esmaspäev, 7. märts 2016

10. nädala ilm (7.–13.03.2016)

Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõtet on veidi edasi tehtud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
Meteoroloogiapäev: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/oled-oodatud-meteoroloogiapaevale
Testi oma ilmateadmisi! http://ilm.ee/?inf=25 (NB! Sisse saab logida ka FB kontoga!).

13. märtsil jätkus antitsükloni mõjul rahulik ja sademeteta ilm. Alates Loode-Eestist tekkis udu, mis levis pea kõikjale ja tekkis härmatis, ainult saartel ja Kagu-Eestis jäi uduvabaks. Päeval selgines peamiselt Ida-Eestis, mujal oli pilvine või päris pilves, Loode-Eestis udune.
Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, jäädes kohati kõrgustikel ja udustes paikades miinuspoolele, päikeselistes kohtades kuni 4 °C.
Antitsüklon määrab ilma ka järgmistel päevadel, kuid see liigub üha kaugemale läände. Seetõttu hakkavad mõju avaldama ka sukeldujad. Üks sellehõnguline madalrõhulohk võib juba homseks kerge saju tuua (peamiselt lumi, kui midagi peaks sadama).
Edaspidi jõuab kohale soojem õhumass, mis võib tuua kevadhõngulise, kuid öösiti on ilmselt mitmel pool endiselt alla 0 °C, alles talvise ilma eel võib jääda ööpäevaringselt plusspoolele.

Martin Kivi. Udune hilisõhtu Kiilis 12.03.2016 22:59:

12. märtsil jätkus rahulik ja sademeteta ilm. Hommikuks läks ilm mitmel pool pilve, kuid päeva jooksul selgines taas, kohati tekkis rünkpilvi.
Õhutemperatuur tõusis päikeselise ilmaga üle 0 °C, kuid õhtul langes sellest taas madalamale.
Antitsüklon jätkab liikumist läände. Seetõttu võib tuul tugevneda, on prognoositud ka kergeid sademeid. Õhumass soosib öiseid miinuskraade, mistõttu lumi eriti ei sula (lumele tekib sulamist takistav jääkoorik; lume struktuur muutub firnitaoliseks).
Kui antitsüklon jõuab Suurbritannia kohale, siis muutub ilm Läänemere ääres päris talviseks: meridionaalse tsirkulatsiooniga tuuakse põhjast kohale külm õhumass, aga sukeldujad toovad lund.

Varsti võivad talvised ilmad tagasi tulla: selleks peab antitsüklon liikuma Suurbritannia kohale (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Tihe lumesadu Jõgeva linnas 8.03.2016. Kairo Kiitsaku foto

11. märtsil püsis Eesti kohal antitsüklon. Selle mõjul oli ilm esialgu pilves, kohati udune või uduvinene, kuid päeva jooksul alates Virumaast ilm selgines. Tuul oli valdavalt idast ja kirdest ning enamasti nõrk.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt alla 0 °C, kuid päikeselise ilmaga tõusis kohati +5 °C-ni (Narvas). Õhtul langes kõikjal taas miinuspoolele.
Antitsüklon liigub läände, jõudes Põhjamere kohale. Selle idaserv jääb määrama Eesti ilma. Pilvisus on muutlik, aga olulist sadu ei tule. Tuul on valdavalt nõrk. Jaheda õhumassi tõttu ilmselt öised miinuskraadid jäävad püsima.

Antitsüklon püsis Eesti kohal, aga ilma mõjutas ka soe front, mis andis piisavalt niiskust pilvede tekkeks (DWD).

10. märtsil tekkis Eesti kohal antitsüklon, mis liikus Soome lahe kohale. Seetõttu asendus öine udune ilm päeval pilves, sest püsis üsna märgatav inversioon (http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=03&FROM=1000&TO=1000&STNM=26038) ning nõrk ja muutlik tuul asendus ida- ja kirdetuulega, mis kandis idast soojust ja niiskust juurde (inversioon, lauspilvisus). Udu jäi õhtuni püsima kohati saartel. Ilm oli sademeteta.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt -1...-7 °C, kuid tõusis vastu hommikut külmemates kohtades -3  °C lähedale, mujal püsis. Päeval oli 0 °C lähedal, kus selgines mõneks ajaks, seal tõusis +4 °C-ni. Õhtul langes kõikjal miinuspoolele.
Antitsüklon liigub läände, aga jääb ilma siiski veel mitmeks päevaks määrama. Seetõttu peaks rahulik ja sajuta ilm püsima, kuid on suure tõenäosusega pilves. Järgmise nädala alguseks võib Eesti kohale jõuda väga soe õhumass. Kuna sellega kaasneb tuule tugevnemine, võib pilvekiht kaduda ja sel juhul on päikeselise ilmaga kevadiselt soe.

Pilves ilm Ahtmes.

9. märtsil tugevnes antitsüklon, mis muutis ilma kuivemaks, kuid esialgu enamasti pilves ilm püsis. Selginema hakkas alates Lääne- ja Põhja-Eestist, kus kohati oli päeva teine pool üsna päikeseline. Õhtul läks selgeks juba mitmel pool. Tuul püsis valdavalt nõrk.
Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni, kuid langes pärast päikeseloojangut mitmel pool miinuspoolele; tekkis udu.
Antitsüklon tugevneb Eesti kohal ja jääb paigale mitmeks päevaks. See toob kaasa rahuliku ja sademeteta ilma; võib olla selge – sel juhul võib öösiti tulla kuni –7 °C, sest õhumass ei ole kuigi soe, kuid päeviti tõuseb temperatuur siiski üle 0 °C.
Kui kauaks see jääb püsima ja mis muutused pärast antitsüklonit võivad tulla, on lahtine. Üsna tõenäoline on talvine pööre järgmisel nädalal.

Katri Kotkas. Nädalateemasse ei sobi, küll aga tänase õhtu teemasse wink-emotikon Loojangutaevas Pärnumaal. 07.03.16

8. märtsil määras ilma meridionaalne frontaaltsoon ja sellel tekkinud lõunatsüklon, mis liikus otse üle Eesti lõunast põhja. Selline sünoptiline olukord põhjustab tüüpiliselt ekstreemseid ilmaolusid, nagu suur udu, tugev sadu jne, nii juhtus sellelgi korral.
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis jäi mõnel pool püsima ka päeva teisel poolel (kõige rohkem Lääne-Eestis). Hommikul tihenes pilvisus ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama, sadu oli tugev. Sooja frondi ees sadas peamiselt lund ja lörtsi, järel aga vihma. Kohati jäi sajuga samaaegselt püsima udu või oli pilvede alumine piir väga madalal. Sadu levis loode poole, jõudes alles õhtuks Harjumaale ja saarteni. Sooja frondi järel tekkis advektsiooniudu (nt Tartumaal).
Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kuid sooja frondi järel ehk peamiselt Kagu-Eestis, tõusis üle 4 °C.
Andmed sademete kohta: * Alatskivil Tartumaal sadas 8.märtsil 20 mm ,peamiselt vihmana.
* Tartus 13,2 mm sadanud
* Marul 11 mm sadanud ,vaikselt lörtsi sajab praegugi õhk +2 maapinnale on 2 cm kiht värsket kraami pidama jäänud,päevane sadu sulas sisuliselt kohe ära,tuulevaikus,lauspilves.
Kogu Eesti haaranud udu kuulus advektiiv-radiatsioonilise udu liiki. Sageli advektiivne ja radiatsiooniline (jahtumis-)udu kombineeruvad, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Udu tihenemist soosib vaikne ja udukihi kohal pilvedeta (selge) ilm. Sooja ja niiske õhumassi sisseränne selge ja vaikse, st jahtumist soodustava ilma saatel on ilmselt põhjus, miks üldudu tekib mõnikord ka kevade lõpus ja suve hakul, kui ööd on kõige lühemad. Juba suhteliselt vähese öise jahtumise tõttu saab veeauru kondenseerumise tõttu udu tekkida. Selline olukord viitab suurele äikese tekkimise võimalusele ja seda eeskätt sisemaal (praegusel ajal vastab sellele sobiv sünoptiline olukord).

Meridionaalne frontaaltsoon, mis pakub ekstreemset ilma (udu, tugevad sademed). Sellel arenes lõunatsüklon, mis tõi Eestisse tugeva saju (DWD).


Advektiiv-radiatsiooniline udu Laagris.


Lõunatsüklon tõi kaasa kohati lausa raevuka saju. Selline tohutu lumesadu, mille tagajärjel murdus isegi puid, nähti Simunas. Janek Pärna foto.


Lumesadu muutus omaette sündmuseks ka Viljandis. Seal mõõdeti (joonlauaga) suurimate räitsakate läbimõõduks kella 16-17 vahel vähemalt 7-8 cm, mis võib olla Eesti rekord. 
Lugu sellest erakordsest sajust avaldati Sakalas (http://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid). 
8. märtsi ilm Viljandis läbi pilvevolli kaamera: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/. 
Foto: Aivar Aotäht (Sakala).

7. märtsil tõi Rootsi jõudnud lõunatsüklon kaasa vihmasaju ja sooja õhumassi. Öösel algas sadu kohati jäätuva ja jäävihmana, mis on lõunatsüklonitele iseloomulik. Päeval eemaldus suurem sadu kirdesse, kuid mitmel pool arenes advektsiooniudu; saartel läks juba päeval selgemaks, hiljem ka mandril, ent õhtul haaras udu pea kogu Eesti. Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni.
Eesti ilma hakkab mõjutama Aadria mere lõunatsüklon (selle mõjul märatseb Albaanias ja Kreekas tugev äike, vt täpsemalt http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2016030715_201603070937_-_mesoscalediscussion.xml), täpsemalt sellest lähtuv aktiivne frontaaltsoon. See jõudis juba õhtul kohas: alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama.
Frondil areneb pisike lõunatsüklon, mis tuleb suure tõenäosusega otse Eesti kohale. Musta mere äärest pääseb kuum õhumass ilmselt Ida-Eestini, kus sooja võib sel juhul olla 5...9 °C. Esialgu on suurem sadu Ida-Eestis, hiljem rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis (>10 mm/d), mis on jahedamas õhumassis – seal võib lisaks vihmale ka lörtsi ja lund tulla, eriti õhtul ja järgneval ööl (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Edaspidi tugevneb antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja vaikseks, võib olla ka selgeks. See võib tuua külmad ööd, aga üsna soojad päevad.
Udu levik keskpäeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

7.03. märtsi Rapla keskpäevane ilm. Katri Lumi foto

Tuleb nullilähedase õhutemperatuuriga ja muutliku ilmaga nädal, mõned päevad võivad olla lõunatsüklonite mõjul väga sajused.
Nädala esimesel poolel määrab ilma meridionaalne frontaaltsoon, millest itta jääb Venemaa kuum antitsüklon, aga läände talvisemat ilma pakkuv õhumass. Sellel frontaaltsoonil tekivad lained ja lõunatsüklonid, mis liiguvad üle Baltikumi, tuues sajuse ilma (vihmast lumeni).
Nädala teisel poolel suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub kuivemaks ja võib olla ka selgemaks.
Õhutemperatuur on nädala vältel 0 °C lähedal, olles selgematel öödel miinuspoolel, kuid päeviti plusspoolel.

8. märtsiks prognoositakse lõunatsükloni üleminekul suurt sadu (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html).

51 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jüri,millal see sitt (loe:lumi) ära sulab?

Jüri ütles ...

Ilmselt kestab praegune kevadtalvine aeg veel 1-2 nädalat. Eks lund sajab mõnel päeval juurde, mõnel ööl on alla 0 °C jne - see kõik pidurdab lõplikku sulamist. Kui ööpäevaringselt valitseks pilvealune plusskraadidega ilm, siis see sulataks lume kõige kiiremini.

Anonüümne ütles ...

Kust Jüri sinu elukoha lume sulamise aega teadma peaks :).. Saartel on juba ammu maapind enamuses paljas.

Mulle isiklikult pole midagi lume vastu, et lausa ropsima ajaks. Pigem las olla maas, siis on; kui pole, ega taga nuta.

Homme peaks Lääne-Eestis tulema umbes 10 cm märga lund juurde. Idas 09.03 öösel mitu plusskraadi.
Tsükloni ajastus on jälle nii vale kui olla saab. Päeval tuleks sama sün.olukorraga vist isegi üle +10 kraadi.

Jüri ütles ...

Jah, sadu on ilmselt tugev. Eesti maismaast üle 90% on lumega kaetud - jutt ongi siis sellest >90% Eestist (elukoht ei puutu üldse asjasse); mõnes kohas on endiselt lund 30 cm ja rohkemgi.
Suure tihedusega lumi (erinevalt jaanuari lõpust) ei sula eriti kiiresti. Soe pilves ilm aitab siiski sulamisele muidugi kaasa.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis on püsiva lumikattega hiljemalt neljapäevaks (kui kevadiselt ilusaks läheb) täiesti kindlalt lõpp selleks talveks. Täna on juba väga palju sulanud.

Jüri ütles ...

Lumikatte kaardil on ka Võrus vaid 4 cm lund märgitud.

Anonüümne ütles ...

sakus oli ülisume loojang. hallil taustal oli lihtsalt punane päike! nagu mingi 35-kraadine leitsak oleks õhtusse veerenud..

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis sama, meenutas tõepoolest troopilist õhtut.

Anonüümne ütles ...

Sat24 järgi kaldub tsüklon/selle sadu ennustatust umbes 100 km ida poole. Vaatasin kas mudelid ka uuenenud; olid; ning neiski ittaarvutamine nähtav :/.

Jüri ütles ...

Jah, troopiline õhumass Eesti kohal. Nüüd taas mitmel pool udu.

Anonüümne ütles ...

sakus selline udu, mida pole aastaid näinud..
ma ei taha kadeduse mõttes mõeldagi, milline ilm meil eilsest ülehomseni suvekuude puhul oleks..ilmselt ekstreemne.

Jüri ütles ...

Jah, praegugi on ilm ekstreemne (mitte ainult udu, vaid ka õhumassi omaduste jms pärast).

Anonüümne ütles ...

Noh, ennustused on ongi lõpuks jäänud sellisteks, mida varasemad kogemused julgesid juba üle-eile karta - suur sadu jääb ka seekord vaid Ida-Eestisse. Saju jõudmine isegi Tallinnasse (rääkimata siis läänepoolsematest kohtadest) on küsitav.

Suve puhul oleks Ida-Eestis ilmselt juba vist 4. raevukas äikesepuhang sel aastal.
Kuna loodus kipub tühjad kohad täitma, ehk võrdsuse printsiipi rakendama, siis on lootust, et suvel liiguvad lõunatsüklonid üle Lääne-Eesti ühes äikesehuviliste maiuspaladega :).

Jüri ütles ...

See sadu jõuab ikka kõikjale ja on paljudes kohtades tugev. Öine sadu piirdus peamiselt Ida-Eestiga.

Anonüümne ütles ...

Isegi saartele? Tahaks küll väga sajust ilma. Loodame, et sajuala just Tallinna piires nõrgenema või koguni hajuma ei hakka.

Suur huvi sademete vastu tekis läinud aasta oktoobris.

Anonüümne ütles ...

Põltsamaal juba viimased tund aega äärmiselt tugev sadu. Helbed kohati 2-4cm läbimõõduga.

Jüri ütles ...

Jah, praegu on sadu ka Pärnus: http://romantic.spa.ee/hd.html. Sadu peaks krobelise pinna all olema: http://en.sat24.com/en/bc/visual. Venemaal kuumas ja niiskes õhumassis on näha äikeste arengut.

Anonüümne ütles ...

@ 8. märts 2016 13:00
Kuna sadu liigub kergelt põhjakirdesse kui et põhja, siis ei jõua see kaugeltki mitte kõikjale. Läänesaared (ja ka mandri lääne- ja loodenurk) jäävad sajuta.

Aga idakatele soovin mõnusat uputust niigi ülearuse lume taustal, meie siin oleme juba kevadelainel.

Anonüümne ütles ...

On kellelgi andmeid kust saaks näha Pihkva ja Leningradi oblastite õhutemperatuure? Tundub, et seal on tublisti üle 10 kraadi.

Anonüümne ütles ...

v.-maarjas vaatlusandmetest ja radarilt näha, et lund padutab muudkui juurde ja kraadid nullis. kairo kiitsakul tuleb kevadet veel kõvasti oodata.

Anonüümne ütles ...

@ 8. märts 2016 12:50
See ongi põhjus, miks sademetehuvilisena eelistan läänetsükloneid. Need toovad sadusid kõikjale, mitte vaid nn "eelistatud alale" nagu lõunatsüklonite puhul.

Tänu läänetsüklonitele üldse mandril lumi maas ongi viimastel nädalatel olnud; lõunatsüklonite puhul olnuks lumekatte osas ilmselt 2-Eesti talv.
-----------------------------------
Kui piisavalt aega leian, siis teen ülevaate, kui palju Eestis alates aasta algusest piirkonniti sadanud on. Etteruttavalt võite juba isegi niipalju aimu saada, et idas enim; saarte ja ida vahel julgen pakkuda poole võrra või enamgi erinevuseks.

Eks kui valmis, siis annan teada :).

Anonüümne ütles ...

Tuuleandmetest võib järeldada, et tsükloni kese liigub Võrumaalt mööda Peipsi rannikut kergelt põhjakirdesse ja sealt üle Virumaade merele Kagu-Soome suunas.

Anonüümne ütles ...

räitsakad 7..8 cm..
novot, millest kõigest huvitavast võib ilma jääda, kui sadu kohale ei jõua või möödub riivamisi :(.
ise pole sellist hiidsadu siin sakus kogenudki.. aga samas puude murdumist küll ei taha - 10.01.2014 siiski saku lähedal õnnestus kuulda puude raksumisi. oma hoovis õnneks jäid puud terveks.

sakus täna õhtul sadanud, aga sadu on nõrk-mõõdukas.

Jüri ütles ...

Laagrisse jõudis ka üsna märkimisväärne sadu kohale, aga see on koos uduga.

Kui lõunatsükloneid on palju, siis peaks ida pool rohkem sademeid olema.

Anonüümne ütles ...

@ 8. märts 2016 22:39

Kas siin on samuti orograafia mäbgus, et idas rohkem sadanud on, nagu näiteks jaanuaris enim Vanakülas?

Jüri ütles ...

See, kuhu enim sadusid jagub, oleneb sellest, mis suunast see tuleb. Edelast ja läänest tuleva saju korral saabki ilmselt Lääne-Eesti, kagust tuleva saju korral Ida-Eesti jne. Seda määrab kindlasti pinnamood - kui sadu tuleb edelast või läänest, siis ilmselt saarte idaosas ja Sakala kõrgustikul sajab rohkem, kui kagust, siis vastavate kõrgustike lõuna- ja idanõlvadel jne. Hoogsadudega võib olla pinnamoe mõju märgatavam kui laussajuga. Aga loeb ka sadu põhjustava sünoptilise olukorra suurus ja intensiivsus - väikese, aga intensiivse olukorra puhul on suunal suurem tähtsus kui suure pindalalise olukorraga.

Anonüümne ütles ...

Norrakad ennustavad Tallinnasse homseks terveks ööpäevaks udu.

Jüri ütles ...

Jah, see udu tekkis juba õhtul ja ei ole välistatud, et jääb püsima ka päeval. Ilmselt oleks soodsam sel juhul tuul merelt, mis kannab niisket ja jahedat õhku maismaa kohale.

Anonüümne ütles ...

Ilmad on hilissügisele üüpilised - K-keskmes ilm lauspilves. Tallinnas Nõmmel pole isegi mitte horisondil kusagil sinitaevast näha. Heledamad alad ainult siin-seal.

Täitsa nagu november.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse talve kokkuvõte- -30 kraadi, kõige paksem lumikate Korelas, 57cm. Pole paha.

Anonüümne ütles ...

sademeid pole halvimal juhul sel kuul enam mõtet üldse loota. sel juhul tuleb märts läänerannikul ja -saartel oktoobrist kuivem, mis aga tähendab ohtu põhjaveetasemele, kuna seal pole lund, mis varusid säilitab/täiendab

Anonüümne ütles ...

@ 10. märts 2016 18:03
kas see korela näit mitte kvaliteedihälve pole?

Anonüümne ütles ...

11. märts 2016 13:58 Ju siis polnud

Anonüümne ütles ...

@ 11. märts 2016 15:47
siis on küll veider, sest kagus ja üldse kaugel sisemaal pole ju jaanuaris üldse nii palju sadanudki, mis võimaldanuks ca 60 cm sügavusel lumikattel moodustuda. suured sajud jäid jaanuaris hoopis ranniku- ja -lähedastele aladele, kuid sealgi jäi 60-st cm-st omajagu puudu.

peab vist ilmateenistusega kontakteeruma.

Anonüümne ütles ...

Laupäeva õhtust alates on lootust iga klassi pilvi näha, mis lisab pilvevaatlustele, loojangutele, jne vürtsi juurde; sh ka lootust halosid näha.

Jüri ütles ...

See võib olla kaheldav väärtus - võtke palun Ilmateenistusega ühendust. Pilved võivad jah hakata ootamatusi pakkuma.

Anonüümne ütles ...

Põhja- Kesk- ja Kirde-Eesti vist küll enne aprilli musta maad ei näe, kuna selliste ilmadega sulab paks lumi ikka eriti aeglaselt, pealegi näitavad mudelid järgmise nädala lõpuks suurt külmalainet. Siin Kagu-Eestis on maa valge ainult laiguti, kuna palja maaga alad sulatavad lund servadest nagu kulutuli, mistõttu järgmine nädala alguses saab sellega siinkandis ühelepoole, kui vähegi päikest jagub. Aga paistab, et erinevalt viimastest aastatest pole tänavu rohelist loodust enne maid mõtet oodata.

Anonüümne ütles ...

Eelmisele:

Jah, olen sinuga täiesti nõus. Tallinnas Nõmmel oli (tuule)varjus ligi +3 kraadi, kuid, lumi vaatamata sellele ja kestvale päikesele kahanenud vaid ehk sentimeetri jagu; metsatuka tagustest ehk paar mm.

Miks? Seepärast, et lumi on juba korralikuks firniks muutunud - hommikul sai üle 3 aasta taas mööda lund vabalt jalutada - läbi lasi vajuda vaid see äsjane juurdesadanud kiht (8. märtsi oma). Isegi termopärastlõunal lumi enamuses kandis.

Lume struktuuri lähemalt vaadateski oli näha, et pmst oota nagu kokkukleepunud rahe sulamist..

Anonüümne ütles ...

sakus hakkab ilm päris udust ilmet võtma.

Anonüümne ütles ...

@ 12. märts 2016 14:53
millest selline arvamus su kommentaari viimases lauses? kõike võib ju juhtuda - vb saame aprillis vastukaaluks eelmisele aastale vb isegi +23..+25 kraadi, vms. siin sakus ilmselt jah mitte, kuid kaugel kagus on teil küll see üsna võimalik ju :).

Anonüümne ütles ...

@ 12. märts 2016 22:38

Kõik on võimalik, kuid loodus vajab arenguks ju aega ka, ning kui märtsi lõpus veel pakane tuleb, siis on see küll vähetõenäoline.

Margus Arge ütles ...

Ei ole midagi nii vähetõenäoline. Paljud on eelarvamustes kinni.Kui oli köva talv ja jäälõhkuja Pärnu lahes enam kui meetrisse jäässe kinni jäi arvati ka, et sel kevadel sulab meri jaanipäevani ning ega saartel sooja tulegi
Tutkit!! Varakult tuli nii intensiivne soojalaine, et mahedas tuules ja päikeses oli meri äkki nädalaga jäävaba. Polnud isegi neid kevadele tavapäraseid udukülmi mereääre ilmu. Põhjuseks udu loomiseks liialt tugev tuul. Meri sai naksti vabaks ja ka edasine kevad oli mõnusalt soe. Meie eelarvamustele näidatakse aeg-ajalt kpht kätte. Paistab aga, et neist ei yehta miskeid järelduso.

Anonüümne ütles ...

eilne uduvine tähendaski seda mida oligi arvata - päev tuleb taas pilves ja sombune (vähemalt sakus).

Anonüümne ütles ...

@ 12. märts 2016 14:53
Ega vist mitte jah. Kui see külmalaine reaalsuseks saab, siis võib põhjarannik taas nobedalt lund juurde saada, kuna -10..-15 isoterm on juba piisavalt külm vajaliku temp.gradiendi jaoks mereefekti puhul.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin just kl 12-seid vaatlusandmeid - Võrus +3 kraadi, Otepääl -3 kraadi.
Pmst, väike autosõit kevadest talvesse ja vastupidi.

Anonüümne ütles ...

sakus uduvihm juba mõnda aega.

Jüri ütles ...

Jah, see on advektsiooniudust, sest soe front tulekul. Ilmselt tuleb öösel või hommikul sadu ka kõrgetest pilvedest: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

Anonüümne ütles ...

Võrreldes eilsega on Nõmmel lumi rohkem sulanud kui eile. Sest tuul oli/on täna märksa tugevam kui eile.
Siingi uduvihma, kohati olid puud/rohttaimed isegi jäitesed.

Jüri ütles ...

Jah, Laagris tekkis öösel härmatis, kuid hommikul tekkis jäide - see kaitses lund sulamise eest, sest lumele tekkis jääkiht.

Anonüümne ütles ...

Paraku see lumi siiski ilmselt uue külmalaineni vastu ei pea, sest lähiajal tulevad suured sulad ning ilm on jälle edaspidi põuane - lumi muudkui sulab, aga sademeid kompensatsioonina lihtsalt pole.

Sukeldujad on küll lootus sadudeks, aga Arktika õhk on liiga kuiv selleks. Halvimal juhul me enam märtsis (korralikke) sademeid ei näegi, oodates viimaseid nagu kuuvarjutust :(.

Mina isiklikult ootan tallinlasena pikisilmi läänetsükloneid; oleksin/elaksin Ida-Eestis, siis ka lõunatsükloneid.

Jüri ütles ...

Üks sukelduja on juba kohal: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ ja radaril ka sajualad olemas - saab lund või lörtsi.