tag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post7359045849646282567..comments2024-03-23T11:01:37.580+02:00Comments on Ilm ja inimesed: 12. nädala ilm (18.–24.03.2019)Jürihttp://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comBlogger23125tag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-85313674743991538752019-03-24T23:42:23.331+02:002019-03-24T23:42:23.331+02:00Asi seegi, kui vaid kraadi võrra soojem.Asi seegi, kui vaid kraadi võrra soojem.Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-11480276697072898652019-03-24T19:50:37.405+02:002019-03-24T19:50:37.405+02:00Kordan oma 12.märtsi ütlemist ,et aprill tuleb nor...Kordan oma 12.märtsi ütlemist ,et aprill tuleb normist soojem aga nüüd täpsustan ,et veidi. Nii kraad või vähem normist soojem. Nii ei tule nagu NOAA näitab.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-91414450023563538952019-03-23T13:36:05.864+02:002019-03-23T13:36:05.864+02:00Jah, nii see on. Loodame parimat!Jah, nii see on. Loodame parimat!Anonymoushttps://www.blogger.com/profile/11656582026856454157noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-1268160310749264432019-03-23T10:15:20.818+02:002019-03-23T10:15:20.818+02:00Tuleval ööl on võimalik virmalisi näha.
Paistab,...Tuleval ööl on võimalik virmalisi näha. <br /><br />Paistab, et kevad-talv on läinud sujuvalt üle kevadeks ning varsti vahetan autol rehvid ka ära. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-14503155475247343512019-03-22T21:46:08.338+02:002019-03-22T21:46:08.338+02:00Ju siis jah kas definitsioone muudetud või ei oleg...Ju siis jah kas definitsioone muudetud või ei olegi võrdpäevsus kevade / sügise astronoomilise alguspäeva ajal.Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-66677109553903380412019-03-22T08:42:18.959+02:002019-03-22T08:42:18.959+02:00Leidsin ka 1937 kalendri ja ka seal on päev kevadi...Leidsin ka 1937 kalendri ja ka seal on päev kevadisel pööripäeval juba kümmekond minutit pikem.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-76141164929796281212019-03-22T08:37:19.417+02:002019-03-22T08:37:19.417+02:00Mul on üks 1978 kalender alles ja seal on küll loo...Mul on üks 1978 kalender alles ja seal on küll loojangu -ja tõusuajad samamoodi kui praegu.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-22971252417563062242019-03-22T06:15:46.063+02:002019-03-22T06:15:46.063+02:00Täpselt ei mäleta, aga millalgi muudeti päikesetõu...Täpselt ei mäleta, aga millalgi muudeti päikesetõusu ja -loojangu definitsiooni. Praegu arvestatakse seda Päikese ülaserva nähtavale tuleku või kadumise hetkest, seetõttu on tõusu või loojangu hetkel Päikese kõrgus astronoomilistes tabelites -0,83 kraadi. <br />Varem (eelmise sajandi lõpupoole?) oli tõusu ja loojangu kellaajad märgitud päikeseketta keskpunkti järgi. <br /><br />(https://aa.usno.navy.mil/faq/docs/RST_defs.php on praegusest arvutamisest pikemalt.)Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-55326715514279457922019-03-21T15:43:26.183+02:002019-03-21T15:43:26.183+02:00Astronoomiline refraktsioon pikendab jah päeva, ku...Astronoomiline refraktsioon pikendab jah päeva, kuna päikeseketas on selle tõttu horisondist näivalt kõrgemal kui tegelikult (geomeetriliselt, atmosfääri puudumisel). Piisavalt tiheda atmosfääri ja tugeva astronoomilise refraktsiooni tõttu ei tohiks päike näivalt üldse loojuda (see on ilmselt vaid teoreetiliselt nii). Seetõttu ulatub polaarpäev väiksematele laiustele, kui see atmosfääri puudumisel oleks.<br />Päikesetõus ja -loojang on defineeritud rangelt perioodi, kui päikeseketas on horisondiga kontaktis, laiemalt - videviku- ja hämarikunähtuste esinemisaeg. Eks definitsioone leiab teisigi.<br />Talvine ja suvine pööripäev on ühtlasi ka päikeseseisak, sest öö ja päeva pikkus siis oluliselt ei muutu.Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-66812598492072371292019-03-21T14:57:43.786+02:002019-03-21T14:57:43.786+02:00See tuleneb sellest, et päikesetõus on hetkel kui ...See tuleneb sellest, et päikesetõus on hetkel kui päike horisondi tagant paistma hakkab ja loojub kui viimane serv on horisondi taha kadunud kusjuures natuke murrab atmosfäär ka.<br />Margushttps://www.blogger.com/profile/18096641123876621713noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-40645720492614476312019-03-21T14:32:51.613+02:002019-03-21T14:32:51.613+02:00Jah, tundub, et märkus on õige, sest kui kontrolli...Jah, tundub, et märkus on õige, sest kui kontrollida andmebaase, mis kell tõusis ja loojus päike 20. märtsil Tallinnas, Coffs Harbouris jt maakera piirkondades, saame päeva pikkuseks enam kui 12 tundi. Sama tulemuse saab ka siis, kui päeva pikkus eri piirkondade kohta välja arvutada. 21. märtsil on Tallinnas päeva pikkus juba 12 tundi ja 15 minutit (Coffs Harbouris 12 tundi ja 7 minutit). Praegu on Eestis päeva pikenemine kõige kiirem kogu selle poolaasta kohta: päev pikeneb 5 minutit ja 20 sekundit ööpäeva kohta.<br />Omaette küsimuseks on see, kui palju on pööripäevi. Üldiselt on meil Tartus kokkulepe, et pööripäevi on kaks: talvine ja suvine, ülejäänud on võrdpäevsused, sest päeva pikenemine või lühenemine jätkub, mitte ei muutu vastupidiseks nagu pööripäevadel. Ilmastiku mõttes on jällegi pööripäevad (või õigemini pööriaeg) just kevadel ja sügisel. Et pööripäevad ja võrdpäevsused on astronoomilisteks mõisteteks, siis ilmselt pigem nii, et pööripäevi on kaks, aga septembris ja märtsis on tegu üksnes võrdpäevsustega, mitte pööripäevadega (niisugune eristus on selgelt olemas nt inglise keeles).Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-74998796041820230242019-03-21T10:37:09.189+02:002019-03-21T10:37:09.189+02:00Mainitud on ,et võrdpäesvus on pööripäeval. Ometi ...Mainitud on ,et võrdpäesvus on pööripäeval. Ometi kui avad tähetorni kalendri või Tartu observatooriumi lehe oli juba 18.märtsil päikesetõusust loojanguni täpselt 12 tundi - seega loojus oleku aeg ka 12 tundi. 20.märts on aga päev juba ligikaudu 10 min. ööst pikem ?Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-87423682733825064052019-03-20T13:08:55.613+02:002019-03-20T13:08:55.613+02:002016 jah kummaline anomaalia. Huvitav, kuidas nii ...2016 jah kummaline anomaalia. Huvitav, kuidas nii juhtuda sai?Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-49216699441188202992019-03-20T10:41:44.206+02:002019-03-20T10:41:44.206+02:00Mäletan et 1997 ja 1999 ajas ka üle ja vist ka 200...Mäletan et 1997 ja 1999 ajas ka üle ja vist ka 2001 kevadel.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-64857226349385238482019-03-20T10:39:53.559+02:002019-03-20T10:39:53.559+02:00Tuhala nõiakaev hakkas "keema". Tihti ag...Tuhala nõiakaev hakkas "keema". Tihti aga mitte alati kui kaev üle ajab kevadepoolsel ajal tuleb suvel piisavalt sooja. Viimati ajas üle 2010,2011,2013,2016 ja nüüd.<br />Nagu näha 2016 ei klapi ainult heasti siia ritta.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-19755661635067169402019-03-19T23:06:42.060+02:002019-03-19T23:06:42.060+02:00See viide ei avanenud, aga jääkaartide arhiiv asub...See viide ei avanenud, aga jääkaartide arhiiv asub <a href="http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/" rel="nofollow">http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/</a> ja kõige värskem kaart <a href="http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_EN_20190318.png" rel="nofollow">http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_EN_20190318.png</a>.Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-73232074394812521592019-03-19T22:48:55.548+02:002019-03-19T22:48:55.548+02:00Samas massi poolest pole vigagi. 2016 ja 2017 oli ...Samas massi poolest pole vigagi. 2016 ja 2017 oli palju vähem.<br />arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-36807336276891219502019-03-19T22:33:34.612+02:002019-03-19T22:33:34.612+02:00Artika jäähulk on ikka väga kesine. Paistab, et te...Artika jäähulk on ikka väga kesine. Paistab, et teist juurde enam ei teki ja algab kevad seal ka. Ega Antarktikas parem seis ole, kui vaadata mõõtmiskaarte.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-7424778863289577582019-03-18T17:51:34.510+02:002019-03-18T17:51:34.510+02:00Jah, see märts on väga äikeseline. Viimati oli mär...Jah, see märts on väga äikeseline. Viimati oli märtsis sama palju äikest vist 2010. a: 13. ja 27. märtsil. Märtsi äikesed ei näita aprilli äikeselisust ega pruugi ka suve kohta midagi tähendada. Sajususe osas arvamust praegu pole.Jürihttps://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-20010037445615567162019-03-18T17:34:00.988+02:002019-03-18T17:34:00.988+02:00Kui sedasi edasi läheb tulebki aprillis äikest ka....Kui sedasi edasi läheb tulebki aprillis äikest ka. Üks avastus enda kodukohast harjumaalt veel. 2008 ja 2012 oli märtsis sajuhulk üle 70mm ja nüüd on 60 juba täis. See ka sajuse suve märk ? Igaltahel 2008 ja 2012 sadas suvel enam kui küllalt.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-23681460513719096962019-03-18T17:27:54.133+02:002019-03-18T17:27:54.133+02:00Tartus selle aasta esimene müristamine kuuldud jah...Tartus selle aasta esimene müristamine kuuldud jah. Detektor ka näitab välku.Kallehttps://www.blogger.com/profile/00125745180241411575noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-27141462220023598842019-03-18T17:24:36.009+02:002019-03-18T17:24:36.009+02:00Tartus käis just välgatus ja kõva kõminTartus käis just välgatus ja kõva kõminAnonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-15585878092208479342019-03-18T17:15:41.936+02:002019-03-18T17:15:41.936+02:00Siin Kagu-Eestis täna vist juba kolmas äikesepäev ...Siin Kagu-Eestis täna vist juba kolmas äikesepäev sel aastal. Järjekordne äikesepilv läks just üle, millega kaasnes väga tugev rahe, kaks korda oli kuulda ka müristamist. Päris muljetavaldav äikesehooaja algus märtsi kohta. Anonymousnoreply@blogger.com