esmaspäev, 23. veebruar 2015

Soe, niiske, suhteliselt vaikne nädal (23.-29.02.2015)

Kommentaariumi link
Merike Merilaini ilmateade

29. veebruaril (1. märtsil) suurenes läänetsükloni mõju ja tuul läks tugevamaks. Enamasti püsib pilves ja udune ilm, aga üksikutes kohtades võib ka selgimisi olla (peamiselt saarte läänerannikul ja Kagu-Eestis).
Järgmistel päevadel on oodata ka sademeid (peamiselt vihm ja lörts) ja läheb ka veidi külmemaks. Uut soojenemist on praeguse seisuga umbes nädala pärast oodata.

Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Jõgeva linnast nähtuna 1.03.2015 kell 10.33. Kairo Kiitsaku foto

Eestit hakkas mõjutama ülitsükloni idaserv, mistõttu tuul tugevnes ja kohati oli selgimisi (DWD).

28. veebruaril oli pilves ja vaikne, sest ilma kujundas väljakujunemata (gradiendita) õhurõhuväli. Tartus ja ka Jõgeval esines sademeid: Tartus lausa 1,8 mm (peamiselt lörts). Valitsesid plusskraadid, kuid pilves ilma tõttu oli sooja kõikjal alla 5 kraadi.
Ööpäeva jooksul ilm siiski muutub, sest läänetsükloni serv jõuab kohale. Suuri sadusid see kaasa arvatavasti ei too, kuid tugevama tuule tõttu võib madal pilvekiht rebeneda ja ilm päikeselisem olla –sooja tuleb sel juhul rohkem.

27. veebruaril püsis veel ülekaalus Venemaa sooja antitsükloni mõju. Nii oli öö ja hommik vaiksed ning pea kõikjal udused, kuid kõrgustikel oli lume tõttu udu tihedam ja püsivam, jäädes päevalgi alles (nii tekib advektsiooniudu – sooja ja niiske õhumassi alumine osa jahtub külma aluspinna kohal). Päeval läks kohati selgemaks ja seal oli ilm igati varakevadine.
Tasapisi suureneb läänetsüklonite mõju. Seetõttu võtab märts vastu tuulisema ilmaga. Märtsi esimesel nädalal läheb ka jahedamaks, nii et lisaks vihmale on oodata ka lörtsi ja lund, kuid tõsisemat pööret talve poole ei paista. Pikaajalised prognoosid või väljavaated näitavad varase kevade jätkumist ja sooja kevadet: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

26. veebruari öösel langes õhutemperatuur enamasti  0...-7°C-ni ja mitmel pool tekkis udu. Päeval aga tuli mõnele poole pilvi juurde, kuid teisal läks neid jällegi vähemaks, nii et kohati oli veel üsna päikeseline. Mõnel pool Lääne-Eestis ja Peipsi ääres jäi udu päevalgi püsima. Õhutemperatuur päeval enamasti nii kõrgele ei tõusnud, kuigi päikeselisemates kohtades tuli siiski üle 5 kraadi sooja.
Sünoptiline olukord on jätkuvalt samasugune nagu allolevat ilmakaardil paistab.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto

Õhtul vallutas Tartu nn rekordudu. Ain Vindi foto

25. veebruaril ilm selgines paljudes kohtades, enamasti pilves püsis vaid Kagu-Eestis, Peipsi ääres oli kohati udune. Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni 7 kraadini.
Praktiliselt nädala lõpuni on ilm üsna rahulik, kuid aja jooksul läheb pilvisemaks. Nädala lõpus on oodata läänetsüklonite mõju suurenemist, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal püsivad plusskraadid, kuid öösel võib ka alla 0°C langeda.

Eesti jääb rõhkkondade vahele. Idas tähistab soe front troopilise õhumassi piiri, kuid Eestisse see ei jõua. Sellegi poolest on ilm väga soe, isegi varakevadine (DWD).

24. veebruaril oli Eesti kohal madalrõhulohk oklusioonifrondiga, mistõttu ilm oli pilves ja sajune (vihm, uduvihm). Õhtul tekkis mitmel pool uduvine ja udu. Oli väga soe (+2...4°C), kuid aasta eest oli päikeselise ilmaga veel hulga soojem (kuni 9 kraadi sooja).
Väga soe, aga enamasti sombune ilm püsib. Ilmateenistuse prognoos järgmiseks päevaks: Eesti
Pilves selgimistega, olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-7, hommikul saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Kihtpilved 24.02.2014 satelliidipildil – levisid kombitsatena loodesse ja põhja (http://sat24.com/en/bc).

Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv. 
23. veebruaril jõudis Eesti kohale Fääri saartele saabunud ülitsükloni lohk. Selle pilvemass on eriti hästi näha infrapunapildilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga kuna need on ülemise ja keskmise kihi pilved, siis esialgu sademeid ei tule, vaid sadu jõuab öö jooksul kohale (vihm). Kus madalpilvisust oli vähem, seal võis halosid näha. Veel pandi tähele, et enne frontaalsete pilvede saabumist võis näha konvektsioonipilvede tekkimist (peamiselt Ida-Eestis).

Lõuna ja ida poole jääb troopilise õhumassi piiri tähistav soe front, mis tuleb lähemale (DWD).

45 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kevade võib alanuks lugeda?

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tuleb märtsis umbes selline külmalaine, nagu nt eelmisel aastal, sest märtsikuine kirgas päike ja pikad õhtud loovad omamoodi meeleolu.

Anonüümne ütles ...

seda eriti siis kui lumi ka maas on.

Anonüümne ütles ...

Selle antitsüklonaalse vaikse ilmaga päikest ärge lootkegi, sest külmal aastaajal tähendab soe antitsüklon pilvealust sompus ilma.

Anonüümne ütles ...

23. veebruar 2015 18:59 - Ei.

Talvele järgneb KEVADTALV kui lume (lõpliku) sulamise periood. Selle alguseks arvatakse päev, millest edasi hakkab valdama sulailm ja vähenema lumikatte paksus. Kevadtalve hulka loetakse ka hilisemad ajutise lumikattega ja külmailmadega perioodid kevadel pärast talvise lume sulamist.

VARAKEVAD algab pärast lumikatte lõplikku sulamist. See on aeg, mil maapind üles sulab ja soojeneb. Üha sagedamini esineb külmavabu päevi.

KEVAD (kitsamas mõttes) saabub koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega. Selle kindel tunnus on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5° C.

http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html

Jüri ütles ...

Igal pool talve klimaatilise aastaajana pole olnud, samas mõnel pool (nt kõrgustikel, eriti Haanjas) on küll olnud, sest üheks kriteeriumiks on lumikatte püsivus.
Üldiselt tundub, et eelmise nädalaga sai lõplikult alguse kevadtalv, kus see veel ei olnud alanud, ja praegu paistab päris paljudes kohtades olevat alanud varakevad, mille lähendina sobib jämedas joones ka lumekaart: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/
Aga kõrgustikel kestab veel lumesulamise periood ehk siis kevadtalv klimaatilise aastaajana.
Muutusi kevade edenemises lähiajal küll ei paista.

Anonüümne ütles ...

kui räägime taimede vegetatsioonist, siis kevad algas kagueestis väidetavalt juba märtsis, siin harjumaal ja sakus alles aprilli lõpus.

Jüri ütles ...

Jah, see oleks fenoloogiline määratlus, kuid lisaks taimede arengule kuulub sinna ka rändlindude saabumine jms.

Anonüümne ütles ...

Kontrastid tulevad kevadel tihti peale väga värvikalt esile Kagu- ja Põhja-Eesti vahel.

Meenub üks eriti fenomenaalne juhtum, kui sai aastaid tagasi sõidetud Otepäält Kohilasse kokkutulekule hommikul vara. Minema minnes oli ilm väga kõle, mistõttu riietusime soojalt. Ennelõunal sihtkohta jõudes oli ilm samasugune nagu teekonda alustades, kuid looduses võis näha selget erinevust - põõsad ja väiksemad puud polnud erinevalt Lõuna-Eestist veel rohelist jumet võtnud.
Hakates pärastlõunal koju tagasi sõitma, polnud ilm ikkagi muutnud, ning valitses pilves, külm ja sombune nagu novemberis(kõvasti alla +10 kraadi). Jõudes Paide lähedale, tuli päike välja ning auto termomeeter näitas ligi +20 kraadi - olime kindlad, et valetab, ning ei hakanud isegi kontrollima. Tartu jõudes on ilm juba täiesti ilus ja teed praktiliselt kuivad, inimesed käisid lühikeste käistega nagu suvel, mis võttis sõnatuks, kuna me polnud vahepeal õue saanud. Mõtlesime poest läbi käia, ning autost väljudes tekkis tunne, nagu oleks troopikasse lennanud, kuna temp oli siis juba üle 25 kraadi. Poodi minnes inimesed jõllitasid meid, sest olime "kuumal suvepäeval" talveriietes nagu mingid idioodid.

Anonüümne ütles ...

eelmisele:
ilmselt 8. mai 2010!
-------------------------------
üldsusele:
kisub kuvitavaks - http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3481.gif (uueneb kl 7 varahommikul)

Anonüümne ütles ...

huvitavaks*

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt oli sel juhtumil tegu erinevate õhumassidega, vt ka http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm
Kevadel väga sooja ja niiske õhumassiga on eriti suur kontrast veel rannikualade ja sisemaa vahel, nt 2013. a mais (Viimsis oli kolm nädalat enamasti udune, enamasti alla 15 kraadi, aga Laagris samal ajal päikeseline ja palav).
Üldisemalt on erinevad nt looduse arengus veel suuremad Kagu-Eesti ja saarte, eriti rannikualade vahel, mida mõnel aastal on õnnestunud kogeda. Ka praegu on erinevus suur - nt Haanjas veel paks lumi, aga Harjumaal või saartel pole lund.

Anonüümne ütles ...

Olen mitu talve tähele pannud, et Võru linn on enamasti üsna lumevaene. Kas põhjuseks on see, et ümberkaudsed kõrgustik püüavad kõik kinni ja seetõttu sinna Tamula nõkku midagi ei pudene?

Anonüümne ütles ...

Ka WSI ennustab varajast sooja ja sademetevaest kevadet.Ja kirjutatakse veel,et see sademetevaene kevad võib tuua kuuma suve.

http://wsi.com/91d2418e-faf0-413f-a396-3738fc4794d5/news-scheduled-forecast-release-details.htm

Anonüümne ütles ...

loodetavasti sademetevaesust ei tule, sest eelmise aasta aprill ajas pilve- ja sajuhuvilised hulluma, et 2,5 nädalat ainult päike ja päike, lisaks ka loodusele kurnav selline kuivus :/.
pmst oli metsas vaja kõrvaklappe, sest see purukuiva alustaimestiku krõbin oli lausa kõrvulukustav.

Anonüümne ütles ...

24. veebruar 2015 11:30 - See on tore uudis!
Loodetavasti tuleb ka kuiv ja hästi põuane, mis kompenseeriks külma poolaasta liigniiskuse.

Jüri ütles ...

Võru sarnaneb lume osas jah Tartule, ainult et Tartus on lund veelgi vähem kui ümbruskonnas. Eks see on seotud sellega, et Võru asub ju nõos ehk seal ei mõju orograafiline efekt, et kui õhk on sunnitud kuskilt kõrgustikus üle liikuma, suureneb sademetehulk umbes 10% 100 m tõusu kohta. Varjestust ei pruugi olla, aga nõo tõttu ei ole neid lisasademeid, mis kõrgustikel.

Eelmine aprill oli selles osas ekstreemne ja siiamaani võib kuulda arvamusi, kuidas õudusega meenutatakse seda üksluisust ja kuivust. Samas positiivseid arvamusi väga ei olegi kuulda olnud, ainult üks, kui keegi ütles, et hea oli rattaga sõita ja tuult polnud.

Suvine põud ei ole hea - põllumajanduse tootlikkus kannatab, inimesed peavad oma aedu üle mõistuse kastma, augustiks omandab loodus kollase ja pruuni ilme (eriti 2002. a), aga kui ollakse nende nähtuste fänn, siis arusaadav, et oodatakse.

Anonüümne ütles ...

@23. veebruar 2015 19:15 hea teada!loodetavasti tulebki külm ja rõske kevad ja suvi nagu 2012 oli - hoiab tolmu kinni ning ei hakka palav.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kuhu jäi 29.02 ;)?

Anonüümne ütles ...

24. veebruar 2015 14:37 - Lootma peab, kuid kahjuks tuleb sulle kurvastusega teatada, et taoliste suvede(2012) esinemisvõimalus kahaneb iga aastaga, ning palavad suved muutuvad üha tavalisemaks.

Anonüümne ütles ...

eelmisele:

päris nii pole, vaid jahedad vihmased suved korduvad 4 aastaste tsüklitena (2000, 2004, 2008, 2012), järgmine jahe suvi tuleb seega juba aasta + mõne kuu pärast.

Anonüümne ütles ...

@24. veebruar 2015 1:07

sellest 1055 hpa kõrgrõhualast pole enam isegi riismeid järgi.

TwD ütles ...

Head Vabariigi aastapäeva!
Mäletan eelmise aasta imelist soojust sel öhtul, merelt tuli lausa suviselt soe hingus (Lohusalu).
Aga mul on hoopis selline kysimus: kas on Harjumaa talve kohta juba mingi kokkuvöte tehtud? Mu meelest pole nagu öiget talve olnudki.

Jüri ütles ...

Head Eesti Vabariigi aastapäeva! 27.03.2013 Vooremaal: http://www.upload.ee/image/4539476/IMG_9518-001.JPG

Harjumaal vist klimaatilist talve pole olnud, võib olla Virumaa piiri lähedal on siiski lumikate olnud piisavalt stabiilne. Aga ei tea küll, et keegi teeks Harjumaa kohta eraldi kokkuvõtte.

29. veebruar alguses oli, nüüd enam pole. Kui on soovi, võib ju tagasi panna.

Anonüümne ütles ...

24. veebruar 2015 16:57 - Sellist asja ei eksistreeri. Aastad pole vennad, ja kui tõesti juhtubki niisugune olukord, on see puht juhus.

Kõige rohkem paneb imestama see, kui kaugele on teadus arenenud; tehakse teoks esmapilgul võimatuna tunduvaid asju, aga ilma ei suudetada isegi nädal aega ette enam-vähem täpselt prognoosida. Selle asemel söödetakse inimestele ülipikke prognoose ette, mis on sama tõsiseltvõetavad, kui 3-aastase lapse tehtud. Seejärel hakatakse mingeid utoopilisi teooriaid looma(just see, mida väidad) ja mida kõike veel, et inimestele oma möödaminekuid kuidagi kompenseerida.

> nädal(äärmisel juhul kaks) = BS

Anonüümne ütles ...

kas see 'bs' tähendab, et 'be sensitive'?

Jüri ütles ...

Kaootilisi süsteeme ei saagi eripärase olemuse tõttu eriti prognoosida. See, et teadus areneb, ei tähenda, et areng on igas valdkonnas võrdne.
Selle (et miks on kaootiliste süsteemidega nii) kohta on päris lihtne ja hea selgitus antud Aare Baumeri köögifüüsika rurbriigis (http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Loodusesober01-2015.pdf (link praegu ei tööta).

Anonüümne ütles ...

24. veebruar 2015 20:05 - Just sellele ma üritasingi viidata! Milleks minna magustoidu juurde, kui põhitoit on söömata?

Raha, raha, raha...

Jüri ütles ...

Üks hästi lihtne, kuid võib olla praegu kättesaamatust Loodusesõbra rubriigist segasem ülevaade on siin: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/
Arvestades atmosfääris toimuvaid protsesse, siis on isegi uskumatu, et midagi on võimalik üsna hästi prognoosida mitmeid päevi ette. Kliimaprojektsioonid on muidugi hulga pikema ajaperioodi kohta, ent ka sellevõrra üldisemad - ilm ehk üksikasjalikkus läheb kaduma, sest seda ei saa prognoosida kuude ja aastate kohta.

Anonüümne ütles ...

@ 24. veebruar 2015 19:31

Päris hea huumor.

Anonüümne ütles ...

tundub et 10. märtsi paiku või nats enne läheb ilm jälle talviseks

Anonüümne ütles ...

Siis see valge ollus õnneks nii lihtsalt enam püsima ei jää.

Anonüümne ütles ...

mis selle olluse õige nimetus on?oled kusagilt lõunamaalt või eesti läänesaartelt pärit või?
------------------------------------
arvad sa. see talvine ilm tuleks pilves taeva ja sademetega - st kevadpäike jääb pilvede taha ning lund aina tuleb ja tuleb, kuna jääme hääbuva madalrõhuala põhjaossa ning seejärel keskmesse.

Anonüümne ütles ...

25. veebruar 2015 23:14 - Lõunamaalt jah, täpsemalt Kagu-Eestist.

Alles mõned kommentaarid tagasi oli põhjalikult juttu, kui tõsiseltvõetavad on üle nädala pikkused prognoosid. Liiga enesekindlaks ei maksa ka minna.



Jüri ütles ...

Suure pilveraamatu esmaesitluse eelteade: https://www.facebook.com/events/370904273081202
Varsti tuleb info igale poole avalikuks, et ei peaks fb-i minema vaatama-otsima vms.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et see kommentaarium hakkab varsti välja surema. Olen ma ainuke siin, kes on praeguse ilmaga rohkem kui rahul?

Jüri ütles ...

Kõik ei ole: mitmed tuttavad kurtnud halli, uduse, rõske ilma üle.

Anonüümne ütles ...

@ 27. veebruar 2015 22:36

eks selline ilm ajab enamusi ju Eestist kaugemale lõunasse

Anonüümne ütles ...

@28. veebruar 2015 12:35

Enamusi ilmahuvilisi? Täiesti usutav.
Enamusi eestlasi? Kindlasti mitte, pigem toob tagasi.

Olen enam kui veendunud, et tehes avaliku küsitluse näiteks Delfisse, kas inimestele meeldib praegune soe ilm rohkem kui külm ja lumine, siis vähemalt 70-80% oleksid praeguse sooja ilma poolt, täpselt samamoodi kehtib ka teiste aastaaegade kohta - sooja ja kuiva eelistatakse alati ennem. Elu on näidanud, et inimesed, kes külma ja lund talvel armastavad, on enamasti noored(alaealised), ilmahuvilised, talviste hobiga tegelejad või need, kellel on väga hea sissetulek, mistõttu pole vaja külmal poolaastal kulutuste pärast muretseda.

Anonüümne ütles ...

Mulle meeldib aastaringne kehv suusailm - sombune soe talv ja 10 kraadi soojem suvi. 2008. aasta oli selles reas super.

Anonüümne ütles ...

Jüri, miks ilm koguaeg pilves on täna? Invekat ju pole, sest maapinnal selged plusskraadid, kuid isokas -5 kraadine. Seega kõrgusega temp.ju langeb ja ilm peaks päikeseline olema.

Minule ongi jäänud mulje, et Euroopa on maailma pilviseim maailmajagu!

Anonüümne ütles ...

@28. veebruar 2015 14:15 - Kui mul oleks võimalus Eki's masendust defineerida, siis ma teeks seda sinu lausega. Ikka ja jälle paneb inimestama, kui erinevad on inimeste maitsed.

Anonüümne ütles ...

@ 28. veebruar 2015 14:25

jah, minu superaastad oli omade reas hoopis 2010 ja 2011.

Anonüümne ütles ...

@28. veebruar 2015 15:40 - Sama siin, kahtlemata!

Jüri ütles ...

Andmed näitavad küll inversiooni olemasolu: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=02&FROM=2800&TO=2800&STNM=26038
Ilmakaardil on näha väljakujunemata (gradiendita) õhurõhuvälja: http://www.upload.ee/image/4546716/Analysekarten28.2.2015.png, mistõttu inversioonikihi kadudes ei lähe pilved laiali - õhk peaks rohkem liikuma.
Pilved kaovad siis, kui saabub kuivem õhumass (seda ka inversiooni korral, kui õhumass on väga kuiv), inversioon kaob ja tuul tugevneb. See võib ööpäeva jooksul juhtuda.