esmaspäev, 8. august 2016

32. nädala ilm (8.–14.08.2016)

Kommentaariumi link
6. augustil toimunud kokkutuleku "õrn" kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm. Minu ettekanne: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBallYWjJiRG94Vkk/view?usp=sharing.

13. ja 14. augusti ilma määras ookeanilt Soome kohale jõudnud madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt lõunasse. Esialgu läks selle idaservas ilm sajule ja õhutemperatuur tõusis pisut, sest saabus soojem õhumass. Hiljem tsükloni kagu- ja lõunaservas ilm jahenes, aga püsis sagedaste hoovihmadega, üksikutes kohtades oli äikest.
Soojas õhumassis oli öösel sooja enamasti üle 15 kraadi, päeval tõusis kuivematel hetkedel 20 kraadi lähedale, kaugemal sisemaal, kus õhumass veel soe püsis, isegi üle selle.

Konvektiivne mass 14. augusti õhtul Laagris.

12. augustil liigub uus madalrõhkkond Norra rannikult kirdesse ja selle lohk liigub üle Läänemere itta. Nii oli öösel peamiselt mere kohal ja rannikualadel hoovihmade ja kohatise äikesega ilm. Sisemaal oli selgem ja õhutemperatuur langes kõikjal 10 kraadist madalamale (kõige külmem oli Kuusikul, 3,7 °C). See näitab, et aeg on jõudnud südasuvest hilisuvesse, kui ilmuvad jahedad ja karged ööd.
Päeval arenes mitmel pool sisemaal hoogsajupilvi, kohati on äikest ja sajab rahet või jääkruupe (tüüpiline labiilses jahedas õhumassis, sest jää ei jõua langedes ära sulada). Õhutemperatuur jääb kindlalt alla 20 kraadi.
Ookeanilt on tulekul tsüklon soojuse ja rohke niiskusega. See muudab 13. augusti lausvihmaseks ja tuulisemaks. Pärast seda jääb sagedaste sadudega ja praeguse aja kohta juba mõõdukalt soe ilm püsima kauemaks, sest oodatav antitsüklon peaks hoidma tsükloneid ja lohke  Läänemere idakalda kohal.

Ilmad on muutunud hilissuviselt heitlikeks.

11. augustil oli Eesti kohal mitmekeskmelise madalrõhkkonna lõunaserv, aga mõju avaldasid ka lõunalohud ja -tsüklonid (nende raskuskese jäi Venemaale).
Lõunatsüklonid ja -lohud tõid öösel ja hommikul mitmele poole lausvihma, kuid päeva jooksul tugevnes põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu ilm paranes. Põhjapoolse tsükloni mõjul sadas kohati hoovihma, kuid äikesevõimalus oli väike. Õhutemperatuur jäi kõikjal alla 20 kraadi ja ilm oli võrdlemisi tuuline.
12. augusti öösel tuleb Läänemerelt lohk Eesti kohale, suurendades hoovihma- ja äikesevõimalust.
Järjekordne tsüklon toob uued sajud juba 13. augustiks kohale, tekib nõrk või mõõdukas äikeseoht.

Kairo Kiitsak. Muutliku pilvisusega ja mõõdukalt soe ilm Kariväraval 8.08.2016


Võrdluseks: rünkpilveahelik 11. augustil ilm.ee kontori akna taga.

10. augustil on Eesti kohal madalrõhkkonna kaguserv (tsükloni põhikese on Teravmägede lähedal). Seetõttu jätkub tuuline ja kohatiste sajuhoogudega ilm. Samas pilvisus tiheneb, mis on märgiks aktiivsest frondist, mis tekkis kuuma antitsükloni ja läänepoolse jahedama õhumassi vahele. Lausvihma on peamiselt Lõuna- ja Ida-Eestis, kuid sajuhulk ei ole kuigi suur. Õhutemperatuur jääb 20 kraadist madalamale.
Lausvihmavöönd laieneb õhtutundidel ja võib haarata öösel suure osas Eestist, kuid suurt sadu siiski ei pruugi tulla. Saared ja Lääne-Eesti võib sajuta jääda (või on seal hoovihmad).
Jahe ja labiilne õhumass püsib. Selle mõjul jääb õhutemperatuur enamasti alla 20 kraadi, öösiti võib olla selgematel tundidel ka alla 10 kraadi sooja, päeviti on tavalised hoovihmad. Äikest võib olla 12., 14. ja 15. augustil (õhumass on viimasel kahel päeval soojem ja niiskem, sest läänest saabub uus tsüklon).

Madalad pilved väljendavad eemalduva läänetsükloni mõju, kõrged pilved on aga tekkinud aktiivse frondi tõttu.

9. augustil püsis Skandinaavia kohal sügav tsüklon. Selle mõjul jätkus ilm tuulisena, kohati sadas hoovihma. Õhutemperatuur tõusis 20 kraadi lähedale ja vaid üksikutes kohtades ületas seda.
Tsüklon ida poole rohkem ei tule, vaid nihkub pigem põhja poole, sest Venemaal on vastas kuum ja tasapisi tugevnev antitsüklon. Eestis on ülekaalus kindlalt tsükloni mõju, mistõttu ilm on jahedapoolne (õhutemperatuur ei tõuse tõenäoliselt kuskil üle 20 kraadi).
Nädala lõpuks jõuab kohale uus läänetsüklon, mis toob ookeanilt soojust ja niiskust.

Pilved 9. augustil Jõgeva kohal.

8. augustil jõudis sügav läänetsüklon Norra rannikule. Selle mõjul tugevnes tuul, eriti õhtul, aga ilm püsis enamasti olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 kraadi.
Õhumass vahetub jahedama vastu. Tuuline, merel ja rannikualadel tormine ilm, püsib. Kohati sajab hoovihma.

Konvektsioon 8. augusti õhtul Laagris.

Tulemas on tuuline ja ikka sajuhoogudega nädal. Läheb jahedamaks.
7. augustil oli Fääri saarte kohal sügav läänetsüklon (õhurõhk keskmes 980 hPa). See liigub endiselt sügavana Skandinaavia kohale, põhjustades tuule tugevnemist Läänemere idakaldalgi, kuid esialgu toob kaasa suviselt sooja õhumassi. 
Nii on 8. augustil oodata tuulist ja sooja ilma: lõuna- või edelatuul ulatub puhanguti üle 15 m/s (peamiselt merel ja rannikualadel), mis suve mõistes on juba tormine ilm, kuid sooja on päikeselise ilmaga oodata veel üle 20 kraadi.
Tsüklon tuleb lähemale, mistõttu tuuline ilm püsib ja suureneb sajuvõimalus. Siiski ei pruugi sadu kõikjale jõuda, vaid võib-olla katkendlik või üksnes hoovihmadena. Äikeseoht on väike või keskmine ja suurim saartel või Lääne-Eestis. Samas õhumass jahtub.
Seetõttu on 9. augusti öösel sadusid rohkem, aga hommikuks ja päevaks ilm paraneb, kuid vähemalt kohati tuleb hoovihmadega siiski arvestada. Õhutemperatuur tõuseb 20 kraadi lähedale, kohati võib madalamaks jääda.
10–13. augustil on jahedas õhumassis sooja valdavalt alla 20 kraadi ja hoovihmade võimalus püsib.

Rain Rähn. NC 08.08.2016 Kallivere. Rohkem pilte: https://www.flickr.com/photos/135622135@N04/sets/72157671261523332/.

Tarmo Hermann. Sai juhuslikult kaameraga välja mindud et ehk on polaarmesokaid. Ja oligi :) Kahjuks ei olnud statiivi pildi tegemise hetkel käepärast, sellest ka pildi mõningane udusus. Hiljem statiiviga ja distantspäästikuga välja tagasi minnes olid polaarmesokad kadunud (päike liiga madalale horisondi taha vajunud) ja teravamad pildid jäid tegemata.
Pilt tehtud Laupal, 7. augustil kella 23.30 paiku

Kairo Kiitsak. Pilvestik 7.08.2016. ​Jäädvustatud õhtul Kariväraval.

42 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sünoptilise sügise võib alanuks lugeda?

Anonüümne ütles ...

Tundub endalegi ,et võib jah. Kahtlen kas peale tänase kuskil enam üle +25 läheb

Jüri ütles ...

15. augustil võib tugevneda püsiv antitsüklon.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti selle mõju on siis suurim Kagu-Eestis ja väikseim kuivavas Loode-Eestis. Nõmmel oli juulikuu sajuhulk ca 55 mm, augusti senine 12 mm. Põhjavett korvanud pole, sest sajud on olnud hajusad ja lühiajalised, mitte konkreetsed ja tugevad.

Anonüümne ütles ...

Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 19:00 UTC 8.08 kuni 19:00 UTC 9.08.2016.

Sünoptiline ülevaade: aktiivne madalrõhkkond liigub Norra merelt Skandinaavia kohale.

Hoiatused: Läänemere põhjaosa, Liivi lahe põhjaosa, Väinameri: edela ja lõunatuul puhanguti 17 m/s, homme 14 kuni 17, puhanguti 20 kuni 25 m/s. Laine kõrgus 1,5 kuni 3, homme 2 kuni 3, merel kuni 3,5 m. Väinamerel kuni 1,5 m.
Soome laht: edela ja lõunatuul puhanguti 15 m/s, homme 15, puhanguti 20 kuni 23 m/s. Laine kõrgus kuni 2 m, homme 2 kuni 3, lääneosas kuni 3,5 m.

Läänemere põhjaosa, Liivi lahe põhjaosa, Väinameri: edela ja lõunatuul öösel 10 kuni 15, puhanguti 18 m/s, hommikul ja päeval 12 kuni 17, puhanguti 20 kuni 25 m/s. Laine kõrgus 2 kuni 3 m, päeval merel kuni 3,5 m, Väinamerel kuni 1,5 m. Kohati sajab hoovihma. Nähtavus mõõdukast heani.

Soome laht: edela ja lõunatuul öösel 8 kuni 13, puhanguti 15, hommikul ja päeval 11 kuni 16, puhanguti 18 kuni 23 m/s. Laine kõrgus 2 kuni 3, Soome lahe lääneosas kuni 3,5 m.
Kohati sajab hoovihma. Nähtavus mõõdukast heani.

Ai Vind ütles ...

Tartus on augustis juba sadanud üle 80 mm.
Eilegi tuli ühe päevaga 25,4 mm.
Veepuudust esialgu ei paista.

priit retsep ütles ...

Halliste vallas,Marul sadas juulis 91,5 mm ja augustis sadanud juba 100,1 mm

Anonüümne ütles ...

Minul Kose valla piiri Harjumaal sadas Juulis 141 mm. Mis puutub sellesse 15 augusti piirkonna Kõrgrõhkkonda siis iga jooksuga muutub see lahjemaks ja kui 15 august käes istub siin ilmselt ikkagi madalrõhkkond.

Jüri ütles ...

Kahju, et prognoos on ajaliselt vastasfaasis. Vähemalt Maa Elusse sai ikka õigesti kirja.

Anonüümne ütles ...

Aastane sademetejaotus tuleb igatahes erakordne, sest kuupäevaliselt homme ehk 11.08 on ida-Eestis taas uputuseoht. (Võib tulla prauhti 30 mm sadu)

Kairo Kiitsak ütles ...

Mulle igatahes tundub, et Hirlam on teinud sademete osas vale välja arvutuse. Soe front liigub rohkem Venemaa poole ja sellega seotud sajuhood jäävad ka ilmselt sinna piirkonda. Aga võib-olla see olukord muutub.

Anonüümne ütles ...

Jah, elu on piisavalt pikk, et kogemuste põhjal ise ennustada - lõunatsüklonid ja -lohud jätavad peaaegu alati lääne-loode poolse Eesti kuivale, samas kui vastas kohad vaate et isegi upuvad.

Seega minu ennustus selline, et saared ja mandri lääneosa jäävad laussajust puutumata, Peipsi äärsetes maakondades kallab nii, et muru lirtsub. Saarte sajulootus seisneb merelises konvektsioonis.

Jüri ütles ...

Vahel juhtub, et lõunatsüklon kaldub Rootsi poole või et lõunatsüklon tuleb nt Poolast - siis võib rohket sadu saada ka saared ja Lääne-Eesti.

Kairo Kiitsak ütles ...

Seda ma arvasin, et see laussadu ei tule nii tugev, nagu HIRLAM oli alguses prognoosinud.

Anonüümne ütles ...

Tore oleks jah, ida ja kagu on juba küllalt vihma sel aastal saanud, nüüd oleks lääne ja loode kord. Tallinnas Nõmmel toreda üllatusena õnneks sajabki suht tugevalt :).

Anonüümne ütles ...

Saabuval ööl oodata öökülma maapinnal juba??

Jüri ütles ...

Ei, sest liiga tuuline ja pilves: läheb sajule. Kastepunkt liiga kõrge öökülmaks (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html). Õhumass peaks öökülmaks jahedam olema (roheline ala jääb eemale http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn182.gif).

Anonüümne ütles ...

Uhh, tore teada. Loodetavasti enne 15. oktoobrit külma ei tule, kuna okt-i esimene pool on ju looduse värvidemängu haripunkt.

Jüri ütles ...

Loodame, annaks atmosfäär vaid piisavalt tsükloneid ja pilvisust (niiskust) või siis soojust. Mingi antitsükloni tugevnemine kuu teises pooles tuleb, aga kus ja mis kujul täpsemalt, on veel teadmata.

Jüri ütles ...

Kuidas pepukatega lood? Jättes meediamullid kõrvale, on usaldusväärsem allikas nagu ikka http://www.astronoomia.ee/vaatleja/8573/perseiidid-2016-tahesadu-on-voimalik/

Anonüümne ütles ...

Seda kõrgrõhkkonda ei usu. Koguaeg lükatakse edasi. Pidi tulema sajune suvi ja tuli ka. Nii ongi ilusti 4 aastane rütm täidetud. Sajune oli ju ka 2000,2004,2008,2012 ja nüüd siis 2016. No mõni koht on isegi sel suvel suht kuival nagu siin üks nõmmekas ikka kurdab aga üldiselt üle mõistuse sajune. Omal kartulid juba vee all käinud ja tuttavad Rakveres ei taha vihmast enam midagi kuuldagi. Teatavasti on ka Tallinna kesklinn ju vee all nö ära käinud. No sügis peaks vingelt tormine tulema. Saab näha kas üle soojenenud atlandi ookean keerab sügisel tsüklonid üles. Ka üks teine tegur soodustab 2011 sügise kordumist tuulte osas.

Anonüümne ütles ...

Vanarahvas ütles ,et suvi on viimase ja esimese öökülma vahel. Türil oli olnud maapinnal ainult +0,8 See ei välista ,et kuskil Juhani aia taga võis ka miinuses käia. Muide see ütlemine peab pea 100% paika. Seega ilmselt ongi suvega ühelpool :(

Anonüümne ütles ...

@ 12. august 2016 8:39
Jah, kurta on põhjust, kuna põhjavesi pole siin toidet saanud, st need vähesed sajud siin kastavad pinnase ülemist osa. Kraavid, kus tavaliselt on suviti kasvõi natukenegi vett, olid nii möödunud kui ka on tänavu suvel kuivad. See kesklinna uputus pole mingi ime, sest jälgisin siis vihmalootuses radarit ning pettumusega tuli tõdeda, et kohe pärast Nõmmet tekkis 15 minutiga oranž radarikaja Ülemiste ja kesklinna kohale.

Teiseks, see tormine ilm on sügisel igati teretulnud, kuna see lisab niigi igavasse aastaaega põnevust. Aga see selleks. Tormid tähendavad ka sagedasi (laus)sadusid :).

Anonüümne ütles ...

@ 12. august 2016 8:39
Lisan juurde, et peale Nõmme on ka Laupa sajuvaene olnud ning ilmselt ka Laagri.

4-aastasest tsüklist rääkides, siis mu 2012. aasta augusti ennustus on täitunud. Seega 2020 suvi on järgmine sajune suvi, mis on nn "roheline sügis" kagus ja idas ning "õige suvi" ehk et sajab vähe ilmselt taas Nõmmel, Laupal, Laagris.

Anonüümne ütles ...

Laagrit ei tea aga Sauel on ka piisavalt sadanud.

Anonüümne ütles ...

Nõmmelt näha, kuidas rünksajukad siit väga lähedalt lõuna- ja kagu poolt mööduvad.

Anonüümne ütles ...

Ja sauelt vaadates on Põhja-kirde suunas lähedal

Jüri ütles ...

Jah, Laagris ja Kibunas on ka vähevõitu sademeid olnud, aga ilmselt mitte nii teravalt kui Nõmmel või Laupal. Ega sellist suve vist ei saagi olla, kus igal pool sajab üle keskmise.
Saue jääb Nõmmelt juba kaugemale ja ei imesta, et seal on sademeid rohkem - ikkagi rohkem sisemaa poole.
Öökülmi võib meil kogu suve vältel mõningates kohtades olla. Näib, et praegu on alanud hilissuvi.
Antitsüklon tekib kindlasti - tsüklonid ja antitsüklonid eksisteerivad ikka koos. Antitsükloni teke on arvutatud Põhjamere või Norra mere kohale, hiljem selle raskuskese Jäämerele ja Venemaale. Sel juhul on antitsükloni mõjul Läänemere kohal tsüklon või lohk, mis hoiab ilma suure sajuvõimalusega.

Anonüümne ütles ...

Tuleb hakata sügistorme siis ootama, kuigi tormihooaeg algab pigem vist septembris ja tipp on detsembris ja jaanuaris.

Jüri ütles ...

Arutelu jätkub: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=5061893302530609715

Ott ütles ...

Kuna +30 taas tuleb? Augustis ikka korra tavaks saanud kuumalaine...

Jüri ütles ...

Jah, andke andeks, olin Vehendi motellis pulmades ja ei saanud siinsega tegeleda.
Augusti saab tavaliselt 10. augustiga südasuvi läbi. Sellele reeglile on tähelepanu osutatud ka varem, vt eelnevas kommentaaris linki. Pärast seda on 30-kraadine kuumus vähetõenäoline, aga siiski veel võimalik. Kuna kuum antitsüklon on taas jõudu kogumas, võib südasuvine leitsak 20. augusti paiku naasta, ent 30 kraadi nii hilisel ajal enam ei ootaks.

Margus Arge ütles ...

Siiski on septembri maksimum ka 30. Seega saab, kui tahetakse kõrgemal poolt, veel sellist kraadi tajuda.

Jüri ütles ...

Siin on vist miskit pisut valesti mõistetud. Osundan uuesti: ,Augusti saab tavaliselt 10. augustiga südasuvi läbi. Sellele reeglile on tähelepanu osutatud ka varem, vt eelnevas kommentaaris linki. Pärast seda on 30-kraadine kuumus vähetõenäoline, aga siiski veel võimalik. Kuna kuum antitsüklon on taas jõudu kogumas, võib südasuvine leitsak 20. augusti paiku naasta, ent 30 kraadi nii hilisel ajal enam ei ootaks.
Rõhuasetus on selline, et 30-kraadine kuumus on vähetõenäoline (ei ole samaväärne, et võimatu - kindlasti võib ka oktoobris 30 kraadi tulla, aga sellise sündmuse korduvusperiood on enam kui 1000 a, septembris 30 kraadi - korduvusperiood 100-200 a jne).

Sven-Erik avaldas Horisondis välgudetekteerimisest artikli: https://onedrive.live.com/?authkey=%21ACAnfzWQ7Jc9WZg&cid=0B76996CECD93891&id=B76996CECD93891%2131953&parId=B76996CECD93891%2131938&o=OneUp

Anonüümne ütles ...

Septembis küll aga oktoobris pole +30 puht füüsiliselt võimalik.

Jüri ütles ...

5000 ja rohkema a eest oli atlantiline kliimastaadium, kui võis korduvalt olla; lisaks oli Baltika kontinent kunagi väiksematel laiustel jne. Tuhandete aastate pikkune korduvusperiood on juba nii pikk, et neid ei saa võrrelda lühematega, sest loodusgeograafilised olud võivad oluliselt muutuda.

Anonüümne ütles ...

Siis jah aga ütleme ,et viimase 3000 aasta jooksul pole oktoobris küll +30 nähtud

Margus Arge ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Aitäh Jürile üht sõna taasmeenutamast (korduvusperiood)!
Hiidpagi korduvusperiood Tallinnas on vist 100 aastat. Sajuse suve korduvusperiood 4 aastat, jne. Proovin selle sõna nüüd pähe tampida.

Jüri ütles ...

Kõiki sõnu ei tule kahjuks meelde piisavalt kasutada, aga edaspidi püüab rohkem. Jah, need korduvusperioodid võivad muutuda teatud sündmuste puhul lausa talumatult pikkadeks ja nii võib selle 3000 a-ga küll nõustuda.
Wikiski on mingi artikkel korduvusperioodist https://en.wikipedia.org/wiki/Return_period (ja autoriteetsemas AMS-s http://glossary.ametsoc.org/wiki/Return_period).

Anonüümne ütles ...

40 kraadi korduvusperiood jääb ilmselt mitmesaja aasta sisse.

Jüri ütles ...

Jah, see ei pruugigi olla üle mõistuse pikk.