29. augustil – 5. septembril olen Rootsis (http://www.baltic-earth.eu/summerschool2016/index.html), mistõttu ei pruugi jõuda silma siin peal hoida.
Martiniga tegime kahasse artikli mesokatest tema blogisse: http://matugraphy.com/miks-taevas-suveoodel-helkima-hakkab/.
4. septembril täitus Lõuna Soomes asuv madarõhkkond ja liikus aeglaselt itta. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma ja rahet, oli äikest. Õhutemperatuur tõusis 20 kraadi lähedale.
Hoiatus(ADEO32)
29. augusti õhtul kella 19:40 ajal paiknes võimas rünksajupilv Kagu-Eestis, põhjustades seal rohkelt pilv-maa välke, rahet, tugevaid tuulepuhanguid ja intensiivset vihmasadu. Üksikud äikesed olid ka Läänemaal ja Saaremaal. Siin on fotod Võrumaal Rõuges 29.08.2016.
Fotod jäädvustas: Triinu Kallas (http://triinukfoto.blogspot.se/2016/09/uks-korralik-aikeseline-ohtu-rouges.html).
SIGMET(WSEO31)
3. septembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. See tõi pilves ja sajuse ilma, kohati oli sadu tugev, päeval üksikutes kohtades, õhtul mitmel pool oli äikest. Enne sadu jõudis õhutemperatuur kohati tõusta üle 18 kraadi (Eesti idaservas), aga saju all jäi 15 kraadi lähedale.
Tuul oli enamasti lõunast ja nõrk või mõõdukas (2–10 m/s, äikese ajal puhanguti kuni 18 m/s), pärast sadu ja äikest asendus läänetuulega.
Madalrõhulohke ja osatsükloneid läänevoolus jätkub veel paariks päevaks. Seetõttu on hoovihmad ja ehk ka kohatine äike väga tõenäolised. Seejärel tugevneb kõrgrõhuhari või antitsüklon kuivema ilmaga. Tõenäoliselt kauaks seda ei jätku, sest uued tsüklonid on ookeanilt tulekul.
3. septembril oli isegi Askö saarel kerget pikset.
2. septembril oli Eesti kohal jätkuvalt madalrõhkkonna lõunaserv, kuid tsükloni kese oli Teravmägedel lähedal, seega kujundas ilma läänevool, milles arenevad lohud ja osatsüklonid.
Nii oli ilm muutliku pilvisusega, st pikemad päikesepaistelised perioodid vaheldusid pilvisemate tundidega, kohati sadas vähest vihma. Jahedamas õhumassis tõusis õhutemperatuur vaid kohati 20 kraadini, enamasti jäi alla selle.
Samas Kesk-Euroopas jätkub suur suvi ehk südasuvi on veel täies hoos, vt Merikese ilmajuttu: http://ilm.ee/?515549.
Kairo Kiitsak. Läätsjad kõrgrünkpilved Jõgeva kohal 1.09.2016
Bermuda saartele lähenes troopikatsüklon Gaston. See nõrgenes orkaanist troopiliseks tormiks. Tõenäoliselt varsti transformeerub parasvöötmetsükloniks, rohkem infot: http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2 (DWD).
1. septembril oli Eesti kohal madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli õhumass veel üsna soe: õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi, samas jätkus ka pilvi, kuid olulist sadu polnud. Tsükloni mõjul tugevnes edelatuul (hommikune lõunatuul asendus päeva jooksul õhtuks enamasti edelatuulega) rannikutel puhanguti üle 10 m/s.
Tsüklon kaugeneb Teravmägedele ja selle otsene mõju küll väheneb, aga edelavool on üsna tugev ja toob ookeanilt niiskust. Seetõttu on oodata kohatist vihma, samas üsna tugev tuul, eriti rannikualadel püsib. Ilm jaheneb, st sooja üle 20 kraadi enam oodata pole.
31. augustil valitses kõrgrõhuhari, kuid samas lähenes madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Selgemates kohtades oli veidi üle 20 kraadi, mujal veidi vähem.
Suvine õhumass püsib veidi aega Eesti kohal, kuid hääbub. Siiski peaks september algama suvise soojusega: päikese toel on kohati 23 kraadi võimalik. Edaspidine ilm on jahedam ja sajusem. Tuul on tuntav või isegi tugev ja enamasti edelast või läänest.
Ele prognoos (avaldatud https://www.facebook.com/ilmpunktee/?):
1.septembri ilm.
Homme hoiab ilmataat tihedamad sajupilved Eestist eemal ning nii mõneski kohas lisab päike koolaasta algusele pidulikkust.
Eesti ilma kujundajateks on Venemaale taanduv kõrgrõhuhari ning Norra merelt Skandinaavia põhjatipu kohale liikuv aktiivne madalrõhkkond.
Hommikupoolik peaks olema sajuta, kuid mitmel pool tuleb arvestada pilvisema taeva ja kohati ka uduga. Aktiivse pöörise olemasolust annab märku tugevnev edelatuul. Päeva peale võivad mõnest pilvest ka rünksajupilved kasvada, kuid õiget hoogu nendes pole. Saju tõenäosus on suurim sisealadel. Vaatamata tuule tugevnemisele on homme oodata sooja tänasest veidi enam, kuna just puhangulise edelatuule abil jõuab Eesti kohale Kesk-Euroopast soojem õhumass. Hommikused liikujad ja liiklejad peaksid arvestama 13 kuni 17°C-ga, pärastlõunaks soojeneb õhk 18 kuni 22°C-ni.
Head kooliaasta ja hooaja algust kõigile!
30. augustil liikus madalrõhkkond Loode-Venemaalt kirdesse ja Kesk-Euroopast lähenes Baltimaadele kõrgrõhuhari. Esialgu oli tugevam madalrõhkkonna mõju, mistõttu ilm oli pilves ja sajuhoogudega. Pilvede all jäi õhutemperatuur madalaks: tõusis üksnes 15 kraadi, saju ajal oli jahedam, üksnes saarte rannikualadel oli kuni 17 kraadi sooja.
Kõrgrõhuharja mõju tugevneb, st tuleb ööpäeva jooksul Läänemere kohale, mistõttu alates saartest ilm selgineb. Seetõttu võib öö tulla jahe (kohati alla 10 kraadi, kus pilves, on soojem), aga päeval peaks õhutemperatuur tõusma päikese toel 20 kraadini, pilvistes kohtades jääb jahedamaks.
Ilm jätkub mõõdukal lainel: on üsna muutlik ilm, kuhu jätkub nii päikest kui vihmahooge, aga suurt sooja või jahenemist pole ette näha, ainult 31. augustil võib ilm südasuviselt soe olla, kui päikest jätkub. Muudel päevadel võib loota päikeselise ilmaga 20-kraadist sooja, aga enamasti kipub ilm jääma siiski jahedamaks; madalrõhulohud põhjustavad aeg-ajalt ka tuule tugevnemisi.
Rünk- ja rünksajukad 23. augustil Leedis. Raikki Luiki foto
Tuleb suvenäoline nädal, ehkki mõni öö võib olla üsna jahe (tunduvalt alla 10 kraadi). Ilmaprognoos muutub sageli – seetõttu tuleb jälgida jooksvalt ilmakaarte ja uuendusi.
Nädala alguses süvenes Taani kohal tsüklon, mis liikus üle Läänemere õhtuks Soome edelarannikule.
See tõi endaga vihma, mitmel pool oli äikest (vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160829), Kagu-Eestis koos hiidrahega (pildid loodetavasti peatselt).
Selgemates kohtades, eriti Kagu-Eestis, oli sooja 20–25 kraadi, mujal oluliselt vähem (näiteks Harjumaal jäi 16 kraadi piiresse).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
29.08.2016, kell 6:40
Hoiatus N 36 Eesti kohta.
29.08 ennelõunal on äikest peamiselt Lääne-Eestis,pärastlõunal on äikesevõimalus suur igal pool, äikese ajal on tuul puhanguline. Sadu on kohati tugev. (Hoiatus jääb meenutuse huvides alles).
Pärast tsükloni eemaldumist tugevneb taas Kesk-Euroopa antitsüklon, mille serva mööda jõuab väga soe õhumass Läänemerele. Seetõttu on päikeselise ilmaga oodata 19–24 kraadi, kuid nädala lõpu poole õhumass jaheneb – siis ei ole enam nii soe.
Ain Vindi. Hiiumaa Tubala küla. 24.08.2016. 0:28
4. septembril täitus Lõuna Soomes asuv madarõhkkond ja liikus aeglaselt itta. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma ja rahet, oli äikest. Õhutemperatuur tõusis 20 kraadi lähedale.
Hoiatus(ADEO32)
| ADEO32 EETN 041106 HOIATUS 1 TARTU LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 041430/041800 ON OODATA ÄIKEST=http://www.lennuilm.ee/opmet/. |
Fotod jäädvustas: Triinu Kallas (http://triinukfoto.blogspot.se/2016/09/uks-korralik-aikeseline-ohtu-rouges.html).
SIGMET(WSEO31)
| WSEO31 EETN 031724 EETT SIGMET 1 VALID 031725/032000 EEMH- EETT TALLINN FIR OBSC TS OBS W OF E02350 TOP FL330 MOV E 10KT NC= http://www.lennuilm.ee/opmet/. |
Tuul oli enamasti lõunast ja nõrk või mõõdukas (2–10 m/s, äikese ajal puhanguti kuni 18 m/s), pärast sadu ja äikest asendus läänetuulega.
Madalrõhulohke ja osatsükloneid läänevoolus jätkub veel paariks päevaks. Seetõttu on hoovihmad ja ehk ka kohatine äike väga tõenäolised. Seejärel tugevneb kõrgrõhuhari või antitsüklon kuivema ilmaga. Tõenäoliselt kauaks seda ei jätku, sest uued tsüklonid on ookeanilt tulekul.
2. septembril oli Eesti kohal jätkuvalt madalrõhkkonna lõunaserv, kuid tsükloni kese oli Teravmägedel lähedal, seega kujundas ilma läänevool, milles arenevad lohud ja osatsüklonid.
Nii oli ilm muutliku pilvisusega, st pikemad päikesepaistelised perioodid vaheldusid pilvisemate tundidega, kohati sadas vähest vihma. Jahedamas õhumassis tõusis õhutemperatuur vaid kohati 20 kraadini, enamasti jäi alla selle.
Samas Kesk-Euroopas jätkub suur suvi ehk südasuvi on veel täies hoos, vt Merikese ilmajuttu: http://ilm.ee/?515549.
1. septembril oli Eesti kohal madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli õhumass veel üsna soe: õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi, samas jätkus ka pilvi, kuid olulist sadu polnud. Tsükloni mõjul tugevnes edelatuul (hommikune lõunatuul asendus päeva jooksul õhtuks enamasti edelatuulega) rannikutel puhanguti üle 10 m/s.
Tsüklon kaugeneb Teravmägedele ja selle otsene mõju küll väheneb, aga edelavool on üsna tugev ja toob ookeanilt niiskust. Seetõttu on oodata kohatist vihma, samas üsna tugev tuul, eriti rannikualadel püsib. Ilm jaheneb, st sooja üle 20 kraadi enam oodata pole.
Pilved 1. septembril Urda kohal (Tallinna lähedal). Martin Niglase foto
31. augustil valitses kõrgrõhuhari, kuid samas lähenes madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Selgemates kohtades oli veidi üle 20 kraadi, mujal veidi vähem.
Suvine õhumass püsib veidi aega Eesti kohal, kuid hääbub. Siiski peaks september algama suvise soojusega: päikese toel on kohati 23 kraadi võimalik. Edaspidine ilm on jahedam ja sajusem. Tuul on tuntav või isegi tugev ja enamasti edelast või läänest.
Ele prognoos (avaldatud https://www.facebook.com/ilmpunktee/?):
1.septembri ilm.
Homme hoiab ilmataat tihedamad sajupilved Eestist eemal ning nii mõneski kohas lisab päike koolaasta algusele pidulikkust.
Eesti ilma kujundajateks on Venemaale taanduv kõrgrõhuhari ning Norra merelt Skandinaavia põhjatipu kohale liikuv aktiivne madalrõhkkond.
Hommikupoolik peaks olema sajuta, kuid mitmel pool tuleb arvestada pilvisema taeva ja kohati ka uduga. Aktiivse pöörise olemasolust annab märku tugevnev edelatuul. Päeva peale võivad mõnest pilvest ka rünksajupilved kasvada, kuid õiget hoogu nendes pole. Saju tõenäosus on suurim sisealadel. Vaatamata tuule tugevnemisele on homme oodata sooja tänasest veidi enam, kuna just puhangulise edelatuule abil jõuab Eesti kohale Kesk-Euroopast soojem õhumass. Hommikused liikujad ja liiklejad peaksid arvestama 13 kuni 17°C-ga, pärastlõunaks soojeneb õhk 18 kuni 22°C-ni.
Head kooliaasta ja hooaja algust kõigile!
Meenutame tähelepanuväärset 31.08.2004. EMHI andis selleks päevaks sellise hoiatuse:
Hoiatus
Täna hommikupoolikul tuleb Mandri-Eestis lokaalseid äikesevihmahooge. Saartele jõuab Läänemerelt külm front ühes uute äikesevihmapilvedega ning liigub sealt edasi põhja-kirde suunas ja jõuab keskpäevaks läänerannikule ning õhtupooliku jooksul kandub edasi sisemaa suunas. Õhtuks muutub pilvemass võimsamaks. Äikesega võivad kaasneda tugevad tuulepuhangud.Peipsi järvel puhub kagutuul 8-10 m/s.
Päeva kokkuvõte: mitmel pool sadas vihma ja oli äikest. Valgas ulatus sajuhulk kuni 22 mm-ni. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 17,6°C Sõrves kuni 26,7°C Tartus. 1.9.2004 öö oli pilvine ja vihmane, oli äikest. Minimaalne õhutemperatuur oli 13,0°C Viljandis kuni 16,5°C Mustvees.
Sveni mälestus: See oli jah mälestusväärselt võimas äike. Üks mu esimesi päevi Tartus ja ülikoolis. Parajasti loojangu paiku hakkas kohale jõudma ja väga aegalselt lähenes. Tuli nagu pimedusesein mis ulatus lõunast üle lääne põhja. Polegi vist kunagi hiljem ega varem nii selgelt sellist efekti näinud nagu tuleks öö läänest, mitte idast nagu tavaliselt. Ja seda välku ja möllu jagus loojangust magama minekuni kesköö paiku ja jäi veel kestma ka Tartus. Järgmisel hommikul esimese loengu ajal liikus veel mingi järeläike ka üle, mis oli mõõduka tugevusega.
Sveni mälestus: See oli jah mälestusväärselt võimas äike. Üks mu esimesi päevi Tartus ja ülikoolis. Parajasti loojangu paiku hakkas kohale jõudma ja väga aegalselt lähenes. Tuli nagu pimedusesein mis ulatus lõunast üle lääne põhja. Polegi vist kunagi hiljem ega varem nii selgelt sellist efekti näinud nagu tuleks öö läänest, mitte idast nagu tavaliselt. Ja seda välku ja möllu jagus loojangust magama minekuni kesköö paiku ja jäi veel kestma ka Tartus. Järgmisel hommikul esimese loengu ajal liikus veel mingi järeläike ka üle, mis oli mõõduka tugevusega.
Pildid: ülal EMHI vaatluskaart kell 15 (jah, tollal nägid need sellised välja); keskel ja all: tugev äike jõudis ka Tallinnasse, paar Laagris tehtud fotot 31.08.2004 äikesest.
30. augustil liikus madalrõhkkond Loode-Venemaalt kirdesse ja Kesk-Euroopast lähenes Baltimaadele kõrgrõhuhari. Esialgu oli tugevam madalrõhkkonna mõju, mistõttu ilm oli pilves ja sajuhoogudega. Pilvede all jäi õhutemperatuur madalaks: tõusis üksnes 15 kraadi, saju ajal oli jahedam, üksnes saarte rannikualadel oli kuni 17 kraadi sooja.
Kõrgrõhuharja mõju tugevneb, st tuleb ööpäeva jooksul Läänemere kohale, mistõttu alates saartest ilm selgineb. Seetõttu võib öö tulla jahe (kohati alla 10 kraadi, kus pilves, on soojem), aga päeval peaks õhutemperatuur tõusma päikese toel 20 kraadini, pilvistes kohtades jääb jahedamaks.
Ilm jätkub mõõdukal lainel: on üsna muutlik ilm, kuhu jätkub nii päikest kui vihmahooge, aga suurt sooja või jahenemist pole ette näha, ainult 31. augustil võib ilm südasuviselt soe olla, kui päikest jätkub. Muudel päevadel võib loota päikeselise ilmaga 20-kraadist sooja, aga enamasti kipub ilm jääma siiski jahedamaks; madalrõhulohud põhjustavad aeg-ajalt ka tuule tugevnemisi.
Tuleb suvenäoline nädal, ehkki mõni öö võib olla üsna jahe (tunduvalt alla 10 kraadi). Ilmaprognoos muutub sageli – seetõttu tuleb jälgida jooksvalt ilmakaarte ja uuendusi.
Nädala alguses süvenes Taani kohal tsüklon, mis liikus üle Läänemere õhtuks Soome edelarannikule.
See tõi endaga vihma, mitmel pool oli äikest (vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160829), Kagu-Eestis koos hiidrahega (pildid loodetavasti peatselt).
Selgemates kohtades, eriti Kagu-Eestis, oli sooja 20–25 kraadi, mujal oluliselt vähem (näiteks Harjumaal jäi 16 kraadi piiresse).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
29.08.2016, kell 6:40
Hoiatus N 36 Eesti kohta.
29.08 ennelõunal on äikest peamiselt Lääne-Eestis,pärastlõunal on äikesevõimalus suur igal pool, äikese ajal on tuul puhanguline. Sadu on kohati tugev. (Hoiatus jääb meenutuse huvides alles).
Pärast tsükloni eemaldumist tugevneb taas Kesk-Euroopa antitsüklon, mille serva mööda jõuab väga soe õhumass Läänemerele. Seetõttu on päikeselise ilmaga oodata 19–24 kraadi, kuid nädala lõpu poole õhumass jaheneb – siis ei ole enam nii soe.
Sajune ja äikeseline päev (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).
54 kommentaari:
No Eesti keskosas ja Saaremaal juba kõmistab. Mõnelpool on päris suured sajuhulgad alla tulnud.
Tallinnas nagu ikka äikest pole ja pole olnud, ning ega tule ka. Praegu lihtsalt pilves ilm.
Ilmateenistuse hoiatuskaardilt peaks Harjumaa asemel Hiiumaa ohualas olema ja seda pigem tugeva saju pärast. Suurem sadu ja seega ka äikeseoht peaks mööduma suurest osast Harjumaast lääne ja loode poolt.
Arvan ise ,et Harjumaast ikka lõunapoolt.
Või hoopis nii, et suur sadu möödub lääne ja loode poolt ning äike lõuna poolt.
--------------------------
Lääne-Eesti sadu on juba külma frondiga seotud - Saaremaal ja Ruhnus tuul lõunast.
Läheb kus läheb aga Harjumaa saab ka ikka osa. Siin Sauel igaltahel on edelapoolt kuulda nõrka müristamist ja päris korralik sadu on hetkel.
Eesti asub jah geograafiliselt vastikus kohas. Vaid paarsada km lõuna-kagu poole ja kogu Eesti naudiks praegu 22-kraadist suveilma. Läti on kordades huvitavamas ilmavöötmes, missest, et Eesti ja Läti otse teineteise kõrval.
Tundub, et Lätis ja Leedus tuleb täna joonpagi.
-----------------------------
Viljandis täna juba teine äike, esimene 9ka paiku hommikul...vihmavaling samuti massiivne!
Eks see teine äike Tallinna arvelt oligi. Tallinna äikesetus ei üllata üldse, eelmine aasta oli siin parem.
-------------------------------------------
Üllatab hoopis tegelikkuse ja prognooside massiivne erinevus - HIRLAMI järgi pidanuks praegune frontaaläike alles kell 19 Tallinn-Pärnu joone ületama, aga reaalsuses juhtus see JUBA kella 13 ajal. Kell 19 on front juba Venemaa avarustes :D
Veel äikesest midagi:
Mai 2013: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=201305
Mai 2016: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=201605
Tallinnas jääbki 23. august tänavuseks viimaseks äikesepäevaks. Sama kuupäev sama asja kohta oli ka ülemullu.
Võru lähedalt tuttava sõnul seal meeletu äike, pagi, suur rahe, kasvuhoone ribadeks.
Sain teateid Võrumaalt Rõuge lähedalt. Seal möllab juba üle tunni aja selline äike, millist pole terve selle suve jooksul veel olnud. Äikesega koos lisaks veel paduvihm, võimas rahe ja tormituul. Tartus see-eest seis nukker - pärastlõunal kuuldud paar nõrka, kauget müristamist ja kõik. Ometigi on linnast veidi eemal igas ilmakaares täna äikest olnud. Vähemalt ilm on muidu soe ja kuiv.
Lõpuks jõudis äikesevihm Tartusse ka kohale.
Tallinlased võiksid sademetekaardi salvestada, sest harva juhtub, et Tallinn on Eestis esikohal sademetehulgalt.
Jah, mingi anomaalia. Rootsis on päev päikeseline olnud.
Tallinnas läks kella 18 ajal päikeserohkeks, kella 19 ajal selgeks mõnede pilvedega.
GFS aina lükkab ja lükkab seda kõrgrõhkkonda edasi.. Ei tea kas vihje tsüklonaalsele ja tormisele talvele jälle?
Võib olla. Nüüd on mingi uus tuline antitsüklon nädala pärast Kesk-Euroopa kohale arvutatud. Aga homne südasuvine õhumass tuleb.
Ja järgmine suvi (2017) peaks tulema üsna kuum ja kohati väga põuane. Kahte väga sajust suve pole minu kodukohas veel olnud. Tulgu talv milline tahes aga peaasi ,et suvel kuuma jagub. Järgmine suvi peaks tulema midagi sarnast valikust 1988,1992,1999,2005,2010,2013. samas sarnane ja samas ka erinev nendest aastatest. näiteks juuni selline nagu 1992 , juuli selline nagu 2001 ja August selline nagu 1999
Just! Jääme siis lootma.
Kindlasti ei saa mainimata jätta Accuweatherit, mis taaskord suve täppi prognoosis(mais lisati siia ka link sellest). Nende kuu- ja nädalaprognoosidesse olen alati skeptiliselt suhtunud, aga mingi ime on suve prognoosid uskumatult täpsed juba mitu aastat järjest. Seega järgmine kevad tasuks kindlasti silmad peal hoida sellel.
Jah, kas neil oli see asi, et Eesti pidi kogu suveks jääma kuuma ja külma piirimaile?
Merikese jutule ilm.ee peal lisaks ,et mul on loetud need +25 päevad. Neid tuli mu mõõtekohas 24tk. Seda on rohkem kui eelmine aasta või rohkem kui 2012 ja 2008. Samas oluliselt vähem kui 2014 (40tk) 2013 (36tk) 2010 (54tk)! Muide too 2010 on ka hoopis uus tase. Nö 2 koht jääb 1997 kätte oma 47 päevaga. Küll aga pole veel siin Harjumaal väga kuumi päevi olnud. Samas +30 päevi on kirjas üks nirune päev. Viimati nii vähe 2008.
@ 2. september 2016 14:09
Ja millal see nirune päev oli?
------------------------------------
Ilmat. suve kokkuvõttest see ida ja lääne sajukontrast suht hästi näha, millest kuu-2 tagasi juttu tegin. Nagu arvata oligi, siis Loode-Eesti oligi kuivim - täpsemalt Pakri 156 mm-ga; Ida-Eestis, täpsemalt Narvas lausa üle 500 mm. Seega vahe peaaegu 4-kordne.
Ei imesta, kui Nõmmel on suve sajusumma isegi alla 100 mm olnud...
PS! Äikesepäevade arvust võinuks ka kokkuvõtte teha! Arvatavalt Tallinnas alla 5 ja Idas üle 15 äikesepäeva.
See nirune päev oli 26 juuni. Jõudis hetkeks tõusta üle +30 ja siis hakkas sadama lahjast äikesepilvest. Oleks äike mõne tunni hiljem tulnud oleks ehk +32...+33 ära tulnud. Sellepärast nimetasingi "niruks"
See Ida -lääne sajuhulga vahe on isegi veel järsem. Mul ida -harjumaal tuli Juuni,juuli,augusti sajusumma veidi üle 400 mm.
Jah! Suvekuude kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2016/09/suve-ulevaade/
Meil loodes oli kuiv nagu ikka – see pole vist võimalik, et kõikjal on pikaajalisest keskmisest (tunduvalt) niiskem / märjem.
Kaks arvamust vastavalt Tartu- ja Võrumaalt:
*Lisan seda, et numbrid siiski ka vahel eksivad. Keskmisest soojem suvi on puhas jama, vaid juuni oli selline, kuigi samas väga heitlik, ühest äärmusest teise. Juuli keskmise soojuse andsid vaid soojad ööd. Tegelikult oli kuu jahedam. Augustiga sama, esimesed kaks dekaadi meeletult vihmane ja jahe. Ainult soojad ööd hoidsid keskmise temperatuuri üleval. Kaks kuud järjest siiski päevad keskmisest jahedamad. Miks aga vihmadega nii on, et üks piirkond saab kaks või isegi kolm korda rohkem kui mõni teine koht, siis hoovihmadega vist nii ongi. Mäletan kaheksakümnendatest, mil üks suvi oli selline, et paljudes kohtades olid hoovihmad pea iga päev, minu kandis aga ei tulnud poolteist kuud peaaegu üldse vihma. Kuna nüüd Jüri postitustega juba natuke kursis, siis tundub, et tema kant seal Loode-Eestis tundubki olevat keskmisest kuivem ja minu kant keskmisest niiskem.
*Olles suure osa suvest veetnud lõuna-Eestis, Võrus. Pean tunnistama, et suvi oli soe ning vihmane. Vihmad olid sageli väga intensiivsed, mis on ebaharilik. Aga muud ekstreemsust seal küll polnud.
Tundub, et ilmat.-e prognoositav vähese pilvisusega öö tuleb ikkagi ROHKE pilvisusega. Vaadakem mis pilverisu Rootsist juba Läänemerele jõudmas/jõudnud on + asjaolu et need pilved ühtlasi laienevad ja tihenevad.
Kustkohast see kuum õhumass pärineb mida gigant-tsüklon
Atlandilt Euroopa poole veab ??
Esmaspäevaks jõuab juba Iiri-Inglismaale.
Kas see soojus nädala sees meid ka mõjutab ? Teab keegi ?
Kairole- foto: "...kõrgrünkpilved.."-
On need ikka "rünk.."- pigem kõrg-kihtpilved ?
@ 2. september 2016 17:20
Jah, ka nende mudel ennustas järjekordselt mööda, mis näitas eile õhtuks loode-Eestisse selget ilma. Reaalsus oli hoopis aga selline, et läänekaar oli madallauspilves (astronoomilist loojangut ei näinudki) ning mujal vahelduvalt pilvi (Nõmmelt nähtuna)
Virmaliste ootuses nagu eile on sellised ennustamise möödapanekud seest õõnsaks tegevad!
Kairo pilti hetkel ei kommenteeri, ehk ta ise juhtub selgitama, aga kui mitte, siis on mõtteid.
See õhumass pärineb kuskilt Põhja-Ameerika lähedalt, vist Sargasso mere kohalt, saab siit jälgida õhumasside kaardilt: http://www1.wetter3.de/Archiv/. Kui siit http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsavnnam.html vaadata, siis näib, et oma osa on selles troopikatsüklon Herminel (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).
Madalpilvisust jah eriti prognoosida ei saa.
@ 3. september 2016 12:14
Miks ei saa? Milliste tegurite alusel siis mudelid üldse pilvisust prognoosivad?
-------------------
Huvitav, kas edelast lähenev sajuala ka sel korral just Tallinna kursil olvas osas hakkab nõrgenema/hajuma..
Selleks peaks olema andmeid õhusamba kohta, aga vt kui vähe neid on: http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html, teiseks, kui kiiresti ja millises mastaabis muutused toimuvad? Millised aerosooliosakesed ja mis kihis esinevad (suurusjaotus, keemiline koostis jne), milline on suht.niiskus eri õhukihtides ja õhuosakestes? Milline on õhumassi tasakaal jne - neid andmeid ja palju enamgi andmeid on vaja. Lisaks, kuidas on mudeli lahutusvõimega - kas meil on nt 100 või 200 m lahutusvõimega mudel, mida on tarvis nt madalpilvisuse jaoks (nii horisontaalne kui vertikaalne mõõde)?
Seega on probleem andmete ja lahutusvõimega (ka ajaline lahutusvõime on tähtis).
Frontaalse pilvisusega on lihtsam, sest protsessid on suurema mastaabiga ja kond.protsesse saab usutavamalt parametriseerida.
Ma ei kahtle oma vastuses ja olen väga kindel, et pildistasin kõrgrünkpilvi. Need olid isegi läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis). Video on ka olemas sellest. :)
Ta mõtles vist tunnuseid, miks just kõrgrünkpilved, aga mitte kõrgkihtpilved. Kiudrünkpilvede eristamise aluseks on varjude olemasolu – kiudrünkpilvedel pole varje. Võib argumenteerida, et varjudeta topikeste kogumid on kiudrünkpilved, ülejäänud – kõrgrünkpilved.
Miks kõrgrünk-, aga mitte kõrgkihtpilved? Võtme annab meile välistamismeetod, kui võrdleme kahe pilveliigi kirjeldust:
* Kõrgrünkpilved (Altocumulus)
Iseloomulikud tunnused: pilvetükkide ja –toppide kogumid, kuid väga varieeruva välimusega, neil pilveelementidel on erinevalt kihtrünkpilvedest selgelt eristatavad servad (võrdlemisi peenekoelised) ja võivad tekitada erinevalt kiudrünkpilvedest varje, kuid mitte alati.
* Kõrgkihtpilved (Altostratus)
Iseloomulikud tunnused: enamasti kogu taevalaotust kattev pilvekiht, mis on mõnikord täiesti läbipaistmatu, kuid teinekord on kuu- või päikeseketas nähtav (nagu läbi mattklaasi või üksnes heledama laiguna), kuid esemete taha ei teki täisvarje ja halosid pole või siis on väga nõrk 22-kraadine halo.
Kokkuvõte: ühel juhul me näeme topjat struktuuri, mis viitab igal juhul kõrgrünkpilvedele (fotol näha), teisel juhul mitte. Muidugi võivad kõrgrünkpilved transformeeruda kõrgkihtpilvedeks – ühtlastes kohtades, kus me eriti ei näe topjat ehitus, võime argumenteerida kõrgkihtpilvede poolt.
Harjumaa on vist kõige niruma äikesekliimaga paik üldse. Saartel möllab taaskord nii et vähe pole.
See möll läheneb järjekindlalt.
Hea oleks kui jaksaks veel edasi tulla. Varsti mõnusalt pime ka
See möll läheneb järjekindlalt. Arutelu:
Kairo Kiitsak Külma frondi üleminek hakkab meile juba mõjuma. Õhumass on üsna labiilne ja äikeste areng käivitub. Mere kohal on ju tingimused paremad, merevesi on üsna soe. Äikeseoht püsib kogu öö.
Kaivo Lõppe Ehk siis oodata ka öist äikest ? Kus piirkonnas suurim töenäosus ?
Kairo Kiitsak Mõnes kohas kindlasti. Saarte ümbruses olevates veekogudes ja Soome lahel kindlasti. Sisemaal on ka mingil määral äikeseoht.
Ei jaksa ta midagi. Küll näete, et enne Tallinnat vajub ära ja voilaa :D
Harjumaa sitt äikesekliima on väga lihtsalt seletatav tegelikult - merelised äikesed saabuvad 90% juhtudel edelast või lääneedelast, kuid Harjumaa on merest piisavalt kaugel, et need äikesed hajuvad siia jõudes ning teiseks piisavalt lähedal merele, et termilised äikesed ei jõua siin küpseks saada.
Igatahes kogemustele najal soovitan äikesehuvilistele Harjumaa vs Saaremaa asemel kindlasti viimast. Seal ju ka sügistormid elamusterohkemad!
@ 3. september 2016 21:15
Taas sulle plusspunkt. Võiksid päris tõsiselt ilmaennustajaks saamist kaalutleda.
Tallinn jääb äikestest päris kaugele. Lähimad äikesed mööduvad Soome rannikutpidi ja Pärnu-Viljandimaad pidi. Äikeseta ala keskel Tln pmst.
Taaskord hea näide, et siin pole hea äikesekliima :D
Igatahes Kairol soovitan end valmis panna - Kella 2 ajal öösel jõuab äike ka Simuna-Jõgeva joonele.
See prognoos põhineb ainult sellel, et äike ei saa Tallinnasse tulla. Enamus juhtudel lähebki täppi ja täituvus on seetõttu väga kõrge.
Kõige parem ilmateadlane on professor ja tõlkuja Sirje Keevallik! See inimene on saanud rahvusvahelisi auhindu ja võib saada ka Nobeli preemia!!!
Sirje on küsinud minult vähemalt korra, miks te mõnitate teda ja kas ma tean, kes sa oled. Viimati tuli see teema jutuks, kui olime koos Nidas konverentsil paar kuud tagasi. Kuna teema jätkub, siis võib temaga sellest veel juttu tulla (e-kirjade teel nt).
Ma ei mõnita kedagi! See pole kellegi mõnitamine! Mul on õigus valida oma iidol ja teda kummardada. Keevallik on maailmatasemel professor ja teadlane. Mul on kõik tema tõlkeraamatud läbi loetud! Kaanest kaaneni! Samuti käin ma tema loengutes vabakuulajaks, kui aega on!
Keegi ei saa mulle midagi teha sest ma ei mõnita kedagi ega esita kellegi kohta valeandmeid. Fakt on ka see, et päike hakkab madalamalt käima ja äikest enam ei tule.
@ 4. september 2016 16:47
Kummarda teda siis privaatvestlustes, mitte siinset kommentaariumi risustades!
Päike oli möödunud ööl nii madalal, et väljas oli pilkane pimedus, kuid ometi oli Läänepoolses-Eestis korralik äike!
@ 4. september 2016 13:00
Jüri Kamenik on parem! Kasvõi seepärast, et ta teab, et äike ei sõiltu ainuüksi päikese kõrgusest.
Palju jõudu ja jaksu sulle Jüri! Loodan sind kunagi sünoptikuna ja/või AK ilmateadustajana näha, kuna su selgitused oleksid kindlasti detailsed ehk kuulma kutsuvad :)
Kundast veidi ida pool püsiv tugev äike. Võimalik, et sademeid seal juba üle 100 mm tulnud!
Kuskil jah seal Aseri kandis peaks aeg-ajalt väga tugevalt tulema.
Aitäh, päris armas, eks aeg näitab, aga loodetavasti ehk jõuab AK-sse vms ka.
Postita kommentaar