Reaalsusest

Postitus on kaheosaline (reaalsuse probleem atmosfäärioptiliste nähtuste näitel ja teine osa pilvede vaatlemisest).

Halodest, vikerkaartest jt optilistest nähetest võiks mõelda ka mitte ainult kui füüsikalistest nähtustest, vaid ka kui ainult tajuproduktidest. Need on granuleeritud optilised nähtused, mis tähendab seda, et moodustuvad paljudest, st sadadel tuhandetel ja miljonitel jääkristallidel või veepiisakestel toimunud peegeldunud ja/või murdunud valguse vilgetest.

Põhimõtteliselt näiteks vikerkaare puhul tekitab ju iga piisk päikesevalguse pealelangemisel pisikese spektri. Kui kuskil eemal eksisteerib tajuaparaadiga vaatleja, näiteks inimene, siis ta silma jõuab olenevalt piisa asukohast vaid mingi kindel kitsas lainepikkuse vahemik ehk põhimõtteliselt üks värvus, teised lähevad mööda. Paljudelt piisakestelt ei jõua üldse silma mingit valgust (need piisad, mis ei ole vikerkaare asukohas). Need tuhanded ja miljonid vilked, jõudnud inimese silma, liidetakse viimaks taju poolt vikerkaareks. Halodega on põhimõtteliselt sama asi - valgussamba puhul kõik peegeldunud valguse vilked, mis silma jõuavad, liidab taju sambaks jne.

Kui siit edasi minna, siis võiks väita, et halod, vikerkaared jt sarnased nähtused, mis tekivad paljude osasüsteemide liitumisel, on olemas vaid vaatleja olemasolu korral. Kui pole vaatlejat, siis pole ka neid nähtusi, sest füüsikaliselt on ju näiteks vikerkaare puhul olemas lähtuvalt geomeetrilisest optikast kiirte käik selles, teises, kolmandas jne piisas, kusjuures murdumise tõttu eralduvad valgest valgusest spektrivärvid jne, natuke on ka difraktsiooni jmt, aga see ei muuda põhimõtet, et terviklikult näeb seda optilist nähtust ikkagi vaatleja, kelle taju liidab üksikutelt piiskadelt tagasituleva valguse vikerkaareks (teiste optiliste nähtuste puhul enamasti sama põhimõte).

Ses suhtes on vikerkaartele, halonähetele jne väga (või pealtnäha?) sarnased näiteks sellised pettepildid http://www.mindfake.com/illusion_22.html Enamik inimesi ilmselt nõustub, et seal on dalmaatsia koer. Tegelikult pole seal mingit koera, lihtsalt me teame, milline on dalmaatsia koer ja kuna mõned laigud on nii asetatud, siis taju ütleb, et on koer. Kui olla siiski võimalikult aus ja objektiivne, siis on pildil lihtsalt värvilaigud (või õigemini mustad ja valged piirkonnad). Muide, kõik inimesed, kuigi nad teavad väga hästi, milline on dalmaatsia koer, ei näe seal koera isegi mitte siis, kui näpuga näidata, kus enamik inimesi koera näeb (olen inimestelt küsinud-uurinud ja selline asi on selgunud). Kuid neid inimesi on väga-väga vähe.

Muidugi annab sellele väitele, et mitmed optilised nähtused on vaid vaatleja olemasolul olemas, vastu vaielda, sest üheks lihtsamaks argumendiks on see, et on ju olemas fotoaparaadid, mis jäädvustavad samuti vikerkaare või samba, kuigi vaatlejat nagu polegi. Siit jõuabki edasi reaalsuse küsimuse juurde, et mis ikkagi on reaalne, kas ainult see, mis on nö füüsikaliselt ja objektiivselt olemas või see mida me näeme, tajume, mõistame, ette kujutame jne (oluline on see, et inimene saab maailmast ainult vahendatud, mitte otsest infot, st vaja on mingit tajusüsteemi vms, et midagi ümbritsevast teada). Küllap on see kokkuleppe küsimus.

.

Probleem vaatlustega - näiteks pilved

Nii et ma arvan seda, et võiks mõelda ilmanähtustele (antud juhul näidetena toodud halonähted) ka nii, sest näiteks vaatlemine, ilmanähtuste tõlgendamine jne on eriti tugevasti sõltuvad konkreetselt vaatlejast ja kui andmed on näiteks puudulikud (kliima puhul väga tähtis küsimus ja probleem), siis võib seal näha (andmeid ja lünki tõlgendada) igaüks seda, mida ta tahab.

On tuua üks konkreetne näide, mis päris hästi sobib siia postituse teemasse. Nimelt oli kord EMHIst ühe inimesega juttu pilvedest. Jutt läks viimaks selle peale, et kuidas pilvede vaatlemisega on lood jne ja mul tekkis kohe see probleem, et kui ma tahaks hakata näiteks uurima, et kui palju on Eestis üht või teist pilveliiki, mis ilmatüüpide puhul üks või teine liik ja kui sageli on, siis mida teha lauspilves ilmaga?

Asi on selles, et kui ilm on lauspilves, siis pannakse vaatlustesse ju kirja, et taevas on näiteks kihtsajupilved koos räbalpilvedega või et on kihtpilved, mitte aga neid pilveliike, mis on lauspilvisust põhjustavate pilvede kohal ja seetõttu vaatluste põhjal võib väita, et neid pilvi nagu polekski olemas olnud. Ta väitis, aga see pole ju tähtis, et kui ilm on lauspilves, siis see üks-kaks kiudpilvekest ei muuda midagi. No juba satelliidifotodelt võib veenduda, et lauspilves ilma korral on väga sageli taevas olulises koguses ka ülemiste kihtide pilvi ja kuidagi ei saa väita, et see pole tähtis või ei muuda midagi. Mõistagi teevad vaatlejad õigesti, et ei hakka spekuleerima ja oletama, mis lauspilvisuse kohal veel võiks olla, vaid pannakse kirja see, mida nähakse (nähti). Siiski on oluline seda probleemi või andmevajakut tunnistada, seega osutus küsimuseks suhtumine ja avatus. Kahjuks see teema jäigi temaga lahendamata, sest ta ei võtnud kuidagi omaks mõtet, et lauspilvisuse puhul on võib-olla päris tihti oluline osa pilvedest varjatud ja see on väga suur lünk antud juhul pilvede vaatlustes. Lihtsalt selline jutuajamine või olukord või probleem paneb mõtlema mitmete asjade üle ja rikastab heal juhul ka uute vaatepunktide, aspektide või mõistmistega.

Pilvemääraja

Endiselt on tasapisi tegemisel nn pilvemääraja, mis tuleb nii veebi kui on plaan ka trükis välja anda. Määraja paksus trükis on tõenäoliselt mõnikümmend lk ja ohtralt on jooniseid ja fotosid, kuid ka pikemaid tekste. Sellel aadressil http://www.ilm.ee/?47299 võite lugeda esialgset pilvemääraja sissejuhatavat teksti pilvedega seonduvaśt. Raske öelda, kui hea see sai, kuid mõni asi vajab kindlasti veel mõtlemist ja võib-olla ümbertegemist.

Pilvemäärajas leiavad käsitlemist kõik 10 põhiliiki, siis kindlasti terve hulk alaliike ja vorme ning huvipakkuvaid juhtumeid, samuti on järgnevustest ja pilvede abil ilma prognoosimisest juttu ja näiteid.

Piiritletud halo ja irisatsioon 27. aprillil Tartus

27. aprillil enne lenticulariste arenemist (vt eelmist postitust) võis lõuna ajal üsna kõrgel taevas näha ühte halonähtust, nimelt 22-kraadise haloringi peal oli veel piiritletud halo (circumscribed, tervikliku kuju järgi nn "kopshalo") fragment, vt http://www.atoptics.co.uk/halo/circsalt.htm. Piiritletud halo omapära seisneb selles, et selle kuju sõltub päikese kõrgusest.

Lisaks tekkis ühel areneval lenticularisel pilvede pastelne värvumine, nn küütlemine, vt keskmisi ja viimast pilti suurelt. Teisel fotol on paremal pool päikest õrnalt näha ka horisondiring. Kuna oli loengusse kiire, siis ei jõudnud nähtusse süveneda ja seetõttu jäi horisondiring tervenisti pildistamata.

Lenticularis 27. aprillil Tartus

27. aprilli hommik oli selge, kuid lõunaks tekkis poolläbipaistvaid pilvi, mis arenesid tükati paksemaks ning muutusid läätse-või õunaseemnekujulisteks, neid nimetatakse lenticularisteks ja süstemaatikas kuuluvad enamasti kõrgrünkpilvede hulka, kuigi lenticularise välimus on vähe või pole üldse rünklik.

Õpikutest võib lugeda, et läätsetaolised pilved ehk kõnealused lenticularised tekivad enne külma fronti, eriti kui viimane liigub kiiresti (II liiki külm front), sest see paneb õhu lainetama. Lisatakse veel, et tekivad samuti enne äikest, sest äike olevat külma frondiga seotud. Viimane väitepool on nii ja naa, külmal frondil võib ilm olla kaugel äikesest, niisiis seos pole nii jäik (ka lenticulariseid ei maksa läheneva äikesega seostada), kuid külma frondi läheduses või külma õhumassiga (tekkides juba selle sees, aga advektsiooni tingimustes) on lenticularis tõepoolest sageli seotud. Olen täheldanud, et tihti on neid just siis, kui õhk on hästi kuiv ja külm õhumass läheneb (27.4. suhteliselt väga kuivast õhust vt http://www.ilm.ee/?47285) ja 27.4. olid need tingimused täidetud.

Lenticularised tekivad ka ebatasase reljeefi puhul, eriti mäestikes, kui ülevoolav õhk on väga stabiilne. Siis kanduvad aluspinna antud mõjutused piisavalt kõrgele, et tekivad seisulained sellises kõrguses, kus laineharjade kohal on võimalik kondenseerumine.

Pilved Tartu kohal:

24. aprillil 2000. a. (10 a tagasi) oli Eestis kuni 28 kraadi sooja!

Kuidas olid ilmaga lood aprillis 2000?

2000. aasta aprill oli väga tavatu oma suvisuse poolest: kui kuu algus välja arvata, oli suurem osa kuust vähemalt sisemaal täiesti suvine – enamikel päevadel oli vähemalt 15-20º sooja, isegi Tallinnas tõusis mitmel päeval temperatuur üle +20º.
Juba märtsis algas kevadine ilm, sest kuu lõpus oli mitmel päeval 5-10º sooja. Aprilli algus oli jahe ja sajune, temperatuur enamasti alla +10º, kuid 4. aprillil saabus soojalaine ja temperatuur tõusis üle +10º, järgmisel päeval samuti (vt meenutusi aprillis). Seejärel oli paar päeva üsna jahedad, kuid siis läks jälle soojemaks ja kuni kuu keskpaigani oli mõni kraad üle või alla +10º, seega suhteliselt soe. Kuid juba 17. aprillil lubati kuni 15º sooja ja äikest, edaspidi kuni 20º või enam sooja ja nii läks kuni kuu lõpuni. Isegi pärast kuumalainet 23.-25. aprillil lubati 29. aprilliks Lõuna-Eestisse kuni +25º ja mujal oli +20º ümber, vahepeal oli veidi jahedam, alla +20º, kuid ikkagi 12...17 kraadi. Mitmel aprilli päeval lubati äikest (tavalisel aastal kas ei lubata aprillis kordagi äikest või maksimaalselt kuni 2 päeval, 2000. aastal oli neid päevi vähemalt 5). Päris jahedaks läks alles mai alguses, kui mõnel päeval oli sooja ainult 4-6º ja sadas lund või lörtsi. Seegi oli siiski ajutine, sest edaspidi oli jälle mais mitmel päeval sooja 20-25º, oli niiske, sadas tihti hoovihma ja oli äikest.

Kogu suvi oli aga keskmiselt soe (juuli keskmine oli +16,3 kraadi), ent sajune. Väga sageli sadas hoovihma ja palju oli äikest ning paljud inimesed pidasid suve läbikukkunuks. Ainus „päris“ kuumalaine (see mõiste on väga suhteline, tinglikult võiks näiteks ju +10-15º märtsis või +20º aprillis ka kuumalaineks pidada) oli juunis jaanipäeva eel, kui temperatuur ulatus +30, edaspidi temperatuur nii kõrgele õieti ei ulatunudki, siiski mitmel päeval oli +25º ümber sooja.

Enne kui pöördume 2000. aasta kuuma aprillipäeva juurde tagasi, teeme esialgu põike ilmateadetesse. Ilmateateid hakkasin esimesena jälgima televisioonist ja just ETV õhtustest uudistest. Juba 1996. aastast on mälestus külmalainest, kui Lapimaal oli -50 kraadi. Keegi oli vist seda spetsiaalselt filminud ja uudistes näidati ka, kuidas selline pakane välja nägi. Õhtul tegi Peep Taimla ETV ilmateates sellest samuti paari sõnaga juttu, Skandinaavia keskossa oli kirjutatud külmakraadideks 46 kraadi. Eesti pääses siiski õige kergelt, sest minimaalne temperatuur oli umbes -31 kraadi (lõppenud talvelgi oli rohkem külma). Aga see selleks.
Aja jooksul hakkasin ka raadiost ilmateateid kuulama, kuid kooli tõttu eelkõige pärastlõunaseid, mistõttu sünoptikute pikemad jutud jäid tundmata. Nendeni jõudsin alles 2001. aasta suveks. Meeles on just eelmine päev (23.4.2000), mis oli samuti päikeseline ja väga soe (tavaliste toariietega hakkas väljas palav) ja siis õhtupoolikul öeldi ilmateates homse kohta, et sooja tuleb 22-27º. Kuigi mingit adekvaatset arusaama tollal polnud, kui soe või külm on aprillis normiks, tundus selline prognoos ometi hämmastav. Veel eelmistel päeval ei lubatud ühekski päevaks üle 24º sooja.
Lõpuks jõudis see soe päev kohale. Kuna käisin alles 4. klassis ja kool oli pärastlõunasel ajal, võis nautida sooja hommikut. Isegi hommik oli aprilli kohta ebatavaliselt soe – temperatuur oli päikesetõusu ajal kindlasti üle +10º temperatuur tõusis kiiresti. Taevas oli mõistagi väga hele soojavine tõttu, mõõdukas tuul oli lõunast. Koolimineku ajaks oli temperatuur juba +20º piiril.
Ka koolis räägiti ebatavalisest soojusest. Sel päeval on meeles/mulle teada ainus juhtum, kui inimest narriti meteoroloogilistel põhjustel: üks klassivend väitis, et sooja pidi tulema ainult 7 kraadi ja teda siis narriti. Ennast püüdis ta õigustada küll katkise termomeetriga, küll sellega, et ta kuulis ilmateadet valesti.

Alguses olid muidugi kõik sooja päeva pärast rõõmsad ja mängiti õues, kuid pärastlõunal siiski eriti välja ei tahetud minna, sest ilm oli liiga palav ja eelistati märksa jahedamaid siseruume.
Õhtuks tuli merelt briis ja temperatuur langes alla +20º, mis pakkus mõnusat leevendust ja värskust liiga kuumaks kippunud päevale. Siiski oli veel päikeseloojangu ajal Tallinnas umbes 18º sooja ja loodus lõhnas aroomide tõttu väga hästi. Lõunas ja edelas võis märgata üsna suuri pilverünki, kuid need olid silmapiiril ja midagi oodata ei osanud.
Järgmisel päeval üks inimene ütles, et öösel oli äikest olnud, sest sadas vihma ja korra lõi kõik valgeks. Kahjuks ma pole seda väidet püüdnud mingil põhjusel isegi mitte kontrollida (ilmselt tuleb see töö ette võtta).
Lehed olid aga uudiseid täis, kui kuum ikkagi oli olnud, näiteks Tallinnas oli 194 aasta kõige kuumem aprillipäev (Postimehe uudis, vt http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/25/), mõnel ajalehel oli see ka esikaane suureks uudiseks, nii et sellest ikka räägiti. Sõnumilehel (liitus 2000.aasta suvel Õhtulehega) oli uudistes toodud millegipärast õhtused „maksimaalsed“ temperatuurid suuremates linnades, kõige kõrgem oli +26,6 või 26,7º Võrus ja Valgas; Tallinna linna kohta oli kirjas vaid veidi üle +18º, märkusena toodud, et ilma muutis jahedaks ootamatu merebriis, online´s vt uudist: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74423

Briisimärkuse kohta olgu öeldud, et vinutuule ehk briisi üheks eelduseks on piisava temperatuurivahe olemasolu mere ja maa kohal, see peaks olema vähemalt 8º, kuid 24.4.2000 oli merevesi vaid 2-3º soe ja kohati oli koguni jäätükke, nii et üllatuslik briis olla ei saanud. Et aga kõige soojem oli enne briisi siiski põhjarannikul (Kundas +27,2º), oli üsna ootuspärane, sest õhk ju soojeneb maa kohal liikudes ja saavutab Eesti puhul mererannikule jõudes maksimaalse temperatuuri. Siiski sõltub sellise olukorra väljakujunemine mitmest asjaolust, käesoleval aastal on soe maatuulele vaatamata olnud just Lõuna-Eestis, põhjuseks lumikate ja et tegemist on olnud sooja sissetungiga või sooja õhumassi asumine Eestist lõuna pool. Tol aprillipäeval oli kogu Eesti ühtlaselt „kaetud“ sooja õhumassiga ja selline olukord sai välja kujuneda.
25. aprillil lubati siiski jahedamat ilma ja kohati äikest. Vähemalt Tallinnas äikest ja vihma ei tulnud, kuigi endiselt oli väga soe, aga tuuline ning ilm läks päeva peale pilve. Valdavalt oli kihtrünkpilved, mis omavahel viimaks liitusid. Kuna aga päev oli kuiv ja väga soe, siis veedeti see võimalikult palju õues olles.

Mida kirjutati tolleaegsete ajalehtede ilmateadetes? Sünoptilise tagapõhja poolest oli kõige põhjalikum ilmateade Õhtulehel. Kuigi seal muidugi frontides jmt eriti ei räägitud, siis vähemalt baarilised süsteemid olid mingil viisil kirjeldatud ja üldine ilm Euroopas samuti. Kuna olen alates 1999. aasta oktoobri keskpaigast kogunud ilmateateid ajalehtedest ja need kõik arhiveerinud, siis need on mulle kättesaadavad (vanu ajalehti saab ka hästivarustatud raamatukogudest tellida, näiteks Tallinnas Akadeemilises Raamatukogus või TÜ Raamatukogus, haruraamatukogudes võib asi nii ja naa olla) ja tegin fotosid ning lisaks kirjutasin need tsitaatidena välja (seega kõik vead jne on säilitatud, samuti peetakse korrektsemaks vahemike väljendamiseks kasutada „kuni“ märgina kriipsu, mitte aga kolme punkti, kuid ilmateadetes on just kolm punkti kinnistunud):

Ilmateated sellest perioodist:
24. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Kevadsoojuses areneb tärkav loodus kiiresti. Metsatukad muutuvad Eestimaal järjest rohelisemaks ja tänane päev aitab sellele tublisti kaasa. Peaks olema üks aprillikuu palavamaid päevi.
Venemaa kohal laiuva kõrgrõhuala lääneservas peaks õhutemperatuur tõusma 20...27ºCni.
Enamvähem sama soe ilm on täna ka Poolast kuni Balkanimaadeni.
Saksamaa lõunaosas on teine kõrgrõhkkond, kuid meie omast jahedam. Üle 20ºC tõuseb temperatuur ka Vahemere ääres Hispaanias.
Pilves ja vihmane on ilm Briti saartel, Biskaia lahe ümbruses, Põhja-Itaalias, Aadria mere idakaldal, Türgis, Rumeenias, Lääne-Ukrainas, Taanis ja Lõuna-Rootsis. Lapimaal aga puistab siin-seal lund väi lörtsi.
Homme ülehomme on meil ilm vihmahoogude järel juba märksa jahedam ning nädala lõpp toob veelgi kargemat õhku.
Täna on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm.
Puhub kagu-ja lõunatuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 22...27 kraadini, kuid tuulepealsetel rannikualadel on sooja vaid 11...16ºC.
25. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Suviselt sooja ilma eest tuleb meil tänada kõrgrõhkkonda, mis mõned päevad tagasi Skandinaavia lõunaosa kohal tekkis ning sealt siis ida suunas liikudes eilseks Venemaa lääneossa jõudis. Ka täna on Eestis tunda selle kõrgrõhkkonna mõju, kuid seda vaid vabariigi idaosas, sest Läänemere kohalt läheneb saartele ja Lääne-Eestisse madalrõhulohk, mis kannab lähemale ka sajuala ning äikese.
Lohutuseks on see, et sajune on ka suurem osa Euroopast, sest valdavat valitsevad kontinendil madalrõhkkonnad.
Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eestis sajab paiguti hoovihma, võib olla äikest. Puhub kagu-ja lõunatuul 5...10 m/s. Sooja on 17...24, saartel 10...16 kraadi.
26. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Venemaa soe kõrgrõhkkond on lahkumas ja nädalalõpul läheneb loodest uus, külm kõrgrõhkkond.
Õhumassivahetusega võib kaasneda hoovihm ja äike.
Jahedamaks muutub ilm ka Skandinaavia maadel ja Soomes. Kesk-Venemaal püsib täna veel päikesepaisteline ja palav ilm. Soe on endiselt Ukrainas ja Balkanil, kuid seal tekivad päeval hoovihmad ja äikesepilved. Vihma ja kohati äikest on ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel.
Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sooja on 8-14, Kagu-Eestis kuni 21 kraadi.
Homme on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2-8, päeval 7-14, kohati kuni 17 kraadi.
Reedel on muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub valdavat kirdetuul 3-8 m/s, päeval rannikualadel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +6 kraadi, päeval on 7-14 pügalat sooja.“
27. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Ilma hakkab üha enam kujundama külm Islandilt pärit kõrgrõhkkond. Tänaseks jõuab see Skandinaavia kohale, tagades meile kuiva ja valdavalt päikesepaistelise, kuid senisest jahedama ilma. Olulist ilma muutumist pole ette näha ka lähematel päevadel, sest eelpool mainitud kõrgrõhkkond liigub meile veelgi lähemale.
Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis torkab silma see, et kontinent on jagatud kahe väga erineva õhumassi vahel – idapool on soe ja läänepoolel külm. Nii tõuseb Venemaal, Ukrainas ja paiguti Kesk-Euroopas temperatuur 23...27 kraadini.
Traditsiooniliselt soojades piirkondades Pürenee poolsaarel ning ka mujal Vahemere ümbruses on sooja vaid 10 kraadi ringis. Samas soe kõrgrõhkkond nihkub üha kaugemale Venemaa idaossa, avades tee läänepoolt peale tungivale külmale õhule.
Täna on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub valdavalt kirdetuul 2...6 m/s. Sooja on 7...14, kohati kuni 17 kraadi.
Homme ja ülehomme on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub idakaarte tuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...+6, päeval 12...17, rannikualadel paiguti 9 kraadi.“

Täna (24.4.) kõige soojem ja külmem
Tallinnas kõige soojem on olnud +27,2°C (2000) ja külmem -7,2°C (1955).
Tartus kõige soojem on olnud +27,3°C (2000) ja külmem -8,1°C (1981).
Rekordilised aastad
Tallinna kõige soojema rekordeid on enim aastal 2000 (13) ja kõige külmema rekordeid on enim aastal 1980 (12) . Tartu kõige soojema rekordeid on enim aastal 1990 (15) ja kõige külmema rekordeid on enim aastal 1867 (12). Allikas: ilmajaam.ee
Aastal 2000 kõige soojem ja kõige külmem
24. aprillil on olnud kõige soojem ja kõige külmem:
Tallinnas +22,4 kraadi 1921. aastal ja -7,2 kraadi 1955. aastal;
Tartus +24,8 kraadi 1995. aastal ja -8,1 kraadi 1981. aastal.
Allikas: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/24/

25. aprilli 2000. a. ilmateade: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74408

Tallinnas on kõigile vabalt kättesaadav enam kui 10 aasta jooksul TTÜ Mustamäel mõõdetud temperatuur (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm), millest saab soovitud ajavahemike kohta lasta genereerida graafikuid. Esimesena on toodud palava aprillinädala teisel aga 24. aprillil temp.graafik Tallinnas:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Alljärgnevalt on toodud Tartus Tähe 4 katusel (http://meteo.physic.ut.ee/) mõõdetud ilmaelementide graafikud:

.

.

.

.

.

.

.

Mõned fotod tolleaegsetest ilmateadetest:

Sõnumileht, 17. aprill 2000

Sõnumileht, 24. aprill 2000

Õhtuleht, 24. aprill 2000

25. aprilli ilmateade Õhtulehes.