Kommentaariumi link
Tervitustega Varrakust Leenu Nigu 616 1031
11. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See hoidis ilma tuulise (peamiselt läänekaartetuul) ja kohati, valdavalt Lõuna-Eestis, oli (tugevaid) sajuhooge peamiselt vihmana, kuid sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, õhtul lumehelbi, oli pisike äikeseoht. Sooja oli alla 10 kraadi. Õhtul liikus loodest kagusse lumesajuvöönd ja õhutemperatuur langes 0 °C lähedale, seejärel ilm selgines.
Arktiline õhumass tungib 14. aprilliks Läänemere õhuruumi ja kindlustab lõuna poolt mööduvate tsüklonite mõjul oma kohalolu. Kas ja kui palju sajab lund ja tuiskab, on ebaselge, sest sajupiir ei pruugi ulatuda Eestini või siis katab ainult osa vabariigist. Täpsustame edaspidi!
Tormine ja pilvedes taevas 10. aprillil Laitses
10. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See tõi tuulise ja valdavalt päikeselise ilma: hommikune udu ja madalad pilved kadusid keskpäevaks, püsima jäi küll õhuke kõrgete pilvede kiht, kuid sadu sealt ei tulnud ja päikest see eriti ei varjutanud. Siiski tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi esmalt loode- ja kaguservas, hiljem ka mujal, lõpuks osutus soe 13...18-kraadiseks. Lõunakaartetuul hakkas hommikul tugevnema ja see tendents jätkus (kuni 25 m/s Soome lahel). Õhtul alates saartest pilvisus tiheneb ja läks sajule, sajuhood pagiga liikusid kiiresti itta, teatati kohatisest äikesest, mis küll kinnitust ei leidnud.
Rootsis juba hommikul ja õhtupoole Soomes paukus vägev pikne, jagub: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170410.
Kalmer Saar. 9.04.2017 Orissaare
Lumekaart on kättesaadav ainult siit: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png.
Üleskutse Ilmateenistuse aitamiseks: kui teil on mõni rahepilt (sajust, teradest, pilvedest, palun laadige see siia: https://drive.google.com/drive/folders/0B0lV2piPv8fBUkhydE1JYUlLOHM või saatke e-posti kamenikmeister@gmail.com.
Täpsemalt: nimelt koostatakse Ilmateenistuses teatmevihikut ohtlikest ilmastikunähtustest ja sinna oleks paari pilti juurde vaja. Suur tänu, kes võtavad vaevaks ulatada oma abikätt!
16. aprillil liikus osatsüklon Taani kohalt itta. See muutis ilma külmemaks, kohati sadas lund, sekka lumekruupe, paiguti tugevalt, eriti päeva esimeses pooles. Päeval oli küll rohkelt selgimisi, kuid õhtul tihenes pilvisus uuesti, aga püsis olulise sajuta.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–12 °C, päeval –2...+2 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja valdavalt põhjakaartest.
Ilmaprognoos on saadaval uues postituses.
Lumikatte paksus 16. aprilli hommikul (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu
15. aprillil oli siin väheaktiivne madalrõhuala. Selle mõjul oli ilm rahulik (nõrga tuulega) ja öösel selgines mitmel pool, kuid siin-seal sadas siiski pisut lund.
Päeval arenesid konvektsiooni mõjul pilved, mis puistasid mitmele poole kerget lund, ainult rannikuvöönd on selge või vähese pilvisusega ja seetõttu päikeseline. Õhtupoolikul arenesid sekundaarsel külmal frondil* rünksajupilved, mis tõid peamiselt Ida-Eestisse (Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa) tugevat hooglund ja lumekruupe, sajuhoo ajal tuiskas veidi, kohati sadas vähem kui tunniga mitu cm lund ja ümbruskond omandas talvise ilme.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–10 °C, päeval –2...+3 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, päeval enamasti loodest, õhtul taas muutliku suunaga
Arktilise õhumassi kohalolu tugevneb, aga kuna niiskust jätkub, siis tuleb arvestada vähemalt kohatise lumesajuga. Pisut soojemaks võib minna 20. aprilli paiku, kui Norra merele jõuab intensiivne tsüklon, aga seda veel täpsustame.
14. aprillil ulatus Läänemerele kõrgrõhuala lõunaserv. See tõi talvise ja kohatise lumesajuga ilma. Hommikul oli ilm kohati päikeseline, kohati pilves ja sadas isegi lund, nt Simunas, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes, v.a Soome lahel; olulist sadu siiski ei tulnu (kuigi Võrumaal sadas lund päris tihedalt – kokku 1,5 mm, on sajuhulk siiski väike). Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjakaartest ja seejärel enam kirdest. Õhutemperatuur oli hommikul kohati, peamiselt Virumaal, kuni –9 kraadi, päeval –2...+4 °C, õhtul külmenes taas.
13. aprillil oli siin madalrõhkkonna lääneserv. See tõi lausvihma, mis Haapsalu-Türi mõttelisest joonest kirde pool läks hommikuks üle lumeks (kuni 5 cm lund, vt lumekaarti). Saartel sadu lakkas ja päeva jooksul juhtus see mujalgi, kuid Virumaal sadas päeva teisel poolelgi veel lund, sajuhooge (märja) hooglumena või lumekruupidena esines ka mujal, sest külmas ja niiskes (labiilses) õhumassis arenes päikese toel konvektsioon. Õhutemperatuur oli –1...+4 °C, lõunapiiril esialgu soojemgi, õhtul langes.
Kui sisemaal oli hommikul tsükloni keskme all tuulevaikne, siis Soome lahel tugevnes kirdetuul puhanguti üle 20 m/s, mis keerutas tuisku. Hiljem asendus sisemaal muutliku suunaga tuul põhja- ja kirdetuulega, tugevnedes üksnes vähe või mõõdukalt.
Järgmised tsüklonid mööduvad lõuna poolt ega pruugi sadu tuua või siis sajab hooti lund, lumekruupe jms, kuid määramatus paistab olevat siin suur, küll aga võib tugevneda tuul, kui tsüklon möödub lõuna poolt.
Tsüklon tõi hommikuks lume (DWD).
Rakveres,foto autor Eve Aigro.
Lauslumi Laagris. Pilved olid tumedamad kui on pildil näha.
Kairo Kiitsak. Õhtune konvektsioon ja nõrk lumesadu Simunas :) Lääne-Virumaal 13.04.2017
12. aprillil tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal madalrõhkkond, mis liikus üle Läänemere Baltimaadele. Seetõttu oli ilm üsna rahulik: hommikul loodetuul nõrgenes kiiresti ja ilm selgines, päeva jooksul asendus läänetuul lõunakaartetuulega ja lõpuks idakaartetuulega.
Kuna õhumass oli külm, kuid niiske, siis päevase soojenemise tõttu muutus see labiilseks ja tekkinud konvektsioonipilvedest sadas (märga) hooglund, lume- ja jääkruupe, oli pisike äikeseoht. Sooja oli 4–7 kraadi, lumehoogude ajal langeb 0 °C lähedale.
Õhtuks pilvisus alates Liivi lahest tihenes ja hakkas lausvihma sadama. Sadu jätkub öösel, kuid ilmselt läheb kohati üle lumeks.
Edasise ilma prognoosis midagi muutunud pole: arktiline õhumass tungib Läänemere õhuruumi 14. aprilliks. Endiselt on lahtine see, kui palju üldse võib sademeid tulla. On võimalik, et suurem osa sademetest on erinevat liiki hoogsajud, kuid eks näis.
Andres Tuzberg kohas Keila, Harjumaa. Pilved 12,04.2017
16. aprillil liikus osatsüklon Taani kohalt itta. See muutis ilma külmemaks, kohati sadas lund, sekka lumekruupe, paiguti tugevalt, eriti päeva esimeses pooles. Päeval oli küll rohkelt selgimisi, kuid õhtul tihenes pilvisus uuesti, aga püsis olulise sajuta.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–12 °C, päeval –2...+2 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja valdavalt põhjakaartest.
Ilmaprognoos on saadaval uues postituses.
Päeval arenesid konvektsiooni mõjul pilved, mis puistasid mitmele poole kerget lund, ainult rannikuvöönd on selge või vähese pilvisusega ja seetõttu päikeseline. Õhtupoolikul arenesid sekundaarsel külmal frondil* rünksajupilved, mis tõid peamiselt Ida-Eestisse (Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa) tugevat hooglund ja lumekruupe, sajuhoo ajal tuiskas veidi, kohati sadas vähem kui tunniga mitu cm lund ja ümbruskond omandas talvise ilme.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...–10 °C, päeval –2...+3 °C, õhtul taas kõikjal miinuspoolel. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, päeval enamasti loodest, õhtul taas muutliku suunaga
Arktilise õhumassi kohalolu tugevneb, aga kuna niiskust jätkub, siis tuleb arvestada vähemalt kohatise lumesajuga. Pisut soojemaks võib minna 20. aprilli paiku, kui Norra merele jõuab intensiivne tsüklon, aga seda veel täpsustame.
*Sekundaarsed frondid. Sekundaarsed ehk teisesed külmad frondid kujutavad endast kitsamaid pilvede ja sademete ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külmema õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini, moodustubki sekundaarne front.
Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000–3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale.
Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest. [Võetud https://et.wikipedia.org/wiki/Front#Sekundaarsed_frondid, kuid sisu on adekvaatne.]
Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita, vaid need tuleks ise isobaaride alusel välja joonistada, kui ilmakaart on piisava lahutusvõimega. Merike Merilaini vastav kommentaar 13. märtsi 2010 lumepagile, mis meenutas väga praegust sündmust: Meie nimetame seda teist järku külmaks frondiks ja see liikus üle Eesti loodest itta-kagusse kella 12-21-ni. Kõige paremini ja täpsemalt saate selle pildi endile silma ette ja lausa tunnise intervalliga, kui prindite välja ja joonistate isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda. /---/
SECONDARY COLD FRONTS Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure to form to the rear of a cold front, and a secondary cold front may develop in this trough. Secondary cold fronts usually occur during outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles to the rear of the rapidly moving front. When a secondary cold front forms, the primary front usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the primary front. Secondary fronts usually do not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.
Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita ja sellisel väikesemõõtkavalisel kaardil jäävad üksikasjad sageli märkamatuks (DWD).
Radarpildil on näha sekundaarsel külmal frondil moodustuv lumepagi (pildid kell 18 ja 19:30 kohaliku aja järgi; allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt, mis arhiveeritakse siia: https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/).
Kairo Kiitsak. Hooglumi Simuna lähistel 15.04.2017
Ain Vindi. Lumepagid teel Võrust Tartusse.
Õhtune lumepagi Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Pärast pikka ja halli normist kõrgema õhutemperatuuriga talve ja varakevadet on ootused kevadiseks päikeseks ja rõõmsaks haljuseks kõrgele kruvitud, pole siis ime, et talvenäoline ilm meelehärmi valmistab. Umbes samal ajal saabunud külmalained on lähiajal olnud 2010. aastal ja 2012. aastal. Üle nädala need päevad ei kestnud. Jääb loota, et ka seekord sajust ja külmast libedad teed kauem ei kesta, hoolimata pikkadest arvutustest, mis külmema ilma lehekuuni lasevad. Loe edasi: https://ilm.ee/?516131.Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20–30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000–3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale.
Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest. [Võetud https://et.wikipedia.org/wiki/Front#Sekundaarsed_frondid, kuid sisu on adekvaatne.]
Sekundaarseid fronte ilmakaartidele tavaliselt ei märgita, vaid need tuleks ise isobaaride alusel välja joonistada, kui ilmakaart on piisava lahutusvõimega. Merike Merilaini vastav kommentaar 13. märtsi 2010 lumepagile, mis meenutas väga praegust sündmust: Meie nimetame seda teist järku külmaks frondiks ja see liikus üle Eesti loodest itta-kagusse kella 12-21-ni. Kõige paremini ja täpsemalt saate selle pildi endile silma ette ja lausa tunnise intervalliga, kui prindite välja ja joonistate isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda. /---/
SECONDARY COLD FRONTS Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure to form to the rear of a cold front, and a secondary cold front may develop in this trough. Secondary cold fronts usually occur during outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles to the rear of the rapidly moving front. When a secondary cold front forms, the primary front usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the primary front. Secondary fronts usually do not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.
Kalmer Saar. 13.aprill 2017.a. Saaremaa, Orissaare
Edasise ilma prognoosi osas ei paista muutusi olevat. Olulist sadu ei näi tulevat, aga vähene lumi siin-seal on üsna tõenäoline. Lumikate säilib pikemat aega ilmselt Virumaal.
Ain Vindi. Võrumaal sajab laia lund. Ulmesuured räitsakad on. /---/Võrumaal tugev sadu jätkub. Puud on juba lumised. Mets täiesti lumine. /---/Võrumaal on nüüd talv. Sadu jätkub. /---/Võrumaal nägi siis täna sellist pilti, ulmesuured räitsakad olid, nii suuri räitsakaid ei näinud talvelgi, täiesti jõulutunne tuli peale – tuuletu ilmaga sajab laia lund.
Ain Vindi. Võrumaal sajab laia lund. Ulmesuured räitsakad on. /---/Võrumaal tugev sadu jätkub. Puud on juba lumised. Mets täiesti lumine. /---/Võrumaal on nüüd talv. Sadu jätkub. /---/Võrumaal nägi siis täna sellist pilti, ulmesuured räitsakad olid, nii suuri räitsakaid ei näinud talvelgi, täiesti jõulutunne tuli peale – tuuletu ilmaga sajab laia lund.
13. aprillil oli siin madalrõhkkonna lääneserv. See tõi lausvihma, mis Haapsalu-Türi mõttelisest joonest kirde pool läks hommikuks üle lumeks (kuni 5 cm lund, vt lumekaarti). Saartel sadu lakkas ja päeva jooksul juhtus see mujalgi, kuid Virumaal sadas päeva teisel poolelgi veel lund, sajuhooge (märja) hooglumena või lumekruupidena esines ka mujal, sest külmas ja niiskes (labiilses) õhumassis arenes päikese toel konvektsioon. Õhutemperatuur oli –1...+4 °C, lõunapiiril esialgu soojemgi, õhtul langes.
Kui sisemaal oli hommikul tsükloni keskme all tuulevaikne, siis Soome lahel tugevnes kirdetuul puhanguti üle 20 m/s, mis keerutas tuisku. Hiljem asendus sisemaal muutliku suunaga tuul põhja- ja kirdetuulega, tugevnedes üksnes vähe või mõõdukalt.
Järgmised tsüklonid mööduvad lõuna poolt ega pruugi sadu tuua või siis sajab hooti lund, lumekruupe jms, kuid määramatus paistab olevat siin suur, küll aga võib tugevneda tuul, kui tsüklon möödub lõuna poolt.
12. aprillil tekkis Lõuna-Skandinaavia kohal madalrõhkkond, mis liikus üle Läänemere Baltimaadele. Seetõttu oli ilm üsna rahulik: hommikul loodetuul nõrgenes kiiresti ja ilm selgines, päeva jooksul asendus läänetuul lõunakaartetuulega ja lõpuks idakaartetuulega.
Kuna õhumass oli külm, kuid niiske, siis päevase soojenemise tõttu muutus see labiilseks ja tekkinud konvektsioonipilvedest sadas (märga) hooglund, lume- ja jääkruupe, oli pisike äikeseoht. Sooja oli 4–7 kraadi, lumehoogude ajal langeb 0 °C lähedale.
Õhtuks pilvisus alates Liivi lahest tihenes ja hakkas lausvihma sadama. Sadu jätkub öösel, kuid ilmselt läheb kohati üle lumeks.
Edasise ilma prognoosis midagi muutunud pole: arktiline õhumass tungib Läänemere õhuruumi 14. aprilliks. Endiselt on lahtine see, kui palju üldse võib sademeid tulla. On võimalik, et suurem osa sademetest on erinevat liiki hoogsajud, kuid eks näis.
11. aprillil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome kohale. See hoidis ilma tuulise (peamiselt läänekaartetuul) ja kohati, valdavalt Lõuna-Eestis, oli (tugevaid) sajuhooge peamiselt vihmana, kuid sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, õhtul lumehelbi, oli pisike äikeseoht. Sooja oli alla 10 kraadi. Õhtul liikus loodest kagusse lumesajuvöönd ja õhutemperatuur langes 0 °C lähedale, seejärel ilm selgines.
Arktiline õhumass tungib 14. aprilliks Läänemere õhuruumi ja kindlustab lõuna poolt mööduvate tsüklonite mõjul oma kohalolu. Kas ja kui palju sajab lund ja tuiskab, on ebaselge, sest sajupiir ei pruugi ulatuda Eestini või siis katab ainult osa vabariigist. Täpsustame edaspidi!
Rootsis juba hommikul ja õhtupoole Soomes paukus vägev pikne, jagub: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170410.
Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, kuid läheb oluliselt külmemaks ja sajusemaks.
Nädal algab niiskes ja hästi soojas õhumassis mahedalt, kuid tuuliselt: kui jagub päikest, tuleb üle 15 kraadi sooja, aga isegi pilves ilmaga võib üle 10 kraadi tulla.
Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba ööpäeva möödudes see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess). Õhutemperatuur jääb alla 10 kraadi ja vihma sekka võib tulla märgi helbeid.
Nädala lõpuni jääb Eesti jahedasse ja niiskesse õhumassi, sest tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi. Pole siiski teada, kas mõjule võib pääseda arktiline õhumass lumesadude ja tuiskudega või on ilm lihtsalt jahe ja aeg-ajalt lörtsine.
Kairo Kiitsak. Kaunis pilvemaastik Kariväraval 8.04.2017, fotol on samuti rünkpilved ja läätspilved.
122 kommentaari:
Euroopa mudel on külmast juba loobunud.Küll GFS ka järgneb.
Oleks ikkagi parem kui praegu külma ära teeks mitte mais või juunis. Ma arvan vastupidi. Euroopa mudel läheb "külmemaks" tagasi.
Tänane suur soe jääb ära, sest esiteks on ilm vaatamata tugevale tuulele madalpilves ja teiseks on külmal fondil miskipärast jube kiire itta liikumisega ning selle pilved on JUBA Loode-Eestisse jõudmas. (Eilsete prognooside järgi pidanuks alles kella 15-ks jõudma)
Satpildi järgi oli juba eile õhtul näha, et õhumassi ajastus on vale - pidanuks 4 tundi hiljem lahkuma.
Ei ole nii kiire midagi. Külm front alles Rootsis nagu sealsed äikesedki.
Nähh! Ja millal jõuavad piksed siia?
Huvitav ilmaolukord praegu. Loodes ja kagus juba üle +10 aga keskel vindub tõusuga.
Äikesed täna Eestisse ? Unistage edasi lühidalt ja ausalt.
Rootsis paukus juba hommikul vägev pikne, eks näis, kas ja mis siiapoole Läänemerd jagub:
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170410
No Soome jagub aga siin hea kui üldse sadamagi hakkab.
Kell on juba 17:20 ja ikka pole külm front kohale jõudnud ?
Selle pealt on frontaaljoon ilusti näha:
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
Kus praegu pikne paugu? Kas ikka Vaasa kandis või juba Hankos?
Tartus siis tänavu aprilli juba teine kuupäeva soojarekord täna, siiski kõigest 0,1 kraadiga.
Ülinapp ju. Kas tähistate kuidagi?
Huvitav miks siiani lollitatakse inimesi tv uudistes (tv3) selle vana ennustustega kes koguaeg vastupidist ennustab. 12.aprillil algab suur soojenemine ?!
Tartus marutuul ja vihm, ehk külm front, kell 22'15.
Ja Võrukatel vist suvetunne seal. Ilmateenistus näitab 22:00 seisuga seal ikka sinna +15 kanti
Ei tea jah, mis jama selle TV3 ilmateatega, mõni hälbiv mudel taga?
Kahju, et Eest jälle äikeseta jäi, kuigi kella 19 ajal oli Nõmmel äikese-eelne taevas.
See vanamees ennustab vist tõesti hälbivate mudelite järgi :)
Kuuse taat ennustabki gismeteo järgi. Olen mitmel korral täheldanud. Aga pikemas mastaabis gis muudab strastiliselt prognoosi ja seega keerab vana jutu tuksi.
Et siis seapõrna järgi enam ei ennustagi?
Aasta 2017 aprilli tipphetkeks jääb 10. aprill, kuna osutus 2. aprillist soojemaks + õhtune pagiga vihmatuisk, mida 2. kuupäeval polnud.
Eilne taevas oli tõesti ulmeliselt sume - pilvi kuni mõne kraadi kõrguseni horisondist üldse näha polnud + õhtust pagijoont pool tundi enne kohale jõudmist samuti mitte...ja siis ühtäkki läks järsku läänetaevas tumesiniseks ja kohale jõudes algas kiire pimenemine.
Seega juba 3. aprill järjest, mil kuu tippmargid jäävad esimesse poolde, sest eilse ületamine järelejäänud kuus tundub vähetõenäoline.
Kas tuule muutust on võimalik hoomata lagedal alal nii, et tunned, kuidas tuul ühtäkki teisest suunast puhub? Näiteks täna on tugeva tuule suuna muutus (läänest tulev suund vahetub loodest tuleva suuna vastu). Või on iga tuule suuna muutuse vahel tuuleta periood ja otsest muutust inimene ei suudagi enda nahal tuvastada?
Kas tuule muutust on võimalik hoomata lagedal alal nii, et tunned, kuidas tuul ühtäkki teisest suunast puhub? Näiteks täna on tugeva tuule suuna muutus (läänest tulev suund vahetub loodest tuleva suuna vastu). Või on iga tuule suuna muutuse vahel tuuleta periood ja otsest muutust inimene ei suudagi enda nahal tuvastada?
Kas tuule muutust on võimalik hoomata lagedal alal nii, et tunned, kuidas tuul ühtäkki teisest suunast puhub? Näiteks täna on tugeva tuule suuna muutus (läänest tulev suund vahetub loodest tuleva suuna vastu). Või on iga tuule suuna muutuse vahel tuuleta periood ja otsest muutust inimene ei suudagi enda nahal tuvastada?
Tuuleta hetke pöördumise vahel ei peagi olema. Üsna sage kui sama kiirusega tuul ühel hetkel natuke pöörab. Küll aga võib hetkeline vaikus tekkida kui tuul teeb näiteks 180 kraadise pöörde. Viimast võib kogeda rannikul kevadel sooja ilmaga kui tuul maa poolt puhub. Mingi hetk vaikust ja merebriis vastassuunast on kohal.
@ 11. aprill 2017 13:38
Suviste äikesetormidega olen seda kogenud. Näiteks 09.08.2013 öise äikese eel oli nõrk idatuul, misjärel oli paar minutit vaikust ja siis hakkas puhuma mõõdukas läänetuul.
@ 11. aprill 2017 11:55
Veider anomaalia jah. Sügiskuud oktoobrist novembrini olid ka sellised, et kuu esimene pool oli teisest külmem, kuigi astronoomiliselt pidanuks teistpidi olema, nagu ka nüüd aprilli puhul.
Seapõrnamees on kas Arvo Saidla või Ilmar Tiismaa, täpselt ei teagi. Kuusetaadu tugineb oma märkmete, loodusnähtustele, eriti gismeteo le.
Ilmselt tuleb loogikat otsida tsirkulatsioonist ja Rossby lainetest, miks astronoomiliselt pole harmoneeruv.
Arvan, et lumesajud hakkavad katma osa vabariigist ja seda ikka selliselt, et lõuna saab ja põhi jääb ilma.
Jälle ebaõiglus ja osa jääb sademetest ilma!
Nõmmel sajab kuiva lund, aga plussis maa tõttu maha ei jää. Eile alles oli ligi 15 kraadi ja suvine taevas. Loodus teeb märtsi kontrastsuse nüüd aprillis tagantjärele.
Jah, maas ligi 1 cm lumekiht, tuiskas veidi.
No nüüd teeb talvel puudujäänut tagasi. NOAA aprilligi kaart on juba hoopis sinine.
Sellised talved on uus normaalsus, pole mingit puudujääki tagasi teha. Praegune külm hoopis valmistab ette tohutuid kuumalaineid ja leitakut.
Suved on siis kuumemad ja talved lumevaesemad ning soojemad? Ehk tulevikus ongi nii, et Läänemeri on uus Vahemeri.
Just! Mitmed stsenaariumid on seda ka arvutatud. Näiteks peaks selle sajandi jooksul Läänemeri(eeskätt meie piirkond), Võrtsjärv ja Peipsi soojenema üle 6 kraadi, mitu korda kiiremini kui maismaa. Nii uskumatu kui see ka pole, siis troopilisi öid prognoositakse Läänemerele ja Peipsile juuliks ja augustiks 25-30 päevaks ehk terve kuu läbi ja tõenäosus, et päeva miinumum tõuseb terve suve jooksul üle 20 kraadi, ulatub Liivi lahel kuni 80% protsendini. Ei kujuta ette, millised need mereefektid saaksid sügisel olema, kui arktiline külm tormaks sellise mullivanni kohale.
Siis peaks polaartsükloneid hakkama tekkima. Praegu on teada vaid üks juhtum, see on veebr 2012.
Miks on suurte kihtrünkpilvede või kihtpilvede alumine osa meile näha sujuva kontuurina? Näiteks kõrval olev eraldiseisev suur rünkpilve ,,tutsaka" ääred ja muud kontuurid on korralikult näha, ent sellest ei saja vihma alla. Kas sademeid alla toovate pilvede sujuv väljanägemine tuleneb sellest, et seal on nii tugev sadu, et meile tundub pilve alumine kontuur sujuv? Või ongi kõik sademeid alla sadavate pilvede alune sujuv?
Ilmateenistuse nädalaprognoos meenutab pigem detsembrit kui aprilli.
Siiski mai jooksul soojeneb õhumass ka polaaraladel üles ja lumesadude, tuiskude tõenäosus väheneb, ent ei kao.
Üks põhjusi võib selles olla, et need pilvepinnad ongi sujuvad, rünkpilve alumine piir onenamasti sile, see on märgatav suure vertikaalse arengu korral. Teine asi on vist õhu liikumise turbulentsus: mida turbulentsem, seda vähem siledat pinda. Ja siis on sileduse põhjuseks sademed, mis maskeerib ebaühtlased osad ühtlasteks.
Tohutuks leitsakuks peab mai ka selline tulema mis on väheusutav.
Gismeteo ennustab tänaseks õhtupoolikuks Tartusse äikest. Pilvede vertikaalne areng on radaripildil juba nähtav küll. Eks elame-näeme. Samas kaldun arvama, et soojust on siiski liiga vähe selleks, et pilved korralikeks, tropopausini ulatuvateks äikesepilvedeks jõuaks areneda. Küllap saame lihtsalt hoovihma, võibolla ka rahet, lumekruupe ja läbivettinud lumeräitsakaid.
Jah, see aasta näib olevat väheetteaimatav oma ilmastiku poolest. Kes teab, mis üllatusi tuleb. 1999. a mai oli küll tuisune, aga tollasest märtsist või aprillist midagi erilist ei meenu.
Oo ei, külma maid küll ei taha - siis on suvi ka külm :(. Kaheksa kuud sitta suusailma järjest on õudus kuubis :/.
Tahaks kuuma maid nagu nt 2010 ja 2013-2014. Siis on ka suvi kuum!
Eda Järvamaalt sai rahehoo, terad üle 1 cm. Ka meil loodeservas on kiire pilvede areng ja tugevat hooglund juba tulnud. Pisike äikeseoht on olemas (äikese korral peab pilvetippudes temp.olema -30 lähedal või madalam, tropopausini pole vaja, see on juba tugevama äikesega nii).
10. aprilli kuumus polnud ainult oma suviste omaduste poolest eriline, vaid ka selle poolest, et mudelid nägid seda juba 8 ööpäeva ette. GFSis tavaks saanud itta-kakku taandamine sai korraliku põntsu selle näol. Loodetavasti algav suvi toob samuti kuumalainete püsimise mudeleis, kuigi möödunud 2 suve on kõik kuumalained kas taandanud või nõrgendanud.
äikese korral peab pilvetippudes temp.olema -30 lähedal või madalam
-----------------------------------------------------
Pistsin korraks infrapunatermomeetri aknast välja. Pilvede aluspindadel on temperatuur -3...-4 kraadi, pilvevabas taevas aga tuli -29...-30 kraadi ära.
Pilvevabas taevas on alati -40 ja madalam. Kui seal mingi soojem õhukiht, siis see võis maskeerida madalama temp.õhukihti.
Jürile vastuseks ,et 1999 aprillis oli kaks soojalainet. 17,18,19,20 ja 26,27 aprill olid sellised +20 kraadised. Mais oli kaks lumist aega. Ja lumi sulas märtsi lõpus järsku. Suurvesi oli korralik 1999 aastal. Olengi tähele pannud ,et kui kevadel korralikku suurvett ei tule tuleb see pea alati suvel järgi. Ainult 2002 tuleb hetkel meelde kus vesi jäigi taevasse.
No eelmine mai oli täissuvine. Suvi enam ei midagi erilist.
Huvitav, et enne liikusid rünkpilved loodest kagusse, siis nüüd madalad vihmasaju toov rünkpilvemassiiv kagust loodesse.
Huvitav, et enne liikusid rünkpilved loodest kagusse, siis nüüd madalad vihmasaju toov rünkpilvemassiiv kagust loodesse.
Aitäh, nüüd on siis selge. Kas hommikuks lumi maas?
Jah, peale Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa on muudes maades lumikatte oht suur. Eriti Simunas.
@ 12. aprill 2017 17:37
Harjumaal oli jah igavus kuubis, aga mujal oli huvitav. Kagu-Eestis ja Saaremaal oli ka eriline suvi, kuna äikest oli seal palju.
Lisaks oli ka soojust sisemaal möödunud suvel piisavalt.
Mullegi üks tuttav Tartumaalt ütles ,et oli soojusega 2016 suvel rahul aga Harjumaal ei saanud kuidagi rahule jääda. Ainult maikuu oli hea.
Tuline ja vesine sisemaal, kuid külm ja kuiv Harjumaal?
Isegi tervet harjumaad on liiast öelda ja eriti saju osas. Sünnikodus Kose vallas käis möödunud suvel kartulipõld kaks korda vee all ära. Tallinnas aga kurdeti kuiva üle.
Veider, eks selle kuumaga oli vist sama, et ühes otsas liiast, teises otsas lõdiseti.
Ka terve Tallinn on liiast. Nõmmel oli purukuiv, aga lennujaama ja Lasnamäe piirkond said uputuse.
-------------------------------------
Tänasega lõppes Tallinnas ja mujal põhja-looderannikul sajuperiood ja algas arktiline põud.
Jestas, aga loodest läheneb ju hooglumi, ka siin on sadu prognoositud http://www.ilmateenistus.ee/asukoha-prognoos/?id=4014.
Aga võiks lauslumi tulla, kuna hoogsajud eriti ei külasta Nõmmet. Õnneks tänane õhtu tõi meeldiva erandi ja maa sai valgeks, aga edaspidine on sajuta. (Aint laupäev võib millimeetrikese sademeid tuua)
-------------------------------------------------------------
Äikese ja üldse suve seisukohalt on praegu ikka tohutu vedamine, et teisipäevast alanud ja ilmselt kogu ülejäänud aprilli kestev arktiline ilmamuster mingile suvekuule ei sattunud...Kuigi pole välistatud, et see külm olukord jätkub nt septembrini välja.
Samas jaanuaris tähendaks praegune eesootav nädal ilmelt 35-kraadist pakast.
See, kes siin korduvalt on kuuma suve ennustanud - mida eesootav aprillipakane suve mõistes tähendada võiks?
Ma ei ole see kuuma suve ennustaja aga minule on olulisem see ,et sajuhulgad on väiksed. Suvel oht suurteks sadudeks. Küll aga suureneb ka minu arvestustes sooja võimalus suvel kui see külm aeg nüüd näiteks 10 maini kestaks. Aprillist üksi oleks vähe.
@13. aprill 2017 22:49
Nagu korduvalt olen maininud, siis käesolev kevad eelolevat suve ei mõjuta. Siiski suure tõenäosusega järgneb praegusele pakasele tagasilöök kuuma näol kuu lõpus või mais. Suvi tuleb palav.
Selline muster on juulikuusse küll sattunud. See läänest tulnud ja meist üle sõitnud tsüklon toob juulis +13' -
sed vihmahood. Tuleb meelde üks juuli, kus siis päevi puhus tuul kirdest ja põhjast. Ilm väga päikeseline, +17'vaid sooja. Polnud hullu.
Suvepakane jah. Kuid mereefekt näitab nüüd oma jõudu: http://testbed.fmi.fi/
Et seda ilu päevavalges jäädvustada, tuleb juba kell 6 ärgata, sest enam pole astr. talv, et kella 9-ni põõnata võiks ilma et sulamist toimuks.
Kahju, et magada ei lasta. Meeletu lumesadu väljas.
Siis just ei tule kuuma suve kui juba aprilli lõpus või ja mai alguses kuumalaine teeb.
Aprillis enam üle 15-kraadist sooja ei tule. Olge mureta!
Elame-näeme. Juhul kui peakski tänavune suvi jahe tulema, siis panen ilmaprognoosimise ameti maha, sest metoodika, mida kasutan, siis enam ei toimiks. Praeguseks on see vett pidanud juba sajandi algusest peale, mistõttu peaks ülimalt suure tõenäosusega tulema tänavu kuum suvi. Kuumad suved esinevad iga 2-3 aasta tagant nagu aegreast selgelt näha võib ja praeguseks on juba kolm aastat möödas, seega viimane aeg, et eelolev suvi palav tuleks. Isegi kui eelolev suvi tuleks jahe ja 2018. a suvi erakordselt soe, siis poleks see seaduspära enam tõsiseltvõetav, mis samas ka ei motiveeriks enam prognoosima, teades et uueks reaalsuseks on neli jahedat suve järjest, mis tuleneksid ilmselt kliima soojenemise tagajärjel meile negatiivselt mõju avaldavate jahetade suvede näol. Samuti olen tänavusele suvele kõrgelt panustanud, kuna tulemas on väga tähtsad ja erilised sündmused, mistõttu troopilised ilma väga oodatud, eriti juulis-augustis. Kui tõesti see suvi kuuma ja sooja osas alt veab, siis tuleb hea õppetund, et Eesti muutlikus kliimas on täiesti kasutu teha mingeid plaane aegridade või prognooside põhjal. Ja sel juhul saavad edasised suved veedetud juba ilmselt lõunamaal.
Märgin ka selle ära, et kuuma suve hindan puhtalt keskmise temperatuuri mitte kuumalainete järgi. Olgugi, et 2014. a suvel oli palju kuumalaineid, pean seda ikkagi jahedaks, sest keskmine temperatuur oli Võru andmetel 17,1. Soojaks suveks pean Kagu-Eestis elades Võru keskmist vähemalt 17,5 kraadi ja kuumaks üle 18 kraadi.
Mõned usuvad, et ka eelmine suvi oli kuum, aga keskmise järgi vist jahe. Veider vastuolu. Aga kolimise peale tasub mõelda, äkki tulebki jahe ja vesine suvi (2012 oli küll Harjumaal tõeline unelm).
Minu andmetel oli 2012 aprilli teine pool soojem kui mai esimene pool. Kas sellest saaks mingeid järeldusi teha.
Aprilli esimene pool lumine, suht talvine. Mai teises pooles saabus soojus.
Jaa, seda 2012. kevadet mäletan hästi. Siis sai ka Harjumaa kõigest osa. Viimasel paaril aastal, eriti suvel äikese mõttes, on Harjumaa justkui METEOROLOOGILINE TÜHERMAA olnud.
2012. aastal oli 7.-8. aprillil Nõmmel 10 cm värsket lund ja 16. mai hilisõhtul oli tolle hooaja esimene äike, aasta hiljem oli 18. mail ning eelmisel aastal 26. juunil.
Aga kas siis eelmine suvi oli külmade või kuumade killast? Keegi ütles, et keskmise järgi külm, aga teised, et sisemaal oli kuum suvi, isegi juunisse sattus kuumust.
Möödunud suvi oli selline keskmine aga liigne sajusus tõmbas seda tunnet maha. Mõnel on ka heasti meeles ilus mai aga see pole veel suvekuu. Ise olen senini seisukohal ,et suvi tuleb sajune aga soojalootused natuke suurenevad kui peaks temperatuurilt minema mai keskpaigani enamvähem nii nagu praegu gismeteo näitab.
Lisan ise veel ,et tavaliselt kahte väga sooja maid järjest ei tule ja seetõttu ei imesta kui terve mai eelmisega võrreldes külm tuleb.
Accuweather ja Maalehe ilmatargad panid igatahes täppi, et kevad hakkab vinduma ja korralikku sooja ei tule.
Jah. Ka Priidu kobrastel oli talve suhtes õigus (neid kopraid võib vist pimesi usaldada, kahju vaid et suve kohta midagi nii kindlat ei ole).
Loodame siis, et mai tuleks külm, isegi tuisune.
Accuweather praegu küll suveks ka midagi erilist ei paku. Sellist keskmist eesti suve mis näiteks 2010 aastaga võrreldes oleks lausa külm.
Accuweatheri suvepronoos pole veel avaldatudki. Pean silmas ikka meteoroloogi tehtud prognoosi, mitte kodulehe "kuu" prognoosi, mis on täielik jamps ja põhineb pikaajalisel keskmisel, et natukenegi inimeste nõudlust pikaajaliste ennustuste vastu rahuldada. Sama käib Gismeteo kuuprognoosi kohta.
Mille all see prognoos on ? See meteroloogi oma.
Kuu aega veel siis igavat suusailma taluda, siis võiks kord ometi põnevamaks jälle minna, nagu 10. aprill oli, mis jääb 100%-lise tõenäosusega kuu tipuks.
Kas siis lumesajud, püsiv külm jms ei olegi praegu põnevad? Põnev võib nii meeldiv kui ebameeldiv olla.
AccuWeather´i kohta ei tea kommenteerida.
@14. aprill 2017 22:19
See peaks uudiste alla tulema enne hooaja algust. Kevade prognoosi näeb siit
@14. aprill 2017 22:32
Kuidas kellelegi. Praegust ilma ei saa ju küll mingiks suureks külmaks lugeda ja need lumesajud on ka võrdlemisi tagasihoidlikud. Teine teema oleks siis, kui öösel langeks -20'ni ja sünniks külmarekordid või esineksid erakordsed lumetuisud, mis tooksid 30cm lume - need oleksid põnevad, mida ka soojaarmastajana ootaksin. Aga taoline ilm nagu praegu pole aprilli kohta mitte midagi enneolematut ja kindlasti eelistaksin sellele kasvõi 15-kraadist päevamaksimumi rääkimata suurest soojast ja äikesetormidest, mis võiksid praegust aega arvestades juba täiesti võimalikud olla, vähemalt siin Kagu-Eestis!
Ain ütles, et Võrumaal oli tugev lumesadu ja rekordsuured räitsakad (päevase konvektsiooni tagajärg).
@ 14. aprill 2017 22:32
Ei ole põnev, sest lund ei saja ja see õhuke kirme on juba eile sulanud. Jutt siis Tallinnast ikka. Teiseks ei tule ju külmarekordeid ka.
Kolmandaks - praegune külm pole jaanuaris-veebruaris, mil ilmselt praegune olukord tähendanuks -35 kraadist pakast. Praegu aga on möödunud novembritalvestki soojem.
Minu seisukohast lähtuvalt on praegune külm huvitav ainult Virumaade kandis, eriti Jõhvi ja Narva piires.
@ 14. aprill 2017 22:48
Sinu seletava seisukohaga täiesti nõus, sest lisaks on praegune ilm juba osa 7 kuud kestnud igavast suusailmast, millest niigi siiber on - miinuskraadid on, aga lund pole või on vähe, aga see sulab ruttu, pole ei tuult ega tormigi. Rääkimata siis muust põnevast...
Sel aastal lükkub toomingate õitsemine vist mai lõpuossa ja ööbikute lauluhooaeg 20. mai kanti, sama ilmselt ka kägude kohta.
Aga kas see siis ei olegi põnev, et kui kaua sündmustevaene aeg kesta saab? Äkki on kestusega seoses rekordeid oodata? Aga see võrdlus jaanuariga, et mida siis sellise külmaga võib oodata, peaks ju midagi ütlema praegu olukorra erilisuse kohta või on tähtsad ainult ilmaelementide absoluutväärtused?
Ilmselt tulevad need fenofaasid (toomingate õitsemine, ööbikute laul) alles juunis, kui mais suudab külm ja lumi veel jätkuda.
Ei ole jah põnev, sest midagi huvitavat ei toimu, mida jälgida saaks.
Puud on raagus ja külmakraadid on ühekohalised. Lund ka pole. Tavaline kõleda kevadpäeva meeleolu. Aprillis on kahekohalisi külmakraade ka viimases dekaadis olnud ja seegi pärsib praegust põnevuse teket, eriti veel, et 6 kuud taolist ilma on seljataga.
Tunnistan, et temperatuurivahemik -10 kuni +10 ei paku üleminekuaastaaegadel mingitki elevust, eriti, kui ilm on tuuletu ja ei saja ka midagi ning pilved on ka tavalised...
Talveväline lumi pakub põnevust ainult siis, kui puud pole raagus. Näiteks 17.06.2014 juhtum oli tõesti põnev, sest nii talve kui suve sai ühe klõpsuga pildistatud ning meeleolu oli tollal hoopis midagi muud, kui lumekirme aprillis raagus puude taustal.
Vähemalt prognoosib GFS's märkimisväärset labiilsust järgmise nädala lõpuks, kuid see aeg on ka nii kaugel ja kõik võib veel muutuda.
Äkki tuleb siis pikne lumega ja midagigi huvitavat.
Harjumaal ja eriti Tallinnas pole küll mõtet lumeäikesele panustada, sest isegi konvektsiooniga on siin suured probleemid... See [midagigi huvitavat] seisneb vist ainult päikesetõusudes ja -loojangutes.
-------------------------------------------------
Sabuv öö peaks vist tänavuse aprilli külmim tulema. Pärast seda paistab ilm pilvinevat.
No kas tuleb Jõhvis -10 kraadi ära?!
Ei taha vinguda, aga miks krt nii külm peab olema. See kevadine pakane lõikab mitu korda tugevamalt kui talvine. Pakun ka, et täna öösel teeb tänavuse aprilli külma rekordi.
Võiks kuupäevade absoluutseid rekordeid ka tulla, siis on vähemalt mingitki kasu sellest külmast.
Uuendasin postitust ja tõstsin asju ringi. Eks kontrollige ja vaadake palun, kas kõik on õige või on vaja midagi muuta ja täiendada.
Tallinnas jäi see teine front märkamatuks.
-----------------------------------------------
Aprilli miinimum on märtsi miinimumi eilse varahommikuga löönud. Märtsis oli miinimum -9,1 kraadi.
Sekundaarne front oli 7 a tagasi peaaegu samas kohas. Ilmselt on soodsam selle tekkimine praegusel ajal sisemaa. Tallinnas ei olnud ühtegi fronti, see tekkis alles kuskil Järva- ja Jõgevamaa kandis.
Märts oli ju ebatavaliselt ühtlase temperatuuriga.
GFSi väljund 30. aprilliks tähendab vist 2000. aasta aprillirekordi ületamist.
Väga halb kui nii läheks. Nagu 1987 kordus oleks.
kust kohast selle gfs mudeli leiab, millest räägite?
GFS mudel
Mis 1987 aset leidis?
Suhteliselt jahe aprill. Siis kuu lõpus ja mai alguses mingi 5 päeva seal +25 läheduses ja suvi hull vihmasadu koguaeg.
See et tuleb 1987a. kordus- ei pruugi nii minna.
Mis see aprillirekord on?
Neko, kas te mõtlete külma- või soojarekord aprillis?
Soojarekord on 27,6 kraadi (24.04.2000).
Jüri, kus paigus see soojarekord mõõdetud on?
Pole enam vaja vastata- see on mõõdetud Kundas.
Ärge seda sooja ootama ega lootmagi jääge. Küll te veel näete, et Eestile ainuomane 0-lähedane +/- mõni kraad isoterm tuleb siis.
Sinna ju siiki lisaks 2 täisnädalat aega ka.
Kuna Lihavõtte ilm on juba teada saab jälle statistikat piiluda.
Mida siis statistiliselt külmapoolne lihavõttepüha(d) näitab ?
1993 oli temperatuur kodukohas vahemikus +1 kuni +5 ja suvi sajune
1998 oli temperatuur vahemikus -1 kuni +4 ja jälle sajune suvi.
2001 oli temperatuur vahemikus +1 kuni +4 ja sajune aga soe suvi.
2005 oli temperatuur päeval enamvähem +4 ümbruses ja suvi pigem kuiv aga kuuma vähe.
2008 ligikaudu sama mis 1998
2012 temperatuur vahemikus 0 kuni +5 ja suvi sajune
2013 ei arvesta kuna see on eraldi klassis kus päevane kraad ei tõusnud hetkekski üle nulli. Arvestasin vahemikku kus pühade ajal oli kraad enamuse aja pühade päevasest ajast nulli ja +5 vahel.
Seega mitte prognoos aga tõenäosus soodustab sajust suve. Nagu varem olen maininud oleks peaaegu lõplikuks põntsuks kui nüüd kuuvahetuse paiku kuumalaine tuleks. Päästerõngaks oleks kui nüüd korduks 2001 olukord.
Kuu orbiidi (apogee ja perigee asendid)järgi peaks korduma ligikaudu 1998. Mis tähendaks sajust suve aga ka üsna ohtlikke äikeseid ja suhteliselt sooja juunit. Enne 1998 oli ligilähedane sõlmede asend 1980 ,1961 ,1943 ,1924 ,1905 ,1887, 1868 ,1849 jne.
Mis veel ühist nendel aastatel. No kuuma suve pole. Soe juuni veel on võimalik ja siis kõik.
See 24. aprill oli üpris tuuline päev ja üsna ühtlaselt igal pool soe; koolipäev oli lühendatud, sest oli niivõrd kuum, et normaalne õppetöö oli häiritud. Siiski oli kõige soojem põhjarannikul, sest mõõduka lõunatuulega jõudis õhk maksimaalselt soojeneda just sinna jõudes.
Postita kommentaar