Rohke lumi 21. detsembril Põhja-Eestis

21. detsembril sadas Tallinnas madalrõhu ja järveefekti koosmõjus päris palju lund (15-20 cm). Mõned inimesed kirjeldasid, et vahepeal „tuli lund hullult“. Õhtul sadu lakkas. Sadas nõrga tuulega, nii et tuisku polnud. Sadanud lumi oli väga kohev.

Järgmisel päeval võis imetleda südatalviseid vaatepilte. Aeg-ajalt sadas lund juurde, taevas võis näha halofragmenti. Olukord ei jäänud püsima, vaid peagi saabus nõrk sula (23.12). Lund eriti ei sulanud, kuid see läks niiskeks ja vajus seega kokku. Oli udu.

21. detsembri õhtu








22. detsember. Aeg-ajalt sadas lund juurde.








Halofragment







Tumedate lumehelveste efekt.








Päike õhtupoolikul. Tume serv on uus lumesajuala.

Sammas Tartus 20. detsembril

Tartus võis näha 20. detsembri õhtul ja järgneval ööl sambaid, mida põhjustas pilvedest langevad jääkristallid. Sammaste esinemist saab kindlaks teha jääkristalle või lumesadu mõne valgusallika paistel vaadates: kui lumesadu või jääkreistallid sätendavad, võib sambaid näha, kui mitrte, sambaid ei näe. Sätendamine näitab seda, et kristallidel on valguse heaks peegeldumiseks olemas sobivad pinnad ja samuti seda, et kogu atmosfäärisambas maapinnast pilvedeni on temperatuur negatiivne.

20. detsembri õhtul selgines Tartus taevas, kuid viimastest pilveräbalatest langes veel kerget lund. Öösel läks uuesti pilve ja hakkas kerget lund sadama. Sammas ei olnud kuigi konkreetne ning oli lai, sest kristalle oli üsna vähe ja need olid suhteliselt suured.

.

.

.

.

.

.

.

Sambaid võis näha ka 21. detsembri õhtul Tallinnas:

.

.

.

.

.

.

.

Veel sammastest: http://www.ilm.ee/index.php?46912

Metobs sai 145-aastaseks!

1. veebruaril tähistati konverentsiga Metobsi 145-aastaseks saamist. Pikema ülevaate kirjutasin siia: http://horisont.ee/node/1336
Rootsi lõunaossa jõudis uus tsüklon, kuid see ei jõua eriti Eestini. Selle asemel tugevneb tuul. Mingit lumesadu siiski lubatakse saartele.

Kuumaverelise külaskäik

Veebruar algab kuumaverelise ehk lõunatsükloni taktikepi all. On kuulda mitmeid arvamusi, isegi seda, et lund võiks võimalikult palju tulla. Miks mitte - talv ju senini suurepärane olnud.

Lõunatsüklon on sündinud Itaalia põhjaosas (Aadria meri, Itaalia põhjaosa, kuid ka Balkan on need kuumavereliste põhilised tekkekohad) ja liigub jõudsalt Eesti suunas, vt animatsiooni: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Mõned pildid ka, sest animatsioon ju uueneb ja näiteks 50 aasta pärast oleks tore jälle vaadata, mis kunagi oli:












































.
.
.
.
Ida-Euroopas on näha heledat pilvemassi. See on ala, kus õhumass tõuseb, tekitab pilvi ja sademeid. Seal süveneb ka siis lõunatsüklon. Kui palju lund tuleb, eks see selgub.
Lisainfot ka. Postitustes nn pikk paus olnud. Õnneks nädala jooksul peaks aega olema ja saab tagantjärele, alates jõuludest, täiendada olulisematest ja huvitavamatest ilmanähtustest ja sündmustest. Veebruari teisel nädalal ilmub ajakirja Loodusesõber uus number, kuhu kirjutasin mere jäätumisest, madalast veetasemest ja jääpurikate tekkest ning füüsikast. See on hästi laiale lugejaskonnale mõeldud, aga ehk huvilisele ikka midagi annab. Eks siia täiendan nende teemade kohta ka.
M. Jürissaart peetakse teenekaks lennundusmeteoroloogiks. Ta on kirjutanid kaks õpikut. Praeguse info järgi tuleb varsti kordusväljaanne tema esimsele õpikule, "Meteoroloogia" (1998, Tartu).

Tähtede ülitugev vilkumine

Kus öö piisavalt selge, võis jälgida tähtede ebatavaliselt tugevat vilkumist. Tavaliselt tähed siiski pigem virvendavad, aga seekord kadus mõni silmapiirl lähemal olev täht hetkeks ära ja ilmus uuesti, kusjuures suure sagedusega. Seniidile lähemal olevad tähed päris ära vahepeal ei kustunud, kuid siiski väga vilkuvad. Seejuures värv muutus sinakasrohelise ja punaka vahel. Tähted vilkumist seletatakse näiteks õhu fluktuatsioonidega (tuulehood, tiheduse muutused jne). Värvusmuutusi saab seletada veeauru ja veepiisakeste hulga kõikumisega atmosfääris.

(Viimase paari nädalaga on ilmaelu väga kirju olnud, nagu ikka, alates uue aasta megalumest kuni praeguse hämmastava härmatise-ja udulaineni - põhjuseks ikka vana hea tuttav inversioon- ning ja mis kõik seal vahepeal, et loodetavasti on lähiajal aega kõigest sellest siin ka kirjutada ja fotomaterjalidega illustreerida).

Avaldati soov, et näha 2010. a. jaanuari härmatist. See härmatiseperiood oli märkimisväärne, sest tekkis juba 9. jaan, aga lagunes alles 20. jaan. paiku. Tipphetkel oli härmatise all mitu riiki ja sadu tuhandeid ruutkilomeetreid. Need pildid on tehtud 10. jaan. Tartus, kuid see härmatis murdis palju oksi, ka puid või koolutas neid. Sellest on fotod Nõmmelt.

Härmatis alles pakseneb.

Härmatis maksimaalses staadiumis (ei ole lumi puudel)

Härmatis murdis oksi...

...ja painutas puid.