esmaspäev, 18. märts 2019

12. nädala ilm (18.–24.03.2019)

Kommentaariumi viide
Äikeseline märts: äikest on registreeritud 8., 11. ja 18. märtsil. 8. märtsi äike oli kohati tugev ühes rahega. Viimati oli märts peaaegu sama äikeseline 2010. a, kui äikest oli 13. ja 27. märtsil.
Kõik äikesevaatlused palume saata https://eav.meteo.net.ee/sisestusvorm.php?tyyp=1
*Astronoomiline kevad ja võrdpäevsus. Kalendri järgi algas 20.03. kell 23:58 kevad. Seda nimetatakse astronoomilise kevade saabumiseks, kuna on seotud põhjapoolkeral kevadise võrdpäevsusega – öö ja päev peaksid kogu planeedil olema sama pikad ehk kestma võrdselt 12 tundi. Võrdpäevsuse ajal tõuseb Päike täpselt idast ja loojub täpselt läände.
Tegelikult, kui kontrollida andmebaase ja arvutada välja päeva pikkus eri maakera piirkondade kohta, osutub, et võrdpäevsus oli juba 18. märtsil. 21. märtsil on päeva pikkus Tallinnas juba 12 tundi ja 15 minutit (Coffs Harbouris 12 tundi ja 7 minutit). Päeva pikenemine Eestis on praegusel ajal poolaasta kiireim ehk 5 minutit ja 20 sekundit ööpäeva kohta, mõne aja pärast pikenemine aeglustub.
Vastavat vapustavat täpsust võib näha, kui võrrelda https://www.timeanddate.com/worldclock/estonia/tallinn ja https://www.timeanddate.com/worldclock/australia/coffs-harbour.

Tuleb sajune, kuid suhteliselt soe nädal: võib oodata lume kadumist peaaegu kõikjal.
*M. Kaasik: Katkematu madalrõhkkondade rivi liigub üle Põhja-Euroopa, põhjustades kevadise päikesepaiste ja päevaks-paariks tagasi saabuva talve vaheldumist.

Paistab, et mingisugune kevad on kätte jõudnud: 14. märtsil tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja on sellisena jäänud praeguseni püsima, lisaks tundub, et see jääb pikemaks nii. Ehkki sajab võrdlemisi palju, aeg-ajalt märga lundki, on lume lõpliku kadumise aeg siiski viimaks kätte jõudnud (kellele nii varane talve lõpp ei meeldi, peavad kurvastama)! 
17. märtsil liikus madalrõhkkond (õhurõhk keskmes 960, hiljem 975 hPa) Lõuna-Norra kohalt Läänemere põhjaosa poole ja täitus aeglaselt. Seetõttu oli enamasti pilves ilm. Lääne-Eestisse jõudnud vihma- ja lörtsisadu tuli õhtuks ka idapoolsetesse maakondadesse. Lõuna- ja kagutuul tugevnes 6–13, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.
18. märtsil liikus madalrõhkkond Stockholmi lähistelt üle Läänemere põhjaosa Soome lõunaosa kohale. Nii oli pilves, selgimistega ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas peamiselt hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (Tartus, kagunurgas) ja sadas märga hooglund, jääkruupe või rahet. Puhus valdavalt lõunatuul 4–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7 °C.
19. märtsil täitus Soome lõunaosas olev väike osatsüklon. Öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. J. päeval jõudis Läänemerele madalrõhulohk. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, ajuti sadas vihma, õhtul tuli sekka ka märga lund. Puhus lõuna- ja edelatuul 3–9, saartel ja läänerannikul loodetuul 8–11, puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
20. märtsil liikus madalrõhulohk pärastlõunal üle Läänemere ida poole. Öösel tugevnes Läänemerel uuesti kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus tihenes, Lääne-Eestisse jõudis vihmasadu (enne pimedat sadas kohati sadas märga lund), mis hõlmas õhtuks Ida-Eesti, pärast päikeseloojangut alates saartest selgines. Puhus edelatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s, õhtul Lääne-Eestis nõrgenes lääne- ja loodetuul pisut. Õhutemperatuur oli 1...6 °C.
21. märtsi öösel liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. Päeval jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk, mis liikus üle Läänemere ida poole, öösel lähenes Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Niisiis pilvisus tihenes, Lääne-Eestist algas pärastlõunal vihmasadu, mis levis itta. Edelatuul tugevnes pärastlõunal 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul asendus saartel ja läänerannikul lääne- ja loode-.  Õhutemperatuur oli 4...9 °C.
22. märtsil oli kõrgrõhuharja mõjul päikeseline ilm. M: /---/uuendatakse esimesel võimalusel/

 

Äike 18. märtsil Tartus ja eemalduv pilv (http://meteo.physic.ut.ee/).

Euroopat mõjutab ülitsüklon, mis võis olla pahvaktsüklon, nimekiri mõistetest (DWD).

23 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis täna vist juba kolmas äikesepäev sel aastal. Järjekordne äikesepilv läks just üle, millega kaasnes väga tugev rahe, kaks korda oli kuulda ka müristamist. Päris muljetavaldav äikesehooaja algus märtsi kohta.

Anonüümne ütles ...

Tartus käis just välgatus ja kõva kõmin

Kalle ütles ...

Tartus selle aasta esimene müristamine kuuldud jah. Detektor ka näitab välku.

Anonüümne ütles ...

Kui sedasi edasi läheb tulebki aprillis äikest ka. Üks avastus enda kodukohast harjumaalt veel. 2008 ja 2012 oli märtsis sajuhulk üle 70mm ja nüüd on 60 juba täis. See ka sajuse suve märk ? Igaltahel 2008 ja 2012 sadas suvel enam kui küllalt.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see märts on väga äikeseline. Viimati oli märtsis sama palju äikest vist 2010. a: 13. ja 27. märtsil. Märtsi äikesed ei näita aprilli äikeselisust ega pruugi ka suve kohta midagi tähendada. Sajususe osas arvamust praegu pole.

Anonüümne ütles ...

Artika jäähulk on ikka väga kesine. Paistab, et teist juurde enam ei teki ja algab kevad seal ka. Ega Antarktikas parem seis ole, kui vaadata mõõtmiskaarte.

Anonüümne ütles ...

Samas massi poolest pole vigagi. 2016 ja 2017 oli palju vähem.
arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_

Jüri Kamenik ütles ...

See viide ei avanenud, aga jääkaartide arhiiv asub http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/ ja kõige värskem kaart http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_EN_20190318.png.

Anonüümne ütles ...

Tuhala nõiakaev hakkas "keema". Tihti aga mitte alati kui kaev üle ajab kevadepoolsel ajal tuleb suvel piisavalt sooja. Viimati ajas üle 2010,2011,2013,2016 ja nüüd.
Nagu näha 2016 ei klapi ainult heasti siia ritta.

Anonüümne ütles ...

Mäletan et 1997 ja 1999 ajas ka üle ja vist ka 2001 kevadel.

Jüri Kamenik ütles ...

2016 jah kummaline anomaalia. Huvitav, kuidas nii juhtuda sai?

Anonüümne ütles ...

Mainitud on ,et võrdpäesvus on pööripäeval. Ometi kui avad tähetorni kalendri või Tartu observatooriumi lehe oli juba 18.märtsil päikesetõusust loojanguni täpselt 12 tundi - seega loojus oleku aeg ka 12 tundi. 20.märts on aga päev juba ligikaudu 10 min. ööst pikem ?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, tundub, et märkus on õige, sest kui kontrollida andmebaase, mis kell tõusis ja loojus päike 20. märtsil Tallinnas, Coffs Harbouris jt maakera piirkondades, saame päeva pikkuseks enam kui 12 tundi. Sama tulemuse saab ka siis, kui päeva pikkus eri piirkondade kohta välja arvutada. 21. märtsil on Tallinnas päeva pikkus juba 12 tundi ja 15 minutit (Coffs Harbouris 12 tundi ja 7 minutit). Praegu on Eestis päeva pikenemine kõige kiirem kogu selle poolaasta kohta: päev pikeneb 5 minutit ja 20 sekundit ööpäeva kohta.
Omaette küsimuseks on see, kui palju on pööripäevi. Üldiselt on meil Tartus kokkulepe, et pööripäevi on kaks: talvine ja suvine, ülejäänud on võrdpäevsused, sest päeva pikenemine või lühenemine jätkub, mitte ei muutu vastupidiseks nagu pööripäevadel. Ilmastiku mõttes on jällegi pööripäevad (või õigemini pööriaeg) just kevadel ja sügisel. Et pööripäevad ja võrdpäevsused on astronoomilisteks mõisteteks, siis ilmselt pigem nii, et pööripäevi on kaks, aga septembris ja märtsis on tegu üksnes võrdpäevsustega, mitte pööripäevadega (niisugune eristus on selgelt olemas nt inglise keeles).

Margus Voitk ütles ...

See tuleneb sellest, et päikesetõus on hetkel kui päike horisondi tagant paistma hakkab ja loojub kui viimane serv on horisondi taha kadunud kusjuures natuke murrab atmosfäär ka.

Jüri Kamenik ütles ...

Astronoomiline refraktsioon pikendab jah päeva, kuna päikeseketas on selle tõttu horisondist näivalt kõrgemal kui tegelikult (geomeetriliselt, atmosfääri puudumisel). Piisavalt tiheda atmosfääri ja tugeva astronoomilise refraktsiooni tõttu ei tohiks päike näivalt üldse loojuda (see on ilmselt vaid teoreetiliselt nii). Seetõttu ulatub polaarpäev väiksematele laiustele, kui see atmosfääri puudumisel oleks.
Päikesetõus ja -loojang on defineeritud rangelt perioodi, kui päikeseketas on horisondiga kontaktis, laiemalt - videviku- ja hämarikunähtuste esinemisaeg. Eks definitsioone leiab teisigi.
Talvine ja suvine pööripäev on ühtlasi ka päikeseseisak, sest öö ja päeva pikkus siis oluliselt ei muutu.

Anonüümne ütles ...

Täpselt ei mäleta, aga millalgi muudeti päikesetõusu ja -loojangu definitsiooni. Praegu arvestatakse seda Päikese ülaserva nähtavale tuleku või kadumise hetkest, seetõttu on tõusu või loojangu hetkel Päikese kõrgus astronoomilistes tabelites -0,83 kraadi.
Varem (eelmise sajandi lõpupoole?) oli tõusu ja loojangu kellaajad märgitud päikeseketta keskpunkti järgi.

(https://aa.usno.navy.mil/faq/docs/RST_defs.php on praegusest arvutamisest pikemalt.)

Anonüümne ütles ...

Mul on üks 1978 kalender alles ja seal on küll loojangu -ja tõusuajad samamoodi kui praegu.

Anonüümne ütles ...

Leidsin ka 1937 kalendri ja ka seal on päev kevadisel pööripäeval juba kümmekond minutit pikem.

Jüri Kamenik ütles ...

Ju siis jah kas definitsioone muudetud või ei olegi võrdpäevsus kevade / sügise astronoomilise alguspäeva ajal.

Anonüümne ütles ...

Tuleval ööl on võimalik virmalisi näha.

Paistab, et kevad-talv on läinud sujuvalt üle kevadeks ning varsti vahetan autol rehvid ka ära.

Unknown ütles ...

Jah, nii see on. Loodame parimat!

Anonüümne ütles ...

Kordan oma 12.märtsi ütlemist ,et aprill tuleb normist soojem aga nüüd täpsustan ,et veidi. Nii kraad või vähem normist soojem. Nii ei tule nagu NOAA näitab.

Jüri Kamenik ütles ...

Asi seegi, kui vaid kraadi võrra soojem.