pühapäev, 7. veebruar 2016

6. nädala ilm (8.–14.02.2016)

Kommentaariumi link
Mustamäe temperatuuriserverile ei saa üldlingiga (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm) enam ligi, kuid hetketemperatuuri saab vaadata siit http://193.40.240.131/ ja toimib ka nupp 24h graph (vahel peab korduvalt vajutama, et graafik avaneks, st annab alguses valge lehe).

14. veebruaril
määrab ilma lõunatsüklon oma lõunalohkudega – need liiguvad Venemaa kuuma ja tugeva antitsükloni lääneservas lõunast põhja.
Öösel Baltikumi kohal arenenud lõunalohk tõi mitmele poole lumesaju ja sadu jätkub päeval, kohati tugevalt (oluliselt rohkem sajab Ida-Eestis, kus hommikuks tekkis arvestatav lumekiht). Õhutemperatuur püsib valdavalt 0...1 °C piires.
Lõunatsüklonite mõju jätkub veel paar päeva, siis võtab üle antitsüklon. See toob kuivema ja pisut külmema ilma.

Tartus oli hommikuks üsna paks lumi maas ja sadas juurde. Kõige ohtramatest lumekogustest teatati kagunurgas.

13. veebruaril
määras ilma Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv ja Läänemerel olev madalrõhuvöönd frontaaltsooniga. Lõunavoolus liikus üle maa sajuvöönd, millest tuli igas faasis sademeid, kuid sooja ilma tõttu (õhutemperatuur on valdavalt 1...3 °C piires) sadas esialgu enamasti vihma ja lörtsi, hiljem ka lund. Kohati oli sadu tugev.
Lõunatsüklonite mõjul jätkuvad sajud järgmistel päevadel. Kuivemaks võib ilm minna alles järgmisel nädalal, kui kohale jõuab külmem õhumass ja Eesti kohale tuleb antitsüklon. Karge ja suhteliselt talvine ilm võib püsida mõned päevad ehk kuni nädala lõpuni.

Tugev lumehoog Laagris. Neid oli päeva jooksul mitmeid (12. veebruaril).

12. veebruaril muutus sadu lumeks ja lörtsiks, tugev oli sadu peamiselt Lääne-Eestis, kus kohati tekkis ligi 10 cm paksune lumekiht. Päeval jätkusid põhja eemalduva lõunatsükloni servas lumehood. Õhutemperatuur jäi enamasti 0...1 °C vahele.
Lõunatsüklonite mõju jätkub, mistõttu saju võimalus püsib suur. Hiljem tugevneb ilmselt Assoori maksimumist arenenud antitsüklon. Kuna see on üsna soe, siis väga külma ilma ei ole oodata, aga vähemalt kohati on üsna talvine.
Väga tõenäoliselt kehtib see arvutus veebruari kohta http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja pärast sooja talve on üsna tõenäoline, et ka kevad on varane ja vähemalt algus soe.
Aastaaja küsimus. See talv sarnaneb näiteks 2014. aasta talvega, kui selgelt talvine ilm kestis kuu aega (jaanuaris), aga pärast seda algas sagedaste sulailmadega ebamääraste ilmadega periood. See vastab hilis-/kevadtalvele või varakevadele, mida iseloomustab püsiva lumikatte lõplik lagunemine.
Akadeemilised pead ülikoolis lükkasid aga kevadtalve-oletuse kindlalt tagasi. Elame-näeme, kas vahepealne suur talvine sula vaid meenutas kevadet või oligi kevade avaakordiks. Ehkki nüüd läheb ilm taas talvisemaks, ei paista pikka külmaperioodi siiski tulevat.

Öine lumesadu Laagris.

11. veebruaril määras ilma Poolast põhja liikuv lõunatsüklon, mis muutis ilma pilves ja sajuseks, kuid väga soojaks. Siiski enam 6-kraadist kuumust ei olnud (juulis vastaks sellele ligi 20 kraadi võrra kõrgem temperatuur), vaid juba veidi jahtunud õhumassis jäi õhutemperatuur päeval enamasti 2...4 °C piiresse, kuid õhtul alates Lõuna-Eestis langes.
Aeg-ajalt sadas vihma või uduvihma, õhtul alates lõuna poolt ka lörtsi.
Lõunatsüklon okludeerub Läänemere kohal ja õhumass selle piires jahtub. Seetõttu asendub vihm lume ja lörtsiga. Samal ajal on Lõuna-Euroopas aktiviseerumas uued lõunatsüklonid, kuid need ei pruugi kuigi kiiresti põhja poole liikuda – sel juhul jääb talvine ilm mõneks ajaks püsima.

10.-11. veebruaril mõjutas Eestit lõunatsüklon, mille soojaks sektoriks on Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Kahe rõhkkonna vastasseisus jõudis Vahemere ääres kuumalaine Läänemereni, kuid edaspidi õhumass jahtus ja ilm külmenes aeglaselt. 
Suvel on selline poolmeridionaalne tsirkulatsioonitüüp ja sünoptiline olukord sageli seotud kuumalainete ja äikestega, aga talvel on ilm sombune ja väga soe (DWD).

10. veebruaril jõudis Rootsi ranniku kohale sügav osatsüklon (õhurõhk keskmes 978 hPa). Selle idaservas saabusid Eesti kohale vihmasajud, kusjuures soojal frondil näitas radar isegi üsna tugevat sadu, tegelikult sadas üsna vähe. Ilmselt oli selle põhjuseks (osaline) sulamispiir, mis radarikaja võimendas.
Vihmasajud jätkusid siin-seal kogu päev, kuid kogu maad haaravat laussadu polnud.
Saabunud soojas õhumassis oli õhutemperatuur valdavalt 3...6 °C, kusjuures soojem oli õhtul, sest lõunatsükloni tõi lisasoojust.
Tsüklonid ja osatsüklonid okludeeruvad ning õhumass jahtub nende piires. Viimaks hakkab ilma kujundama lõunatsüklon, mis oma põhjaservas hoiab jahtunud õhumassi. Seetõttu asendub vihm lörtsi ja lumega, õhutemperatuur langeb aga 0 °C lähedale. Ilmselt talvine ilm esialgu püsib või süveneb, sest lõunatsüklon toob põhjapoolsetelt laiustelt kaasa külma õhumassi, samal ajal jahtub ka ise.

Vihmane ilm 9. veebruaril Adaveres.

9. veebruaril tõi Norra mere tsükloni lohk uued sajud (vihm) ja soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur oli valdavalt 2...6 °C.
Prantsusmaalt on oodata osatsükloni saabumist Läänemere kohale. Selle idaservas jätkub soe ja vihmane ilm. Hiljem õhumass jahtub veidi ja vihma asemel võib oodata lörtsi või lund (12. veebruarist).

Inge Baikov. 6.02.2016 kl.11.52 Raplamaa, Kumma.

8. veebruaril määras ilma jätkuvalt Norra mere tsüklon, mille lohk tõi Eestisse saju. Idast läände liikuv külm front võimaldas sulamispiiril kohati laskuda aluspinnani, mistõttu mitmel pool muutus vihm lumeks ja lörtsiks. Kuna õhumass jäi soojaks, siis saju nõrgenemisel ja lõppemisel tõusis sulamispiir tagasi (ca 400–800 m kõrgusele aluspinnast) ja õhutemperatuur püsis enamasti 1...4 °C piires, hommikul ja saju ajal oli kohati 0 °C lähedal.
Tsüklonite idaservas jätkub soe ja vesine ilm. Aeg-ajalt toovad lohud ja osatsüklonid kaasa saju (enamasti vihm, kuid võib ka lörts olla).
Nädala edenedes peaks suurenema lõunatsüklonite mõju. Esialgu võib see tähendada mõningast ilma külmenemist, enne kui Vahemere või Musta mere äärest jõuab kohale soe õhumass.

Lumesajune päev Laagris. Saju algus ja lõpp olid vesised, sest sulamispiir jäi siis kõrgemale.

Tuleb soe ja niiske nädal.
Eesti jääb enamasti tsüklonite lääneserva, kus on vastasseis Lõuna-Venemaa / Kasahstani sooja antitsükloniga, nädala teisel poolel annavad tooni ka lõunatsüklonid. Enamasti Vahemerelt saabuv soojus hoiab õhutemperatuuri enamasti üle 0 °C, aeg-ajalt sajab vihma. 
Nädala lõpus võib õhumass jaheneda ja suureneb lörtsi / märja lume võimalus.

Einar Laretei. Lumesadu 5. veebruaril Alatskivil. Sellist vaatepilti ei pruugi niipea näha.

59 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti siis tuleb soojarekordeid ka :).

Anonüümne ütles ...

Alanud on sume veebruariöö. Väljas lausselge, aga kraade ikka üle +2.
+5 kraadi isokaga kuumus annab tunda, kuid paraku hommikuks pilvisus tiheneb sajuks ning nurjab ideaalse soojarekordite võimaluse. (Soodsate asjaolude kokkulangevus täpselt risti vastupidisel ajal ehk et keskpäeva asemel keskööl on selge)

Igaks-juhuks siiski sooviks Jürilt täpsustust kui palju kraade võimaldab veebruari esimeses pooles +5-kraadine isoterm.

Jüri ütles ...

1990. a oli umbes samal ajal veel soojem õhumass http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1990020706_3.gif ja sellega oli kuni 9 kraadi sooja, ilmselt sarnane oleks ka nüüd selge ilmaga.

Anonüümne ütles ...

Aitäh!
Seega oli 1990. a sooja isotermiga võrdselt.
Huvi pärast otsisin üles eelmise aasta kevadehõngulise 10. veebruari kaardi:
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015021012_3.gif

Üllatuseks vaid 0-lähedane isokas tõi tollal sooja paljudes kohtades samuti 7..9 kraadi, ainsana Heltermaale tublisti üle 9 kraadi, mis jäigi eelmise veebruari maksiks.
Seda ma mäletan igatahes hästi, et lumi oli maas, kuid sellest hoolimata oli ka siin Nõmmel sooja 7,2 kraadi ning õhumass oli kirgas, mitte vines. Päike "võttis" hästi.
Huvitav, palju olnuks siis mullu sooja, kui lume asemel kuiv kulu kui tume aluspind?

Anonüümne ütles ...

Tahaks loota, et laussadu kenasti Tallinnani vastu peab ja siia jõuab.

Anonüümne ütles ...

Jõudis ning sajab lörtsi läbisegi vihmaga.

Jüri ütles ...

Laagris on lumi (sulamispiir laskus maapinnani).

Jah, mägedes oli sama asi, et päikeselistel lumistel nõlvadel oli kuni 14 kraadi sooja, aga isoterm oli 0 lähedane.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel oli ka mingi aeg läbimärg lumi, st maha midagi ei jäänud, aga räitsakad olid umbes paari cm suurused.
-------------------------------------------
Nii et suur kõrvalekalle isotermist hoolimata peegeldavast lumikattest sõltus siis eelmise aasta veebruari puhul suuresti klaarist õhumassist?

Jüri ütles ...

Hea nähtavus võis tähendada, et õhk oli kuiv - see soojeneb ja jahtub kiiremini kui niiske õhk. Oluline on ka see, kas oli tuuline või vaikne.
Laagris jäi lumi natukeseks ajaks maha, aga õhtuks sulas.

Anonüümne ütles ...

sakus oli ka eile üsna tihe märja lume ja/või lörtsisadu.

tänane päev peaks ennustustest mööda minema, ehk et oodatust kuivem. testbedi radari järgi tuli eestis öö jooksul siin-seal vaid paar mm vihma, aga lõuna-soomes isegi mõniKÜMMEND mm. sealt radarilt oli näha helsingi lähedal isegi erkpunast aeg-ajalt. seega jäi äikesest väga vähe puudu.

Anonüümne ütles ...

Kahju et praegu suvi pole. Siis oleks selle nädala sün.olukord päris huvitav, aga samas ka ohtlik.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Gismeteo pakub kuuprognoosis Tartusse 17. veebruariks äikest: https://www.gismeteo.ru/month/4105/
Wetterzentrale CAPE ja LI prognoos selles osas aga kuigi lootustandev ei ole.

Anonüümne ütles ...

Sinna on ju veel enamgi kui nädal aega. Piltlikult öeldes hea kui rünksajupilvigi tekib.

Jüri ütles ...

Siit saab ju sellele kuupäevale vajutades avada üksikasjalikuma vaate https://www.gismeteo.ru/city/weekly/4105/
See pole jah usaldusväärne prognoos, sest ajamastaap on liiga suur.

Anonüümne ütles ...

Seda on meeldiv lugeda, et ilm taas talviseks läheb.

Anonüümne ütles ...

Kuidas kellelegi. Ma loodan tagasitulekule eelkõige seepärast, et siis on lootust päikest taas igapäevaselt kasvõi mingilgi määral näha ning külm paneb pori kinni.
Praegune on näidanud, et varakevadest on asi kaugel, pigem hilissügise/novembri veebruarikuine variant.
Praegu oota päikest nagu kuuvarjutust!

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas on sul andmeid, et kui palju Lõuna-Soomes viimase ööpäevaga sadanud on? Igatahes Tallinnas on läinud öö vist sademeteta olnud, samas kui Lõuna-Soomes prakt.kogu öö sadanud.

Jüri ütles ...

Siin on sademekaart, analoogne siinsega http://ilmatieteenlaitos.fi/?p_p_id=imagemenuportlet_WAR_fmiwwwweatherportlets&map=precipitationsum ja ilmavaatlused http://estonian.wunderground.com/history/airport/EFHK/2016/02/11/DailyHistory.html?

Anonüümne ütles ...

Aitäh!
Nagu näha, ongi enim sadanud just Lõuna-Soomes. Tsipa vähem ka keskosas.
Kuigi kaart hõlmab 6 ööpäeva, julgen arvata, et sellest lõviosa ongi lõunas just möödunud ööpäevaga tulnud.

Anonüümne ütles ...

Jah, aeg juba nii kaugel, et selge taevaga kütab päike korralikult, mistõttu eelistan ka külmemat ilma praegusele, kui just öine õhutemperatuur ei hakka alla -10'ne kraadi langema, mida õnneks hetkel ei prognoositagi. Samuti ei näi ka olulist lumelisa tulevat enne külmenemist, mis tähendab, et maa saaks kenasti kuivaks.

Jüri ütles ...

Jah, suuremad sajud on veel ehk homme, siis jääb vähemaks. Kui tuleb lumena, võib märja lume kiht kasvada mitme cm paksuseks.

Anonüümne ütles ...

@ 11. veebruar 2016 16:02
Ega see puudele hea pole. Endal hoovi taga metsas palju puid/oksi läinud talve järgne sula murdnud/looka vajutanud. Seega vedas, et aia- ja viljapuud aegsasti lumest puhtaks raputasin. Soovitan teistelegi.
-----------------------------------------
Loodetavasti tuleb see sadu ehk ikka vihmana...kui sadu üldse kohalegi jõuab. Täna Tallinnas taas pettunult vähe sadanud.

Jüri ütles ...

Lätis: 11-12.02.2016 at night in the east part of Latvia during continious sleet and snowfall a 6-8 cm increase of the snow depth is expected.

Lume- ja lörtsisadu on haaramas eeloleval ööl Eestit.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti sajab siis mõnuga. Kuigi radari järgi näha, et Tallinna suunal on sajualasse tekkimas/tekkinud lõhe.

Anonüümne ütles ...

Tallinna suunal = dünaamiliselt, mitte orienteerituselt.

Jüri ütles ...

See võib olla artefakt, vt radaripilte radarite kaupa eraldi.

Anonüümne ütles ...

sakus korralik lumesadu ning lund maas umbes 2..3 cm.

Jüri ütles ...

Laagris algas lörts täpselt kell 21.56 ja ligi 30 min hiljem oli lumi, algas tuisk. Praegune lumesadu on väga tugev.

Anonüümne ütles ...

Ning kevad saigi läbi ja südatalv algas uuesti.

Jüri ütles ...

See oli lihtsalt suur talvine sula ja võis tekitada valearvamuse, et ongi kevad alanud.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et 21. veebruari paiku läheb jälle sulale. Seega see võimalik külmalaine on lihtsalt seeriatevaheline periood.

Jüri ütles ...

Jah, kõik blokeeringud jms on seeriatevahelised perioodid. Kui on mingi ajaline piirang, kui pikk võib see periood olla, et oleks veel seeriatevaheline, siis käib arvestus selle järgi.

Anonüümne ütles ...

Lennuakadeemikut oleks siia praegu vaja. Alates 26. jaanuarist tänaseni on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud järjest plussis, vaid paaril päeval jäänud napilt miinusesse(kokku 18 päeva). Kui tegemist oleks novembri ja sama pika külmaperioodiga, oleks see siin ammu talveks tituleeritud.
Selge pole veel seegi, kas talvine ilm üldse tuleb pikemaks ajaks tagasi või kestab see ainult mõned päevad. Ilmateenistuse nädalaprognoosis lubatakse iga päev plusskraade, olgugi et ööd on miinustes. Samuti näitavad kõik mudelid, et kauaks seda külma ei jätku.

Anonüümne ütles ...

Praegu on kevadtalv ja varsti algab ilmselt varakevad. GFS prognoosib 21. kuupäeva paiku sooja antitsükloni ulatumist meieni(ligi 5-kraadise isotermiga), mistõttu võib päeval päikeselise ilmaga +10 kraadi ilusti ära tulla ja isegi öö plussis püsida. NOAA prognoosib meile >4 kraadi keskmisest soojemat veebruari ja kuni 3 kraadi keskmisest soojemat märtsi. Samuti prognoositakse positiivset NAO indeksit lõpmatusse. Ka kõik ülejäänud allikad ennustavad sooja jätkumist. Seega kevad mis kevad.

Jüri ütles ...

Kahjuks nii Jaak Jaagus, Piia Post, Velle Toll jpt inimesed, kellega viimase paari päeva jooksul suhelnud, lükkasid idee kevadest väga selgelt tagasi, kuid nad on toimuvaga kursis, olin ülikooli inimeste hulgas ainus, kes selles arvamuses, et on kindlalt tegu südatalvega, kahelda julges. Kas on arvamusi, miks nad nii tegid?

Anonüümne ütles ...

Võib-olla kompenseerivad sellega natukenegi külma- ja lumearmastajatele pettumust, kuna juba kolmas talv on üsna niru? Mis seal ikka, liitun siis ka selle seltskonnaga, kes praegust ilma talveks peavad. I can live with that.

Jüri ütles ...

Jah, kuna endal ei ole kindlat arvamust selles küsimuses, siis ilmselt võib arvamus kalduda selles suunas, mida keegi arvab (kuna ülikoolis arvati, et talv, siis kindla arvamuse puudumisel on seda kerge omandada ja kui keegi arvab vastupidist, siis ka seda on kerge omandada). Sõnastasin blogisse selle kohta ka ühe lõigu.

Anonüümne ütles ...

Usun, et üleminekuaastaaegade teemal võibki vaidlema jääda, kui ei suudeta objektiivne olla. Ma isiklikult ei vaevu küll edaspidi tõestama, kas parasjagu on eeltalv, südatalv või kevadtalv jne, kuna need tekitavad alati opositsiooni nagu möödunud aastad näidanud. Samuti tuleb klimaatiliste aastaaegade määramiselt olla ettenägelik, mis hakkab juba praegu uue külmaperioodi lähenedes tunda andma. Lihtuse huvides jään nelja põhiaastaaja juurde, mida nimetan kas sooja või külmana, ning kevadise, suvise, sügisese või talvise ilmana. Kuna aga juba vaidluseks läks, siis lisan lõpetuseks paar tsitaati, et igaüks saaks ise valida, mis talle sobivam tundub:

Talv algab püsiva lumikatte moodustumisega. See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu. Klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva.

Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.

Vt täpsemalt siit.

Anonüümne ütles ...

Seega kevadtalv ju, mis siin ikka vaielda. Eesolev külmalaine ongi ilmselt see nn hilisem kevadine talve tagasitulek.

Anonüümne ütles ...

GFS kaotaski viimases väljundis varem prognoositud külma.

Jüri ütles ...

Kahjuks ei arvata ülikoolis nii, et tegu on kevade algusega. Vajadusel võib igaüks siis ise kontakti võtta ja selgitada, et eksite, sest tegu pole enam talve, vaid selle lõpuga või kevade algusega. Võib olla peaks tegema selgitustööd, et üleminekuaastaaegadest pigem loobuda.

Anonüümne ütles ...

Äkki nad ise ei poolda ka üleminekuaastaaegu, kuna praegune ilm vastab ju täpselt kevadtalve definitsioonile?!

Jüri ütles ...

Mõned ütlevad, et on pigem hilissügis, sest päikest ei ole, on hämar ja sombune pidevalt. Peaks tegema küsitluse, mis aastaaeg praegu inimeste arvates valitseb, sest võib nii üht kui teist arvata. Aga muidu oleks jah justkui kevadtalv. Kahju, et kõikides ringkondades sellest aru ei saada.

Anonüümne ütles ...

Tänane kuupäev on Loode-Eestis haruldane olnud, sest oleme kõige-kõigem. Lumikate siin paksim ning hilisõhtu siin külmim, sh ka täitsa rannikul.

Jüri ütles ...

Jah, ilm selgines mõneks ajaks.

Anonüümne ütles ...

Millest selline lühiajaline tuule tugevnemine Lääne- ja Loode-Eestis täna kella 9 ajal?

Anonüümne ütles ...

Radari järgi peaksin kohe varsti ühe korraliku koguse sademeid saama siin Lõuna-Eestis. Huvitav küll, mis faasis need tulla võiksid.

Anonüümne ütles ...

Mudelennustuste järgi peakski lõuna, kagu ja idamaakonnad korralikkult sademeid saama. Muudes maakondades on sadu vähene või lausa tühine.
--------------------------------
Sajufaasiks on enamasti märg lumi.

Jüri ütles ...

Seal oli tegu külma frondi üleminekuga ja suurema tihedusega õhumass tuli suure hooga http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png

Anonüümne ütles ...

Sadu oli vägev, kuid maha jäi ainult väike kirme, mis juba sulab. Kahel järgneval peaks sama juhtuma, sest päeval valitsevad plusskraadid ja maapind pole külmunud. Seega loodetavasti saab uue külmaperioodi saabudes näha päikeselisi ja soojasid päevi lumetul maal, mis lõpuks ometi meenutaks kevadet ja kuivataks maad.

Anonüümne ütles ...

sakus on lumi maas, aga see sulab vist külmalaine ajaks, kuna sademeid on siia loota edaspidi paraku väga vähe.

Jüri ütles ...

Laagris sula veel pole, vähemalt maas olev lumi ei sula, selle pealispind on kuiv.

Anonüümne ütles ...

Homseks Jõhvis lund ilmselt 15 cm ringis, mujal idalinnades vähem, aga üle 10 cm väga tõenäoliselt.

Tallinn kui sademete piirilinn midagi ehk saab, aga samas ei saa ka, sest see vähene pudi-padi ju sulab kohe. Radari järgi piiripealisus jälle ilmekalt näha.

Jüri ütles ...

Praegu on Tallinnas sadanud uduvihma, lörtsi ja märga lund, sademehulk võib olla 1-2 mm ööpäeva kohta.

Anonüümne ütles ...

Siin Tartumaal on terve päev ja öö üsna tugevalt sadanud, kuid päevasel ajak pole mitte mingit juurdekasvu tulnud, pigem on just vähemaks jäänud, sest maapind on külmumata ja alt sulab ära. Hetkel on lund maas maksimaalselt paar cm ja temperatuur on ikka plussis.

Anonüümne ütles ...

Olge õnnelikud, et midagi ei saja või maha jää. Sõber Lääne-Virumaalt ütles, et puud lookas ning oksi aina murdunud ja murdunud sulalume ladestumise tagajärjel.

Anonüümne ütles ...

Põltsamaal juba ligi 10cm lund või isegi üle selle, terve päeva sadanud.

Anonüümne ütles ...

Veab. Tallinnas Nõmmel on vaid kerget kribu aegajalt tulnud ning sedagi lörtsina.

Jüri ütles ...

Jah, Tallinnas täheldatud: uduvihm, nõrk lörts, nõrk lumi (sajusumma kokku ei pruugi olla üle 1 mm praeguse ööpäeva kohta).