teisipäev, 12. detsember 2017

50. nädala ilm (11.–17.12.2017)

Kommentaariumi link

17. detsembril liikus madalrõhulohk Läänemerelt Skandinaaviast saabuva kõrgrõhuharja eest itta. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lund või isegi vihma, mõnel pool oli udu. Puhus edela-, lääne pool loodetuul 2–8, kohati kuni 11 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, hiljem ühtlustus, v.a saartel.

Sünge ja sajune Laagri 17. detsembril.

16. detsembril täitus Soome edelarannikul asuv madalrõhkkond. Nii oli pilves, selgimistega ilm ja kohati sadas vähest lund, saartel ja rannikul ka vihma, oli udu ja libedust.
Puhus valdavalt lõunakaartetuul 39, põhjarannikul puhanguti üle 10 m/s, vastu Läänemerd oli tuul enamasti läänekaartest, õhtul jäi tuul nõrgemaks. Õhutemperatuur oli 1...4 °C (idaosas oli enamasti 0...1 °C).

Udune Laagri

15. detsembriks täitus Stockholmi lähistel asuv madalrõhkkond. See tõi hommikuks mitmele poole padulume, nii et tunniga sadas kohati 5–10 cm lumekiht maha. Päeva jooksul see sulas aeglaselt, sest õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 0 °C. Õhtul liikus hakkas Lääne-Eestis hakkas sadama peamiselt vihma, hiljem ida pool enamasti lund. 
Väga tugev kagutuul (öösel puhanguti üle 15 m/s) nõrgenes hommikuks ja asendus lõunatuulega, õhtul sai ülekaalu taas kagutuul, mis hakkas tugevnema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Stockholmi lähistel asuv madalrõhkkond täitub ja liigub aeglaselt kirde poole. Seetõttu on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab (märga) lund, saartel ka vihma. Puhub valdavalt kagutuul puhanguti üle 15 m/s, päeval nõrgeneb ja on enam lõunast. Õhutemperatuur on öösel enamasti üle 0 °C, kuid hommikuks langeb aeglaselt ja jääb päeval ilmselt üsna muutumatuks.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (17.12) madalrõhkkond hääbub tasapisi. Sisemaal võib veel pisut lund pudeneda (saartel ja läänerannikul on sadu vesisem). Tuul nõrgeneb ja puhub öösel lõunakaartest, päeval läänekaartest. Õhutemperatuur on öösel enamasti alla 0 °C, päeval selle lähedal.
Esmaspäev (18.12.) tuleb tõusva õhurõhu toel peamiselt sajuta. Kui öö on veel nõrga läänekaartetuulega, siis päeval muutub edelatuul tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel alla 0 °C (rannikul võib soojem olla), päeval 0..–3, saartel ja läänerannikul kuni 3 °C.
Sellisele talvisele arengule tuleb lõpp juba teisipäeval (19.12.), kui öösel tekib Soome rannavete kohal väike osatsüklon, mis liigub päeva jooksul itta. Kaasaliikuv pilvemass suurt sadu ei too, kuid sisemaale lisab veidi lund (lääne pool võib sadu vihmana olla). Tuul on mõõdukas ja läänekaartest, põhjarannikul võib puhuda korraks ka mujalt, näiteks põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel veel enamasti alla 0 °C, kuid päeval juba –2...3 °C.

Ilmateenistuse lumekaardilt on näha, et öine ja hommikune sadu kattis pea kogu Eesti lumega, võrdle ööpäev varasemat seisu https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Lumekaart/lumi_201712141200.jpg (allikas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Ilmarindel muutusteta – nii võib iseloomustada viimase aja ilmastikku ehk sageli külmetab, siis jälle sulatab, mis on eeltalvele väga iseloomulik. Pole veel edaspidigi näha, et see olukord muutub. Loe pikemalt https://ilm.ee/?516720

14. detsembril eemaldus Läänemere kohalt kõrgrõhuala loodeserv ja õhtuks tuli asemele Skandinaaviasse jõudnud tsükloni lohk. Kõrgrõhuala serv oli ülekaalus, mistõttu hommikused nõrgad lumesajud eemaldusid itta ja ilm selgines, püsides mitmel pool loojanguni üsna päikeseline. Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas enamasti lund sadama. Järgnenud ööl jõudsid lõunast kohale ebatavaliselt tugevad lumesajud. 
Hommikune väga tugev lõunatuul nõrgenes päeval pisut, kuid rannikualadel oli ikka puhanguid üle 15 m/s, õhtuks asendus see kagutuulega, mis tugevnes uuesti (ka sisemaal puhanguid üle 10 m/s). Kui varahommikul oli enamasti veel sooja, siis päevaks langes õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, õhtul tõusis enamasti saartel ja läänerannikul taas kuni 3 kraadini.


Huvitav joonpilv nähtuna Lasnamäelt ja päikeseloojang Laagris.

13. detsembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuala loodeserv. Seetõttu suuremad sajud lakkasid, ehkki mõõdukaid ja tugevaid sajuhooge oli hommikul nii lumekruupide ja hooglumena kui õhtul ajutiselt märja hooglume ja -lörtsina; päeval ja õhtul esines pikemaid selgimisi, kohati oli lausa päikeseline. 
Hommikul oli läänekaartetuul puhanguti kuni 21 m/s (lõuna pool märksa nõrgem), siis õhtuks asendus lõunakaartetuulega, mis ajutiselt nõrgenes, ent vastu Läänemerd ja Soome lahte esines ikka puhanguid üle 15 m/s ja hakkas seejärel uuesti tugevnema. Kui varahommikul oli sooja veel 1...5 kraadi, siis päeval langes mitmel pool 0 °C lähedale, kohati madalamalegi, ent õhtul tõusis taas sellest kõrgemale.


 Selge ilm Nõmmel ja Pürksis

12. detsembril liikus tsüklon Läänemerelt üle Soome põhja poole. Seetõttu oli pilves ja väga sajune ilm: hommikul sadas mitmel pool jäätuvat ja jäävihma, hiljem enamasti märga lund ja vihma, õhtul ilma soojenedes vaid vihma.
Kagutuul oli puhanguti kuni 20 m/s, õhtul asendus edelatuulega. Sooja oli hommikuks enamasti 0...3 kraadi, kuid õhtul tõusis 2...6 kraadini.

Kairo Kiitsak. Lumine õhtu Tartus enne sulale minekut 7.12.2017 


Märg padulumi Laagris (12. detsembril).

***

Tuleb heitliku ilmastikuga nädal – talve ja sügise vägikaikavedu jätkub ehk tuleb nii lund, lörtsi kui vihma ja õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal.

Nädala alguses liikus sügav tsüklon, mis tõi Lääne-Euroopasse (sh Suurbritanniasse) tugeva lumesaju, Kesk-Euroopa kohale ja liikus edasi Soome lõunaossa.
Et Eesti jäi tsüklonitest ja aktiivsetest frontidest üpris kaugele, siis oli esmaspäev (11. detsember) suhteliselt päikeseline, rahulik ja sajuta, alles õhtul eel pilvisus tihenes ja kohati hakkas lund sadama. Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal või sellest madalamal, üksnes saartel oli märksa soojem. Kagutuul oli valdavalt nõrk.
Teisipäeval (12.12.) liigub üle Kesk-Euroopa Läänemerele uus madalrõhkkond ja tõstab kagu- ja lõunatuule puhanguti 12, rannikul 15, saartel kuni 18 m/s. Öö hakul sajab kohati saartel ja läänerannikul (märga) lund, kuid vastu hommikut sajab üpris tugevasti juba kõikjal, sh lisandub jäätuv ja jäävihm, mis tähendab libedust (jäide ja kiilasjää) ja erakordselt raskeid liiklusolusid. Õhutemperatuur on öösel mandril veel alla 0 °C, saartel on 0...3 °C, kuid hommikuks tõuseb kõikjal (saartel ja läänerannikul võimalik kuni 6 °C) – seetõttu sajab nii lund, lörtsi kui vihma, õhtul õhu soojenedes kõikjal vihma.
Kolmapäeva (13.12.) öösel eemaldub madalrõhkkond üle Soome Skandinaavia põhjatipu poole ja selle servas sajab aeg-ajalt peamiselt vihma. Päeval on tõusva õhurõhu foonil sajuhooge hõredamalt, suureneb tahkete sademete tõenäosus. Puhub tugev läänekaartetuul: puhanguid on sisemaal 15 m/s, saartel ja rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel kuni 5, ent hommikuks langeb kohati alla  0 °C
Neljapäeval (14.12.) tuleb Läänemerele uue madalrõhkkonna serv, mis toob endaga lund ja tuisku (mõnel pool võib sadu olla vesisem). Hiljem on selle madalrõhkkonna läheduses ikka (märja) lumesaju tõenäosus suur, kuid sajukogus ei pruugi enam nii suur olla, sest õhukeeris nõrgeneb. Viimaks võib mõjule pääseda kõrgrõhuvöönd ja sel juhul on nädala algus ilmselt kuivem, aga näib siiski, et mitte kauaks. Õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal.

Raikki Luik. ‎6. ‎detsember ‎2017‎. a., ‏‎13:32:56. Tervet maad kattis ca 20cm lumevaip.

42 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ECWMF kui ka GFS hetkeseisuga pigem mustade jõulude kursil. :(

Anonüümne ütles ...

Jah, ka Ilmateenistus kirjutas, et kuu lõpupäevil taastub tõenäoliselt läänevool Atlandilt ja läheb sulale.

Anonüümne ütles ...

Kui see jama jätkub ka Jaanuaris siis rikub rütmi ära ja 2018 kuum suvi jääb ka siis aina tõenäolisemalt ära.

Anonüümne ütles ...

@12. detsember 2017 12:57

Rütm on juba ammu rikutud. Kuumad suved on olnud sel sajandil maksimaalselt nelja aastase vahega, mistõttu oleks pidanud tänavu tingimata soe suvi tulema selle rütmi jätkumiseks, sest viimane kuum suvi oli 2013. aastal. Paarisaasta kuumade suvede seaduspära on tegelikult juba ammu läbi, kuna viimane kuum suvi paarisaastal oli 2010. Kui hindate suve kuumaks või külmaks ainult kuumalainete järgi ja mitte keskmise temperatuuri järgi, siis võite pealegi seda seaduspära edasi tunnistada, kui järgmisel suvel tõesti palju kuumalained tuleb, aga klimatoloogiliselt on kuumade suvede ja paarisaastate kuumade suvede seaduspärad kaunis ajalugu, seega ei võta neid keegi enam tõsiselt.

Mis talvesid puudutab, siis on nendega lood kaugelt hullemad. Kas ei peaks kuiv talv tähendama palju pakast? Möödunud talv oli aegade üks kuivem(8.-9.koht), aga nii soe, et püsivat lumikatet ei tekkinud. Sama kuiv oli ka 2002/2003 talv, mis oli seevastu aga selle sajandi teine kõige külmem talv. Mida sellest järeldada saab? Kui minevikus oli talvel plusskraadidega ilm võimalik ainult tormi, vihma ja sombu näol, siis tulevikus saab sooja talveilma nautida ka põua ja päikesepaistega.

Anonüümne ütles ...

Ma hindan kuuma suve +25 ja rohkem päevade koguse järgi ja 2014 oli selliseid päevi küllaga.

Anonüümne ütles ...

Ja kogu perioodi loen ,et kui juba mais on +25 päevi loen need päevad ka. 2014 tuli mais ju ka uus maikuu kuumarekord. Seegi on juba omaette klass. Inimeste mälu rikub ära külm juuni kus nägi lumesajugi ära.

Anonüümne ütles ...

@12. detsember 2017 14:58
@12. detsember 2017 15:08

Meh, see on ju täiesti subjektiivne hindamine, millel pole klimatoloogiaga mingit pistmist. Kui räägime külmast või kuumast suvest, siis peaksime hindama seda ikka objektiivse kriteeriumi põhjal, milleks on suve keskmine õhutemperatuur, mitte oma suva järgi.

Millal võib klimaatilist kuuma suve oodata?

Margus Arge ütles ...

Aga inimloom ongi subjektiivne. Magab öösel ja tegutseb päeval, üldiselt !!
Objektiivse kriteeriumi põhjal olevad soojad suved on aegajalt tähendanud seda, et on suht sajune aeg ja ööd on soojad, päevad sajused, subjektiivselt jahedad, keskmine aga kõrge.
On aga päikeseline, päeval soe aeg, on öösiti jahe ja keskmine (objektiivne) madalam.
Meile tundub aga ilus soe aeg...
Kuidagi jõle suhteline...

Anonüümne ütles ...

Umbes nii minugi mõtted. Päikest võetakse päeval mitte öösel. Mäletan oma nooruspõlvest kuidas 1992 suvi oli päris mõnus ometi keskmistes see ei kajastu. Kuna õhk oli kuiv ja ööd olid seetõttu külmad siis rikkuski see hea tulemuse ära. Taasiseseisvunud Eestis sai siis (1992) üks suuremaid metsapõlenguid alguse (Vihterpalu).

Anonüümne ütles ...

Oli see vist ilmateenistus kes eelmine aasta korraldas jõulupäeva ilmaennustamise võistluse. Võiks sel aastal ka tulla selline asi.

Anonüümne ütles ...

@12. detsember 2017 19:45
@12. detsember 2017 22:45

Sellepärast objektiivne kriteerium vajalik ongi, et inimese mälu on lühike ja see mis tundub, ei pruugi poolt tõdegi näidata. Väga tihti võib jätta lühikesel perioodil toimuv ektreemne ilm väära arusaama tervest aastajast. Nt juuni ja juuli tulevad väga tuulised, sajused ning jahedad keskmise temperatuuri järgi, kuid augustis sünnivad päev-päeva järel kuumarekordid, on karm põud, metsatulekahjud jne, mis kajastuvad iga päev meedias. Suve lõpus ei puugi enam keegi mäletada juunis ja juulis olnud kehva suusailma, kuna niivõrd erakordne august lihtsalt hajutab selle ning suvi jääb meelde kõigile meeletult palavana hoolimata sellest, et suve keskmine temperatuur vastab pikaajalise normile või on sellest isegi madalam. Sarane olukord oli 2014. aastal, kui juuni oli erakordselt jahe, mil sadas lund, aga juulis ja augustis olid kuumalained. Nüüd peetakse seda suve kuumaks, olgugi et keskmine temperatuur jäi üsna tavapäraseks tänu lumisele juunile, mida aga enam ei mäletata.

Anonüümne ütles ...

Ärme unusta ,et kalendi järgi hakkab suvi üldse 21.juuni paiku seega põhilised suvekuud olekski juuli ja august. Teeme samad arvutused kalendri aastaaja järgi ja huvitav mitmendal kohal siis suvi oleks. Muide ilmateenistus kinnitas ,et 2014 suve loetakse soojaks. Ükskord varem oli ka see teema üleval siin.

Anonüümne ütles ...

Huvitav loogika üleelmisel kommenteerijal. Kui kaks suvekuud kolmest on väga soojad ja üks on külm siis väga soojast suvest on kohatu rääkida ? Umbes sama kui väita väga sooja detsembri aga külma jaanuari ning veebruari järel ,et õiget talve pole olnudki.

Anonüümne ütles ...

@13. detsember 2017 13:00

Võite Ilmateenistuse poole pöörduda, kui soovite, et nad arvestaksid suve keskmist kalendri aastaja järgi.
Keegi polegi väitnud, et 2014. a suvi polnud soe, küll aga mitte kuum.

@13. detsember 2017 13:21

Saite mu loogakast ilmselt väära kujutuse või lugesite midagi valesti välja, et sellised näited tõite. Kui kaks suvekuud kolmest on väga soojad, aga üks nii külm, et viib keskmise tavapärasele tasemele, siis pole siin ju midagi ebaloogilist, sest ametlik kriteerium, mille alusel suve/talve soojaks või jahedaks hinnatakse, on kolme kuu keskmine õhutemperatuur.

Anonüümne ütles ...

No mis ma ütlesin, et kontrastivaene detsember tuleb, nagu novembergi oli.
-10 ja +10 kraadi jäävad ületamata, ja ilmselt ka 25 m/s tuulepuhangute piir.

Anonüümne ütles ...

Jah, viies soe talv täies hoos, nüüd on ka Gismeteo külma prognoosimises alla andnud.

Anonüümne ütles ...

Just, viies igavuse tipp.

Anonüümne ütles ...

Veel on vara talve maha kanda ! Mudelite suured hüpped võivad vihjata peadsest talve edusammust.

Anonüümne ütles ...

GFS-ist on järgmise nädala suur soojalaine täiesti ära kadunud. Pigem näitab tuisuseid ja lumiseid jõule. No hoiame pöialt!

Anonüümne ütles ...

GFS paneb mööda ka. Euroopa mudel on kõige täpsem, mis juba näitab sooje jõule. Isegi Ilmateenistus prognoosib nüüd järgmise nädala keskpaigast alates sooja läänevoolu.

Anonüümne ütles ...

GFS näitas sedasama soojalainet mitme päeva jooksul ja veel eilegi.

Anonüümne ütles ...

No vaatame kas sama juttu räägid ka 21:00 paiku kui ECWMF - i uus jooks täies ulatuses väljas on.

Anonüümne ütles ...

@ 14. detsember 2017 12:39

Just, seepärast ongi see GFS mudel selline kasutu ilmaprognoosimise häbiplekk, et see iga päev ennustab vastupidi. Ega siis asjata ei kiruta seda mudelit üle maailma.

- Veel kuumadest suvedest -

Olgugi, et 2014. a suvi polnud keskmise temperatuuri järgi kuum, oli siis vähemalt pikki ja korralikke kuumalaineid, mis veel õigustaks seda suve palavaks pidada ja paarisaastate seaduspära tunnistada, aga paraku paistab nüüd ka kuumalainetega ühelpool olema, kui sellised Vahemerelised talved enam ei lõppegi, mistõttu tuleb ka neil, kes suvesid subjektiivselt hindavad, see seaduspära kehtetuks tunnistada. Seega, igal juhul peaks järgmine suvi kuum tulema, kui mitte keskmise temperatuuri, siis pikkade kuumalainetega, et saaksite kuidagigi seda seaduspära õigustada.

Anonüümne ütles ...

Juba olen ka ise maininud ,et hirm selle rütmi katkemise ees. Kui talv jälle tuleb soe ja suve ka õiget ei tule siis nagu kaoks endalgi isu veel sooja suve ennustada. Mis mõtet ju oleks kui pikki kuumalaineid enam ei tuleks.

Anonüümne ütles ...

Samas ei mõista seda, kuidas 2014. a suvel ikkagi nii palju kuumalaineid oli, kui sellele eelnev talv oli soe, ainult jaanuaris külm. Väga sarnane oli ka 2015/2016 talv, mil jaanuar oli isegi külmem kui 2014. a, ent suvel pikki kuumalaineid polnud. Kuidas seda seletada?

Anonüümne ütles ...

Olen seda isegi vaadanud ja selles mõttes on imelik ,et jah piisab kui üks kuu kasvõi natuke on normist külmem. Ka 2007 oli ju ainult veebruar külm aga suvi 2007 igaltahel oli parem kui viimased. 2016 aga tuli mängu üks teine seos mis tihti paika peab. Kui mai on väga soe ( mai keskmine Harkus +12 või rohkem)ei taha ka suvest asja alati saada (kas sajune või jahe - ainuke kord viimase 150 aasta jooksul kus see alt vedas oli 2002). Mõnes mõttes tuli 2016 see püsiv kõrgrõhuala natuke liiga vara.

Anonüümne ütles ...

No veel euroopa oma ei muutnud - küll veel jõuab. Kui hommikul sama siis ilmselt ikkagi soe võidab vähemalt korraks.

Anonüümne ütles ...

Vist jah pööripäeva paiku on veel sula aga jõuludeks on talvine ja ilmselt rohkem kui mõni päev.

Anonüümne ütles ...

jee-jee valged jõulud jee-jee

Anonüümne ütles ...

Pole nii kindel midagi.
Läänevool on vahel arvatust kestvam.

Anonüümne ütles ...

Minuarust on see alati arvatust kestvam.

Anonüümne ütles ...

Huvitav,millal see igav jama lõppeb ometi.

Anonüümne ütles ...

Soovitan lugeda lugu Spaceweather.com pealt kus kirjutab ,et Päike on tuhmimaks minemas ja energiakogus mis on vähenenud viimaste aastatega on mitmekordne kogusega mis Eestis toodetakse elektrit (Eesti pindalast jutt).Terve maailma kohta oleks numbrid veel suuremad. Ime pole ,et ilmamustrid on segamini ja ilm nagu oleks peata. On ainult aja küsimus kui külmad talved taastuvad. Vaadates sealt eelmisi miinimume on näha kuidas korralikud talved 1970 -date teises pooles 1985 ja 1987 ,1994 ,1996 ,2009 -2011 jäid just selliste "vahede" sisse või väga lähedale.

Anonüümne ütles ...

Kauaoodatud jõulukink ilmahuvilistele:
http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_189_9.png

Anonüümne ütles ...

See päikese heleduse vähenemine on 0,1% protsendi kanti mis ei tundu teab mis number aga kui see panna näiteks maapealsetesse ühikutesse on see kaugelt üle 100 000 GW energiat tunnis mis kaotsi läheb. See on energiakogus mis jääb ka alla inimkonna poolt tarbitavale tunnis.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et tormid saavad hoo sisse pärast jõule. Mõlemad mudelid näitavad üksteise järel tsükloneid tulemas. Nii palju siis karmist ja lumisest talvest. Samas arvata oligi, et need tormid tulemata ei jää.

Anonüümne ütles ...

Ikka ma veel ei hõiskaks. ECWMF pikk prognoos näitabki sooja aastalõppu aga peaaegu normaalset jaanuari ,veebruari.

Anonüümne ütles ...

Arvan et see igav nullilähedus kestab aprillini.

Anonüümne ütles ...

Vägagi usutav. NOAA näitab 3-4 kraadi keskmisest soojemat jaanuari, veebruari ja märtsi.

Anonüümne ütles ...

Masendav

Anonüümne ütles ...

Tahad näha kui jaanuar lähemal hakkab Noaa tagasi jaanuari tõmbama.

Anonüümne ütles ...

Nullilähedus. Arvan, et sel juhul kestab mai lõpuni ja juunis, niivõrd kuivõrd, +13 ümber. ��