Kommentaariumi link
Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee
Lamedad rünkpilved 19.04.2017 Laagri kohal.
Kersti Kaiv. 17.04.17 Raplamaal kell 12.36
Tuleb jahe nädal, mille esimene pool on eriti külm, siis läheb soojemaks ja sajusemaks.
Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu
23. aprillil oli siinmail madalrõhkkonna lääneserv. See tõi jätkuvalt hoogsadusid (vihmast lumeni), eriti sisemaale, kus sadu oli kohati tugev, sekka tuli lume- ja jääkruupe ja rahet, Soome lahele jõudis laussajuala, mis nihkus aeglaselt Virumaa kohale, see tõi kaasa lund ja tekkis ajutine lumekate. Saartel muutus juba hommiku jooksul ilm kuivemaks, hiljem ka mandril.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrk või mõõdukas, sooja oli 4–8 kraadi, lumesaju ajal vaid 0–2 kraadi.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrk või mõõdukas, sooja oli 4–8 kraadi, lumesaju ajal vaid 0–2 kraadi.
Lõuna-Skandinaavia kohale tuleb uus tsüklon, mis võib 25 aprilliks tuua lumesadu ja tuisku, aga arvestama peab ka vesisema sajuga. See tsüklon eemaldub aegamisi põhja ja veab endaga kaasas külma õhumassi, siin on oodata hoogsadusid. Seejärel võib suureneda lõunatsüklonite mõju, kuid need hoiavad külma ja lumist õhumassi siinmail.
Ain Kendra. 23.04.2017 Leesi-Hara tee
22. aprillil oli siinmail ulatusliku madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas märga hooglund (Alatskivil ja mõnes paigus veel tuli ajuti lumi maha), lume- ja jääkruupe, kuid sekka ka vihma ja kohati rahetki, üksikutes kohtades oli äikest.
Kuna tekkimas oli osatsüklon, siis selle eel puhus valdavalt nõrk lõunakaartetuul, aga selle järel (keskpäeval) loodetuul, mis õhtul tugevnes, eriti rannikualadel. Sooja oli 4–8 °C, pikema päikesepaistega kohati pisut rohkemgi.
Kuna tekkimas oli osatsüklon, siis selle eel puhus valdavalt nõrk lõunakaartetuul, aga selle järel (keskpäeval) loodetuul, mis õhtul tugevnes, eriti rannikualadel. Sooja oli 4–8 °C, pikema päikesepaistega kohati pisut rohkemgi.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Norra merelt on üle Skandinaavia meie suunas teel aktiivne madalrõhkkond, mis laupäeval üle Soome ja väikese osatsüklonina üle Eesti Venemaale eemaldub. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana ning on kõige tugevam ööl vastu reedet ja laupäeval ning toob veenäljas maale veidi leevendust.
Kuigi madalrõhkkond eemaldub ise Venemaale, jääb selle lääneserv pikemalt meie ilma mõjutama. Nii jagub sajuhooge ka pühapäevaks. Esmaspäeval tõmbab see magnetina ligi uut Taani väinade kohal arenenud osatsüklonit, mis esmaspäeval üle Läänemere ja teisipäeva üle Eesti esimesele, so selle nädalasele tsüklonile, järgneb. Nii kujunevad ka esmaspäev, eriti aga teisipäev sajusteks, ja ikka sajab lisaks vihmale ka lörtsi. Pikemalt (loe edasi): https://ilm.ee/?516144.
Näib, et 25. aprilliks tuleb Lõuna-Skandinaavia kohale tsüklon, mille idaservas võib soojem õhumass kuni 10-kraadise soojaga, kuid ilm püsib sajune. Siis võivad Eestit mõjutada lõunatsüklonid, kuid eks paistab.
Võimas rünkpilv 22.04.2017 Tartus.
Kairo Kiitsak. Võimsa välimusega rünksajupilv ja lumekruubid Simunas 22.04.2017
21. aprillil liikus aktiivne madalrõhkkond Norra merelt Põhja-Rootsi kohale ja selle kaguserv laienes üle Eesti. See tõi pilves ja sajuse ilma: sisemaal sadas esialgu lund, kuid hiljem läks sadu kõikjal vihmaks, sest -10kraadine isoterm asendus 0 °C-lähedasega, mitmel pool tekkis udu. Tugev edelatuul nõrgenes ja asendus läänekaartetuulega, mis küll õhtu poole Soome lahe ääres jälle ajutiselt tugevnes. Vello Aplei: "Võrumaal Sulbis on 8cm lund maas ja kell 8.20 tuiskab edasi. seega ega tali taeva jää." ja hiljem: "kell 12.42 ja lumikate täitsa olemas".
Päeval ilm alates saartest selgines, kuid sisemaal oli konvektsiooni toel tugevaid hoogsademeid, kohati rahega (terad isegi üle 1 cm), Pandiverel oli äikest (ja üle mere Soomes oli isegi tugevat äikest koos suure rahega, vt http://www.vantaansanomat.fi/artikkeli/511240-raekuuro-yllatti-vantaalla-katso-kuvat-jattimaisista-palloista), Sirje Uutma Assamallast: "Täna oli imeline päev, hommikul ärgates oli järjekordselt maa valge siis sulas lumi ära ja kui korraks päikest näitas oli maa auramas nii mõnusalt aga seekord sellest pilti ei saanud ja siis tuli pilv kust tuli vihma ja rahet -ja siis lõi välku ja müristas 21.04 2017 kell 12 44 Ja nüüd paistab päike." Hommikune –0...4 °C asendus päikese mõjul 5...10 kraadiga, Heltermaal tõusis koguni 11 kraadini.
Õhtul muutus ilm sisemaal selgeks ja kuivaks, aga merelt jõudsid saartele hoogsajud (seekord vihmana), mis levisid öö jooksul ka sisemaale. Sooja oli 0...4 kraadi, ainult Jõhvis langes ajutiselt –2 kraadini.
Päeval ilm alates saartest selgines, kuid sisemaal oli konvektsiooni toel tugevaid hoogsademeid, kohati rahega (terad isegi üle 1 cm), Pandiverel oli äikest (ja üle mere Soomes oli isegi tugevat äikest koos suure rahega, vt http://www.vantaansanomat.fi/artikkeli/511240-raekuuro-yllatti-vantaalla-katso-kuvat-jattimaisista-palloista), Sirje Uutma Assamallast: "Täna oli imeline päev, hommikul ärgates oli järjekordselt maa valge siis sulas lumi ära ja kui korraks päikest näitas oli maa auramas nii mõnusalt aga seekord sellest pilti ei saanud ja siis tuli pilv kust tuli vihma ja rahet -ja siis lõi välku ja müristas 21.04 2017 kell 12 44 Ja nüüd paistab päike." Hommikune –0...4 °C asendus päikese mõjul 5...10 kraadiga, Heltermaal tõusis koguni 11 kraadini.
Õhtul muutus ilm sisemaal selgeks ja kuivaks, aga merelt jõudsid saartele hoogsajud (seekord vihmana), mis levisid öö jooksul ka sisemaale. Sooja oli 0...4 kraadi, ainult Jõhvis langes ajutiselt –2 kraadini.
Ilm muutub kuivemaks ja selgemaks, ent tugevad hoogsajud on tõenäolised. Lisaks vihmale võib tulla lume- ja jääkruupe, õhtul suureneb märja lume tõenäosus ja sadusid võib taas rohkem olla.
Pärast 25. aprilli võivad mõjule pääseda lõunatsüklonid, mis toovad ohtralt sademeid. Sooja õhumassi jõudmine üle idapiiri on siiski küsitav.
Ain Vindi. Peale lumist hommikut sai õhtul korralikku konvektsiooni näha. Tartu. 21.04.2016.
Rahet põhjustanud pilv. 21.04.2017 Tartus.
Samad võimsad rünkpilved 21.04.2017 Tartus.
20. aprillil laienes aktiivse madalrõhkkonna kaguserv Läänemerele. See tõi tuule tugevnemise ja õhutemperatuuri tõusu üle +5 kraadi (öösel oli veel kõrgrõhuvööndi all vaikne ja selge, õhutemperatuur oli –4...–9 °C, kohati ranniku lähedal soojem). Pilvisus tihenes ja õhtul läks sajule (saartel vihm, mandril lumi ja tuisk).
Ookeanilt saabuvas soojuses võib 21. aprillil sooja tulla kuni 10 kraadi, kui jätkub piisavalt päikest, aga see soojus ammendub kiiresti. Sünoptiku täpsustus: "Käib üks kiire külmast soojaks ja tagasi külmaks õhu vahetus. Praegu lahkub 1,5 km kõrgusel -10, mis tähendab enamasti alati valget sadu ja kella 3-4 ajal on vähemalt poole soojem õhk kohal, saartel võib-olla ka 0 kraadi isoterm. Eks paistab,kui soojaks homme läheb."
22. ja 23. aprillil on äikesevõimalus, võib sadada märga lund. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (22.04.) liigub madalrõhkkond Botnia lahe äärest Soome kohale ja selle servas võib Eesti lähistel uus osatsüklon tekkida ning selle tihedast pilvemassist sajab meil aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Hommikuks võib Kesk- ja Ida-Eestit katta 1–5 cm paksune märja lume kiht ning see päeval oluliselt ei vähene. Tuul öösel veidi nõrgeneb, päeval pöördub loodesse ja tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -1...+4, päeval 2...7 °C.
Edasine ilm on sarnane: saju, sh märja lume võimalus on väga suur. Ilma soojenemist pole ette näha.
19. aprillil liikus kõrgrõhuala Läänemere kohalt lõunasse. See tõi ööseks vaikse ja selge ilma, kohati vaadeldi virmalisi, eriti vastu hommikut. Õhutemperatuur oli –3...–9 °C, maapinnal kohati märksa madalam. Päeval pilvisus tihenes, kuid olulist sadu ei olnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Öösel on nõrgenev kõrgrõhuvöönd Eesti kohal, mistõttu öö on vaikne ja külm, aga lähenev soe õhumass põhjustab inversiooni ja kohatist udu. Kuid päeval laieneb madalrõhkkonna kaguserv üle Läänemere. See toob tugevneva edelatuule ja õhutemperatuur tõuseb veidi (öö on siiski sama külm kui on olnud eelnevad). Sadu on oodata hilisõhtul või 21. aprilli öösel, algul võib sadada lund ja tuisata.
Tsükloni kaasatoodud soojust on vähe, mistõttu 10 kraadini õhutemperatuur veel ei tõuse. Võib siiski juhtuda, et pärast 25. aprilli tuleb ka üle 10 kraadi sooja, kuid see pole kaugeltki kindel.
Äikeseoht 22. ja 23. aprillil. 22. aprillil on märkimisväärne äikeseoht, mis on juba paljudes prognoosides ilmutatud kujul välja toodud, kuid Ilmateenistus seda oluliseks siiski veel ei pea (sünoptiku kommentaar: "laupäeva õhtu poole koondub jah Ida-Eestisse mingisugune tõenäosus"), aga elame-näeme!
Äikeseoht 22. ja 23. aprillil. 22. aprillil on märkimisväärne äikeseoht, mis on juba paljudes prognoosides ilmutatud kujul välja toodud, kuid Ilmateenistus seda oluliseks siiski veel ei pea (sünoptiku kommentaar: "laupäeva õhtu poole koondub jah Ida-Eestisse mingisugune tõenäosus"), aga elame-näeme!
Arktiline õhumass Eesti kohal. 14. aprillil tungis Läänemere äärde arktiline õhumass, mis on püsima jäänud tänaseni. Selle mõjul on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud valdavalt alla 0 °C ja see on aprilli keskpaiga pikaajalisest keskmisest kuni 5 kraadi võrra madalam.
Kuigi siin http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/ohumassid.PDF on öeldud, et arktiline õhumass on läbipaistev, sellega päris nõus olla ei saa. Vaatamata heale nähtavusele (nähtavuskaugus üle 20 km) on täheldatud õhumassi hägusust, nii näiteks konkreetselt: "kuigi on külm, ei ole õhk üldse selge, vägagi ähmane on ja valgusreostus paneb selle kõik helendama." Tähelepanekud on ajapikku näidanud, et arktiline õhumass kipubki olema pisut hägune (sfääriline hajumine annab tooni), seevastu kõige klaarim, st parema läbipaistvusega on hoopis mereline polaarne õhumass.
Arktiline õhumass on Läänemere idakaldal harvaesinev külaline: näiteks viimati oli see õhumass siin vist novembris.
Kuigi siin http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/ohumassid.PDF on öeldud, et arktiline õhumass on läbipaistev, sellega päris nõus olla ei saa. Vaatamata heale nähtavusele (nähtavuskaugus üle 20 km) on täheldatud õhumassi hägusust, nii näiteks konkreetselt: "kuigi on külm, ei ole õhk üldse selge, vägagi ähmane on ja valgusreostus paneb selle kõik helendama." Tähelepanekud on ajapikku näidanud, et arktiline õhumass kipubki olema pisut hägune (sfääriline hajumine annab tooni), seevastu kõige klaarim, st parema läbipaistvusega on hoopis mereline polaarne õhumass.
Arktiline õhumass on Läänemere idakaldal harvaesinev külaline: näiteks viimati oli see õhumass siin vist novembris.
22. aprilli prognoositav äikeseoht, sh äikeselume võimalus (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag)
18. aprillil oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu püsis ilm rahulik (valdavalt nõrga, puhanguti mõõduka kirdetuulega), kuid öösel endiselt kohatise, päeval mitmel pool hootise lumesajuga ja lumekruupidega (vaatlusjaamades märgiti ka vihmahooge, aga külma õhumassi tõttu ei tundu see usutav). Kui hommikul oli 0...–6 °C, siis päeval tõusis 0–4 kraadini.
Samal kuupäeval 2009. aastal olid sarnased ilmaolud, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBTmk1d1RFUThjam8/view.
Samal kuupäeval 2009. aastal olid sarnased ilmaolud, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBTmk1d1RFUThjam8/view.
Kuna antitsüklon tuleb Eesti kohale, läheb ilm vaiksemaks ja selgemaks, samuti lõppevad sajud. Seetõttu võib hommikuks olla kohati –10 kraadi, aga päeval tõuseb kõikjal üle 0 °C.
20. aprillil olukord muutub, sest Gröönimaal tekkinud ebatavaliselt intensiivne tsüklon liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaserv laotub üle Läänemere. Seetõttu tugevneb edelatuul ja läheb sajule (algul võib lumesajuga tuisata), läheb soojemaks: õhutemperatuur tõuseb valdavalt üle 0 °C ja lumi asendub kõikjal vihmaga. Sooja siiski ilmselt üle 10 kraadi ei tule.
Pärast tsükloni itta liikumist läheb külmemaks ja lumisemaks, sest kaasatoodud õhumass on siiski väga jahe, hiljem tuleb põhjast asemele külm õhumass, kuid ilmselt nii külmaks enam ei lähe, kui oli nüüd. 22. ja 23. aprillil on äikeseoht. Üle 10 kraadi sooja võib oodata millalgi pärast 25. aprilli.
23. aprillil lubatakse mõnele poole äikeselund (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=5&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
Bogdan Parubok. 18.04.17 Kell 1-2 öösel F3.5 ISO1600 30sec WB3600 - tasus olla sinise tunnini välja.
Loojangut kaunistasid õrnad kiudpilved. 18.04.2017 Laagris.
17. aprillil oli siin ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega ja rahulik (nõrk põhjakaartetuul), kuid mitmel pool sadas hooti lund ja lumekruupe (sajuta oli vaid mere ääres). Õhutemperatuur oli –1...+5 °C.
20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Sooja on ilmselt alla 10 kraadi.
Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev. Üle 10 kraadi võib loota millalgi pärast 25. aprilli.
Kalju Kotkas. Pilved 17.04.2017 , 14:53 ääsmäe
Katrin Tarand. 17.04.2017 Mànnikul kl.16.25
Kalju Kotkas. Minuarust väga põnev, või mis? 17. Aprill 2017 - 17:13 Laagri
Ülle Loog. 17.04.17 Puhja
***
Nädal algab talviselt, kui Läänemere regioonis võimutseb arktiline õhumass. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvool põhjast (Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis)*. Tugevneva antitsükloni tingimustes jääb niiskust vähemaks ja ilm muutub kuivemaks, ent kohatist lumesadu välistada siiski ei saa. Kui päevad on päikeselised, võib kõikjal õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent öösiti on enamasti 0...–5, kohati kuni –10 °C.
20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund.
Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.
*Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi (vt ka allolevat skeemi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.
See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.
Õhu liikumine Wangenheimi-Girsi tsirkulatsioonivormide korral, nool – õhu peamine liikumissuund (PNS infograafika Kaarel Damian Tamre / autoriõigus MTÜ Loodusajakiri, vt lk 64 http://www.loodusesober.ee/arhiiv/Loodusesober04_2014.pdf).
Ilmakaardil on näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõuna sihis) ja vastavalt sellele liigub ka õhk (DWD).
108 kommentaari:
Aprilli senine temperatuuri amplituud on umbes 30 kraadi, kui kuu lõpp peaks tõesti nt 28 kraadi tooma, siis 40 kraadi.
Siia mere äärde sadu ei anta. Aga ehk varsti tuleb ka sadu, mis selle tuleohu kustutaks: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.
Nüüd läheb NOAA prognoos kokku kuu orbiidi poolt pakutavaga kui kiirelt ja lühidalt öelda.
Päris karm ja huvitav, eksole. Samas elame-näeme!
Ei jõua enam seda soojenemist ära oodata, sest taimkatteta maapind on juba kohati enam kui 5 cm sügavuseni külmunud, mis tähendab seda, et koos vihmaga muutub olukord taas üliporiseks ning märtsis vahepeal lõppenud porihooaeg sulava aluspinna tõttu hakkab taas otsast peale.
usun,et 2017 mai-september analoogiks on 2010 aasta mai-september.
siis oleks hea kui 10-15 mai juba oleks 20-25C päeval muidu ei klapi
Loodus on siin Kagu-Eestis vähemalt kaks nädalat maas võrreldes eelmiste soojade kevadetega. Põõsad lehtivad alles nüüd ning protsess on üliaeglane külma tõttu.
Sajuse suve ennustaja ütleb ,et just jama kui läheb kuumaks mai esimese kümnepäevaku jooksul. Hiljem o.k aga praegu GFS pakub seda esimest varianti.
http://www.homepages.ed.ac.uk/shs/Climatechange/Climate%20model%20results/Heat%20waves.pdf
Kuidas see on võimalik, et kuskil toimub lehtimine? Külma ilmaga taimede areng ju peatub. Alles üks botaanik selgitas seda.
Pigem jah peaks just siin põhjarannikul või saartel lehtima, sest neis kohtades ju mitmendat päeva päikese üleküllust olnud. Tänagi viskas peale lõunat Tallinnas järsku selgeks.
See lausa ime, et põhja pool pilvi oli, poleks nagu oodanudki enam.
GFS ongi mai alguse sooja nullilähedase (+/- mõni kraad) isotermiga asendanud, nagu arvata oli.
Ja seda 2010. aasta mai-september kordumist ei tule, selle korduvusperiood on mitusada aastat.
Eks jah peame leppima niru suusailmaga sügiseni.
@18. aprill 2017 17:33
@18. aprill 2017 19:08
Pidasin lehtimisel all silmas seda, et alles nüüd võib vähest rohelust näha, samas kui eelmistel kevadetel olid ammu põõsad üleni rohelised samal ajal. Areng on muidugi peatunud praegu.
Mida kauem see südatalvine ilm kestab, seda rohkem hakkan uskuma, et miski karm leitsak ja ägamine ootab meid ees. Täna on juba viies päev, mil mitmel pool Eestis on järjest ööpäeva keskmine miinustes, Ida-Virumaal juba kuues. Samuti ei eelnenud sellele pakasele mingit suurt kuumalainet, mis seda põhjendaks. Eelmise aasta talv oli ju napilt soojem kui tänavu ning ka Märtsi ja Aprilli maksimumid tänavusest kaugelt üle, kuid sellist külmalainet mullu ei järgnenud. Seega tähendab, et suur soe ootab ees.
Meil Algarves lehtis juba 18.jaanuaril ja mandel läks õitsele veel 10 päeva varem!
Vat sulle! Igatahes lehtimise selgitus on arusaadav ja tundub õige. Huvitav, et mõnel pool toimus see osaliselt juba jaanuaris.
Igatahes praegu on arktiline õhumass, mis viimati oli siinmail vist novembris. Arktilise õhumassi läbipaistvus on kehv erinevalt näiteks polaarsest õhumassist. Ka aprilli lõpu soe näib kahtlane.
23. aprilli paiku prognoositakse äikeselund!
Kuidas on võimalik, et juba ,,nii lähedalt" algab rünkpilves saju, kui selle pilvetriibu ots on nagu ,,sajuelementideta": https://2.bp.blogspot.com/-y5jaY1tp1dI/WPX4ae1kszI/AAAAAAAAqJg/hh00QvQAJ1ktHo5L1aDuDit-Fk3I44uLACLcB/s640/IMG_20170417_171219.jpg
@ 19. aprill 2017 00:01
Tallinnas äikest ärge oodakegi, sest isegi sademed on siin pmst välistatud.
Sellel Kalju pildil on näha rünkpilvede jäätumine (rünkpilved koosnevad tavaliselt ainult veetilkadest, need hakkavad -15...-20 kraadi juures jäätuma). See juhtub ekstreemselt külmas õhumassis, kui juba rünkpilvede kõrgusel on -20 kraadi ja madalam, vertikaalne areng pole tähtis.
Keegi ennustas siin keskmisest soojemat aprilli, kuid juba praeguse seisuga on kuu keskmine umbes kaks kraadi normist jahedam Eestis tervikuna ja prognooside järgi läheb veelgi hullemaks. Mida see suve ja mai osas tähendab?
Prognoosis mis pööripäeva paiku tegin paistab ,et sel aastal on ikkagi tuule suund tugevam tegija kui statistika. Viimase järgi oleks pakkunud veidi soojamat aprilli. Tuule järgi vindumine jätkub nagu siis juba kirja sai pandud. Kui nüüd tõesti aprill tuleks lausa 2 kraadi normist külmem suurendaks see tõenäosust ,et suvel vähemalt ühe kuu teeks ka kauaoodatud kuuma ja äikest. Lahtine on veel kas selleks on juuni või juuli
Erinevus pikaajalisest keskmisest on ikka vist üle 2 kraadi, kurjad keeled räägivad isegi 4 kraadi külmemast aprillist. 1998. a juhtumi kordumist kardetakse ka: tuline ja pikseline juuni, kuid sajune ja jahe suvi.
Ma olen jätkuvalt Lääne-Virumaal Simunas. Oleks tore näha rünksajupilvi ja mõndagi välku nädalavahetusel.
Ma pole ilmateadetest kuulnud, et viimastel päevadel on -15 kraadi olnud. Kas pilvede kõrguse temperatuur erineb siis maapinnal inimkehale tuntavast temperatuurist? Kas alati on nii, et pilvede all on maapinna temperatuurist jahedam õhk?
ECMWF värske 30 päeva prognoos kuuma ilma ei luba. Kas normis või alla selle.
Maapinna lähedal on langus 150 meetri kohta üks kraad. Nii igaltahel õpetati juba ammu koolis. Põhimõtteliselt identses olukorras on munamäe tipus kaks kraadi külmem kui samal ajal Pärnus.
Mõni ilmselt tahaks küsida ,et kas viimastel aastakümnetel sarnaseid aasta algupooli on olnud ? Vastus oleks ,et on. 1988 ja 1997 kulges aasta esimese 4 kuu (oletusel ,et aprill tuleb normist külmem) keskmine üsna sarnaselt. Kui edasi samamoodi siis ka mai pole midagi rõõmustavat aga juunis hakkab juhtuma ja juuli , august rõõmustavad kuumaga. See keskmiste trendi jälgimine on aga riskantne. Ühel hetkel need kipuvad katkema. Aga väike kõrreke sellele kes siin kuuma suve ennustab ja ameti maha ähvardab panna kui ei tule seda sooja.
Postitust on uuendatud ja lisatud infot äikeseohu ja arktilise õhumassi kohta.
Ütleks, et pilvede ülemise piiri temperatuur on tavaliselt madalam kui alumise piiri temperatuur, aga inversiooni tingimustes võib ka vastupidi olla. Rünkpilved, eriti kui nad arenevad püstsuunas, näitavad labiilsust ja seda, et kõrgusega õhutemperatuur kiiresti langeb, vähemalt selles õhukihis, kus need rünkpilved asuvad. Rünkpilved asusid viimastel päevadel 1-2 km kõrgusel, aga need, mis ulatusid vähemalt 3-4 km kõrgusele, andsid tugevaid hoogsademeid, siit näha, mis nendel kõrgustel oli temperatuur: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2017&MONTH=04&FROM=1800&TO=1800&STNM=26038
Milliselt gfs kaardilt te loete, et nädalavahetusel Eestis üldse mingit äiksevõimalust oleks?
Ida-Eestis on väike võimalus olemas, prognoosi kohaselt on oodata labiilset õhumassi: http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=gfs&var=11&run=6&time=54&lid=OP&h=0&tr=3#mapref
@20. aprill 2017 11:07
CAPE/LI kaardilt. Lihtsustatult öeldes hakkab äikesevõimalus rohelisest toonist peale (Li <= 0 ; Cape > 200) ja mida kollasemaks/pruunimaks läheb, seda tõenäolisem.
Seda rohelist ala võid samahästi kui olematuks pidada. Suvel sa ei pööra mingit tähepanugi sellisele võimalusele. Kui LI miinusesse arvutatakse, siis võiks ehk juba rõõmustama hakata. Lisaks CAPE 200 kanti - äikse teke on küll väga ebatõenäoline. Aga meie äiksevaeses kevades võib loomulikult loota ja jälgida toimuvat. Loodame parimat!
1. ja 6. aprilli äikesed, samuti Soome äikesed on kõik toimunud 50...200 J/kg CAPE korral, LI on olnud 0.
Äike võib tulla igasuguse positiivse CAPE korral, sest praegu, külmas ja niiskes õhumassis, pole ju inversiooni, õhumass on temp.profiililt labiilne. Aga soojas õhumassis võib CAPE olla tuhandeid J/kg, kuid äikest ei tule, sest negatiivne CAPE (CAP - http://glossary.ametsoc.org/wiki/Capping_inversion) pärsib igasugust arengut.
Selline olukord oli eelmine aasta vist 22 juuli paiku kui kaart oli lausa punane aga äikest polnud kuskil. Lihtsalt lauspilves oli.
Jah, et CAPE näitab vaid potentsiaalset võimalust, ei mingeid garantiisid, sest äikese arenguks peab veel hulk muidki tingimusi sobima, samas positiivne CAPE näitab alati mingisugust äikesevõimalust.
GFS ongi sooja kuuvahetuse olematuks arvutanud. Sitt suusakas jätkub vist ka kaheksandat kuud.
Enne maid küll ilmakaartidelt ilma soojenemist välja ei loe. Pärast 10. aprilli võib 21. aprill jääda hulgaks ajaks soojuselt ületamatuks. 25. aprilli paiku võib jälle suur lumesadu tulla.
Laagris hakkas kl 21 paiku tuiskama, helbed on kuivad.
Hommikuks lumi maas jälle?
Vat ei tea, kas on, sest sünoptik ütles, et -10kraadine isoterm asendub 0-lähedasega, see tähendab, et sulamispiir tõuseb mitmesaja meetri kõrgusele, ehk isegi enam kui 1 km kõrgusele ja sadav lumi ikkagi sulab, aga Virumaal ja idaservas võib hommikul olla küll mõni cm värsket lund maas.
Mitmel pool Lääne- ja Lõuna-Soomes oli hommikul äikest
Sellist aprilli ausalt ei mäletagi nagu see aasta on olnud. Justkui oleks uus jääaeg saabunud.
2003. a oli keskmise temperatuuri järgi sarnane, kuid tundub, et tänavu tuleb siiski jahedam. Seega võtab käesolev aprill selle sajandi kõige külmema aprilli tiitli endale.
Vat siis! Võrumaal Sulbis on 8cm lund maas ja kell 8.20 tuiskab edasi. seega ega tali taeva jää.
Lähiajaloost on jah raske leida nii külma aprilli. Tõesti on võimalus ,et 2003 ei jää enam külmemaks sel sajandil ja kui arvestame ka kliima soojenemist siis 1955 ja 1966 jääb küll ületamatuks. Mõtlen seda ,et identses olukorras tuleks 50 aastat tagasi juba kraadike keskmisest veel maha võtta.
Nonii, Rakverest lõunas oli kuulda nelja müristamist, süsteem liigub kagu poole.
Janek nägi Simunas mitut välku ja oli võimas mamma.
Ma ise siin Simunas neid välke ei näinud, aga rünksajupilv oli küll võimas. Kõigepealt olid taevas madalad kihtpilved/kihtrünkpilved. Seejärel hakkas pilvisus loode poolt järsku süngemaks muutuma ja tuul tõusis. Seejärel saabus hoovihm ja esines pagituult. Lõpuks taevas selgines ja päike tuli välja. Kõik see toimus mingi 30-50 minutiga. Ning suured mammatused olid ka taevas. Pärast selginemist hakkasid konvektsiooni mõjul uued rünkpilved tekkima.
Simuna ja äike on nii lahutamatu kooslus kui see, et suvel on soe ja talvel külm. Ei pane imestama enam üldsegi mitte.
Loodetavasti õnnestus Kairol see äike vähemalt müristamistena jäädvustada ja Janekil ka välgud. Üks väike äikesevideo kuluks marjaks küll ära juba.
Siin Tartumaal tuleb hetkel rünksajupilvest 1cm või isegi suuremat padurahet.
Ilm on täiega sassis sel aastal. Esiteks tundub aprill aasta külmim kuu tulevat ning teiseks on eriti kummaline see, et Rootsist jõuavad praegu rünksajupilved Eestisse ja pärastlõunane Soomest saabunud äike ei teinud Soome lahest väljagi.
Tallinna kohal on hetkel ülihuvitav pilvemassiiv - kaugelt vaadates nagu rünkpilv, ent lähemalt on pilve välimus siidpehme udu, mis pilvest kaugenedes haihtub sujuvalt ära. Selle kohal on kihtrünkpilve tükid, ent nende äär on selgelt näha. Ühesõnaga on see pilv nagu kiudpilve massiiv, mis on rünkpilveks maskeerunud. Alt on näha, et sajab ka sealt midagi alla. Hämmastab just see, et selline sujuva välimusega rünkpilve massiiv suudab hetkel vaadates nö kõige alumine pilvekiht olla ning selle kohal on selgete äärtega pilved. Tavaliselt on nii, et kõrgemal asuvad pilved on mitte selgete äärtega. Selline tunne on nagu, pilv oleks läbipaistev, ent selle kohal paksemad kihtrünkpilvede tükid on vähem läbipaistvamad.. Hetkel kaugeneb see pilv lõuna suunas. Läheb üle Astangu, Pääsküla, Laagri jne.
Arusaamatu jah. Aga Simuna on ju Eesti ilmapoolus. Tartu rahepilv (ja välkudeta äike) õnnestus ka ära näha ja pildile saada.
Või on sellise pilve hägused piirjooned põhjustatud õhutemperatuuri jahenemisest. Ehk pilv nö aurustub ära temperatuuri jahenedes.
Veider. Hetkel Carmeni lõpetamisel ega saa lähemalt uurida :(.
Kui järgm nädal algab lõunatsüklonite seeria, kas tähendab see siis pidevaid ida- kirdetuuli.
Jah! Ja külmad ja lumised ilmad ilmselt jätkuvad.
Võiks siis juba midagi sellist olla nagu Moldovas praegu, kus puud on lehes ja 20cm lund.
Arvan, et tänane öö ja ka päev mööduvad enamus Harjumaast sajuta, sh Tallinnas.
Jälle! Miks selline ebaõiglus, et sademeid sinna ei tule?
Ameeriklaste üht ennustusmudelit on uuendatud ja pigem on kalduvust normist soojemale mais ja juunis kui juulis ja augustis. Juulis ja augustis kaldub tõenäosus Ukraina kasuks. See lehekülg näitas ka eelmine aasta ,et Eesti on kuuma ja jahedama piiril ja nii ka läks. (Iri.columbia.edu) Gröönimaale aga näitab "kuuma suve" mis meile tegelikult hea pole. Ka eelmised kaks suve olid seal nende mõttes kuumad.
Huvitav kas täna saab ka äikest ? Rünkade arengud on igaltahel kiired.
Äikese oht on suurim Simunas ja Jõgeval.
Aga Kagu-Eestis - teada-tuntud rajude meelispaigas?
Kuna fronte ega lõunatsükloneid pole, siis ei ole Kagu seekord äikesevõimaluse troonil. Teiseks on praegu hoopis teine õhumass, mis suviti. Need teada-tuntud rajud ongi teil seal ju suviti, või kuidas?
Nõmmel tuli vaid seenevihma kella 12:30 ajal ja ilmselt see tänaseks maksimumiks jääbki. Paraku enne esmaspäeva veepuudusele uut leevendust ei paista. Senimaani aga tuleb leppida tugeva tuule ja päikese koosmõjust tingitud põua süvenemisega.
Nõmmel tuli ka kerget teralund või rahet, vihma ja hooglörtsi. Praegu on taevas täiesti pilves.
Loodetavasti jääbki pilve, sest siis on tuule kuivatav mõju poole väiksem/aeglasem.
@22. aprill 2017 12:25
Rajud on tavaliselt siin kuumaga jah, kuid ka üldiselt kipub rohkem äikest olema ikkagi Kagu-Eestis kui mujal, mida kinnitab pikaajaline statistikagi. Ei tea, kas seda põhjustavad siis kõrgustikud või puudub mere mõju, mõni targem oskab ehk täpsustada.
Samas viimastel aastatel on äikesed koondunud Simunasse ja Jõgevale. Millest see? Eriti teravalt oli nii 2015. aastal.
Eks Kairo tõmbab äikeseid järelikult magnetina ligi :)
Minuga vastupidine efekt - sinna kuhu elama lähen kaovad äikesed ära. Nüüd olen mõned aastad elanud Tallinna külje all :(
Mnjah...See oli küll sul VÄGA VALE otsus, et Harjumaale elama kolisid. See on meteoroloogiline tühermaa ehk teisisõnu kõik põnevad ilmanähtused esinevad Harjumaal kas väga algelistena, üliharva, või siis üldse mitte.
Aga äkki kolis keegi negatiivse ilmaenergiaga kaguserva ja seepärast vähenes seal äikeste jms hulk?
Ilmselt tema oligi, kes nüüd Harjumaale tagasi kolis. Seega tänavu peaks siis hea äikeseaasta siin kagus tulema.
Sellise mõttelaadi järgi ei tohiks kusagil head äikeseaastat tulla, kuna igas maakonnas on kindlasti keegigi, kes arvab, et on äikesetõrjur, aga ta hoiab seda endateada, mitte ei avalda nt siin ega ela seda mujal välja.
Nojah, ehk mõni on lihtsalt võimsam tõrjur kui teine? Kõik see karmavärk jne.
Loodetavasti see kuuvahetuse lõunatsüklonite seeria jääb ära, kuna muidu jälle kagus uputab ja loodes tolmab. Või siis võiks mõni kagu vihmapõlgur Nõmmele kolida ;)
Aga see seeria võib ka värsket lund ja tuiske tuua.
Nüüd mõlemad mudelid on üksmeelel 30.04 saabuva sooja osas.Gfs näitab sooja isegijooksu lõpuni.
Jama kui 1 mail üle +17 tõuseb. Tuksi keerab suve.
Äkki ikka ei tule ka 1.mail nii palju sooja? See pole veel sugugi kindel. Kõik võib muutuda. Sinnamaani veel nii palju aega.
Alles ütlesite, et aprill on tähtis ja näitab, milline tuleb suvi, nüüd 1. mai ka (aga muu osa maist ei loe?). Asi lõppeb sellega, et suvi teeb lõpuks ikka seda, mida tahab.
Kuule ei maksa oma pidevate seoste otsimisega ikka haiglaseks ka juba muutuda. Tuleb mis tuleb, saate äikest, saate päikest, kõike muudki, mis Eestimaa suvele kohane.
Ma ei tea kes ainult aprillist rääkis aga ma olen juba varem maininud ,et külm võiks kesta 10 maini siis oleks suvesoojale veel lootust.
Jaanuaris oli juttu, et a'la veebruar ja märts on veel ees ja kui need kuud külma teevad, peaks suvi päästetud olema, vms. Tegelikkuses olid need kuud keskmisest soojemad.
--------------------------------------------------
1. mai kuupäevana polegi minu eluea jooksul vist ealeski kuum olnud...alati alla 20 kraadi olnud.
Kuuse-Taadid, ilma ei ole võimalik täpselt üle 5 päeva ette näha. Seoste otsimine on eralõbu, mingit tsirkulatsiooni tegelikkuses pole olemas. Pikad ennustused ei pea kunagi paika. Iga aasta on erinev eelmistest, nii et luuletage edasi, kui muud teha pole.
Rohkem kui 20 kraadi on minuteada olnud 1987, 1993,1998,2001. Ja peale seda on juba väga pikk paus olnud.
Loksa jaam näitab täis tormist tuult 26 m/s ? Rike ?
Vaadake nüüd GFSi väljundeid, säh teile GFSi.
Ilm võib olla isegi praegu ohtlik:
22. aprillil olid Põlvas tugevad hoogsajud, 1 inimene sai pagituule tõttu isegi vigastada ja tuli seepärast EMO-sse.
Siis ilmselt oli Loksal ka pagihoog
Olekski suvel midagigi soojapoolset tulemas (näiteks soe juuni) kui see sitt suusailm kestaks nii 10 maini.
Loodetavasti see vigasaanud inimene kolib siis Harjumaale, kuna siin pole mitte turvalisem, vaid turvaline!
@23. aprill 2017 16:32
Nagu juba eelpool mainiti, siis sama jutt oli veebruari ja märtsi kohta. Juhul kui nüüd enne 10.maid soojaks läheb, siis vastate ilmselt midagi sellist: "külm mai teine pool võib ka veel suve päästa". Pidevalt oma prognoose muutes kaotate inimeste usaldusväärsuse oma ennustustele, kuna teete oma varasemad prognoosid tühjaks. Ütlesite ju alguses, et kui veebruar ja märts ka soojad tulevad, siis kuumast suvest võib ainult unistada, ning tol korral te ei maininud mitte midagi aprillist ega maist. Mis saab siis, kui nüüd peakski 10.maini külm olema ja seejärel kuum suvi järgnema? Siis räägivad ju teie enda varasemad prognoosid teile vastu.
Kui olete sama inimene, siis teie talve ennustus läks samuti mööda, kuna prognoosisite 2012/13 sarnast talve. Mul on kuuma suve prognoosijana hetkel eelis, kuna panin talve juba täppi.
See on selline varuvariant (külm kevade esimeni pool) mida vist oleks pidanud kohe mainima. Olin pea kindel soojas aprillis. Aga mingit pikendust enam ei tule. Tavaliselt järgneb soojapoolsele veebruarile ja märtsile ka üsna soe või väga soe aprill aga näe seekord otsustas teisiti.
Lisan ,et endiselt on tänu soojale talvele 80% võimalus ,et kuuma suve ei tule aga see 20% jääb ja seda toetab nüüdne külmus. Lihtsalt statistika näitab nii. No tibusi loeme augustis.
Raul võttis selle vigasaanud inimese Põlva haiglas vastu, aga kui terveks saab, eks ta siis kolibki ohtlikust kagunurgast ära.
Teeks siis lõplikud panused, milline tuleb suvi. Mis siis pakkumisteks tuleb? Eelmisest kommentaarist juba midagi on olemas.
Jah, olen ka nõus, et võiks praegu lõplikult suve ära otsustada. Kui pidevalt muuta ja paranda iga natukese aja tagant, siis lõpuks ei saa ise ka aru, milline see "õige" prognoos oli, ega oska seda hiljem kusagilt välja lugeda. Aeg on juba seal maal ka, sest näiteks eelmine aasta algas suvi mitmel pool mai alguses ja on ka aastaid olnud, mil see on alanud aprilli lõpus. Otsustamine siis suve lõpus, kellel kõige paremini täppi läks, nende prognooside põhjal, mis praegu siia lisatakse.
No mina kes juba pööripäeva järel prognoosisin siis suvekuude osas jään samale seisukohale. Normilähedane juuni aga väga hüppelise ilmaga. Juuli soe ja sajune ja august sajune ja jälle jahedam. Kokkuvõttes sajune suvi aga juuli keskmine temp. siiski üle normi. Ütleks ,et 2012 juuli on heaks näiteks. Sademeterohkus võibki ajakirjanduses teemaks saada ja eriti augustis.
Kuna elan Kagu-Eestis, siis võtan mõõdupuuks Võru jaama, mille 1981.-2010. aasta suvekuude keskmine õhutemperatuur oli 16,7°C.
2017. a suvi tuleb kuumalainetega, äikeseline ja tavapärasest tunduvalt soojem. Suvekuude keskmiseks Võrus vähemalt 17,5°C, kuid ootan 18°C või üle selle. Tõenäoliselt kujuneb kõige soojemaks kuuks juuli, millele järgneb august ning juuni.
esimene kuumalaine 20(25).05-3(6).06 20-24C
Jaanipäev - vihmane
juuni lõpp - kuni 10(15).07 vihmane võib olla lühiajalised palavad päevad
juuli teine pool kuum 25-28C
august äikeseline, kuumus esimesel kuu poolel kuni 26C
:)
Minu prognoos:
Mai tuleb keskmisest soojem, kuu algus on sajusem, kuid temperatuurid kevadised (päevasel ajal 10-17 kraadi). Kuu keskpaigas võib jõuda suurem sooja(kuuma)laine, aga endiselt mingit erilist sadu ei tee (üksikud äikesed ja hoovihmad), õhutemperatuur 20-25 kraadi.
Juuni tuleb keskmise lähedale või veidi madalamale, sadusid alla normi. Äikest tuleb, aga ekstreemsusi pigem mitte. Õhutemperatuurimaksimumid jäävad terve kuu ulatuses 18-22 kraadi vahele.
Juuli, tuleb sisemaal keskmisest soojem, rannikualadel madalam. Eesti jääb õhumasside piiripunktiks. Seega, kui Lõuna- Eestis võib sooja olla üle 30 kraadi, siis Põhja- Eesti ägab vihmade käes ja päevasoe jääb alla 20 kraadi. Tuleb äikeserohke kuu.
August, keskmisest jahedam ja vihmasem. Kuu algus soojem, 25 kraadi, mõni suurem pikne, kuu lõpp sajune ja jahe.
Või siis täiesti vastupidi :)
Oh, see oleks küll tore, kui Põhja-Eesti vihmades ägaks - saab sellest põuast kord ometi lahti.
Jah, põud on karm, eilegi oli tarvis aeda kasta (jutt siis nn Laagri-Kibuna-Laitse maagilisest kolmnnurgast).
Postita kommentaar