laupäev, 30. detsember 2017

52. nädala ilm (25.–31.12.2017)

Kommentaariumi link
NB! Uuendused ilmuvad seekord postituse lõppu!

Märkusi Maroko ilmast. Marokos on ilm enamasti päikeseline, sest seda mõjutab tugevasti Assoori maksimum – võib isegi öelda, et troposfäär on seal suurema osa ajast barotroopne ehk fronte ja õhumasside vastasseise pole, talvisel ajal aga kvaasibarotroopne ehk seal tuleb ette vaid harva ja enamasti nõrku fronte ja õhumasside vastasseise (vt rohkem http://www.theweatherprediction.com/habyhints/49/). 
Nii oli Fesi saabudes (21. detsembril) küll eemal näha üksikuid pilvi, kuid need kadusid ruttu ehk ilm oli päikeseline. Ilm oli kohalike mõistes meeletult külm ja tuuline, sest sooja oli vaid 14 kraadi ja tuulepuhangud ulatusid 5 m/s. Ka kohalik kontaktisik märkis, et sellist külma ja tormituult pole ta kaua Marokos kogenud (ta seal elanud üle 2 aasta). 
Järgmised päevad olin Casablancas ja Marrakechis, sh tegime ühe väljasõidu 26. detsembril Aafrikas suuruselt kolmandatele koskedele (Riad Cascades d'Ouzoud, vt http://www.ouzoud.com/fr/). Ilm oli kõikidel päevadel ühesugune – ookeaniäärses Casas öösiti 7 ja päeviti 20 kraadi (teisel päeval oli 17 kraadi) ja sisemaises Marrakechis öösiti 4 ja päeviti 20...23 kraadi; pilvi polnud kordagi kuskil näha, v.a Casas ühel keskpäeval lühiajaliselt rünkpilved ja 25. detsembri hommikul loodes Casast ära sõites – võimsad rünk- ja rünksajupilved, kuid väga kaugel (Gibraltaril oli äikest). Marrakechi jõudes olid need pilved jäänud ammu silmapiiri taha ja ka Casasse need ei jõudnud.
3. päeval saabus Casasse ilmselt kõrbetest pärit tolm ja õhk tundus suviselt soe, järgneval ööl oli tugev kaste. Kui hakkasime 26. detsembril koskede juurest tagasi sõitma, ilmusid loodest kiudpilved – ilmselge viide, et ilm halveneb. Ütlesin reisikaaslastele ka, et järgmisel päeval on sajune ilm – olge selleks palun valmis.
Ilm muutus viimasel päeval, kui oli lennujamade tõttu (Ryanairi streigid, Marrakechi lennujaama ebausaldusväärsus ja pühade-/aastavahetusaegne ebatavaliselt suur koormus) vaja öise rongiga Marrakechist Casasse sõita. Kohale jõudes oli ilm läinud pilve ja hakkas sadama vihma. Hommiku jooksul oli ka selgimisi, kuid päev oli enamasti pilves ja oli sajuhooge. Õhtul pilvisus tihenes ja hakkas lausvihma sadama (kestis suurema osa ööst), kuid hommikul Fesi jõudes (see oli 28. detsembri varahommik) ilm pisut paranes ja pilvede vahelt võis päikest näha. Sajuse ööga oli sooja Casas 14 kraadi, samas kui päeval oli pilvede tõttu alla 20 kraadi. Fesi sõites pidi buss läbima mingis kohas ebatavaliselt tiheda uduga teelõigu – ilmselt kulges tee üle mingi kõrgustiku ja sattusime pilvedesse. 
Kui muidu valitses Assoori maksimum, siis 27. detsembri pilves ja sajune ilm oli tingitud ilmselt polaarfrondi lähenemisest Marokole. Ka 25. detsembri hommikused konvektsioonipilved loodes ja pikne Gibraltaril oli seotud polaarfrondi lähenemisest või siis mõnest madalrõhulohust, mis ulatus Aafrikani. Edaspidi tugevnes Assoori maksimum ja ilm muutus taas päikeseliseks.

Püreneed 21. detsembril.

Hispaania maastik pilvepiirilt 21. detsembril.


Pilved Fesis 21. detsembril.

Alati päikeseline Rabat 22. detsembril. Ookeanivesi oli umbes 18 kraadi soe. Esiplaanil on näha maailma suurima surnuaia (maetud üle 100 tuhande inimese) osa, mis mahajäetud.

24. detsembril ilmusid pilved vaid 2 tunniks taevasse, Casa, Maroko.


26. detsembril Riad Cascades d'Ouzoud ja tagasiteel Marrakechi, taamal Atlase mäestik (all).



 Pilves ja sajune Casa 27. detsembril.

 Päikesetõus 28. detsembril Fesis.


Lumetormi algus Weezi lennuvälja juures (Hollandi piiri lähedal) ja udune Tallinna lennuväli (29. detsembril).

Eesti ilm ja ilmastik Marokos äraoldud ajal ehk 20.–29. detsembril. Selle kohta on kirjutatud ülevaade http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2017/12/muutlikud-ilmaolud-eestis-joululaupaeva_19.html.
Peatselt pärast seda ilm küll külmenes (25. detsembril kuni –7 kraadi), kuid soojenes pärast märkimisväärselt, nii et sooja oli kuni 7 kraadi. Olulist ilma jahenemist pole toimunud, ehkki 29. detsembri õhtuks asendus vihm mitmel pool märja lumega ja õhutemperatuur langes siis 0 °C lähedale. Seetõttu oli ilm enamasti eeltalvine, ehkki ida pool, eriti kõrgustikel, võis püsiva lumikatte tõttu rääkida ka talvest.

29. detsembril oli siin madalrõhkkonna idaserv, öösel kaguserv. Seetõttu oli enamasti pilves ja sajuhoogudega ilm. Õhtul arenes kohati tihe udu ja sadas mitmel pool (esialgu vihm, hiljem märg lumi). Lõunakaartetuul oli mõõdukas, ajuti, eriti hommikul, oli kagutuule puhanguid üle 15 m/s.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. 30. detsembri öösel eemaldub madalrõhulohk kirdesse, selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi / märga lund, kuid pärast keskööd sajuvõimalus väheneb. Päeval on pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades võib vähest vihma sadada. Puhub edela- ja lõunatuul 3–8, saartel ja läänerannikul 5–10, pärastlõunal puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ka edaspidi pole näha talvist ilma: on soe ja sajune, ehkki mõni päev võib lumine olla, ei jää see püsima. Tuul on enamasti lõunakaartest ja mõõdukas või tugev.

Ipswichis oli vihmane ilm. Ott Tuulbergi foto

30. detsembril liikus aktiivne madalrõhulohk Põhjamerelt Läänemerele. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm (oli ka pikemaid selgimisi). Üksikutes kohtades sadas veidi (päeval vihm, õhtul ka lumi). Puhus edela- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 1...4 °C, õhtul langes kohati alla 0 °C ja mitmel pool tekkis kiilasjää.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. Madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur on 0...–3, kuid saarte rannikul kuni 2 °C.
Edaspidise ilma osas muutusi pole: suhteliselt soe ja sajune, ilm pole kuigi talvine.

Ipswichis ilm paranes, kuigi sünoptiline olukord oli ebasoodne. Ott Tuulbergi foto


Sama õhtu Laagris. Pilt on imelik kromaatiline ehk värviaberratsiooni tõttu. Pildistatud kaameraga EOS 77D, objektiiv Tamron 16300 mm.

31. detsembril liikus väike osatsüklon Läänemere lõunaosast Leedu rannikule ja täitus. Järgneval ööl liigub uus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse.
Nii oli üsna mitmel pool, hiljem enamasti Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ja seetõttu päikeseline, seevastu Lääne-Eestis oli pilves, selgimistega ilm; saartel ja õhtul ka mandri lääneosas sadas kohati vähest lund ja vihma. Teedel oli kiilasjääd!
Puhus kagutuul 2–10, saartel ja rannikul õhtul puhanguti 12–15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–2, saarte rannikul kuni 2 °C.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. Madalrõhulohk liigub üle Läänemere kirdesse. Seetõttu on pilves ilm, Lääne-Eestist alates hakkab lund sadama, saartel läheb sadu üle vihmaks, on jäidet. Õhutemperatuur tõuseb hommikuks.
Puhub lõunakaartetuul 4–10 m/s, ennelõunal ja õhtul rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 1...5 °C.
Olulist ilmamuutust pole ette näha vähemalt nädala möödudes. Sellest täpsemalt uues postituses.


Päevane päike asendus õhtuks lauspilvisusega, kuid ei sadanud midagi (Laagri).

21 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jürile: Mis põhimine kõik läks reisil hästi ja meenutusi on mida jagada.
Nagu varem mainisin hakkab NOAA oma kaardilt värve vähendama ja nüüd on see alanud. Kui eile näidati jaanuari 4 või üle selle normist soojemana siis hetkel 3 kuni 4.

Anonüümne ütles ...

Ikka näitab jaanuari üle 4 kraadi keskmisest soojemana, veebruri ka Kagu-Eestis. Ei saa aru, et midagi muudetud oleks.

Anonüümne ütles ...

Jah viimases uuenduses on jälle tagasi pandud aga ma olen pea kindel ,et nii ei lähe ja jaanuar kui tuleb siis ainult kraadi normist soojem - kui sedagi. Õhtases uuenduses keritakse jälle tagasi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ellu jäin ja tervis korras, mis on muidugi kõige tähtsam. Kõik ei läinud hästi ja viimaste päevade plaanid löödi täiesti sassi teatud põhjustel (mitte vaid Ryanairi pärast), kuid eks teravad elamused kuuluvad reisimise juurde.

Kairo Kiitsak ütles ...

Õhtune GFS ennustus muutus küll huvitavaks. Sealt on näha, kuidas Skandinaavia lõunaosa kohal võib moodustuda antitsüklon. Kui see juhtuks, siis muutuks ilm meil rahulikuks ja loode kaudu pääseks arktiline õhumass Eestisse järgmise nädala lõpuks. Raudselt see pilt muutub, aga lahe ikkagi, et midagi areneb.

Anonüümne ütles ...

Homme on selle asemel ilmselt 5-kraadine isoterm meie kohal. Oleks veel Euroopa mudel seda prognoosiks, aga GFS'i küll enam millegagi ei üllata.

Kairo Kiitsak ütles ...

Euroopa mudel näitab samuti nüüd järgmise nädala lõpuks antitsükloni mõju tugevnemist ja ilma külmenemist. Kopp ees sellest, kuidas need ennustused muutuvad. Tahaks juba külmakaarde ja lund.

Anonüümne ütles ...

Aga samas Euroopa mudelis on see kõrgrõhkkond palju rohelisem kui GFSis. See peaks tähendama vist ikkagi nullkraadi ümber pendeldavat ilma.

Jüri Kamenik ütles ...

Tuleoht on praegu üpris pisike: https://ilm.ee/tuleoht/.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti jääbki aastaringi selliseks.

Anonüümne ütles ...

Pool talve kohe varsti läbi, aga mingit külma ikka ei paista. NAO indeks on lõpmatuseni positiivseks arvutatud, mis annab alust arvata, et ka jaanuaris mingi pööret talve suunas ei tule. Elu on ju näidanud, et kui jaanuari jooksul talve ei saabu, siis ei saabu seda ka veeruaris ega märtsis. Nüüd jääb ainult loota, et suvi kuum tuleks.

Anonüümne ütles ...

Üks seaduspära veel mis eriti viimasel paaril aastakümnel üsna hästi peab. Kui Märts külm siis väga tihti ka suvel sooja. Märts aga normist soojem siis tihti suvest asja ei saa. Halb märk veel. Kui vaadata 8-ga lõppevaid aastaid siis enamuses sajused suved. 1988 nendest ehk suurim erinevus aga ka siis augustis taevaluugid avanesid.

Anonüümne ütles ...

arvan,et suvituleb nagu eelmine...

Anonüümne ütles ...

Üks on kindel - suvi tuleb

Jüri Kamenik ütles ...

No kui ei tule talve jaanuaris, siis ehk aprillis ja mais?

Anonüümne ütles ...

Võiks tulla küll, sest siis saab mõelda, et pooleteise kuu pärast juba suvi.

priit retsep ütles ...

Lõin aasta sajuhulga Marul kokku 1006,9 mm tuli.

Jüri Kamenik ütles ...

Tubli, hea et ikka üle 1000 mm tuli. Ka 2008. a oli selliseid sajuhulki, lähemalt http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_09_01_01.htm. Loodes oli sademeid vist poole kuni kolmandiku võrra vähem.

Anonüümne ütles ...

Kõigepealt kõigile head uut aastat ! Mul Harjumaal 915 mm ja eelmine aasta (2016) ainult 5mm rohkem.

Jüri Kamenik ütles ...

Vau, täname!

như thủy ütles ...

Thanks for sharing, nice post! Post really provice useful information!

Sản phẩm may dua vong tu dong là quà tặng tuyệt vời giúp bé yêu ngủ ngon giấc, là phương pháp ru con thời hiện đại của các ông bố bà mẹ bận rộn. Hệ thống website máy đưa võng TS của An Thái Sơn gồm: Mayduavong.biz, Mayduavongtudong.org, Mayduavongts.comTreem.org giúp bé ngủ ngon.