Kommentaariumi link
NB! Kuna Sven on kutsutud peaesinejaks, aga ta ei saa juulis Eestisse tulla, siis muudetakse kokkutuleku aega, milleks on viimaste andmete järgi 6. august. Kõik muu on sama.
Uuendatud info: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.
6. märtsil hakkas ilma määrama Kesk-Euroopast lähenev lõunatsüklon. Kuna rõhuväli oli väikesegradiendiline, siis püsis ilm rahulik ja esialgu pilves, kohati udune. Lõunast saabus selgema taevaga ala, mistõttu ilm selgines ja muutus mitmel pool päikeseliseks. Selge taevaga ala liikus nõrgenedes üle Eesti lõunast põhja, hiljem läks uuesti pilve.
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, päikeselise ilmaga tõusis kohati kuni 3 °C-ni, Võrus isegi ligi 5 °C-ni. Õhtul langes selgetes kohtades miinuspoolele, selgem oli ilm kõige kauem Pandiverel, hiljem tõusis pilvisuse tihenedes taas plusspoolele.
Ain Vindi. Selginemine ja pilvevaba taevas Võrumaal 06.03.2016 🕒 12:03
5. märtsil avaldas mõju veel Põhja-Venemaa antitsüklon edelaserv, samas lähenes kagust lõunatsüklon. Nende rõhkkondade koosmõjul oli ilm vaikne ja pilves, kuid peamiselt sademeteta (kohati udulumi, uduvihm või nõrk lörts, eriti Ida-Eestis).
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli pisut soojemgi, aga tegelikku sula endiselt siiski polnud või oli nõrk sula. Ilma soojenemine soosib udu teket, mis ka juba päeval Virumaal tekkis. See udu levib ilmselt öö jooksul mujalegi.
Kesk-Euroopas süvenes lõunatsüklon, mille idaservas kantakse troopilist õhumassi põhja poole. Eesti saab sellest samuti osa, mis tähendab, et õhutemperatuur tõuseb – saabub tõeline sula. Ühes sooja õhumassiga on oodata ka sadu, mis tuleb ilmselt peamiselt vihmana.
Lõunatsüklonid ja kuum õhumass Venemaa antitsükloni servas jääb püsima ka nädala alguses. Kui uus lõunatsüklon läheb otse üle Eesti, võib tulla üsna tugev vihm või lörts.
Kihtpilvedes Harku.
4. märtsil jäi Eesti Põhja-Venemaa antitsükloni edelaserva, kus valitses poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool kagust), kuid kagust lähenes lõunatsüklon. Sellises olukorras oli ilm enamasti pilves, kuigi päeva jooksul püsis Eesti kohal selgema taevaga riba, mistõttu esines ka selgimisi; sademeid polnud.
Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli soojemgi, aga tegelikku sula siiski polnud.
Lõunatsüklon kannab sooja õhumassi kohale. See võtab siiski kuni 2 päeva aega – senikaua on ilm pilves, sulalähedane ja kuiv või oluliste sademeteta. Alles väga sooja õhumassi kohalejõudmisel võib tulla märkimisväärsem sadu.
Seejärel jääb kuum õhumass Venemaa antitsüklonisse, aga Eestini ilmselt siiski ei ulatu. Ilm muutub siiski soojemaks ja lumi hakkab sulama.
Sirje Uutma kohas nimega Assamalla, Lääne-Virumaa, Estonia. 1. märts kell 7:50
3. märtsil jäi Eesti tsüklonite vahele, kus valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon (vt jooniselt). Selle mõjul läks ilm pilve, aga sademeid polnud. Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C madalamal, kohati, peamiselt rannikualadel, oli soojem.
Praegusega sarnane üsna talvine ilm püsib vähemalt 6. märtsini enne kui päris soe õhumass kohale jõuab. Sademeid pole oodata või minimaalselt, alles ilma soojenedes võib olla sadu märkimisväärsem. Hiljem on õhumass jälle külmem, aga praegusega sarnaselt külm ilm pole eriti tõenäoline, kuid lund võib siis juurde sadada küll.
2. märtsil jõudis lõunatsüklon Venemaale, teine tsüklon lähenes Skandinaaviast. Ometigi jäi tsüklonite vahel püsima selge ilma vöönd, mis jättis mulje kuiva õhumassiga tugevast antitsüklonist (tegelikult jäi Eesti madalrõhuvälja). Nii langes õhutemperatuur hommikuks taas mitmel pool -10 °C-st madalamale, päeval tõuseb 0 °C lähedale.
Tsüklonid nõrgenevad ja rahulik, võib olla esialgu isegi selge ilm püsib. Kaguvooluga peaks siiski madalad pilved taeva katma: ilm muutub sombuseks ja soojemaks. Siiski märkimisväärset õhutemperatuuri tõusu niipea oodata ei ole.
Tsüklonite vahele kiilunud selge ilma vöönd (http://en.sat24.com/en/scan/visual).
1. märtsil tormas üle Eesti antitsüklon. See hoidis ilm vaikse ja külmana, mitmel pool langes õhutemperatuur hommikuks -10...-15 °C-ni, kohati madalamalegi (Väike-Maarjas -18,1 °C), mõnel pool rannikualadel oli tunduvalt soojem. Paljudes kohtades tekkis udu ja härmatis, mis päeva jooksul kaob. Päeval peaks õhutemperatuur tõusma 0 °C lähedale.
Türreeni merelt läks lõunatsüklon teele ja jõudis Slovakkia kohale, põhjustab oma teel rekordilisi lumesadusid (hoiatused http://www.meteoalarm.eu/auto/0/0/CZ-Czechia.html), liigub sealt edasi kirdesse. Teine, väga aktiivne tsüklon, jõudis Põhjamerele ja liigub tasapisi itta. Mõlema tsükloni mõju suureneb, aga otsest ülekaalu ei pruugi neist kumbki saavutada (algul mõjutab ehk rohkem lõunatsüklon, hiljem aga läänetsüklon, seejärel ühinevad). See avab tee soojemale õhumassile, aga kiiret õhutemperatuuri tõusu pole siiski oodata. Nädala lõpuks võib õhutemperatuur jääda valdavalt üle 0 °C.
Poolmeridionaalne tsirkulatsioon soodustab uute lõunatsüklonite saabumist. Otse üle liikudes toovad pilves ja sajust ilma, on jäite, kiilasjää, allajahtunud sademete võimalus, aga nende idaservades jõuavad kohale järjestikused soojalained (Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv, mis hoidis näiteks 2007. a märtsis ilma pikka aega palavana).
Katri Lumi. 1.märts 2016, Rapla, 8.40, külmakraade 9,5.
Härmas puud ja seda põhjustanud udu (kihtpilved) Tartus). Regina Alberi foto
29. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Selle mõjul arenes öösel mitmel pool udu, mis asendus päeva jooksul pilves ilmaga. Päeva jooksul ilm selgines ja muutus kõikjal päikeseliseks, ainult Tartus jagus pilvi loojanguni.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...-5 °C, selgemates kohtades langes -6...-9 °C-ni, päeval tõusis 0 °C lähedale, saarte rannikualadel kuni +3 °C. Õhtul läks märksa külmemaks, ja mitmel pool tekkis udu; hommikul võib olla -10...-15 °C.
Antitsüklon liigub kiiresti Venemaale, aga selge ilm peaks püsima (öösel on udune). Seejärel hakkab ilma määrama lõunatsüklon, kuid suurem sadu ilmselt kohale ei jõua.
Lõunatsüklon avab tee soojemale õhumassile, kuid ööpäevaringselt plusskraade see siiski veel ei pruugi tagada.
Tuleb üsna rahulik ja talvisevõitu ilmaga nädal, õhumass peaks aegamisi soojenema.
NB! Kuna Sven on kutsutud peaesinejaks, aga ta ei saa juulis Eestisse tulla, siis muudetakse kokkutuleku aega, milleks on viimaste andmete järgi 6. august. Kõik muu on sama.
Uuendatud info: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.
6. märtsil hakkas ilma määrama Kesk-Euroopast lähenev lõunatsüklon. Kuna rõhuväli oli väikesegradiendiline, siis püsis ilm rahulik ja esialgu pilves, kohati udune. Lõunast saabus selgema taevaga ala, mistõttu ilm selgines ja muutus mitmel pool päikeseliseks. Selge taevaga ala liikus nõrgenedes üle Eesti lõunast põhja, hiljem läks uuesti pilve.
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, päikeselise ilmaga tõusis kohati kuni 3 °C-ni, Võrus isegi ligi 5 °C-ni. Õhtul langes selgetes kohtades miinuspoolele, selgem oli ilm kõige kauem Pandiverel, hiljem tõusis pilvisuse tihenedes taas plusspoolele.
5. märtsil avaldas mõju veel Põhja-Venemaa antitsüklon edelaserv, samas lähenes kagust lõunatsüklon. Nende rõhkkondade koosmõjul oli ilm vaikne ja pilves, kuid peamiselt sademeteta (kohati udulumi, uduvihm või nõrk lörts, eriti Ida-Eestis).
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli pisut soojemgi, aga tegelikku sula endiselt siiski polnud või oli nõrk sula. Ilma soojenemine soosib udu teket, mis ka juba päeval Virumaal tekkis. See udu levib ilmselt öö jooksul mujalegi.
Kesk-Euroopas süvenes lõunatsüklon, mille idaservas kantakse troopilist õhumassi põhja poole. Eesti saab sellest samuti osa, mis tähendab, et õhutemperatuur tõuseb – saabub tõeline sula. Ühes sooja õhumassiga on oodata ka sadu, mis tuleb ilmselt peamiselt vihmana.
Lõunatsüklonid ja kuum õhumass Venemaa antitsükloni servas jääb püsima ka nädala alguses. Kui uus lõunatsüklon läheb otse üle Eesti, võib tulla üsna tugev vihm või lörts.
4. märtsil jäi Eesti Põhja-Venemaa antitsükloni edelaserva, kus valitses poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool kagust), kuid kagust lähenes lõunatsüklon. Sellises olukorras oli ilm enamasti pilves, kuigi päeva jooksul püsis Eesti kohal selgema taevaga riba, mistõttu esines ka selgimisi; sademeid polnud.
Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli soojemgi, aga tegelikku sula siiski polnud.
Lõunatsüklon kannab sooja õhumassi kohale. See võtab siiski kuni 2 päeva aega – senikaua on ilm pilves, sulalähedane ja kuiv või oluliste sademeteta. Alles väga sooja õhumassi kohalejõudmisel võib tulla märkimisväärsem sadu.
Seejärel jääb kuum õhumass Venemaa antitsüklonisse, aga Eestini ilmselt siiski ei ulatu. Ilm muutub siiski soojemaks ja lumi hakkab sulama.
3. märtsil jäi Eesti tsüklonite vahele, kus valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon (vt jooniselt). Selle mõjul läks ilm pilve, aga sademeid polnud. Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C madalamal, kohati, peamiselt rannikualadel, oli soojem.
Praegusega sarnane üsna talvine ilm püsib vähemalt 6. märtsini enne kui päris soe õhumass kohale jõuab. Sademeid pole oodata või minimaalselt, alles ilma soojenedes võib olla sadu märkimisväärsem. Hiljem on õhumass jälle külmem, aga praegusega sarnaselt külm ilm pole eriti tõenäoline, kuid lund võib siis juurde sadada küll.
2. märtsil jõudis lõunatsüklon Venemaale, teine tsüklon lähenes Skandinaaviast. Ometigi jäi tsüklonite vahel püsima selge ilma vöönd, mis jättis mulje kuiva õhumassiga tugevast antitsüklonist (tegelikult jäi Eesti madalrõhuvälja). Nii langes õhutemperatuur hommikuks taas mitmel pool -10 °C-st madalamale, päeval tõuseb 0 °C lähedale.
Tsüklonid nõrgenevad ja rahulik, võib olla esialgu isegi selge ilm püsib. Kaguvooluga peaks siiski madalad pilved taeva katma: ilm muutub sombuseks ja soojemaks. Siiski märkimisväärset õhutemperatuuri tõusu niipea oodata ei ole.
1. märtsil tormas üle Eesti antitsüklon. See hoidis ilm vaikse ja külmana, mitmel pool langes õhutemperatuur hommikuks -10...-15 °C-ni, kohati madalamalegi (Väike-Maarjas -18,1 °C), mõnel pool rannikualadel oli tunduvalt soojem. Paljudes kohtades tekkis udu ja härmatis, mis päeva jooksul kaob. Päeval peaks õhutemperatuur tõusma 0 °C lähedale.
Türreeni merelt läks lõunatsüklon teele ja jõudis Slovakkia kohale, põhjustab oma teel rekordilisi lumesadusid (hoiatused http://www.meteoalarm.eu/auto/0/0/CZ-Czechia.html), liigub sealt edasi kirdesse. Teine, väga aktiivne tsüklon, jõudis Põhjamerele ja liigub tasapisi itta. Mõlema tsükloni mõju suureneb, aga otsest ülekaalu ei pruugi neist kumbki saavutada (algul mõjutab ehk rohkem lõunatsüklon, hiljem aga läänetsüklon, seejärel ühinevad). See avab tee soojemale õhumassile, aga kiiret õhutemperatuuri tõusu pole siiski oodata. Nädala lõpuks võib õhutemperatuur jääda valdavalt üle 0 °C.
Poolmeridionaalne tsirkulatsioon soodustab uute lõunatsüklonite saabumist. Otse üle liikudes toovad pilves ja sajust ilma, on jäite, kiilasjää, allajahtunud sademete võimalus, aga nende idaservades jõuavad kohale järjestikused soojalained (Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv, mis hoidis näiteks 2007. a märtsis ilma pikka aega palavana).
29. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Selle mõjul arenes öösel mitmel pool udu, mis asendus päeva jooksul pilves ilmaga. Päeva jooksul ilm selgines ja muutus kõikjal päikeseliseks, ainult Tartus jagus pilvi loojanguni.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...-5 °C, selgemates kohtades langes -6...-9 °C-ni, päeval tõusis 0 °C lähedale, saarte rannikualadel kuni +3 °C. Õhtul läks märksa külmemaks, ja mitmel pool tekkis udu; hommikul võib olla -10...-15 °C.
Antitsüklon liigub kiiresti Venemaale, aga selge ilm peaks püsima (öösel on udune). Seejärel hakkab ilma määrama lõunatsüklon, kuid suurem sadu ilmselt kohale ei jõua.
Lõunatsüklon avab tee soojemale õhumassile, kuid ööpäevaringselt plusskraade see siiski veel ei pruugi tagada.
Laagris oli kogu päeva säravalt päikeseline ilm, õhutemperatuur langes ilma selginemisel -1 °C-ni.
Tuleb üsna rahulik ja talvisevõitu ilmaga nädal, õhumass peaks aegamisi soojenema.
Nädala alguses on ülekaalus antitsüklon, mis hoiab ilma vaikse ja tõenäoliselt ka selge. Õhutemperatuur võib kohati langeda -10 °C-ni, päeviti peaks olema 0 °C lähedal. Edaspidi suureneb tsüklonite mõju, mis võivad tuua tuule tugevnemise ja pisut sademeid (esialgu peamiselt lumena).
Nädala lõpuks võib püsima jääda poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mis võib kohale tuua kevadiselt sooja õhumassi, kuid õhutemperatuur oleneb pilvisusest.
Kalmer Saar. 28.02.2016.a. väikese väina tamm kell 17:50.
31 kommentaari:
Tuleb Eesti rahvusvärvidega nädalaalgus. Viimati oli samalaadset meeleolu, mida sisendas ere päikesepaiste lumeväljade kohal selgest taevast, võimalik kogeda 2013. aasta märtsis, aprilli algul.
sakus oli öösel selge taevaga udu, nüüd lauspilves.
Jah, udu oli mitmel pool, nüüd nendes kohtades pilves. Laagris on pilvitu ilm (udu polnud).
Haruldane kuupäev tõi haruldase ilma jah, nii selge nagu tänane hilislõuna oli, oli vist juba jaanuari alguses või isegi läinud aasta 29. detsembril.
Eks näis, mida 2020. aasta 29. veebruar toob, laupäev.
Veebruari Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,7 °C, mis on 5,2 °C normist kõrgem. Ehk siis kevadkuu temperatuuri järgi nagu detsember oli sügiskuu. Talv kokkuvõttes jäi erakordselt soojaks - keskmine kõigest -1,2 kraadi.
----------------------------------------
Lõuna-Eestis hetkel -7 kraadi külma, kuid päikese käes räästad voolavad.
Jah, üks talve karmuse indikaator on mere jäätumise ulatus. Mõnikord võivad külma ilma episoodid jätta mulje, et talv ei olnudki väga pehme, aga kui meri jääb jäätumata, siis on see sooja talve tunnuseks (meri on praktiliselt jäävaba http://www.ilmateenistus.ee/meri/jaakaart/, samal ajal 2013 http://www.upload.ee/image/5609537/jaakaart1.3.2013.png).
Loodetavasti tuleb märts selline nagu ilmateenistus prognoosib.
Palav ja äikeseline märts oleks küll tore.
Eile ja täna õhtul sain oma 2013. aasta märtsi õhtuse meeleolu üsna täpselt kätte, kuna ilm oli loojangu ajal kargevõitu, selge ning sügava lumega. Tänane loojang oli küll märtsi esimene, aga vaadates edaspidiseid ennustusi, siis viimane omataoline 2013. aasta märtsi sugustega.
@ 1. märts 2016 16:16
Ja see kuumus lõppes äikesega, või tavalise laussajuga?
2010. a oli 27. märtsil kuumus, mis lõppes äikesega, kindlasti on veel olnud, aga korraga ei meenu.
2010. a 27. märtsil sain isiklikult seda äikest kogeda. Läksin linna peale ootuses, et kuulen kasvõi ühe müristamise radari järgi lõuna suunalt lähenevast tumedast rünksajupilvest, kuid ei kuulnud, mistõttu otsustasin kiiresti koju minna enne saju saabumist. Tänavad olid aga lumesulaveest üle ujutatud, ning seetõttu jäin toppama, kuni pilv kohale jõudis. Algas paduvihm ja mõni hetk hiljem käis ränk raksatus. See on vist siiani kõige lähim välk, mida õues olles olen kogenud.
Jah, sellest on palju juttu olnud. Tollal sai siit http://meteo.physic.ut.ee/ ööpäeva salvestust salvestada, aga ei leidnud seda faili, kus 27. märtsi äike oli peal. Satelliidipilt on olemas http://www.upload.ee/image/5612344/sat27.3.2010jarg8.png
Suvel tähendaks praegune sün. olukord leitsakut ning läänemerel ka äikeseid, jms huvitavat?
Jah, Kairo kirjutab sellest lõputööd.
Hirlam näitab esmaspäevaks isegi saartele üle 5 kraadist soojust, Pärnusse isegi +7,4.
Vaata parem, mis GFS 15. märtsiks ja sealt edasi prognoosib.
Märts ongi selline heitlik kuu viimastel aastatel, november vol 2. Ühel päeval +10 järgmisel -10. Aprill on samuti üpris igav, aga siis rohkem päikest.
Mis ma sest GFSist ikka sealt edasi vaatan, kui need ennustused nii ebapüsivad on?
Praegu oleme küll troopilise õhumassi ootel, aga üle +5-6 kraadi vast sooja pilves ilmaga väga loota pole - soe õhumass lumikatte kohal, eriti kui see on niiske, tähendab tavaliselt sombust ilma.
Vaadates edasisi sademeteprognoose, siis üldistatult paistab, et Lääne-Eestis saabub/on saabunud taas märg põud, samas idas võib uputama hakata.
Eesti on ikka tõeline sünoptiline piiripunkt!!
Kahjuks klimatoloogid seda ei kommenteeri.
GFS prognoosib 15. märtsiks Lõuna-Norra, Rootsi ja Taani koguni kuni 14 kraadist isotermi. Ka meile peaks sel ajal tõeline kevadilm jõudma.
Novot, milline ebastabiilsus. Eile just näitas sellest kuupäevast karget pakast.
@ 6. märts 2016 12:18
Ega keegi ju peabki esimene olema, nagu on ütlus.
------------------------
See selge ala aheneb - lõunapiir liigub märksa kiiremini kui põhja-, ehk et Põhja-Eestis jääb ilm ilmselt pilve. Sinna see virmaliste võimalus jälle kaob..
Seda ei juhtu just sageli, kui Ilmateenistus erandina eelkõige Ida-Eestisse vihma prognoosib, samal ajal kui mujale ennustatakse lund-lörtsi, mida võib praegu 4-ööpäeva prognoosis näha.
@ 6. märts 2016 15:45
Õnneks eksisin, kuid mitte väga. Siin Tallinnas Nõmmel küll loojangu ümbruses selgines, kuid mitte nii, et horisondini selge. Nüüd läheneb lõunast kiiresti juba uus lausmadalpilvisus.
Loojangutaevas meenutas kangesti leitsakulise suveõhtu taevast - piimjas sinakashall sinitaevas, mitte roosakas/oranžikas, nagu 29.02 ja 01.03 olid..
Ilmahuviline saab ju kohe aru õhumassist.
Sooh, Nõmmel ongi ilm täitsa pilved nüüd.
pilves*
Jah, kuum õhumass ja inversioon andsid endast märku.
Kas see ebatavalisus sademefaasi osas ka tegelikuks saab, eks ole näha, samas see pole vastuolus eriti millegagi, sest eks kevadel on ikka lõunas ja idas soojem kui läänes või põhjas. Antud juhul toovad lõunatsüklonid oma idaservas väga sooja õhumass põhja, lõunatsüklon on prognoosi järgi täpselt Eesti kohal.
aga kuidas sademetehulgaga eestis olla võiks?
Sademehulk võib olla päris suur (>10 mm/d).
Postita kommentaar