pühapäev, 4. oktoober 2015

41. nädala ilm (5.–11.10.2015)

Kommentaariumi link

11. oktoobril hakkas antitsüklon tugevnema ja liikuma ida poole, sest Venemaa idatsüklon okludeerub. Eestis kohal taevas selgines hommikuks, kuid õhus oli miinuskraade siiski peamiselt Lääne-Eestis, sest seal oli juba öösel pilvisus kõige hõredam. Päikeselise päevaga tõusis õhutemperatuur üle Eesti ühtlaselt 7...10 °C-ni. Tuul oli enamasti väga nõrk ja  muutliku suunaga või loodest.
Antitsükloni liikumine itta jätkub. Seega tuleb see mingiks ajaks otse Eesti kohale. Kui ilm püsib selge, siis on öö enamasti miinuskraadides (võib olla külmem kui viimasel paaril ööl), võib tekkida udu, aga kui läheb pilve, on soojem. Päikeselise päevaga võib õhutemperatuur üle 10 °C tõusta, sest õhumass soojeneb, aga kui on pilves, siis on jahedam. 

Virmaliste peegeldus rünkpilvedel öötaevas. 7.10.2015 kell 23:13, Nõva/Rannaküla. Foto: Tarmo Lukk‎

10. oktoobril antitsüklon küll nõrgenes, ent siiski jäi see peamiseks ilmakujundaks Läänemere regioonis. Venemaa suur idatsüklon on hakanud nõrgenema ja seetõttu enam tugevaid sajuhooge Eestisse ei sattunud. Arktilise õhumassi mõjul püsis külm ilm (4...9 °C).
Kuna tsüklon nõrgeneb, siis saab antitsüklon võimaluse tugevneda ja itta liikuda. See tuleb nädala alguseks otse Eesti kohale. Õhumass soojeneb ja seetõttu läheb ilm soojemaks. Samas võib see tähendada udust või lihtsalt pilves ilma.

Antitsüklon moodustab üksnes kitsa kõrgrõhuvööndi tsüklonite, frontide ja madalrõhuvööndite vahel, kuid püsib jätkuvalt (DWD).

9. oktoobril püsis antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Venemaal tugevnes idatsüklon ja selle mõjul sattus peamiselt Ida-Eestisse lühiajalisi tugevaid lörtsi- ja lumehooge, mida kirjeldati kui minilumetorme. Ilm oli enamasti pilvine, aga olulise sajuta (mujal sademed kerge vihmana), ainult päeva jooksul liikus üks selgema ilmaga vöönd üle Eesti kirdest edelasse. Õhutemperatuur püsis 10 °C-st madalam (4...9 °C).
Järgmiste päevade prognoosis ei ole erilisi muudatusi: Venemaa idatsüklon nõrgeneb ja seetõttu pääseb antitsüklon liikuma itta. See toob soojema, aga ilmselt ka pilvisema ilma kaasa. Märkimisväärne sadu on silmapiiril (17. oktoober), kuid selle prognoos võib veel oluliselt muutuda.

Räpinas kirjeldati ja pildistati lühiajalist lumetormi.

8. oktoobril jätkus antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Seetõttu püsis ilm külm  (õhutemperatuur tõusis päeval 5...10 °C-ni) ja esines ka tahkeid sademeid.
Öösel võis näha üsna suurejoonelisi virmalisi, kuid pilvisus tihenes paljudes kohtades ja see segas vaatlemist. Mitmel pool langes õhutemperatuur alla 0 °C (kõige külmem oli Narvas, Pärnus ja Lääne-Nigulas, kuni -6 °C), soojem oli sajuhoo ajal ja rannikualadel, kus tuul merelt. Öösel kell 3 märgiti Tartu-Tõravere ilmajaamas sademeteks esialgu lumi, kuid hiljem korrigeeriti see rahe, lume- või jääkruupideks, hommikul täheldati lumekruupe või teralund ka Tartu linnas.
Päeval jätkus ilm kohatise vihma-, lörtsi- või lumesajuga, siin-seal sadas ka lume- või jääkruupe, eriti rannikualadel, kus on nõrk mereefekt ja Ida-Eestis, kus suurenes Venemaa tsükloni mõju. Tegu on ilmselt idatsükloniga, mis on üks lõunatsüklonite alamliik või vorm, tekkides Venemaa keskoblastite kohal (mitte Kaspia merel ja ümbruses, nagu kagutsüklonid) troopilise ja polaarse/arktilise õhumassi vastasseisu tingimustes. See idatsüklon on Venemaal 50. laiustel põhjustanud kohati tugevaid lumesadusid ja tuiske, mis võivad napilt ulatuda Eesti idapiirini, kuid mitte kaugemale – taaskord avaldub sünoptilise/klimaatilises tollipunkti dünaamika. Esimene lumi ei ole siiski välistatud kuni 11. oktoobrini, seejärel läheb veidi soojemaks ja sajuvõimalus väheneb.

Hakkab pihta. 07.10.2015.a. kell 20:05. Saaremaa, Orissaare. Foto: Kalmer Saar


Minul endal on kasutada hetkel vaid üks igivana digikas (uus on garantiiremondis), millega imekombel õnnestus midagi Nõval jäädvustada – parem ikka kui mitte midagi. Aga palja silmaga olid virmalised hästi jälgitavad, sh tajutavad ka punased ja lillakad toonid.

7. oktoobril tugevnes külm antitsüklon, mistõttu arktilise õhumassi kohalolu Eestis süvenes. See väljendus eeskätt õhutemperatuuris, sest miinimum langes õhus -6 °C-ni (Pärnu-Saugas -6,2 °C, Lääne-Nigulas -5,8 °C), aga ka sademetes, sest sooja merevee kohal arenesid rünksajupilved, mis tõid ootamatuid sajuhooge (kuula), päeval oli kohati sajuhooge lumekruupidena (nt Võrus), pilved kippusid väga külmas õhumassis jäätuma (tekkisid sajujooned nt kihtrünkpilvede alla). Päeval tõusis õhutemperatuur 4...9 °C-ni, tuul oli valdavalt nõrk ja põhjast või kirdest.
Lähemal paaril päeval tugevneb arktilise õhumassi kohalolu, millele aitab kaasa Venemaal süvenev tsüklon. Nii võib õhutemperatuur öösel langeda -7 °C-ni, aga päeval tõusta vaid 2 °C-ni. Suureneb lumesaju võimalus, eriti Ida-Eestis. Plusskraadidesse jääb ööpäevaringselt õhutemperatuur ilmselt vaid rannikualadel, kuhu tuul puhub merelt.
Soojemaks läheb ilm uuel nädalal (pärast 11. oktoobrit), kui Venemaa tsüklon nõrgeneb ja antitsüklon tuleb keskmega Eesti kohale. See tähendab sajuvõimaluse vähenemist.

Ilmakaardil on näha nii orkaan Joaquin kui ka tugev arktiline antitsüklon (DWD).

Võimas kihtrünkpilvestik Põltsamaa lähedal

6. oktoobriks kujunes välja meridionaalne tsirkulatsioon: suur põhja-lõunasuunaline antitsüklon suunab õhu liikuma kas otse lõunast põhja (Põhjamerel, Norra merel, Skandinaavias) või põhjast lõunasse (Soome, Baltimaad ja Loode-Venemaa). Seetõttu suurenes ka õhutemperatuuri anomaalia.
Eesti jäi antitsükloni külmale poolele. Nii oli öösel mitmel pool öökülma (õhus kuni -5 °C ja maapinnal kuni -9 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Pilvisus tihenes, eriti rannikualadel (nõrk mereefekt) ja Ida-Eestis (Venemaa tsükloni mõjul, niiskus Valgelt või Barentsi merelt), kuid olulist sadu ei tulnud.
Kairo Kiitsak: Annan kõigile teada, et täna õhtul sadas Jõgeval natukene hoovihma ja isegi väikeseid jääkruupe. Saabusin pärastlõunal ka Jõgeva Ilmahuvikeskusest tagasi ja sealt öeldi mulle, et hommikul olevat olnud Jõgeval maapinna lähedal 9 kraadi külma. Minu enda termomeeter näitas hommikul kella 7-8 vahel 1 kraad külma. Ilm oli siin päeva jooksul tuuline ja üsna jahe. Õhusooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Venemaal on oodata intensiivse tsükloni teket. Selle mõjul külma õhu juurdevool intensiivistub ja niiskust tuleb juurde. Seetõttu suureneb vihma, lörtsi, lume ja lumekruupide võimalus, eriti Ida-Eestis (saartel võib jääda päikeseliseks). Venemaal on oodata lumesadusid kuni 50. laiuseni.
Muutusi rõhkkondade asetuses võib oodata siis, kui Venemaa antitsüklon okludeerub ja liigub ära. See võimaldaks antitsükloni tulekut Läänemere ja Baltikumi kohale, seejärel Venemaale liikumist ja soojenemist.

 Külmad kihtrünkpilved Tartus.

Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada.
5. oktoobriga saavad soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest Venemaale liikunud põhjatsükloni ja Skandinaavia kohal tugevneva antitsükloni koosmõjul saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi püsimist lõuna poole toetab eespoolmainitud väheliikuv antitsüklon, sest see võib mitmeks päevaks jääda Skandinaavia või Teravmägede kohale. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.
Ilm võib väga jahe püsida nädala lõpuni või kauemgi, aga võib ka soojeneda, olenevalt antitsükloni liikumisest. Praegu näib tõenäoline, et erilist muutust õhutemperatuuri foonis ei ole nädala lõpuni oodata, alles seejärel võib minna pisut soojemaks

Teravmägedelt üle Skandinaavia Läänemereni ulatuv antitsüklon (kõrgrõhuvöönd) toetab külma õhu advektsiooni väiksematele laiustele (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Väike-Pakri, 04.10.2105 kell 17.50 paiku. Vaade Väikekülast loodesse. Enda Pärisma foto

17 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tundub et selle aasta oktoober/sügis tuleb eelmise aasta omast põuasem. Tallinnas viimatine asjalik vihmasadu 18. septembri hommikul äikesevihmana.

Jüri ütles ...

Jah, nii see on – antitsüklonitel ei paista lõppu.

Anonüümne ütles ...

gfs on peaaegu sajuta perioodi lõpmatusse arvutanud

Jüri ütles ...

Jah, ega see rõõmustav ole, aga midagi pole ka ilmselt teha.

Anonüümne ütles ...

Miks tuul öösiti sisemaal vaibub, aga päeval ning merel mitte, kuigi sün. olukord on sama, st rõhuväli pole ühtlane?

Jüri ütles ...

See peab olema seotud soojusvahetuste (meri ja õhk vs. meri ja sisemaa) ja kiirguslike protsessidega (päeval annab päike tuule tekkmiseks energiat) piirkihis. Siin on ka näha, et piirkihi alumises osas tuul nõrgem, aga pisut kõrgemal juba oluliselt tugevam: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=10&FROM=0600&TO=0600&STNM=26038
Piirkihi eripära seisnebki selles, et hõõrdumise mõju on siin tugev, on turbulentsi jms, nii et vabas atmosfääris muidu rohkem mõjule pääsev gradientjõud on siin muude jõududega piiratud/teised jõud avaldavad suhteliselt rohkem ja otsest mõju.

Anonüümne ütles ...

Aitäh!
Küsima ajendaski eelkõige see, et põhjarannikul oli kirdetuult üle 10 m/s, aga sisemaal vaikus või isegi kohati juba lääne ja loodetuul.
-------------------------------
Täna öösel vist maapinnal -10 kraadi ja madalamat juba oodata?

Anonüümne ütles ...

Kui põuast rääkida, siis võiks mõnesmõttes novembrini sajuta olla, sest ma pole oma elu jooksul kordagi näinud, et novembris metsaalused põuast krõbiseksid või põlluvaheteed plusskraadidega tolmaksid. (Küll aga miinuskraadidega sublimatsiooni tõttu)

Jüri ütles ...

Hea, kui vastusest mingit abi oli, see jäi siiski ilmselt pinnapealseks või häguseks, täpsema vastuse saamiseks tuleks põhjalikumalt uurida atmosfääris toimivate jõudude mõju üksteise suhtes piirkihis (ja sinna juurde soojuslikud ja kiirguslikud protsessid).

Jah, põud annab tunda ja ometigi leidub neid, kes ütlevad, et vihma on küll ja küll tulnud. Ilmselt on tegu mingite anomaaliatega, st kuhugi on suuremad sajud sattunud.

Anonüümne ütles ...

Miinuskraade on Ilmateenistuse andmetest suht raske märgata, kuna needki punakad nagu plusskraadid.
Uus asi pole alati parem..

Jüri ütles ...

Jah, kahjuks pole enam sinisega märgitud, on isegi sõimu olnud kuulda.

Anonüümne ütles ...

Augustist praeguseni on kõrgrõhkkondi nii et tapab, juu siis talvel taas tsükloneid ja seailma nii et tapab...

Jüri ütles ...

Jah, siin on ka sarnast lubatud: http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

Anonüümne ütles ...

Kahju.
Loodetavasti tuleb siis rohkelt torme ja äikest.

Jüri ütles ...

Sel aastal ei näi neid jaguvat, seega valmis olla millekski tavapäraseks ja rahulikuks.

Anonüümne ütles ...

Millest selline taju? Täitsa vabalt võib ju sajandi torm ka tulla, koos rämeda tuisuga...

Jüri ütles ...

Kõik võib olla, aga tajude osas tuleb küsida anonüümselt kommenteerijalt, sest ise ei suuda tunnetada seda. Aga ootamatuid asju võib tulla ja nii mõnigi eriline nähtus või olukord võib kõigest mõne tunni või paari päevaga välja kujuneda.