teisipäev, 17. veebruar 2015

Selge ja külma algusega, kuid ülejäänud osas soe ja sombune nädal (16.-22.02.2015)

Kommentaariumi link
Loodusõhtu Räpinas: "Pilved ja äike" ettekanne: http://www.upload.ee/files/4528854/Pilved_loodusohtu.pptx.html

22. veebruaril liikus osatsüklon üle Rootsi lõunaosa Soome kohale. See tõi ööseks ebatavaliselt sooja õhumassi, kuid hommikuks tormise ilma. Nii ulatusid tuulepuhangud kohati sisemaalgi üle 20 m/s, hooti sadas nii vihma kui lörtsi, kuid kohati ka lume- ja jääkruupe.
Sarnane soe ja muutlik ilm püsib vähemalt märtsini. Järgmise nädala keskpaigaks on oodata Venemaa sooja antitsükloni tugevnemist ja tuule nõrgenemist.
Ilmavaatleja kirjeldus: Simunasse on jagunud viimastel päevadel kõike, palju pilvi, sademeid, tugevat tuult ja isegi natukene päikest. 
22. veebruaril hakkas tuul väga äkiliselt tõusma, kella 12 seisuga mõõdeti siin samas lähedal Väike-Maarjas kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 20,3 m/s. Endal õnnestus anemomeetriga mõõta tuulepuhanguks 17,8 m/s, siin on esinenud veelgi tugevamaid puhanguid, kindlasti kipuvad osad 20 meetrini sekundis. Tuul surus mind isegi jäiselt kõrvalteelt maha. Puud õõtsuvad, lehed lendavad, tuulelipp mässib ennast tugeva tuule käes ümber puupulga, päris huvitav.

21. veebruaril tihenesid ülemise ja keskmise kihi pilved, mistõttu läks sajule. Esmalt sadas vihma, aga hiljem lisaks ka lörtsi ja märga lund (Põhja-Eestis). Sademeid ja paksemaid pilvi põhjustav frontaaltsoon püsib veel kogu ööpäeva Eesti lähedal.
Muutusi järgmiste päevade prognoosis ei ole - ikka soe, sombune ja sageli sajune ilm jätkub.

Palav päikeseloojang Pärnus. Targo Taggo foto

20. veebruaril jätkus soe, sombune ja üsna tuuline ilm. Mitmel pool oli uduvine ja sadas uduvihma, kuid õhtul liikus üle Põhja-Eesti tugevam sadu, mis osaliselt oli lörts ja märg lumi.
Edaspidi jätkub pikaajalisest keskmisest 3-7 kraadi võrra soojem ilm. Kui tsüklonite surve on nõrgem, siis avaldab mõju Lõuna-Venemaa väga sooja antitsükloni serv, milles saabub soojust Musta mere äärest. Sellise tsirkulatsiooni või sünoptilise olukorra püsimine tõi näiteks seni teadaolevalt kõige kuumema märtsi 2007. a.

19. veebruaril on pilves ja sombune ilm, sest saabus veelgi soojem ja niiskem õhumass. Tuul tugevnes päeva jooksul. Saartel läks õhtu jooksul selgemaks, kohati lausa selgeks.
Kuni kuu lõpuni pole erilist ilmamuutust oodata, vaid püsib soe, sombune ja tuuline ilm.

18. veebruaril liikus üle Eesti madalrõhulohk. See tõi soojema ja niiskema õhumassi, sadas nii vihma, lörtsi kui lund. Päeval alates Loode-Eestist ilm selgines ja omandas kevadnäo. Õhtul läks ilm alates saartest uuesti pilve.
Ööpäeva jooksul saabub veelgi soojem õhumass, nii et sooja võib üle 5 kraadi tulla. Soe ja muutlik ilm püsib ka edaspidi.

17. veebruaril jätkus ebatavaliselt selge ilm, alles õhtu poole jõudsid saartele pilved. Selge öö tõttu oli paljudes kohtades virmalisi võimalik näha. Ilm soojenes veidi, kuid valdavalt püsis õhutemperatuur alla 0°C.
Ööpäeva jooksul asendub väga kuiv õhumass niiskema ja soojemaga. Seetõttu läheb pilve ja niiskuse prognoosi järgi ka sajule (vt 700 hPa suht.niiskust).
Soe ja tormine ilm näib püsivat kuu lõpuni. Seetõttu võib oodata lumikatte kadumist paljudest kohtadest, sest juba praegu on see kohati katkendlik või praktiliselt kadunud (lumekaart).

16.02.2015. a kell 23:01; Saaremaa, Orissaare; ISO 2000, F 2,8; 14 mm; 30 sek. Kalmer Saare foto

Nädal algas erakordselt selge ilma ja kõrge õhurõhuga (kuni 1047 hPa), sest idapiiri tagant liikus lõunasse tugev antitsüklon. Selle vahetus läheduses langes öösel õhutemperatuur kuni -17°C-ni. Päeval jäi Eesti antitsükloni lääneserva. Seetõttu tuul tugevnes ja ilm soojenes, kuid õhutemperatuur jäi ikka miinuspoolele. 
Antitsüklon liigub kiiresti lõuna poole ja selle mõju väheneb. Nii ootab ees ilmselt veel üks päikeseline päev, kuid seejärel läheb pilviseks ja tunduvalt soojemaks, millega kaasneb ilmselt ka sadu. Nii on nädala teisel poolel oodata pilves, sombust, tuulist ja väga sooja ilma (maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta 5-7 kraadini).

34 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Paistab, et homsest algab varakevad, sest nt GFS näitab päevavalgele ajale +kraade lõpmatusse. Ning seda kõikjale Eestisse. Seega praeguse 37..40 päeva kestnud lumikattega tuleb hüvasti jätta.

Margus Voitk ütles ...

Ja kui mitu korda sel talvel gfs miinuskraade on lõpmatusse näidanud :)

Anonüümne ütles ...

@Margus
Paar korda ongi ainult.
Olles kogenud GFS mudeli jälgija, tean, et sulaga täkkesseminek on tunduvalt kindlam kui pikaldane külmalaine ennustus.

Jüri ütles ...

Kas sellel on mingi põhjendus või selgitus ka? Kuidas Euroopa mudeliga?

Anonüümne ütles ...

tundub, et 3 nädalat mõttetut ehk kehva suusailma ootab ees - ei ühtki põnevat ilmasündmust - nt torme, võimast soojalainet, suurt sadu jne pole oodata. vaid stabiilne 0..+5 ja pilves päevast-päeva..üsnaga täiesti igav :(.

Anonüümne ütles ...

Eelmisele:
Midagi pole teha - "looduse kuningas" pole ilma veel kahjuks võimeline veel oma tahte järgi muutma.

Labradoris (enamus Eesti laiuskraadist lõunapool!) on seevastu katkematu külmaperiood juba 3 kuud olnud, kusjuures pooltel öödest -30..-40 kraadi, mõnedel isegi alla selle, nii et isegi päeval oli kohati -40 kraadi. Jaanuaris oli kõva pakane Kanadas ja USAs isegi Aafrika põhjaranniku laiuskraadini!! Nüüd kujuta ette, et sellised -40 näidud peaksid olema Saksamaal, Poolas ja Valgevenes ning -30 Itaalias ja Aafrika põhjaservas ja siis tuleks lund nii et vähe pole...

Ühesõnaga sa anonüümne pead sellega leppima, et Eesti asub oma laiuskraadi kõige soojemas maailmajaos.

Anonüümne ütles ...

Kas kellelgi on andmeid, et mitu meetrit on Labradoris lund?

Eelmisel talvel oli Eesti oma laiuskraadi põhjapoolseim üleni lumevaba riik.

Anonüümne ütles ...

Järjekordne suurepärane talv siinmail läbi! USA kesklääne osariike nuheldakse seevastu päris halastamatult.

Anonüümne ütles ...

Kesk-ida osariike*

Anonüümne ütles ...

@ 20. veebruar 2015 21:03

jah, suurepärasuse tekitasid 1. ja 2. ja 13. detsember, 2...4., 6., 7., 11. ning 30. jaanuar, 9. ja 15...17. veebruar.

siga ütles ...

Sigadele oli jah suurepärane talv, selles ma ei kahtlegi. loodetavasti suvi tuleb samasugune, ainult et praegustele kraadinäitudele pange number 1 ette. Jumala mõnna ju 24/7/365 poris püherdada :D

Anonüümne ütles ...

@ 20. veebruar 2015 21:03
pärast 15. veebruari võib nii öelda jah, sest tartu maraton sai kenasti peetud ja seda ideaalsetes ilmaoludes lausa :)

Jüri ütles ...

Hiljuti tuli uudis Niagara täielikust jäätumisest.
Võimas soojalaine ongi praegu käes, see peaks põnevust tekitama küll.
Lume paksuse kaart: http://weather.gc.ca/data/analysis/352_100.gif

Anonüümne ütles ...

põnevust tekitaks see siis, kui päikest oleks, sest siis on kindlasti +10 kraadi ja üle selle taas oodata.

aga seda paraku ei tule ning õnneks kompenseerib selle hetkeandmete kohaselt 22.02 päeval torm.

Jüri ütles ...

Kui siin mainiti tugevat soojalainet, siis see on igatahes pärast karget nädala algust nüüd kohal.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas lähete homme tormijahile ka? Siia Viljandimaale ennustab hirlami mudel KESKMISEKS tuule kiiruseks lausa 15 m/s, samas kui Põhja-Eestis jääb see alla 10-ne. (hetkeandmed)
Lisaks on homme üsna suur rünksajupilvede võimalus!

Jüri ütles ...

Kahjuks ei jõua - külalisteõhtu jätk ja tuleb külaliste eest hoolitseda.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis läks ilm täiesti selgeks, ainult vine on, millega kaasneb ülikena loojang.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas on seevastu sajune ja "päev, mil ei läinudki valgeks".

Anonüümne ütles ...

@21. veebruar 2015 16:08
Oleneb, mis mõttes ülikena. Kui selline, mis 15.02, siis sellist kohe kindlasti ei tule, olenemata sellest, et kõrgkihi pilvi on palju nagu 15.02. Asi on selles, et läänekaar on lisaks madalatele paksult ka kõrgkihi pilvi täis, mistõttu loojuv päike ei pääse (Lõuna-)Eestis olevaid alt valgustama.
http://sat24.com/en/bc
-------------------------------
PS, homme ootab lõunaeestlasi hetkeandmete kohaselt isegi torm.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin just EMHI vaatlusandmeid ja nägin, et Saaremaa lõunarannikul võrreldes muu Eestiga kummaline tuulesuuna erinevus, nagu oleks justkui Liivi lahe lääneosas tsükloni kese.

Anonüümne ütles ...

21. veebruar 2015 16:30 - Ilu on vaataja silmades. Mind absoluutset kirevad/põletavad loojangud ei köida. Naudin just selliseid, mis on väga kuuma ja sombuga nagu troopikas, kust päike vaevu läbi paistab. Eestis olen näinud nii intensiivset ainult 2010. aastal Kagu-Eestis augusti kuumalaine ajal, ning siiski tänu metsatulekahjude suitsule.

Jüri ütles ...

Eesti kohale on jõudnud frontaaltsoon, millest lõuna poole jääb Vahemerelt saabunud troopiline õhumass - sellest ka õhu sumestus -, aga põhja poole polaarne mereline õhumass. Front hästi näha: http://sat24.com/en/scan?ir=false

Anonüümne ütles ...

@16.44

mind absoluutselt just troopikaloojangud ei köida - päike lihtsalt tuhmub ära ja see on üsna igav. põletav loojang 15.02 õhtul andis just erksust juurde siia hämarhallidesse sügispäevadesse.

Anonüümne ütles ...

Seetõttu ütlesingi, et ilu on vaataja silmades. Maitse üle ei vaielda.

Anonüümne ütles ...

NOAA prognoosib meile keskmisest 3-4 kraadi soojemat märtsi. Kui nii lähebki, siis on õige pea loodus roheline.

Anonüümne ütles ...

aga miks siis eelmisel aastal polnud, siis olid ka kõik kevadkuud normist kõvasti soojemad

Anonüümne ütles ...

Kuidas ei olnud? Mullu hakkas Kagu-Eestis lehtimine juba märtsi viimases dekaadis.

Anonüümne ütles ...

aa kui kagueesti siis muidugi :D
siin sakus lehtisid puud alles 20.aprillist ja needki toomingad. muud puud alles mais.

Jüri ütles ...

Jah, meil siin Harjumaal ei olnud rohelisusest erilist märkigi veel aprilli alguseski.

Anonüümne ütles ...

Nüüd on NOAA muutnud märtsi prognoosi veel soojemaks.Näitab juba 4-5kraadi keskimsest soojemat.

http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif

Anonüümne ütles ...

Tundub,et 2007 märts võib seljuhul täitsa aktuaalne olla.

Jüri ütles ...

Jah, kui Venemaa antitsükloni mõju ikka püsib.

Anonüümne ütles ...

Nonii, täna siis esimene termiline konvektsioon sel aastal, vähemalt sat24.com tundub, sest selle järgi jõudsid enne lauspilvisuse saabumist Ida- ja Kirde-Eestis rünkpilved tekkida.