esmaspäev, 9. veebruar 2015

Sooja ja rahuliku ilmaga nädal (9.-15.02.2015)


15. veebruari öösel ilm alates Põhja-Eestist selgines ja külmenes. Nii oli päev päikeseline, kuid miinuskraadidega. Põhjast saabus massiliselt kiud- ja kiudkihtpilvi, mis õhtuks katsid praktiliselt Eesti ja tekitasid põletava loojangu. Antitsüklon oli samal ajal Soome kohal.
Pärast paari külmemat päeva läheb nädala teises pooles tunduvalt soojemaks ja on oodata ka sademeid. Üldiselt näitavad mudelid ka tormisuse kasvu.

Päev oli päikeseline ja tüüpiliste kiudpilvedega. Pärnu rand, Targo Taggo foto

Aga loojangut kannatas vaadata ainult päikeseprillidega, sest see pimestas nii tugevalt. Tallinnas

Üks kirjeldus/mulje, mis postitati ühe lumise pildi alla: Minu kui Kagu-Eesti inimese jaoks oli väga imelik sõita Tartumaal 2 päeva ringi ja näha, et lund on minimaalselt või pole üldse  tagasi koju jõudes oli nii hea tunne, et talv on ka päriselt olemas.

Lumikatte paksus 14. veebruaril (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/)

14. veebruaril
püsis pilves, kuid oluliste sademeteta ilm (keskpäevaks jõudis põhjarannikule pisut tihedam sadu). Õhutemperatuur on enamasti 0°C lähedal.
Esialgu püsib ilm veel pilves, aga peatselt on oodata seoses külma antitsükloniga ilma selginemist. Pärast nädala esimese poole külma ja ilmselt ka selgemat ilma taastub praegusega sarnane pilves ja soe ilm. Seoses soojenemisega on ka sademeid oodata.

13. veebruaril jätkus pilves ilm, paljudes kohtades sadas vähest vihma, lörtsi või lund, kuid õhutemperatuur püsis veel plusspoolel. 
Ilm muutub külmemaks. Grööni merelt liigub üle Skandinaavia ja Eesti kagusse külm antitsüklon, mille mõjul on mõneks päevaks oodata miinuskraade, kuid erilist lumelisa ei tule. Kuna see liigub üsna kiiresti ära, siis nädala teine pool toob jälle märkimisväärse ilma soojenemise. Ühtlasi muutub ilm siis ka tormisemaks.

Järgmistel päevadel karge ilma toov antitsüklon on ilmakaardil Grööni merel juba näha (DWD).

12. veebruari öösel pilvisus tihenes ja tuul tugevnes, sest suurenes põhjatsükloni mõju, kuid sademeid praktiliselt ei tulnud. 
Nagu eelnevas sissekandes arutatud, siis ei ole märkimisväärseid sademed kuigi tõenäolised, sest õhumass on vähemalt keskmiste pilvede kõrgusel kuiv /õhtul siiski sadas lund ja lörtsi, kohati isegi päris tugevalt - selgitust vaata piltide allkirjast/. Kuigi õhumass oli veel väga soe, siiski enam soojarekordeid pilves ilma tõttu ei tulnud, vaid sooja oli ainult kuni paar kraadi, õhtul külmenes ühes lörtsi-lumesadudega.
Enamasti plusskraadid püsivad ilmselt ka 13. veebruaril, kuid õhumass hakkab üha külmemaks muutuma. Ilma külmenemisega võivad vähesed sademed kaasneda (14.-15. veebruaril, enamasti lörts), kuid suuremat sadu ei paista. 
Uue nädala juhatab aga sisse juba Skandinaaviast üle Eesti kagusse liikuv külm ja tugev antitsüklon. Paariks päevaks toob see päris külma ilma, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur -10°C-st madalamale langeda ja päevalgi valitsevad miinuskraadid. Selline külm ilm pikemalt püsima ei jää, sest prognoositavalt liigub antitsüklon üsna kiiresti jätkuvalt lõuna ja kagu poole, avades oma lääneservas tee märksa soojemale õhumassile.`

Endiselt püsis õhk keskmiste ja ülemiste pilvede kõrgusel väga kuiv, aga aluspinnalähedasse õhukihti kogunes palju niiskust. Seega tekkisid sademed umbes 1 km paksuses Maale lähimas õhukihis, sest juba 850 hPa pinnal oli suhteline niiskus vaid 15-20%. Niisiis ei saa sademete prognoosimisel tähelepanuta jätta ka kõige madalamaid õhukihte (http://tinyurl.com/lwza9j9).

Infrapunane satelliidipilt kinnitab, et Eesti kohal polnud keskmise ega ülemise korruse pilvi, olid vaid madalad pilved, mida näitab ühtlane hallikas tekstuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Riigi Ilmateenistus
Täna (11. veebruaril) mõõdeti Mehikoormal 10 kraadi sooja, mis ületab eilse Heltermaal mõõdetud viimaste aastakümnete veebruari soojarekordi 0,3 kraadiga. Kuigi täna tundus juba üsna kevadehõnguline olevat, siis homme on ilm enamasti pilves ning kohati võib sadada vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on +1...+3°C.
11. veebruari öö oli enamasti selge, mistõttu õhutemperatuur langes väga soojas õhumassis ikkagi paljudes kohtades alla 0°C, ainult rannikualadel oli soojem. Hommikuks tekkisid Liivi lahel ja selle ümbruses kihtpilved, mistõttu suur mere- ja maa-ala mattus uttu. See jäi püsima ka päevaks, nii et Virtsus ja Pärnus oli keskpäeval kõige külmem (õhutemperatuur pisut alla 0°C). 
Kui 10. veebruaril tuli uusi soojarekordeid nagu kuulipildujast, eriti Lääne-Eestis, siis täna on vaatamata valdavalt päikeselisele ilmale pisut kargem. Kõige soojem on Kirde-Eestis, näiteks Kundas oli kell 13 juba 8,5°C sooja, nii et uusi soojarekordeid toob seegi päev.
Kuna soe õhumass on jätkuvalt pealetungil, siis on oodata udu laienemist ka mujale Eestisse. Seega võib 12. veebruar tervitada pea kõikjal uduselt. Samas õhumass on kuiv, nii et keskmise kihi pilvi olla ei tohiks ja võib olla hajuvad kihtpilved päeva jooksul sarnaselt 10. veebruariga. 
Pilvisust prognoositakse suhtelise õhuniiskuse järgi eri õhukihtides. Kui mingis õhukihis on see alla 30%, siis seal pilvi praktiliselt üldse ei ole ja kui on üle 90%, siis vastav õhukiht on pilvedega täidetud, st prognoosi järgi oleks oodata lauspilvisust. Niiskuse järgi on 300 hPa pinnal ehk umbes 9 km kõrgusel oodata õhtul ja eriti öösel lauspilvisust, sest suht.niiskus on üle 90%. See tähendab, et oodata on kiudkihtpilvi, samuti peaks joonpilvede tekkeks olema soodsad tingimused. Madalamates õhukihtides jääb suht.niiskus 15-30% piiresse ehk seal pilvi ei ole või on neid väga vähe ning sademeid oodata pole (suht.niiskus peaks siis 700 hPa pinnal ehk umbes 3 km kõrgusel olema üle 90%). 925 hPa kaart näitab, et niiskus koondub 12. veebruaril Soome lahe äärde, olles isegi üle 90% - seal on udu ja kihtpilved potentsiaalselt kõige püsivamad.
14.-15. veebruaril on oodata ilma külmenemist, sest Skandinaavias tekib külm antitsüklon, mis liigub üle Eesti kagusse. Järgmise nädala teisel pooles on oodata antitsükloni lääneservas uut soojenemist. Aga enne seda on mõned päevad üsna külmad (öösel kuni -10°C ja päeval kuni -5°C). Märkimisväärseid sademeid pole oodata.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto


Suhtelise niiskuse prognoos 12. veebruari ööseks 300 hPa pinnal (ülemine kaart) ja hommikuks 700 hPa pinnal (alumine kaart). Ülemiselt kaardilt on näha, et umbes 9 km kõrgusel ulatub suhteline niiskus suurel alal üle 90%, mis tähendab kiudkihtpilvisust ja joonpilvede teket. Alumisel kaardil on aga näha, et õhumass on väga kuiv, sest suhteline niiskus on kõigest 15-20%: keskmise kihi pilvi ei ole ja sademeid pole oodata (http://tinyurl.com/lprkqhe).

Teletorni kaamerast on kiudkiht- ja joonpilvede saabumine näha (http://www.teletorn.ee/et/webcam).

10. veebruaril voogas üle maa võimas kuumalaine. Hommikused kihtpilved ja udu hajusid päeva jooksul, nii et päeva teine pool oli pea kõikjal päikeseline ja väga soe, ainult Kagu-Eesti hajusid pilved viimasena, mistõttu oli märksa jahedam. Mitmel pool registreeriti uued soojarekordid, sest sooja oli 5-10 kraadi, sealjuures kõige soojem läänerannikul ja saartel. Eelmisi rekordeid saab Tallinna ja Tartu kohta vaadata http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Suur soe (vähemalt õhumassi järgi) kestab veel paar päeva, kuid nädala lõpu poole läheb tasapisi jahedamaks, pilvisemaks ja võib pisut lörtsi või lund sadada. Ilm jääb siiski pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks.

Päikeseline ja soe ilm Tartus

Ebatavaliselt soe õhumass püsib veel umbes kaks päeva Eesti kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html)

Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Eelmisel aastal hakkas talv umbes samal ajal lõppema. Siis oli selle põhjuseks poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu Vahemere või Musta mere äärest transporditi soojust pidevalt põhja poole. Ilm oli rahulik, sest tsükloneid peaaegu polnudki. 
Kui lähemal ajal kujuneb ka sarnane tsirkulatsioonitüüp välja, siis võib varakevad alata juba paari nädala jooksul. Püsivalt üle 0°C siiski niipea veel loota ei ole, samuti võib mõnel päeval vähest lund ja lörtsi tulla.


Mööda antitsükloni serva jõudis suure kaarega soe õhumass Eestisse. 9.02.2015 (ülemine) ja 10.02.2015 (alumine) ilmakaart (FMI)

62 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Täna oli mitte ainult pikema aja külmim hommik, vaid kogu veebruari külmim - nii külma või külmemat veebruarihommikut enam ei tule sel korral.

Jüri ütles ...

Seda ei tea ju keegi - või koostasite oma unenägude järgi 500-päevase ilmaprognoosi? Isegi kui teil on enda arvates usaldusväärne kristallkuul, ilmutused või unenäod võtta, ei tähenda see tingimata, et nii ka läheb.
Veebruar on tavaliselt talvekuu ja isegi väga soojadel talvedel võib mõni külm päev või periood vahele sattuda.

Anonüümne ütles ...

Usu või ei, kuid unenägusid ma ei näe. Vähemalt ilmateemalisi mitte.

Jüri ütles ...

Siis pole ju põhjust ka niisama loba kirjutada - mis see muu on, kui millegi sellise kindel väitmine, et kolme nädala jooksul ühelgi juhul ei saa tulla sama külma või külmemat hommikut kui nüüd oli.
Lähema nädala jooksul ei leidnud sellist varianti, aga pikemas perspektiivis jääb siiski mingisugune võimalus ikkagi alles, tutvumiseks: http://www.upload.ee/image/4512925/prognoos.png

Anonüümne ütles ...

Ilmad on üsna stabiilselt pendeldanud 0 kraadi ümber, ehk siis pole langenud ei püsivalt alla ega tõusnud üle nulli. See on selle eeltalve eripära, mis on sujuvalt üle minemas kevadtalveks. Püsivat talve ilmselt ei tekigi.

Jüri ütles ...

Jah, sedamoodi näib küll. Kellele talv ja lumi ei meeldi ja ootavad pikisilmi kevadet, siis võiks tänasest kevadehõngulisest päevast küll rõõmu tunda.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas juba päevarekord sündinud, ehk pärastpoole ka Tartus, kui ilm selgeks läheb. Lumi sulab igatahes lahinal, mis tekitab küsimuse, kas ka see aasta jääb maraton pidamata. Viimane GFS'i väljavaade näitab igatahes ebatavaliselt soojade ilmade püsimist lõpmatusse.

Jüri ütles ...

Kahjuks postitust täiendada polnud senimaani aega, ainult lisada kommentaar.
Jah, eelmine rekord oli lausa mitu kraadi madalam: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid
Võimas kuumalaine (vähemalt õhumassi järgi) kestab veel paar päeva, siis annab pisut järele, kuid erilist talveilma pole kuskilt näha.

Anonüümne ütles ...

Üliõimas kuumalaine ikka. Sain mitteametlikuid teateid Hiiumaalt ka 11,1 soojakraadist. Küll me elame ikka huvitava kliimaga riigis.

Jüri ütles ...

Aga õhumass ei ole täna veel kõige soojem - märksa soojem õhumass peaks saabuma 12. veebruaril, kuid prognoositakse pilves ilma, mis tähendaks tavalist talvist sulailma. Samas pilvisust prognoositakse suhtelise niiskuse järgi eri õhukihtides ja väga madal suht. niiskus näitab selget ilma: http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2015/02/10/basis06/scan/r700/15021206_2_1006.gif (suhteline niiskus 700 hPa pinnal, mis asub umbes 3 km ehk keskmiste pilvede kõrgusel, sarnane ka 850 ja 300 hPa kohta).

Margus Arge ütles ...

Kuressaares paari tunni vältel oli +8,0. Soojuse territooriumil ( varjus loomulikult).
Sisemaa poole kindlasti enamgi kuna oli üpris vaikne
Ametlik maksimum kaartidel +6,4 on jällegi Roomassaare näit- täiesti mere ääres.
No ei saa Saaremaale ametlikku sisejaama !!

Jüri ütles ...

Jah, see vajadus on korduvalt üles kerkinud, aga peetakse liiga kalliks ja isegi väikese kasuteguriga ettevõtmiseks. Kahju...

Anonüümne ütles ...

Ka Hiiumaale oleks sisejaama vaja, kuna suursaarte kliima on vaikse ilmaga peaaegu mandrieestiline! Meenutagem kasvõi 11.06.2011 meeletut äikest, mis isegi siia Tallinnasse ära paistis. Olnuks vägagi huvitav teada seda üüratut sajuhulka..
Saaremaa looderannikul oli 04.08.2014 kuumalaines üsna kindlalt +35 kraadi.
--
Teine koht, mis hädasti ilmajaama vajab, on Harjumaa lõunapiiri alad või Pärnumaa kaguosa.
--
Veel tasuks jaamu ehitada Muhu ja Vormsi saare sisealadele.
---------------------------------------------------
Rannikujaamade puhul oleks ehitamisel võinud arvestada/ka edaspidi, et avamere poolne suund oleks täiesti puuvaba, sest siis oleksid tormiandmed "võimsamad", kuid jah, siin on oma oht - jaam uhutakse taanduva rannajoone ees merre nagu näiteks Kõpu tuletorn..

Anonüümne ütles ...

19.02 võib euroopa mudeli järgi veelgi soojem olla kui täna oli

Jüri ütles ...

Hästi, need ettepanekud ilmajaamade kohta saavad edastatud.
11.06.2011 äike Sauelt nähtuna: http://www.upload.ee/image/4514384/DSCF6274.JPG

Jah, prognoositakse soojemat õhumassi, kui päikest ka jagub, võib tulla üle 10 kraadi sooja, igatahes sooja õhumassi rünnakuid on mitmeid tulemas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Anonüümne ütles ...

soe veebruar tähendab paratamatult külma märtsi :/. kui mitte terve kuu, siis see-eest väga külmi lühikesi perioode. (kõik viimased 3 järjestikust märtsi on toonud veebruarist madalamaid külmanäite!)

loodetavasti sel aastal tuleb märtsis puudele lehed (2007 toomingad!) ning aprillis võiks juba järvedes/meres supelda saada :)

Jüri ütles ...

Jah, see on äärmiselt ebatõenäoline, et nt veebruaris läheb soojaks ja jääbki püsivalt nii. Seetõttu on hilisem kevade algus parem kui liiga varane - soojenemine on hilisema alguse puhul kindlam ja püsivam.
Tänagi on ilm eilsest kargem, sest selge ilmaga on jahtumine veel ülekaalus.

Ilmajaamade kohta tuli selline tagasiside:
See probleem on silme ees juba aastakümneid. Ja on ilmaportaalides sellest ka mitmel korral räägitud.
Paari aasta eest tegid Saaremaa siseossa ilmajaama rajamise ettepaneku saare juhid. Kui nad aga kuulsid selle maksumusest ja ülalpidamise kuludest, ja et tehti ettepanek seda rahaliselt toetada, kadus huvi...
1990ndate aastate alguseni töötasid ka saartel mitmed kolhooside-sovhooside agronoomide õlgadele pandud kohustusena meteopostid. Siis need likvideeriti. Mõned - Karja ja ka Muhu keskel (Raugi vist) tegid päris head tööd ja olid ka heades kohtades.
Paljudes riikides (USA, Taani) on amatöörid jõudnud oma vaatluste kvaliteedilt nii kaugele, et arvestatakse nende andmetega. Ja võetakse arvesse näiteks keskmiste arvutamisel. Meil on senini selline vaatleja olnud vaid kauges minevikus Karl Kalk Paldiskis.
Kliima uurimise seisukohalt võiks Eestis olla näiteks sademetemõõduposte palju rohkem, samuti odavamaid automaatilmajaamasid nii suuremate saarte keskosas kui mitmes paigas mandril. Kahjuks on viimastel aastatel pea kogu maailmas mindud isegi nende kärpimise teele - mujal on arvatud, et Eesti suurusega maalapilt andmete saamiseks prognooside tarbeks kõlbaks isegi vähem kui kümmekonnast punktist!

Anonüümne ütles ...

11. veebruar 2015 10:07 ja 11. veebruar 2015 11:54

Miks see "äärmiselt ebatõenäoline" on? Kas olete eelmise aasta ära unustanud? Soojale veebruarile järgnes veelgi soojem märts. Pigem võiks öelda, et on äärmiselt tõenäoline, et tuleb n.ö külmemaid tagasilööke ja ehk mõni arvestatav lumesadugi, aga nii kategooriliselt välistada ei saa, nagu ka kõige esimene kommentaar siin postituses. Ka see väide, et hilisema kevadega on soojenemine püsivam, ei pea vett. Muide, 2013 algas suvi mai esimesel nädalal ja kestis sügisese võrdpäevsuseni.

Jüri ütles ...

Eks siis nimetage viimase 100 a jooksul 10 sellist talve lõppu ja kevade algust, kus väga varane kevad läks sujuvalt üle päriskevadeks ja suveks. Kui see pole midagi ebatavalist, siis peaks olema lihtne näiteid tuua kohe kahe käe sõrmedel.

Anonüümne ütles ...

@ 17.45

eksid. eelmise aasta märtsis oli päris räige tagasilöök!
jah, 10.03 oli sooja tublisti üle 10 kraadi, aga kevadine koolivaheaeg oli ülimalt täpse ajastusega sootuks talvine. 15.03 oli loodelumetorm, paaril varahommikul oli 16 kraadi külma. ning 20.03 oli tihe tuisk.
nt eestiloodusel on 17.03-st videod leida, kui otsida youtubest "kiili 17.03" ning tuisust, kui panna otsingusse "kiili 20.03"
-----------------------------------------------------------------
üldist juttu:

kui edelaeestis oli rõske hallus, siis siin sakus oli kella 17:30 paiku seninägematult lõõmav päikeseloojang. (mis õnneks alles tuhmudes kattus madalpilvisusega)

Jüri ütles ...

Jah, eelmisel kevadel oli mitu suuremat jahenemist ja talvise ilma perioode, lisaks märtsi lume- ja lörtsitormile veel mais, kui juuni lugeda kevadkuuks, siis ka veel juunis kaks nädalat. Samas aasta kokkuvõttes ei pidanud neid looduse arengut arvestades siiski väga suurteks tagasilöökideks, sest taimed jms eriti ei kannatanud. Aga näiteks temperatuuri osas oli see kindlasti päris suur.
Ei maksa loota, et praegune kevadine ilm lähebki sujuvalt üle kevadeks ja suveks - kindlasti tuleb veel väga külmi päevi, lund ja tuisku.

Jah, kus kihtpilvi polnud, seal oli väga päikeseline ja soe.

Anonüümne ütles ...

Nonii, GFS näitab 21.02ks tormi, misjärel võtab ilm suht järsult südatalvise pöörde. Vaikse ilmaga võib isegi -20 tulla, sest ts.tagalas saabub -15 kraadi isoterm. Nii 12Z kui ka 18Z uuenduste järgi on/oli tormijärgne - Eestile omane külm talveilm - arvutatud lõpmatusse.

Jüri ütles ...

Meenub näiteks 2011. või 2012. a, kui märtsis tekkis mulje, et kevad ongi käes, aga siis läks kuu lõpus või isegi aprillis (2012) pikemaks ajaks väga külmaks ja lumiseks. Siin näide 26.3.2011 külmarünnakust: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2011032600_3.gif

Anonüümne ütles ...

millal taas selge(ma)ks läheb

Anonüümne ütles ...

Eesti uus tuulerekord siis 58,7 m/s, mis mõõdeti täna varahommikul kell 5 Häädemeestes.

Anonüümne ütles ...

11. veebruar 2015 18:08

Selleks, et hinnata tõenäosust, piisab endale tunnistada, et viimase 100 aasta jooksul on kliima tunduvalt soojemaks läinud. Mis näitaja see 10 näidet 100 aasta jooksul on? Ma saan aru, kui kliima oleks olnud staatiline selle aja jooksul, siis saame rääkida "äärmistest" hinnangutest, aga praegu ei saa enam midagi välistada. Vaadake, mis on toimunud viimase 30 aasta jooksul kliimanormidega! Varajane kevad ning südatalvised soojarekordid on tunduvalt tõenäolisemad, kui alla -30 kraadised temperatuurid. -40 on teie loogika järgi "äärmiselt vähetõenäoline", juba muinasjutuline väärtus. Väga varajasi kevadeid on viimase kümnegi aasta jooksul olnud vähemalt 4. On veel vaja tõestusi!??

Anonüümne ütles ...

Jüri, Teie jaoks on ilmselt olulisem lihtsalt plõksida, kui tõele näkku vaadata. Vana tõde.

Jüri ütles ...

Paistab, keegi kommenteerija on tahtnud siin oma kibestumist vms välja elada. Mida selline mölisemine teile annab? Leidke mõni teine koht, kus end välja elada.
Jutt ei ole varasest kevadest, vaid sellest, kui sageli on juhtunud seda, et selline varane kevad on kulgenud sujuvalt, ilma igasuguste tagasilöökideta ja läinud tasapisi üle suveks. Selliseid juhtumeid tõenäoliselt ei ole või tõesti sajandis paar korda. Isegi eelmisel aastal, mida ühes kommentaaris meelde tuletati või soovitati meenutada, ei kulgenud ju sugugi sujuvalt, eriti suuri kraadikõikumisi oli mais ja juunis, suurem talvise ilma periood aga märtsis pärast üht lörtsitormi. Kuidas see siis saab olla sujuv ja kuidas see kinnitab kellegi väidet, et tagamilööke ei ole?
Endiselt, nimetatagu konkreetsed 10 aastat minugipärast vabalt valitud perioodi jooksul, kui väga varane kevad (alanud veebruaris või märtsi algul) kulges sujuvalt ja muutus tasapisi suveks.
Loomulikult on see äärmiselt ebatõenäoline, et praegune varakevadine ilm jääbki ja rohkem veebruaris või märtsis külmi päevi, lumesadusid ja tuisku ei tule.
Paluks mitte MÖLA ega väljaelamist kommentaariumis, vaid konkreetseid arvandmeid, fakte, näiteid! Ponimajete? Tõestamise või veenmise kohus lasub ikka erakordse väite väitjal, mitte kellelgi teisel. Antud juhul on erakordne väide see, et väga varane kevad kulgeb sujuvalt, ilma tagasilöökideta kuni läheb üle suveks või teisiti sõnastades, praegune (vara)kevadine ilm jääbki püsima. Mina ei ole sellist erakordset väidet esitanud, vaid arvan vastupidi: praeguse kevadise ilma püsimajäämine on äärmiselt ebatõenäoline, st et tuleb veel külmi päevi, lund ja tuisku ülejäänud veebruari või märtsi jooksul. Seetõttu: jah, ma tahan konkreetseid arvandmeid, näiteid jms, mis lükkaksid minu seisukoha ümber ja kinnitaksid seda erakordset väidet.

Anonüümne ütles ...

Aegade 10 kõige soojemat veebruari ning ning neile järgnevad kevaded(Võru aegrida):

1. Veebruar 1990(2,7 kraadi) - Järgnes keskmisest tunduvalt soojem märts ja aprill. Mai ja juuni oli keskmisest veidi külmem.
2. Veebruar 1989(1,5 kraadi) - Järgnes keskmisest tunduvalt soojem märts ja aprill. Mai ja juuni oli keskmisest veidi soojem.
3. Veebruar 2008(0,9 kraadi) - Järgnes keskmisest veidi soojem märts ja tunduvalt soojem aprill. Mai oli keskmisest veidi külmem ja juuni tavapärane.
4. Veebruar 1995(0,6 kraadi) - Järgnes keskmisest veidi soojem märts ning üsna tavapärane aprill ja mai. Juuni oli aegade üks soojemaid.
5. Veebruar 1925(0,4 kraadi) - Järgnes keskmisest tunduvalt külmem märts, tunduvalt soojem aprill, veidi soojem mai ning tunduvalt külmem juuni.
6. Veebruar 2002(0,2 kraadi) - Järgnes keskmisest veidi soojem märts ja aprill, tunduvalt soojem mai ja veidi soojem juuni.
7. Veebruar 1961(-0,1 kraadi) - Järgnes veidi soojem märts veidi külmem aprill ja mai ning tunduvalt soojem juuni.
8. Veebruar 1974(-0,2 kraadi) - Järgnes veidi soojem märts ja tunduvalt külmem aprill. Mai oli aegade üks külmimaid ja juuni keskmisest veidi külmem.
9. Veebruar 1939(-0,3 kraadi) - Järgnes keskmisest veidi külmem märts ja aprill. Mai oli tunduvalt külmem ja juuni veidi soojem.
10. Veebruar 1943(-0,6 kraadi) - Järgnes keskmisest veidi soojem märts ja aprill. Mai oli veidi külmem ja juuni veidi soojem.

Kokkuvõtteks: Seis on üsna tasavägine ja ei saa öelda, et väga varasele kevadele järgmineb tigimata soojem või hoopis külmem järg.

Anonüümne ütles ...

Kuulge kraaklejad, mis selle Häädemeeste näiduga ikkagi on? :)

Anonüümne ütles ...

tasub jälgima hakata, sest päike juba soojendab ka aluspinda:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn24011.gif

Jüri ütles ...

Aitäh, see nimekiri koos kirjeldusega on juba päris hea.
Möla oli aga mõeldud selle kohta: Anonüümne ütles ...
Jüri, Teie jaoks on ilmselt olulisem lihtsalt plõksida, kui tõele näkku vaadata. Vana tõde. - see on müra või halvemal juhul provokatsioon, millest tasuks hoiduda. Nimekirja-kommentaari õnneks midagi sellist ei lisatud.
Jah, järeldusega nõus, et võib nii ja naa olla. Aga seal ei kajastu siinses arutelus või vaidluses kõneainet pakkunud talvised päevad või tagasilöögid, mis kestavad 1-5 päeva, harva kauem, kuid ei tähenda, et kuu on seetõttu eelmisest kuust või pikaajalisest keskmisest külmem.

Jüri ütles ...

Uurisin ka J. Jaaguse arvamust. Tema andis kommentaarid sellised (lisan ka enda kommentaari):
Täna oli mitte ainult pikema aja külmim hommik, vaid kogu veebruari külmim - nii külma või külmemat veebruarihommikut enam ei tule sel korral.
9. veebruar 2015 18:39
Seda on raske ette öelda, sest pool kuud on veel ees. Prognoosid näitavad küll, et läheb soojemaks, kuid pikaajalistele pronoosidele on omane muutuda, kui teha uued mudelrehkendused. Seega ma ei välistaks veel külma.
Minu kommentaar: Ei vasta päris tõele, et läheb (lühiajalises perspektiivis) soojemaks, vaid lähemad 3-4 päeva läheb uuesti külmemaks, sest üle Eesti liigub külm arktilise õhumassiga antitsüklon. Siiski tõsisemat talvise ilma perioodi ei ole ette näha - selles osas jällegi nõus.

 Anonüümne ütles ...
soe veebruar tähendab paratamatult külma märtsi :/. kui mitte terve kuu, siis see-eest väga külmi lühikesi perioode. (kõik viimased 3 järjestikust märtsi on toonud veebruarist madalamaid külmanäite!)
11. veebruar 2015 10:07
Sellist seost küll ei ole. Soe veebruar pigem suurendab varase kevade saabumist. Mida rohkem on lumevaba maapinda, seda rohkem saab päike seda soojendada. Kui on aga lumi maas, siis lõviosa päikesekiirgusest peegeldub tagasi ja soojenemine on väike.
See, et ilmastik on käitunud kolmel aastal ühtmoodi, ei tähenda sugugi seda, et niimoodi läheks ka edaspidi. Inimkonna ajalugu ja sealjuures ka ilmavaatluste tegemise ajalugu on mõnevõrra pikem kui kolm aastat ja seal on ilmaga juhtunud igasuguseid asju. Järeldusi saab teha ikka vaid väga pika vaatlusrea põhjal.
Minu kommentaar: jah, üldiselt nõus, eriti et lühikese perioodi kohta ei saa teha selliseid järeldusi ja et väga soe talv suurendab tunduvalt varase kevade tõenäosust.
Tagasipeegeldumise osa kehtib ilmselt väga suure maa-ala kohta; kõrvale ei jätaks ka tsirkulatsiooni, mis võib vaatamata kevadisele ajale ja ammu sulanud lumele talvise ilma mõneks ajaks tagasi tuua.

ÂJüri ütles ...
Jah, see on äärmiselt ebatõenäoline, et nt veebruaris läheb soojaks ja jääbki püsivalt nii. Seetõttu on hilisem kevade algus parem kui liiga varane - soojenemine on hilisema alguse puhul kindlam ja püsivam.
Tänagi on ilm eilsest kargem, sest selge ilmaga on jahtumine veel ülekaalus.
Tõesti on võimalik see, et tuleb veel külmemat ilma. Korduvalt on olnud nii, et talve kõige külmemaks kuuks on märts. Kuid on ka niimoodi olnud, et lähebki märtsis soojaks ja jääb. Mul on hästi meeles ja isegi kaameraga jäädvustatud, kui käisin 24. veebruaril 1990 lastega Saku mõisa pargis ja lumikellukesed õitsesid. Lumi oli juba ammu läinud. Seega rõhutan veelkord, et meie maa ilmastik on väga muutlik ja pika aja jooksul on esinenud väga mitmesugust ilma.
Minu kommentaar: jah, nõus, ilm ja ilmastik on väga muutlikud.

 Anonüümne ütles ...
11. veebruar 2015 10:07 ja 11. veebruar 2015 11:54
Miks see "äärmiselt ebatõenäoline" on? Kas olete eelmise aasta ära unustanud? Soojale veebruarile järgnes veelgi soojem märts. Pigem võiks öelda, et on äärmiselt tõenäoline, et tuleb n.ö külmemaid tagasilööke ja ehk mõni arvestatav lumesadugi, aga nii kategooriliselt välistada ei saa, nagu ka kõige esimene kommentaar siin postituses. Ka see väide, et hilisema kevadega on soojenemine püsivam, ei pea vett. Muide, 2013 algas suvi mai esimesel nädalal ja kestis sügisese võrdpäevsuseni.
11. veebruar 2015 17:45
Viimase arvajaga olen täiesti nõus.
Minu kommentaar: jah, kui tegu on sellise kategoorilise välistamisega, nagu esimeses kommentaaris, siis sellise asjaga nõustuda ei saa.
Kui rääkida kuu keskmistest, siis jah, sooja talve ja varase kevade puhul on ilmselt tõenäolisem, et märts on veebruarist soojem, kuid tagasilöökide osas mõned lumised ja külmad päevad on ka vägagi tõenäolised, näitena sobivad eelmine aasta või 2008. a, kui märtsi lõpus tuli lumetorm ja oli mõni päev südatalvised olud. Aga sellised tagasilöögid ei tähenda, et kuu oleks tervikuna jahedam, vaid need on pigem lühiajalised. Samas 2012. a oli aprillis ka pikem talvise ilma periood.

Jüri ütles ...

Vastuseks kraaklejale, kes tunneb huvi, Häädemeeste näidu kohta: pole uurinud, aga mis ta muud on kui mingi kvaliteedihälve. Saadan märkuse ja küsimuse Ilmateenistusse ja jääme vastuse ootele!

Paraku see 22. veebruar on veel päris kauge tulevik - prognoos võib märkimisväärselt muutuda. Ei meenu küll ühtegi juhtu, et päikese soojendaval mõjul oleks veebruaris konvektsioon arenenud ja äike tekkinud, vaid esimesed juhud jäävad ikka märtsisse, kuid eks aeg näitab, mis sellest prognoosist saab.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Ei tahaks nagu hästi uskuda, et Häädemeestes 58,7m/s tuult mõõdeti. Selline tuul oleks sealkandis katastroofilisi purustusi tekitanud.

Jüri ütles ...

Jah, eks see ole artefakt (teatud kvaliteedihälve või mõõtmisviga).

Anonüümne ütles ...

Gfs mudel näitab soojalainet järgmisel ja ülejärgmisel nädalal.Temperatuurid võivad tõusta üle 10 kraadi

Jüri ütles ...

Viimases on kuni 10 kraadi ainult kohati Rootsis näha: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1265.gif, uuendusega kadus vist Eesti kohalt ära. Üle 10 kraadi oleks rohkem kui eelmisel aastal kõige soojematel veebruaripäevadel.

Anonüümne ütles ...

See, kes siin lõputut külmalainet mainis:
GFS mudel..ma ei teagi - oksele ajab ausaltöeldes.
Selle mudeli uuenemised on umbes sama, mis kokkuriisutud lehehunnik survepuhuriga laiali puhuda

Anonüümne ütles ...

Või täpsemalt öelduna: "Sellele, kes siin lõputut külmalainet mainis:"

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Huvitav, mis Eestis selle talve madalaim mõõdetud temperatuur on?

Anonüümne ütles ...

-20,7 °C (7. jaanuar, Väike-Maarja).

Anonüümne ütles ...

mul on miskipärast kogu käesoleva plägase talve ajal olnud tunne, et saabuv suvi tuleb alla +30 kraadise maksimumõhutemperatuuriga.

Anonüümne ütles ...

Vähetõenäoline. Viimase kümnendi jooksul on ainult üks selline aasta olnud(2009) ning ka siis väga napilt.

Juba eelmine kevad oli plaanis konditsioneer sisse panna, aga mõtlesin siiski veel ühe suve ära vaadata, mida pidin hiljem kahetsema.
See suvi saab õnneks jahedas magada. Viinamarjaistikud ja arbuusid ka juba oodatavad istutamist.

Jüri ütles ...

On küll jah kõikidel viimastel suvedel olnud üle 30-kraadist õhutemperatuuri, sh 2012. a, mis jäi paljudele meelde vihmase ja jahedana (vt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/08/2012_ilmaylevaade.png).
Hooajaprognoosis on pigem soojapoolset suve pakutud: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

Anonüümne ütles ...

imelik, et emhi üldse öisest tormist ei rääkinud - sakus hetkel küll puhanguti tormilähedane tuul.

Jüri ütles ...

Eks see külma õhumassi sissetungist ole, vahel isegi pagilaadse puhangulise tuulena, vt http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2015-02-14_14.png

Margus Arge ütles ...

Kui mõni on Kuuse Taati kuulanud, ei maksa pöördesse minna. Tema lubatud alla +30´suve ei tasu tõena kuulutada.
Tendents on soojapoolse talve järel oodata ka soojemat suve.
Usun tavamärtsi ja ka aprilli järgi tulevat sooja maid (kuu keskel paikkonniti soojarekordid) Seejärel tavasest soojemat suve, kus mõningad kuumalained lähevad tublisti üle +30´.
Seekord võib just jaanipäeva kohale üks selline kujuneda !!

Anonüümne ütles ...

Eeltalv/hilissügis on minemas sujuvalt üle kevadtalveks siin Lääne-Eestis.

Anonüümne ütles ...

@ margus
minuteada kusetatt polegi suvest veel midagi rääkinud, rääkimata siis enamgi maksimumkraadidest.

jah, igal jaaniajal võib, aga see % on paraku vaid 10 lähedane. pigem ütle, et kuskil sajab ning ennustus läheb 90%-lise tõenäosusega täppi.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et täna - või isegi ka lähipäevil - on oodata erksaid päikesetõuse ja loojanguid, sest põhjast läheneb kiud- ja kiudkihtpilvede ala.

Anonüümne ütles ...

Need ilmaposijad Margused ja Kuusetatid võiksid üldse vait olla.

Anonüümne ütles ...

15. veebruar 2015 14:58
aga sina võiks ka vait jääda, selline tülinorija.

Anonüümne ütles ...

Olen sama inimene, kes kommenteeris siin ka 15. veebruar 2015 11:53.
Õnneks need pilved jõudsidki Eestisse ning seetõttu oli vähemalt siin Tallinnas loojang oodatult värvikas.

sander ütles ...

reede õhtul autoga tartu poole sõites kell 19:12 nägin taevas ühte heledat sähvatust, suund kagusse. vaatluse hetkel asusin imavere ristist u 1km tartu pool. see sähvatus valgustas suhteliselt laias alas pilvi. kaugust ei oska hinnata, võibolla 20-30km. kahtlustan, et see oli äike. kinnitada või ümber lükata ka millegagi ei saa.

Jüri ütles ...

Loojang oli ereduselt ja värvikülluselt ehk liig, aga sellist vaatemängu, mida ei saa võtta ega jätta, loodus igatahes pakkus.

Kahjuks jah midagi kinnitada ei saa, radaril näha vaid nõrgad sajualad: http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_Syrgavere/201502131715.jpg

Anonüümne ütles ...

Liig kohe kindlasti mitte, arvestades kui vähe talvel päikest ja valgust on..

Laste mängutuba ütles ...

Väga tore blogi :)

Anonüümne ütles ...

millal 2014 a ilmakokkuvõte valmis saab

Jüri ütles ...

Minu jaoks oli see siiski liigne, justkui ülepingutatud värvidemäng - tagasihoidlikum nagu eile oli palju meeldivam.

See on hea, kui huvilisi tuleb juurde ja loodetavasti igaüks leiab endale siit midagi.

2014. a kokkuvõte on kirjutatud märtsini. Kuna praegu on kirjastusel tuli takus raamatu ilmumisega, lisaks pilvede mobiilirakendus (vt http://pilved.aikesehuvilised.ee/muu) ja Räpina loenguõhtu ettevalmistamine, siis tuleb oodata rahulikumaid aegu. Arvuti taha õnnestus seekord jõuda alles hilisõhtul.

Anonüümne ütles ...

Nojah, kuidas kellelegi. Minu jaoks pole looduse värvidemäng kunagi liig, sest lisaks vähesusele kestavad need hetked lühikest aega.

Jüri ütles ...

Lihtsalt asi oli selles, et polnud päikeseprille kaasas ja loojanguvärvid ja intensiivsus tegid silmade valu. Muidu oleks kindlasti olnud tore.