõus.
oli vähemalt seal madalpilvi vähe, st olid vist nii ette jõudnud,et vahepeal kadusid enne uute jõudmist.

Jüri ütles ...

Tiina Katteli pilt 22. okt kell 8.19 Kärdlas: https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xpt1/t31.0-8/12034395_1178242985537470_8932384204783641374_o.jpg

Anonüümne ütles ...

Orkaan on vist juba (kiiresti) nõrgenemas - silm igatahes peaaegu kadunud kella 00:34-se seisuga Eesti ajas.

Jüri ütles ...

Jah, eks on nõrgenenud. Viimased andmed näitavad, et õhurõhk on keskmes 900 hPa varasema 879 hPa asemel ja tuulepuhangud ei küüni enam 400 km/h, vaid kõigest umbes 350 km/h.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt eelkõige mäestiku mõju. Ka meie tormid nõrgenevad kiiresti tänu Skand. mäestikule, aga üle Taani tulevad tormid püsivad kuni Eestini stabiilsed, vahel ka tugevnevad.
Teine asi, mida märganud olen, on see, et ükski torm pole sel aastatuhandel veel keskmega Oslost 100..200 km põhjapoolt ehk üle Skandinaavia poolsaare kõige laiema/mägisema osa tulnud - ikka lõuna või veel kaugemalt põhja (Skand. keskosa) poolt.

Anonüümne ütles ...

1. Taifuun Tip
2. Orkaan Patricia
3. Taifuun Haiyan

Ma siiski arvan, et Haiyan peaks tugevuselt teine olema, kuna ta nägi veidi parem välja ja tema intensiivsust ei saanud nii täpselt mõõta. Patricia puhul käidi ju lausa lennukitega uurimas.

Kõige suurem üllatus minu jaoks oli Patricia puhul see, et õhurõhk langes 24 tunni jooksul 93 mb.

Jüri ütles ...

Troopiliste tsüklonite puhul loeb ainult see, kas on maismaa või ookean. Niipea, kui jõuab maismaale, hakkab kohe nõrgenema ja siin pole mingit vahet, kas see maismaa on mägine või tasane, sest veeauru tuleb maismaalt palju vähem kui ookeanipinnalt, aga veeaur on troopilise tsükloni energiaallikas. Seega ühtmoodi nõrgeneks see orkaan nii tasase kui mägise ala kohale jõudmisel. Kui mägine ala tähendaks midagi, siis peaks olema Patricia juba ammu kadunud, aga on endiselt veel orkaani staatuses. Kui troopiline tsüklon on ookeani kohal, siis pääsevad mõjule ka muud tegurid nagu veetemperatuur, õhumassi niiskussisaldus, tuulenihe jne.
Kuna parasvöötmetsüklonite puhul pole nii suurt vahet, kas on maismaa või veepind, siis pääsevad parasvöötmetsüklonite puhul mõjule erinevalt troopilistest tsüklonitest ka pinnamoelised tegurid, nt kas on tasandik või mäestik jne.

Selle järjestuse puhul tuleks täpsustada, mis näitaja järgi. Kui minimaalne õhurõhk ehk intensiivsuse järgi, siis ilmselt on see järjestus õige, aga kui tuule tugevuse järgi, siis on vaieldav, sest esiteks pole Haiyani kohta usaldusväärseid andmeid (ainult kaudselt, st Dvoraki meetodil hinnatud) ja teiseks, Tip oli tohutult suur, seega tuulteväli samamoodi ja võrreldes Patriciaga nõrgem tuul.
Seega, kui aluseks võtta õhurõhk, oleks toodud kolmene järjestus ilmselt õige, kui aga tuule tugevus, tuleb vahetada Tipi ja Patricia kohad, kehtima jääb märkus, et Haiyan peaks võib olla 2. kohal olema.

Anonüümne ütles ...

Esmaspäeva öösel on läänesaarte piirkonnas praeguse aja kohta üsna erakordne äikesevõimalus ka praeguse GFSi uuenduse kohaselt. (Hommikune näitas avamerele)

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt aktiivne madalrõhulohk, mis toob järsu vertikaalse temp.gradiendi kaasa.

Anonüümne ütles ...

Need prognoositavad konv.sademed olid HIRLAMis juba kohe kui viimased väljundid tolle ööni jõudsid. Üldiselt ennustab see mudel väga hästi. Suuri eksimisi on üliharva.

Anonüümne ütles ...

hea kui üldse rünksajukaidki tekib - radar ju lääne pool täitsa puhas.