pühapäev, 3. märts 2019

10. nädala ilm (4.–10.03.2019)

Kommentaariumi viide
Paukuudised: *1 – EÄV https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=2.
*2 – Kairo Kiitsak _u Jagan kõigi huvilistega ühte põnevat vaatepilti: möödunud öö jooksul olevat Osmussaarel akumuleerunud [loe: sadas] ligi 40 cm lund. Sadu jätkus ka hommikul. Raport: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2452228548144193&set=a.850781224955608&type=3&theater


*Tallinna Ülikoolil on ERRiga koostööprojekti korras 1 minuti loengute sari (https://novaator.err.ee/k/uhe-minuti-loeng). Sel nädalal on tulekul klipp sellest, miks on ilm Eesti eri paigus nii erinev ja sellest räägib loodusteadlane Hannes Tõnisson.
*Viimane nädal on olnud keeruline, kuna esiteks tuli viibida 5 päeva Kiievis tuumameteoroloogia seminaril ühes Tšornobõli tuumajaama külastamisega (sh õnnestus näha Duga radarit ja metsikuid Prževalski hobuseid, kes ootamatult ilmusid metsast teele, blokeerides selle; Prõpjati linnas võis näha seda, kuidas loodus teeb 30 aastaga oma töö, sest praegu kasvavad seal suured, kuni 25 m kõrgused puud nii majade küljes kui asfalteeritud teedel, väljakutel jne – suvisel ajal oleks seda linna peaaegu võimatu näha, kuna loodus on selle varjanud), ja teiseks ema seisund, sest tal püüti eemaldada ajukasvaja, kuid lõikus osaliselt ebaõnnestus tekkinud tüsistuste tõttu (veritsus ja hematoom), nii et ta saatus on veel teadmata. Seetõttu on jäänud siinne üpris tahaplaanile.
*On huvitav, et erakordselt, isegi rekordiliselt soe talvekuu võib püsida tervikuna tüseda lumikattega. Nii võib lugeda Alatskivi legendaarse ilmavaatleja Einar Laretei veebruari vaatluskokkuvõttest: Veebruar 2019 erakordselt soe viimane talvekuu. Kuu keskmine temperatuur oli keskmisest kõrgem 5,2 kraadi. Kogu veebruarikuu jooksul valitsesid väga muutlikud ilmad. Soojalained vaheldusid lühiajaliste külmalainetega. 15 -16. veebruaril tõusid soojanäidud mitmel pool uute rekorditeni, Alatskivil oli 16. veebruaril sooja päeval 7,4 kraadi. Heitlikud ilmad tõid kaasa veebruaris ka palju tuuliseid päevi. Sademeid tuli veebruaris ainult veidi üle normi. Kõige enam sadas kuu esimesel poolel. Kogu kuud kattis maad lumikate, mis varieerus 43 cm-st 10 cm-ni kuu lõpul. Veebruari viimasel päeval oli ümbruskonna kaetus lumega 50%.

Ebatavaliselt muutlik ja ohtralt sajune nädal, sest ilma määrab tsüklonite seeria.

2019. a 8. nädal lõppes muutlikult: 1. märts oli südatalviselt külm (õhtuks selgines), nii et keskööks oli kohati kuni –13 °C. 2. märts oli tormine, sest tuul ulatus puhanguti kuni 20 m/s, samas õhutemperatuur tõusis Tallinn-Harkus 4,4 kraadini, kuid see ei ole soojarekord (vt https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 3. märts jätkus kontrastselt: edela poolt hakkas sadama lund ja tuiskama, sest idakaartetuul tugevnes, kuid õhutemperatuur tõusis Sõrves kuni 2,7 kraadini, samas kui Virumaal oli päikeseline ja kuni –6 kraadi, hilisõhtul vastavalt koguni 3,7 ja –7,5 kraadi.
Nädala alguseks (4.03.) liikus väike osatsüklon Läänemere põhjaosast üle Eesti itta ja täitus. Nii oli pilves ilm, kuid hommikul Põhja-Eestis kohati selgines. Sadas peamiselt lund, saartel paiguti ka vihma, mõnel pool koguni jäätuvat vihma. Hommikuks sajud harvenesid. Oli jäidet! Sisemaal oli tuul muutliku suunaga 1–6 m/s, põhjarannikul puhus idatuul 4–9, puhanguti 13 m/s, Liivi lahe piirkonnas edela- ja läänetuul 7–10, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Saaremaal ja mandri lõunaservas –1...3 °C. 
Ränk kahe Eesti päev (mõistest). Kõigest 6–12 tundi hiljem pilvisus tihenes, sest Põhjamerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere Eesti kohale. Ennelõunal sadas kohati vähest lund, kuid juba pärastlõunal levis uus sajuala Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sadu algas lumena, aga hiljem edela pool "kollis" üle vihmaks, mujal jätkus tugeva lumena (vt pilti postituse alguses). Oli jäidet! Puhus lõunakaarte-, Põhja-Eestis idatuul 3–8, õhtul tugevnes saartel kagutuul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli –4...2 °C.
5.03. kell 8:30: Eesti praegu ilma poolest nii pooleks veel kui saab. Harjumaal juba 20cm lund kohati maas ja tuleb juurdegi. Tuiskab ja on kraadike paar külma. Samas Paide kõrguselt lõunapoole pole talve moodigi. /---/
Sünoptika: Läänemerelt liikus aktiivne madalrõhkkond üle Eesti itta. Järgneval ööl saabus Skandinaaviast kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, vaid kagu pool oli selgimisi. Sajuala taandus järk-järgult ida poole ja loodest alates sadu lakkas. Põhja pool sadas lund, lõuna pool peamiselt vihma, alles õhtul lund. Õhtul lääne poolt alates pilvisus hõrenes. Tuul asendus kõikjal kirde- ja põhja- ning tugevnes 5–11, puhanguti 15, rannikul 18–23 m/s. Õhutemperatuur oli –3...4 °C, kuid õhtuks langes kõikjal –2...–7 °C-ni. Teedele tekkis kiilasjää!
[uuendus 8.03. kell 6:10:] Nad kirjutavad Maalehes, et on soe ja pikk talv. Kevadet pole mõtet enne 40 päeva möödumist oodata. Ain Kallis: Talv algas Kirde-Eestis novembri lõpul ja kestab korralikult edasi. Mujal Eestis algas see aastaaeg 11.–17. detsembril ja lõppes 20.–27. veebruari paiku. Märtsi värske lumi neil aladel läheb vast juba kevadtalve aega ... Vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2019/03/moodunud-talve-ulevaade/.
8.03. liikus madalrõhkkond mööda Põhjalahte põhja poole. Järgmisel pärastlõunal jõudis Rootsi lõunaossa uus osatsüklon. Seetõttu oli peamiselt pilves, selgimistega ilm, hommikupoole ja idaservas oli päikeselisem. Ennelõunal sadas vihma kohati, pärastlõunal alatest saartest rohkem, mõnel pool oli äikest ja rahet. Puhus lõuna- ja edelatuul 6–12, rannikul puhanguti 15–17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli 5...11 °C.
8. märtsi äikesepuhang. Pärast 8.03. keskpäeva hoogustus Võrtsjärve ümbruses põhja-lõuna sihis konvektsioon ja rünkpilvede areng – tegemist pidi olema ebapüsivusjoonega, mis seekord oli frondi ees väga soojas ja niiskes õhumassis. Samasugune juhtum oli 27.03.2010, kui üle Tartu läks võrdlemisi tugev äike.
Pärast äikesepuhangut muutus ilm tormiseks: öösel hakkas tuiskama ja tõusis torm (tuule puhangud isegi kuni 30 m/s); õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kuid seejärel tõusis taas üle 0 °C ja ilm selgines. Pärast 9.03. keskpäeva pilvisus tihenes ja hooti hakkas nii lund kui vihma sadama, kuid õhutemperatuur jäi 2...5 °C. Tormine läänekaartetuul asendus rahuliku lõunakaartetuulega.
Video https://vk.com/id56454259: Äike teisel pool piiri Pihkva oblastis 8.03.2019 õhtul. Autor: Jelena Baranova.



Välgud, mida ilmselt keegi ei oodanud (puuppa ei tööta alates 19. jaanuarist, seetõttu kasutatakse teisi allikaid, nt http://en.blitzortung.org/live_lightning_maps.php?map=11) ja lugeja pilt äikesepilvest Kagu-Eestis (vt kommentaariumist).

 Äike ja rahe lähenemas Tartule. Kairo Kiitsaku foto

Äike lähenemas Alatskivile. Lähim välk oli 6 km kaugusel. Einar Laretei foto

***
 Kontrastne õhutemperatuur 3. ja 5. märtsil (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Tsüklonite seeria tallermaa on Läänemeri, sh idarannik (DWD).

40 kommentaari:

uhh ütles ...

Kurb Ema kohta lugeda :( Loodame,et kõik läheb siiski hästi.
Tundub,et märtsi teine pool tuleb suht külm ikkagi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see oli väga kõrge riskiga lõikus, kuna esiteks oli sellega hiljaks jäädud, teiseks diabeet, mis on raskendav asjaolu. Esimesed kaks päeva oli ellujäämine 50:50, seejärel jätkus lõikujärgse deliiriumiga jne.

Jah, paistab tulevat tervikuna keskpärane märts.

Anonüümne ütles ...

Hetkeseisuga tõotab alanud nädala ilm väga huvitav tulla.

Lähem ööpäev kahe Eesti päevana, mil kohati võib üle 10 cm värsket lund tulla, samas lõunas tuleb see sadu kõik vihmana.
Öö vastu kolmapäeva ähvardab sisemaal -20 kraadise külmaga.
Reede ähvardab tormiga ja korraks ka 5 kraadise soojaga.

Olen täheldanud, et talvine märts toob sooja suve.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, väga huvitav ja kontrastne! Loodame siis talvisele märtsile, et tuleks soe ja märg suvi.

Anonüümne ütles ...

Eesti praegu ilma poolest nii pooleks veel kui saab. Harjumaal juba 20cm lund kohati maas ja tuleb juurdegi. Tuiskab ja on kraadike paar külma. Samas Paide kõrguselt lõunapoole pole talve moodigi.

Anonüümne ütles ...

Karm padukaheeesti päev siis !!!

Anonüümne ütles ...

RÄME padukaheeesti päev !

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, oli ränk päev. Einar Alatskivilt: Keskpäeva paiku äkki kukkus poole tunniga temperatuur +4 pealt nulli. Natuke tuli ka lörtsi temperatuuri languse ajal. Praegu vaid tuleb udulund.

Anonüümne ütles ...

Tänane ametlik miinimumtemperatuur oli Kuusikul -19,6 kraadi, mis tähendab, et veebruari miinimum löödi 3,4 kraadiga üle.

Anonüümne ütles ...

Oih, Lääne-Nigulas mõõdeti siiski see näit. Aga samas Kuusikus oli vaid tühiselt 0,4 kraadi soojem.

Huvitav on seegi, et Tallinn-Harku miinimum jäi jaanuari omast vaid kraadikese maha.

Jüri Kamenik ütles ...

Kummaline jaa! Veebruar: õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 9,0 °C (16. veebruar, Valga) ning miinimumiks -16,2 °C (1. veebruar, Tiirikoja)ning Jaanuar 2019: õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 5,8 °C (1. jaanuar, Vilsandi) ja miinimumiks -25,3 °C (22. jaanuar, Väike-Maarja).

Anonüümne ütles ...

Ütlesin ,et jaanuar tuleb normist külmem - tuli.
Ütlesin ,et veebruar tuleb normist soojem - tuli (rohkemgi kui ootasin)
Märtsi kohta ütlesin ,et tuleb normist külmem - suund sinnapoole on.
Aprill hetkeseisuga ka umbes kraadi normist külmem aga esialgu 60% tõenäosusega.
Täpsustan nädala poolteise pärast.

Anonüümne ütles ...

Ah jaa muide sel aastal vist jäävad ka Märtsi ja aprilli äikesed olemata.

Anonüümne ütles ...

@ 6. märts 2019 22:04

"Huvitav on seegi, et Tallinn-Harku miinimum jäi jaanuari omast vaid kraadikese maha."
Ehk Tallinna jaanuari miinimumist oli jutt.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis on need siin ikka täiesti valed https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

Anonüümne ütles ...

Tahad näha kuidas nädala jooksul see soe allapoole kaardil valgub.

Jüri Kamenik ütles ...

Tahtmisega ei ole vast siin mingit pistmist, aga kas see juhtub – elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis selle aasta esimene äike kuuldud, tõenäoliselt kõige varasem äike, mida kunagi kogetud. Viimati sai lumisel maal äikest kogetud vist 2010. a märtsi teises dekaadis kui ei eksi. Jõgeva kandis paistab ikka korralik äikeseraju olevat, mida ilmselt mõnel äikesevaesel aastal ei esine ka terve hooaja väitel.

Üks pilt ka tänasest äikesepilvest siin Kagu-Eestis: https://imgur.com/a/GBmN4yL

Anonüümne ütles ...

No märtsi äike vist veel suve ei riku. Aprilli omad olid vist need. Nüüd peab lootma ,et aprillis sama asja ei juhtu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, muud kuud peale aprilli ei loe vist. 2010. a oli ka märtsis päris tugev äike, mis läks üle Tartu, aga vaat milline suvi tuli!

Anonüümne ütles ...

Vist oli 1991 kui 28 veebruaril oli ka keset päeva korralik äike. Sadu ise oli lörtsisegune. See võis ka 1990 olla

Anonüümne ütles ...

Ja Harjumaa jäi äikesest kenasti ilma nagu ikka.
-----------------------------------------------------------
Möödunud aasta aprill paugutas äikesega palju, aga ometi tuli unelmate suvi.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et tulev kolmapäev ähvardab taas -20 kraadiga.

Anonüümne ütles ...

No 1990 või 91 oli küll 28 veebruaril aga siis varajane äike ei toonud head suve nagu 2010 oli - seega lõpuks ikkagi 50/50 selle varajase äikesega

Jüri Kamenik ütles ...

Aprilli äikesed toovad äikesevaese suve - nii ka läks. Tavaliselt on jah äikesevaene suvi ka muus mõttes niru, aga võib ka nii olla, et on väga soe, aga vähe äikest (2010 oli väga soe, aga äikeseline, tollal aprillis vist äikest polnud, aga märtsis mitmel korral).
Heli Stroom meenutas, et 1989. a veebruaris oli vägev äikeseraju - tal see meeles, kuna parajasti siis algas sünnitus jne. Võib ise arvata, mis emotsioon kokku tuleb, et tohutu äike keset talve ja samal ajal sünnitus (ilmselt elu võimsamaid elamusi)!

Anonüümne ütles ...

Kaks kuuma suve järjest on siiski väga ebatõenäoline. Võru aegreast, mis on ligi sada aastat pikk, võib leida ainult ühe erandi - 2010 ja 2011. Kuna kuuma suve definitsioon pole täpselt selge, siis Kagu-Eesti(Võru) andmete põhjal olen seda määranud suvekuude(juuni, juuli, august) keskmise temperatuuri järgi, mis peab olema vähemalt 18 kraadi, sest sellest piirist alates kogetud suved on olnud kõige meeldejäävamad nii pika soojuse kui raskesti talutavate kuumalainete ja põua osas, ning need jäävad täpselt top 10 kõige kuumema suve hulka keskmise temperatuuri järgi (1936, 1939, 1972, 1999, 2002, 2006, 2010, 2011, 2013, 2018). Erakordne on see, et juba käesoleval kümnendil on kuumasid suvesid olnud tõenäoliselt rohkem, kui terve eelmise sajandi jooksul kokku(aegrida algab 1925. a. Vt täpsemalt: http://kliima.000webhostapp.com/)
Soe suvi(mitte kuum) oleks ehk siiski võimalik tänavu, aga ilmselt vähetõenäoline pärast sooja talve ning sellele eelnenud kuuma suve. Kõik võimalikud variandid peale sooja/kuuma ja sajuse suve on viimastel aastatel mitmeid kordi läbi käinud - on olnud jahedaid ja sajuseid suvesid, jahedaid ja põuaseid, kuumi ja põuaseid, äikesevaeseid suvesid. Väga sooviks nüüd sooja ja sajust suve üle pika aja, mil esineb palju äikeset ning torme, miskit 2001. a sarnast. Ei tea, kas kuuma ja sajust suve ka kunagi olnud on, aga kui võimalik, siis seda sooviks veelgi rohkem.

Anonüümne ütles ...

Kuidas võimatu soe mitte kuum suvi ?
2002 oli pikk kuum suvi ja 2003 juuligi nadi polnud.
2006 oli jälle kuum suvi ja 2007 ka sooja oli - eriti augustis.
Siis jah see 2010 / 2011 näide.
2013 ja 2014 suvedki järjest midagi halba polnud (v.a 2014 juuni)
Siis meenub ka 1994 ja 1995 toimunu. 94 oli eelkõige juuli kuum ja 95 oli juunis ja augustis sooja piisavalt.
Kõik tuletatud oma andmetest ja mälust mitte kolme kuu keskmisest mis võib-olla tõesti midagi erilist ei näita.
Põhimõtteliselt suvest saab asja kui üks kolmest suvekuust üsna külm tuleb nagu 2003 juuni või sama 2014 juuni olid

Anonüümne ütles ...

Jah, vaatasin järgi, et kuumadele suvedele on päris sageli järgnenud soojasid suvesid järgneval aastal, aga tänavune soe talv ilmselt vähendab selle tõenäosust. Soe suvi polegi võimatu sel aastal, ent kuum suvi väga ebatõenäoline, kuid loodetavasti tuleb meeldiv üllatus ning järgneb sajune ja soe/kuum suvi.

Anonüümne ütles ...

Ma loodan ka seda viimast aga siin on üks teine statistiline tõenäosus vastu. Pea alati kui on olnud selline suvi nagu 1988, 1997, 2002 ,2006 või ka möödunud 2018 näiteks siis järgneb pea alati sajune suvi. Küsimus ongi ainult selles kui soe või jahe tuleb. Tegelikult ka 2011 sadas palju aga kuumuse tõttu see ei olnud nii märgatav kui näiteks 2012

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, mida, kõrgem õhutemperatuur, seda suurem aurumine. Seega väga palaval (kuumal) suvel ei pruugi see sajuhulk, mis teeb jahedast suvest väga märja, samamoodi mõjuda, vaid suvi võib isegi põuasena mõjuda.
3 kuu keskmine tasandab jah suuremad erinevused. 2001. a oli nt juuli kuum ja august (väga) soe, aga 3 kuu keskmine annab kokku vaid sooja, mitte kuuma suve.
Võiks jah märg ja palav suvi tulla. Aga jällegi, arvestades suurt auramist palavuses, ei pruugi suvi mõjuda märjana, vaid pigem kuiva või keskmisena. Kui aluseks võtta konkreetsed kriteeriumid ehk absoluutne alus, siis võib esineda ka märgi kuumi suvesid, aga kui jääda suhtelisuse juurde, siis teeb aurumine kõrge õhutemperatuuri juures omad korrektiivid ja kuum suvi võib meil parimal juhul olla pigem sajune, aga mitte märg.
Elame-näeme, aga ilmselt on soojade või palavate suvede sagenemine viimasel paarikümnel aastal märgiks kliimamuutusest. Tulevikus hakkab ehk järjestikku olema ka 3 väga sooja või kuuma suve, kuna selliste suvede tõenäosus üha kasvab ja varasemad seaduspärasused ei kehti enam sellisel kujul.
Postitust on 8. märtsi osas täiendatud!

Anonüümne ütles ...

Arktikas on mega vähe jääd antud aja kohta, kui vaadata aegrida keskmist või 2011/12 miinimumi. Paistab, et see aasta suvel ja sügisel saab kaua navigeerida Põhja-Jäämerel. Kannatavad jääkarud kahjuks :S, kes oma traditsioonilist sööki jahtida ei saa. Küsimus on nüüd, et kui palju Põhja-Jäämere jäävaba ala meie ilma suudab mõjutada ja mis suunas.

Anonüümne ütles ...

Ma ei usu ,et see nii jääb. Küll ta kuu aja jooksul sinna keskmise lähedale tagasi ronib. Kui mitte siis on küll asi halb kuna päike on paar aastat juba väga loid olnud ja heleduski on kahanenud 0,1%

Jüri Kamenik ütles ...

Tuhande miljoni ehk miljardi aastaga kasvab päikese heledus umbes 10%, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_luminosity#/media/File:Solar_evolution_(English).svg, nii et sellest murest võib vaba olla, et päike on veidi kahvatum vms. Solaarkonstant pole paraku konstant, kuid mõned õpetajad ja teisedki suhtuvad sellesse üpriski šokeerivalt.
Loodame siis ronimise osas parimat!?

Anonüümne ütles ...

See heleduse kahanemine on muidugi ajutine ja väga pikas tulevikus muidugi päike paisub ja läheb heledamaks aga praegune põlvkond saab "vähem päikest".

Jüri Kamenik ütles ...

Tegelikult heledus ikkagi suureneb ajaga - eespoolviidatud graafik on selles osas väga selge. Eks fluktuatsioone heleduses on kindlasti - ka eilne, tänane ja homne päike pole samasuguse heledusega, aga trend on siiski selge (heleduse kasvu suunas).

Anonüümne ütles ...

Siin artiklis olevast graafikust näed ilusti kuidas heledus väheneb sel sajandil (sinine joon)
https://www.skepticalscience.com/solar-activity-sunspots-global-warming.htm

Unknown ütles ...

21. sajandist on seal kujutatud ju vaid paarkümmend aastat, mitte kogu sajandit ja graafiku joon ei ulatu isegi käesoleva aastani (või sain millestki valesti aru?). Ei ütleks, et seal oleks sel sajandil tegu langustrendiga, vaid pigem lihtsalt mingi fluktuatsiooni (kõikumisega). Me ju ei tea, kuidas edasi hakkab olema, eriti kuna Päikesest teame väga vähe.
Palju selgem ja üheseltmõistevam on ikka https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_luminosity#/media/File:Solar_evolution_(English).svg, aga eelmise kommentaari viidatud artiklis tuleks arvestada, et Päike ongi nõrgalt muutlik täht, kuid tuhandete miljonite aastatega on trend selge. Eks igapäevane, ajalooline ja geoloogiline aeg ongi väga erinevad, sh lahutusvõimega.
Tasub kuulata ka seda loengut https://www.uttv.ee/naita?id=18316.

Anonüümne ütles ...

Seda nõrka kõikumist mõtlengi. See on 0,1% või nii ja see on ajutine. Ei leia seda tabelit üles kus oli ka 2018 -ni aga langus jätkus. Viimati oli selline langus samuti ajutine siis Maunderi miinimumi ajal.

Kalle ütles ...

Detektorid näitavad Võrtsjärve ääres välke. Kas keegi äikese esinemist seal kinnitada saab? Tartust käis küll korralik lumehoog üle.




Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis mõistetav kui mõeldi seda kõikumist.

Välgud detektorikaardil olemas küll , vt https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?bo_page=map&bo_showmap=0&bo_period=12&lang=en, kuid kahjuks kinnitusi selle kohta pole saanud.