teisipäev, 30. detsember 2014

Tsüklonite seeria ja torm 2015. aasta alguses

Kommentaariumi link
2014. a kokkuvõte (täieneb): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm

4. jaanuaril ilm külmenes ja lumi tuli mitmel pool maha, ainult saartel sadas veel lörtsi ja lumikatet veel ei moodustunud. Torm on vaibumas. Maksimaalseks tuulekiiruseks jäigi 3. jaanuari hommikul Pakril mõõdetud 27,8 m/s.
Miks siis see torm jäi nõrgemaks 13. detsembri tormist? Üks huviline andis sellise selgituse: I think this cyclone didn't bring so strong storm because the pressure gradient difference wasn't so big, such like in cyclone "Billie". This cyclone was too large and not compact like cyclone "Billie". Jah, praegune tsüklon on tõepoolest märksa suurem ja õhurõhugradient oli kindlasti väiksem, kuid suuremate mõõtmete ja aeglasema liikumise tõttu kestis torm kauem. Samuti võis mõju avaldada ka õhumasside ühtlustumine, mistõttu tuul oli ka oodatust nõrgem.
Mõneks päevaks on ilm taas talvine. Selle toob praegu tsükloni tagalas lõunasse liikuv külm õhumass ja selles arenev antitsüklon. See liigub paari päevaga kagusse, avades tee uutele läänetsüklonitele. Need toovad soojema õhumass, sademeid ja pehme talveilma või sula.

3. jaanuaril tugevnes tuul uuesti ja õhurõhk pisut langes, sest tsüklon süvenes ja tuli veidi lähemale. Nii mõõdeti tuule tugevuseks Soome lahel ja rannikualadel 25-28 m/s, täpsemalt kõige tugevam puhang 27,8 m/s kella 6-7 vahel Pakril. Paiguti sadas lund ja lörtsi, nt Simunas ulatus õhtuks lumekihi paksuseks juba 10 cm.
Ilmateenistuse hoiatus. 3.01. püsib saartel ja rannikul lääne- ja loodetuul 14-19, puhanguti 23-28 m/s. Sisemaal lääne- ja loodetuul puhanguti 15-20 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
4. jaanuaril jätkub tormine ilm, läheb külmemaks ja lumisemaks. Piisab täiesti Riigi Ilmateenistuse prognoosist: Tormine ilm jätkub ka homme. Loode- ja põhjatuule kiirus ulatub sisemaal 7-12, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. 
Homsest ilm külmeneb ning sajab lund, saartel ka lörtsi. Mitmel pool tuiskab. Õhtupoolikul sajud harvenevad. Puhub loode- ja põhjatuul 6-10, puhanguti 14; saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur langeb homme -1...-6, saartel ja läänerannikul on 0...+2°C.
Teed muutuvad libedaks.
Lumi Simunas. Kairo Kiitsaku foto

Torm Meriväljal. Päivi Paltsi foto

2. jaanuaril jõudis tsüklon kohale: tuul tugevnes, soojust tuli juurde, sadas vihma (kohati oli sadu tugev). Päeva jooksul vihm alates saartest lakkas. Ööpäeva tugevaim tuuleks osutud 26,4 m/s, mis registreeriti Pakril. Mõned kohad Lätis said uued soojarekordid: Kolka + 7,4°C (varasem +7,1°C 1992) ja Mērsragā +7,7°C (varasem +7,3°C 1992). Kui vaadata seda: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid ja võrrelda täna (2. jaan) mõõdetud õhutemperatuuri, siis Tallinn-Harkus uueks rekordiks on 6,5°C ja Tartu-Tõraveres 5,8°C.
Torm saavutab haripunkti ilmselt öösel või isegi alles hommikul. Seega jääb põhiliseks tormipäevaks ilmselt 3. jaanuar. Jahtuva õhumassi tõttu õhutemperatuur langeb ja vihma asendub vähemalt kohati lörtsiga. Arvatavasti enam ulatuslikku laussadu siis ei ole.
Külmenemine jätkub 5.-6. jaanuaril, sest tsükloni lääneserva mööda jõuab kohale väga külm õhumass. Selles areneb ka antitsüklon, kuid arvatavasti püsima see ei jää, vaid liigub ära nagu juhtus enne aasta lõppu.

Päeva jooksul ületas ülitsüklon Põhjalahe ja jõudis Soome keskossa. Õhurõhk langes selles õhtuks 960 hPa-ni (DWD).
Ilmahuviline mõõtmas käsianemomeetriga tuule tugevust. Maksimaalne tuuleiil oli 11 m/s.

Tormine Merivälja

Ilmateenistuse hoiatus. 2.01.15. hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 27-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.

Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtul. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 130-160 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

Täiendav teave 2.01.15. tormi kohta (KAUR erakorraline teave)
2.01.15. päeval liigub aktiivne tsüklon Rootsi keskosast üle Botnia lahe Pori
lähistele ja õhtuks Saima järvistu kohale.
Eestis jätkub tuule kiire tugevnemine ja veetaseme tõus.
2.01.15. Keskpäevaks tugevneb edelatuul puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul
  kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s.
Sisemaal tugevneb edelatuul puhanguti 20 m/s.
2.01.15. õhtul pöördub tuul saartest alates läände ja loodesse ning püsib tormisena,
puhangud ulatuvad 28-32 m/s, Eesti lõunaosas võivad 2.01. hilisõhtul või 3.01. öö
hakul puhangud üle 20 m/s tõusta.
3.01. öösel jätkub lääne- ja loodetuule torm, rannikul ulatuvad puhangud 28,
Saaremaa läänerannikul, Hiiumaal ja mandri looderannikul 32 m/s.
Veetase prognoositav tõus on 2.01. õhtuks 90-120, Soome lahe idaosas kuni 140 cm,
Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul 150-160 cm üle keskmise.  Pärnu lahes pole
välistatud ajavahemikul kell 20..22 lühiajaline tõus kuni 170 cm-ni üle keskmise,
ületades sel juhul kriitilise taseme.
Ilmaprognooside osakond

2.-3. jaanuari tormi uuendus. ESTOFEX näitab oma väljavaates 2. jaanuariks Eestisse ka äikest, kusjuures mere kohal on tornaadode ja hiidrahe võimalus. Konvektsioon on talvisel ajal sage kaaslane intensiivse tsüklogeneesi korral.
ESTOFEXi väljavaade 2. jaanuariks (http://estofex.org/)

Viimati uuendatud: neljapäev, 1. jaanuar 2015 kell 15:38

Eesti hoiatused (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)
2.01.15. Hommikul tugevneb Eesti rannikuvetes edelatuul puhanguti 18 m/s, keskpäevaks puhanguti 25 m/s, pärast lõunat paisub tuul kiiresti tormiks, puhangud ulatuvad 28-32 m/s. Maksimaalsed puhangud Saaremaal ja Liivi lahel võivad tõusta 35 m/s. Samal ajal Soome lahel on võimalik, et tuul viieks kuni kuueks tunniks nõrgeneb.
Sisemaal tugevneb edelatuul keskpäevaks puhanguti 15 m/s, õhtupoolikul puhanguti 20 m/s. Eesti lõunaosas võivad õhtul puhangud 25 m/s ulatuda.
2.01. õhtul pöördub tuul alates saartest läände ja loodesse ning püsib tormine ka 3.01. öösel.
Veetase hakkab 2.01. hommikul tõusma ja saavutab maksimumi õhtu1. Veetaseme prognoositav tõus on 120-140 cm üle keskmise taseme. Pärnu lahes ja Liivi lahe idarannikul kuni Läti piirini võib tõusta 150-170 cm üle keskmise ja sel juhul ületab kriitilise taseme.

Läti ilmateenistuse tuule tugevuse prognoos 2. jaanuariks (allikas). Venemaa ilmateenistuse mudeli prognoos: http://s1302.photobucket.com/user/Celotajs/media/output_BrTCw2_zpsjbw80phb.gif.html.
Tormi toov tsüklon on veel osatsüklonina Briti saartest läänes juba olemas. Kui (osa)tsükloni soe sektor ulatub selle keskmesse nagu on näha antud juhul, siis selle liikumissuunda näitavad isobaarid soojas sektoris. Selle järgi on näha, et praegune osatsüklon liigub Ahvenamaa ja Soome lõunaosa või isegi Eesti suunas, mistõttu trajektoor võidakse arvutada senisest lõunapoolsemaks (DWD)

1. jaanuar 2015 – öö oli suhteliselt rahulik, sademeteta, mitmel pool tiheda uduga, sest ilma kujundas üle Läänemere itta liikuv kõrgrõhuhari. Päeva jooksul on oodata tuule tugevnemist, aga olulisi sademeid veel mitte.
Tormi on oodata 2. jaanuaril. Ilmateenistuse prognoos: Pilves ilm. Sajab vihma, õhtul ka lörtsi. Edelatuul tugevneb sisemaal 15-20, iiliti kuni 25 m/s, rannikul ulatub tuule kiirus 20-25, iiliti 30-35 m/s. Tuule maksimum võib haarata Saaremaa ja Liivi lahe ümbruse. Õhtul pöördub tuul läände ja püsib tormine. Õhutemperatuur on +1..+6°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
Esialgu on väga soe (3...7 kraadi) ja sajab tõenäoliselt päris palju vihma, kuid 3. jaanuari jooksul läheb külmemaks, vihm asendub vähemalt kohati lörtsiga. Talvisemat ilma siiski enne 4. või isegi alles 5. jaanuarit oodata pole.

Aastavahetuse ajal oli palju Pyrocumulust... Seejärel oli huvitav vaadata, kuidas tekkis sudu ja see transformeerus lõpuks uduks – rakettidest tulevad suitsuosakesed käitusid kondensatsioonituumakestena ja õhumass ju soe ja niiske ning sünoptiline olukord ka soodne (kõrgrõhuhari, mille mõjul oli tuul nõrk).  Stabiilset sudu ei tekkinud, sest piisavalt suitsu jätkus vaid lühikeseks ajaks ja õhk liikus küllaltki palju, hajutades suitsu.

31. detsembri öösel liikus üle Eesti soe front, millega seotud tugev sadu algas Loode-Eestis vihmana, aga muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Hommikuks saabus sula kõikjale. Päeval ilm küll selgines mõnel pool, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus oli näha päikest, kuid samal ajal arenes sügavamal sisemaal advektsiooniudu. Sooja oli 2...7 kraadi.
1. jaanuaril püsib väga soe ja niiske ilm, jätkub lume kiire sulamine. 2.-3. jaanuaril jääb Eesti põhjapoolse ülitsükloni tormisesse lõunaserva. Esmalt sajab vihma, hiljem ka lörtsi ja lund. Tsükloni suure ulatuse tõttu on ühtlaselt ja mitu päeva tormine kogu Läänemere regioonis.
4. jaanuaril on oodata tsükloni tagalas, st lääneservas, ilma märkimisväärset jahenemist. Kui kaua see talvisem ilm kestab, on raske öelda. Kuna tegu on 80. laiustelt pärit väga külma ja kuiva õhumassiga, siis on võimalik, et selles õhumassis areneb antitsüklon. Sel juhul püsib selline külmem hetk kauem kui algselt arvatud (1-2 päeva asemel 3-5 päeva).

Aasta viimane loojang Laagris oli ebatavaliselt värviküllane.

30. detsembril lõppes talvise ilma periood ja läks sulale. Ilmamuutuse tõi Suurbritannia kohal tugevnenud antitsüklon, mille lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja (70. laiusteni) ja see vallandas uue tsüklonite seeria. Ühe põhjatsükloni lõunaservas jõudis niiske ja soe õhumass lõpus Eestini. Lumesadu ja tuisk asendusid õhtuks Lääne- ja Põhja-Eestis vihma ja plusskraadidega. 31. detsembri hommikuks või hiljemalt päevaks jõuab sula kõikjale.
Ees on mitu plusskraadidega päeva, mil lumi sulab jõudsasti. Vähemalt mõnel pool võib oodata lume täielikku kadumist. Kõige soojema ilma (2...7°C) lõpetab seeria üks järjekordne tsüklon, mis 2.-3. jaanuaril kulgeb üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome itta. See ülitsüklon (prognoositav õhurõhk keskmes 955-960 hPa) toob ka tormi. Tsükloni jõudmisel Venemaale hakkab selle tagalas Eesti kohale saabuma järk-järgult külmem õhumass ja ilm muutub jälle talvisemaks. 

Suure antitsükloni tõttu on õhu liikumine Euroopa kohal valdavalt meridionaalne. Nii jõudis suur soe kaugele põhja, aga arktiline õhumass kaugele lõunasse kuni Vahemereni, kus võib ka lund ja lörtsi sadada (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Loode-Eestist vihmana alanud tugev vihmasadu muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Kui esimene osa sajust oli seotud pigem sooja tüüpi oklusioonifrondiga, siis öine sadu juba aktiivse sooja frondiga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/surgavere-radar/).

60 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas see lühiajaline külmenemine toob ka lund juurde? Praegu on mudelijooksu alusel arvata, et järgmisel nädalal läheb uuesti sulale. NAO indeks on ka "väga" positiivne. Mulle tundub, et vähemalt kuu keskpaigani pole talve stabiliseerumist loota.

Anonüümne ütles ...

Sellist paduvihma nagu Tlns praegu, kogesin viimati oktoobris-.

Anonüümne ütles ...

Raske uskuda, et teil seal Tallinna kandis juba 2 kraadi sooja ja vihma ladistab. Siin Kagu-Eestis on hetkel tunne nagu põhjanabal elaksin ja mitte miski ei viita, et lähiajal sulaks läheks. Käisin õues ja ränk padulumi on koos jäise tuisuga, tundub nagu -15 kraadi oleks hetkel. Arvatavasti sula enne hommikut siia ei jõua ja saame korralikku lumelisa enne, ning ehk ajame sellega järgmise külmalaineni ära. Tänasega vähemalt 7cm siin juba sadanud. Ikka ja jälle saan rõõmuga tõdede, et Kagu-Eesti on ilmahuvilisele üks parimaid kohti Eestis. Suvel soe ja äikeseline(sellega kaasnevate ohtlike nähtustega), talvel külm ja lumine. Viimane sügistormgi oli ülejäänud mandriosaga võrreldes tugevaim just siinkandis.

Ilmahuvilistena olete siiakanti oodatud!

Jüri ütles ...

Jah, Tallinnas oli tõesti lausa paduvihm, mis Laagris muutus lõpu poole vesiseks lörtsiks. Talvisest ajast tuleb viimati meelde nii tugev vihm 7. jaanuarist.
Tundub, et lõuna pool tuleb lund rohkem, sest seal püsib õhutemperatuur miinuspoolel kauem ja suurem osa sademetest tuleb veel lumena.
Ilmamuutusega kaasnevad sademed (kui see tugev vihm välja arvata) ei olnud nii suurejoonelised, kui oleks võinud oodata, aga lõuna ja kagu poole minnes siiski see võimsus ka saabus.

Võib olla ainsa asjana ei ole nõus sellega: Ikka ja jälle saan rõõmuga tõdede, et Kagu-Eesti on ilmahuvilisele üks parimaid kohti Eestis. - eks see koht, kus elatakse, on ikka kõige parem. Mõni ilmahuviline, kes elab nt Paldiskis või mujal loodenurgas, kiidab jälle just seda kohta, et see on Eesti parim (nt vaheldusrikkam ilmastik, rohkem torme, rohkem äikest sügisel vms). Elukoha järgi kiputakse ilmselt panema rohkem tähele neid asju, mis iseloomustavad just seda kohta ja seetõttu võidakse just seda rohkem esile tuua.
Mis isiklikku kogemusse puutub, siis nt Tartu, mida ka loetakse Lõuna- või isegi Kagu-Eesti hulka kuuluvaks (kaugelt kõik ei ole sellega nõus), on palju kehvem koht kui nt Laagri, sest äikest, lund ja udu on võrreldes ümbruskonnaga vähem jms. Minul ei ole sellist tunnet, et nt Laagrist tahaks Kagu-Eestisse kolida, sest siis jäävad nägemata ju merega seotud või mõjutatud nähtused, küll aga väldiks Tartut.

Anonüümne ütles ...

Täitsa nõus Jüriga. Tartu on meteoroloogilises plaanis üsna igav (stabiilne?), see-eest on ta muidu üks väga ilus ja omapärane linn. Tallinlasena saan öelda, et siin on ilmselt üks põnevamaid kohti, kus elada, sest on nii merelisi kui ka mandrilisi mõjutusi, ehkki merelisi on asendi tõttu ilmselt rohkem. Tallinn on oma ulatuses väga eripalgeline. Heaks võrdluseks olekski ehk just näiteks Laagri ja Paljassaare või Kesklinn (soojasaare efekt jne). Nagu öö ja päev.

Anonüümne ütles ...

Hommikul jõudis siis sula ka siia nagu eeldasin, kuid lund tuli oodatust isegi rohkem. Ilmateenistus nii kõrgeid temperatuure tänaseks Eestisse ei prognoosinud, ja kui nii edasi läheb, kaob lumi tõenäoliselt ka siit.

Pole elanud ei Tallinnas ega Tartus, mistõttu puuduvad ilmaalased kogemused nende linnade kohta. Kuid miks ma siis väitsin, et Kagu-Eesti on ilmahuvilisele üks parimaid kohti? Esimese asjana jääb silma inimeste pidev kurtmine eelkõige Loode-Eestist - küll pole suvel äikest, küll pole talvel lund; küll pole piisavalt külma, küll pole piisavalt sooja jne. Ja kui ongi, siis ebaõiglaselt võrreldes teiste Eesti paikadega(räägime siinkohal ikka piirkonnast, mitte konkreetsest linnast). Lõuna- ja Ida-Eesti inimestelt annab taolisist nurinat tikutulega taga otsida. Kuigi jah, eks inimene pole ju kunagi millegagi rahul.
Teiseks põhjuseks on kindlasti ilmahuviliste suurim kirg just ekstreemsete ilmastikunähtuste vastu, mis viib suvel Kagu-Eesti kindlalt juhtima. Sügistormid pole ju lokaalsed, ning neid esineb üle Eestis võrdselt. Igavamaid plusse ja miinuseid leidub igal pool, kuid neid niiväga taga ei nuteta. Kõik sõltub muidugi ka huvilisest ja tema eelistustest.

Anonüümne ütles ...

@ jüri

Äikest võib loodeeestis tõesti olla piisavalt, aga tormiste pagituultega äikesed on ikkagi ida-,kagu- ja lõuna-Eesti pärusmaa, sest seal toob peaaegu iga äike üle 15 m/s pagituuli kaasa, mis kahjusid arvestamata jättes peaks olema iga tõelise ilma-ja äikesehuvilise unistus. Ise olen küll Valga lähistelt, aga olgem ausad, siin sõna otseses mõttes äikeseTORME jätkub. Elasin 20 aastat Nissi vallas. Sealn elades olid 90% kõigist äikestest nõrga pagituulega, milledest omakorda pooled olid üksikäikesed. Ida-,kagu-, ja lõuna-Eestis esinem lihtsalt palju suurejoonelisemaid äikesesüsteeme. See derechot meenutav karm riiulpilv mida ma nägin 20 mai hilisõhtul, võttis lihtsalt tummaks, see oli välimuselt ülisarnane 08.08.10 juhtumiga, aga tuul jäi tunduvalt nõrgaks, aga Nissi vallas loode-Eestis olnuks see kindlasti tugev tuul.
----------------------------------
2. jaanuari torm jääb väga lahjaks - merel heal juhul mõne tunni vältel puhanguid 25 m/s pitsutab täis, aga muidu enamus tuulest jääb merel puhanguti ehk 20..22 m/s kanti. Sisemaal 10..15 m/s, millest 15 tuleks Väike-Maarjas. Tormini vaid 2 päeva jäänud ja ei usu, et tugevnemise suunas üllatusi tuleb :(.

Anonüümne ütles ...

@ 31. detsember 2014 12:27

Kui sa pole veel tähele pannud, siis Eesti tugevaimad sügistormid räsivad enim just lõuna- ja kagu-Eestit :). (09.01.05 29.10.13)

Jüri ütles ...

Hommikul jõudis siis sula ka siia nagu eeldasin, kuid lund tuli oodatust isegi rohkem. Ilmateenistus nii kõrgeid temperatuure tänaseks Eestisse ei prognoosinud - See oli üsna ootuspärane, et hommikuks jõuab sula kohale, sai mainitud nii siin, ilm.ee-s kui ka Ilmateenistuses. Mina ootasin sooja 2-7 kraadi, arvestades õhumassi omadusi, sh turbulentset segunemist (st et soojus ei jää inversioonikihina kõrgustesse). Senimaani kõrgeim näit on 7 kraadi Heltermaal, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/. Ilmateenistus lubas eile tänaseks 0...4 kraadi sooja, mis on tõepoolest mõningane alahinnang, aga olulisim ikka see, et ilmamuutus sai ju õigesti prognoositud.
Esimese asjana jääb silma inimeste pidev kurtmine eelkõige Loode-Eestist - küll pole suvel äikest, küll pole talvel lund; küll pole piisavalt külma, küll pole piisavalt sooja jne. - Jah, tavaliselt virisejad, kurtjad on häälekamad, harvem ollakse häälekad positiivsete asjade või rahulolu osas. Ilmselt mingi erinevus on küll olemas, kui järele mõelda (allpool on see esile toodud).

Elasin 20 aastat Nissi vallas. Sealn elades olid 90% kõigist äikestest nõrga pagituulega, milledest omakorda pooled olid üksikäikesed. - Jah, siin vist mängib rolli valitsev tsirkulatsioon ja äikeste tekkimise kohad. Tavaliselt on nt Ida-Eesti mainitud tugevamad, ulatuslikumad äikesed tekkinud poolmeridionaalse tsirkulatsiooni korral, kusjuures äikesekolded tekivad Lääne-Venemaal, Lätis või isegi kaugemal ja on Eestisse jõudnuna juba organiseeruda jõudnud, st koonduda suuremateks, ohtlikemateks süsteemideks.
Lääne-Eestis jõuaksid sellised äikesed oma ohtlikus, tugevaimas staadiumis siis, kui tekkimisala jääks nt edelavoolu korral kuhugi Läänemere kohale - aluspind on ebasoodsam, tunduvalt harvem tekib selliseid ohtlikke, tugevaid äikeseid. Ja neid variante, et äike liigub idast läände, on ka väga harva. Nii on Lääne-Eestis rohkem selliseid äikeseid, mis on küpsenud nö kodus ega pole nii võimsateks arenenud (või jõuavad selleks muutuda alles nt Kirde-Eestisse jõudes), samuti seoses merelise polaarse õhumassiga, milles tekib rohkelt nõrku äikeseid (tavaliselt, aga mitte alati) ja suve lõpus-sügisel merel tekkinud äikesed, ka enamasti nõrgad.

google ostku mulle uus klaviatuur ja kohe, ütles ...

gfs väljund veelgi lahjenenud tormi kohta

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt erakordset tormi ei tule, on vaid tavalised tormised päevad tulekul.

Kas see lühiajaline külmenemine toob ka lund juurde? - Ilmselt enamik sademeid tuleb vihma ja lörtsina, külmenemisega aga erilist lund ei tule või on oodata lumehoogudega päeva.
Kui külma õhumassi toob aktiivne lohk, võib lund rohkem tulla ja õhukese lumikatte saavad paljud kohad.

Anonüümne ütles ...

Viimased GFS väljundid (18Z) on uuesti tormi tugevnemist näidanud, kuid ka asukohta 500 km lõuna poole arvutanud. Looderannik jääb taas keskmealasse või selle äärele ning tugevaim torm läheb seega taaskord Leedut ja Lätit rüüstama.

Anonüümne ütles ...

Nüüd näitab kõige tugevamat tormi just Eestisse ja Lätti ja on suur üleujutuste oht!

Jüri ütles ...

Ilmateenistuse Facebookist:
Igor Ignatjev kas see torm tabab kogu eestimaad või kusagil tuleb jälle säästutorm???
Like · Vasta · 12 minutit · Muudetud
..

Urmas Aldur Kas kordub 2005 aasta
Like · Vasta · 4 tundi
..

Riigi Ilmateenistus Selliste tormide puhul sõltub alati väga palju nende täpsest teekonnast. Tänased mudelarvutused ei ole keskmise tuulekiiruse suhtes just kõige tagasihoidlikumad ning seetõttu on tõenäosus väga suur, et veetase tõuseb Liivi lahe põhjaosas ja Pärnu lahes, kuid ka Soome lahes, üle kriitilise piiri. Hoiame olukorral silma peal!

Anonüümne ütles ...

@31. detsember 2014 12:34
sul on tuline õigus

Anonüümne ütles ...

loogiline ju et tal on õigus. tsüklonid liiguvad jugavoolus ja seda arvestades on homse tormi kursimuutus võimalik vaid lõunapoolsemat teed. kui tahad tormi, siis tule siia Lõuna-Eestisse elama.

13.12 oli ideaalne näide, et põhjapoolset liikumistee muutust ei tule, kese juba isegi Eesti rannikul. niimõnigi tuttav mul kurtis Tallinnast, et too hommik oli neil tuulevaikus, ainult pärastlõunal oli paar tundi tugevamad puhangud. mina olen Viljandi põliselanikuna rahul, sest siin on sügistorme tallinnlastest rohkem ja sama ka äikesega.

selle asemel et vinguda, muuda oma elukohta :).

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kas Keevallik on ka tormi kohta sõna võtnud. tuleb räige torm igal juhul!

Jüri ütles ...

See Kagu-Eesti elanik ju ei vingunud, vaid oli just rahul.

loogiline ju et tal on õigus. tsüklonid liiguvad jugavoolus ja seda arvestades on homse tormi kursimuutus võimalik vaid lõunapoolsemat teed. kui tahad tormi, siis tule siia Lõuna-Eestisse elama. - Kas see tähendab, et jugavool võib suunata torme ainult Lätti ja Lõuna-Eestisse? Miks ei ole looduses võimalik teised variandid, nt et tsükloni kese jõuab Põhjalahele või Soome keskossa (üldisemalt, mitte konkreetse tsükloni puhul)?
Kui jugavoolu kaarti vaadata, siis peaks torm suunatama ju Poola või äärmisel juhul Leedu kohale: http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC. Ei saa sellest loogikast aru, paluks pisut selgitusi.

Keevallik ütles, et tormi ei tule, Ilmateenistus külvab taas paanikat.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas blogisse on võimalik lisada ka "hetkel külastajaid lehel" loendur? Oleks seda tore jälgida, eriti erakordsete ilmastikuolude korral, kui külastavus on suur.

Jüri ütles ...

Ma ei tea seda kahjuks, peab kellegi targema käest küsima, muidu oleks ju tore küll.
Hetkel ei kujuta ette, kuidas seda tegema peaks. Senikaua kui püüan uurida, võivad siinolijad ka anda nõu/soovitusi, ehk koos leitakse lahendus.

Jüri ütles ...

Nüüd on korras - näeb paremal servas, mitu inimest on hetkel blogi lehel.

Anonüümne ütles ...

Väga hea!

Olin vahepeal kirjutamas, et kui blogger ise võimalust ei paku, siis võiks vaadata näiteks online widget'eid. Esimesena pakkus google "http://radarurl.com/". Sealt saab valida asetuse, ning kopeerida seejärel kood blogisse.
Kui välimus või värv ei istu, võib ka mujalt vaadata. Erinevaid kohti, kust neid saab, on palju.

Enamasti need ongi inglise keeles, ja kui leht keelevalikut ei paku, siis soovitaks koodi ise mitte muuta.

Üks koht, kus saab teksti ise valida: http://www.supercounters.com/onlinecounter.

Kuigi praegusel lugejal pole midagi häda ja ajab asja ilusti ära!

Anonüümne ütles ...

Ka praeguse lugeja saab tegelikult eesti keelde muuta: https://www.stats4u.net/wizard&md5=cc5858bc74a1e6edbd6b041f0176db40 -> sealt valida "elements" ja kirjutada oma tekst.

Timo ütles ...

Viimase GFS mudeli järgi jääb homme pealelõunat ja õhtul tugevate tuulte vöönd ka Soome lahele. Selle järgi on Windguru ja Windfinder tuulekiirusi taas tõstnud.

Anonüümne ütles ...

Eelmise tormiga oli suht sama - kruviti ootused eelõhtul oma silmapaistvate väljunditega kõrgeks ning tormipäeva hommikuks oli seis väga trööstitu.
Küllap ka seekord muudetakse ennustust drastiliselt.

Jüri ütles ...

Jah, üks märkis juba koha ära, kust võtsin: https://www.stats4u.net/wizard&md5=cc5858bc74a1e6edbd6b041f0176db40 ja õnnestus muuta eestikeelseks. Kas just parim lahendus, aga midagi ikka.

Tormi kohta S.-E. Ennolt märkus: Hetkel on see tuulte vöönd UK kohal, Exeteris keskmine edelatuul 10-11 ja puhangud 17 m/s. suure osa päevast olnud. Samas siin selline tuul talvel pole midagi erilist. (kl 19)

Anonüümne ütles ...

Estofexis ooleme oranžis alas !

Anonüümne ütles ...

Kas praegu on talv või hilissügis?

Anonüümne ütles ...

Nüüd on kindlasti talv, oli pikaajaline külmalaine ja lumi.Ja minu arust ei tohiks sellest rääkida, sest siin on mitmeid kordi läinud vaidluseks ja üksteise mõnitamiseks.

Anonüümne ütles ...

Vast ikka eeltalv, sest pidevalt vahelduvad sulad.

Anonüümne ütles ...

EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html

Talve all peetakse silmas ju püsivat lumikatet, mida siiani pole olnud ja ei paista ka lähiajal tulevat.

Anonüümne ütles ...

Püsiv lumekate on ju hetkel Eestis mitmel pool, siin Tartumaa ja Jõgevamaa piiril pole siiani selle suure sulaga lumi ära sulanud.
Aga siis polegi olemas talve, igal talvel on sulasid, siis ilmselt on olemas ainult eeltalv ja päristalv on siis ainult rekordiliste ja pikaajaliste külmalainete ajal.

Jüri ütles ...

Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks.
Raamatus Eesti kliima minevikus ja tänapäeval on näiteks mõnedel juhtudel, kui püsivat talveilma üldse pole olnud (1980ndate lõpp, 2007/2008, ilmselt ka eelmine ja see talv), talv määratletud aastaajana ainult tinglikult, st et võetud võrdluse ja analüüsi huvideks talveks kas või 2-3 talvise ilmaga päeva, mida ka kõige soojematel talvekuudel ikka tuleb ette. Sellistel juhtudel muidugi talve klimaatilise aastaajana tegelikult ei olnud, aga nagu öeldud, analüüsi jms põhjustel tinglikult ikka määrati. Praegu on ilmselt sama olukord.

Anonüümne ütles ...

Kas torm jääb oodatust nõrgemaks, Jüri?

Jüri ütles ...

Vahepeal oli vaja eemal olla. Torm saab hoo sisse ilmselt öösel ja hommikul ehk põhiline tormipäev on 3. jaanuar. Seekord on tuul tugevaim ilmselt loodetuule avatud rannikualadel.
Soome lahe kohta: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=86400

Anonüümne ütles ...

Peale Läti sai ka Tallinn täna uue soojaekordi. Palun Jüri kajasta seda ka! Võib-olla mõni paik veel?

Anonüümne ütles ...

Tartu rekord 4,7 on ka ohus.

Jüri ütles ...

Lätist tuli info operatiivsemalt, siin Eestis tuleb selle hankimisega vaeva näha ja ei jõua ju igale poole.
Kui vaadata seda: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid ja võrrelda täna mõõdetud õhutemperatuuri, siis jah, Tallinn-Harkus uueks rekordiks vähemalt 6,5 kraadi. Tõraveres veel 0,2 kraadi puudu, aga ilmselt tuleb sealgi rekord.

Anonüümne ütles ...

Ma pole küll Jüri, aga GFS on ja tuntavalt hommikuks lahjenenud nagu eile spekuleerisin - torm jääb nõrgemaks ja tuntavalt. See 25 m/s võidakse parimal juhul ületada vaid 2 m/s võrra. 30 m/s on täielikult välistatud.

Jüri ütles ...

Tsüklon läks arvatust põhjapoolsemat trajektoori mööda, kuigi nagu keegi märkis, oleks jugavoolu tõttu pidanud minema lõunapoolsemat teed pidi. Samuti ei ole tsüklon jõudnud veel süveneda alla 960 hPa.
Torm pole veel kaugeltki läbi, nii et eks paistab, mis saab.

timo ütles ...

Käisin just Kakumäe poolsaarel. Tugevaim puhang oli 27.1 m/s. Meri möllas vägevasti ja seisma jäämisega oli raskusi.

Jüri ütles ...

Jah, sai käidud Pirital - tormituul palju vägevam kui eile.

Anonüümne ütles ...

Jüri, lugesin just ühte Delfideb**liku kommentaari, mille sisu oli järgnev: "Ilmaennustust pisut kaugemalt vaadates, tundub praegune prognoos 9; 10; ja 11. jaanuariks päris kurjakuulutav. Loodame, et aja jooksul muutub soodsamas suunas.Link ka eelmise jutu juurde:http://www.sat24.com/foreloop.aspx?type=2 ".

Oskad öelda või spekuleerida, mida siis eeloleval nädalavahetusel oodata on?? Olen vaid aru saanud, et läheb sulale jälle. Kas see sula tuleb suure lumetormi ja tuulega? Tänud ette,

Jüri ütles ...

Täiendus on tehtud. See, mida soodsamaks pidada ja mida mitte, on igaühe jaoks erinev: mõni ootab tugevamat tormi, teine jälle mitte. Seepärast ei oska sellele üheselt vastata: ootused tuleb täpsustada ja siis saab edasi vaadata.
Kui jätta ootused kõrvale, siis nädala teine pool on küll soojem, sest külmas õhumassis tekkinud antitsüklon liigub kagusse, st eest ära ja avab tee läänetsüklonitele. Kas sula nädala lõpuks jõuab üldse kõikjale - veel ei tea, aga saartele küll. Seega oleneb vastus sula osas sellest, mis kohast räägime - üldistada ei saa.
Tuulisemaks läheb muidugi ka. Tormide osas on eriti agressiivne Euroopa mudel, aga GFS on seekord märksa leebem ega lubagi midagi erilist peale väga madala õhurõhu.
Täpsemalt võib tormide osas vastata nädala keskel. Eks täiendused tulevad postitusse ka.

Anonüümne ütles ...

arvan, et jääb madala õhurõhu variant ehk et tsükloni liikumine üle eesti või väga lähedalt ilma erilise tuuleta, kuna iga järgnev tsüklon ajab teist taga järjest enam lõuna poolt.

Jüri ütles ...

Jah, uuendus näitab ka pigem lõunapoolsemat tsüklonite trajektoori.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Soome meteoroloogid pakuvad järgmiseks nädalavahetuseks lausa orkaanivõimalust: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/soome-meteoroloogid-ennustavad-jargmiseks-nadalavahetuseks-tormi-mis-voib-paisuda-orkaaniks?id=70488929

Anonüümne ütles ...

Aga Eesti jääb õnneks selle kahjutegija keskmesse või isegi rahulikku põhjaossa.

Jüri ütles ...

Tarmo kokkuvõte: Asi on nii sügavalt voodoomaas, et ma ootaks veel paar päeva ja vaataks kui järjekindlad ennustused on. Igatahes asi on veel vähemalt ühe jalaga voodoo territooriumil... Ehk kulmukergitusest enamat see praegu veel ei vääri.
Vaatasin siin 12Z GFSi aru ning vaatan kah et mis asja nad räägivad... selle nädalavahetuse pommiga igatahes ei paista isegi võrdlusmomenti olevat. Igatahes kui kuskil praegustel andmetel käärib, siis on see Šotimaa ja reede. Kuigi... GFS tuuleennustus pakub ka üle 25 m/s keskmist tuult Läänemere piirkonnas, aga seda Leedule.

Anonüümne ütles ...

mis see voodoomaa on

Jüri ütles ...

Saksamaal nimetatakse seda ka kristallkuulipiirkonnaks - see on ilmaprognoosimisel selline ajamastaap, mille kohta võib oluliselt usaldusväärsemaid ennustusi saada nõidadelt, mustadelt maagidelt, kristallkuuli silmitsedes ja voodood harrastades kui mudeleid vaadates ja analüüsides. Kui pole mingit erilist sünoptilist olukorda või tsirkulatsioonitüüpi, siis algab selline voodoo juba 5.-7. päevast.

Anonüümne ütles ...

Jüri,

Kas selleks talviseks hooajaks on mingi kindel läbiv tsirkulatsioonimuster välja joonistunud?

Jüri ütles ...

Kas just läbiv - jaanuar, veebruar ja märts ju ees ja tagantjäreletarkust niiviisi ettepoole tõsta ei saa - , ent siiski midagi võib ju aimata: meil on tsüklonite seeriad ja nende vahele satub 2-3 nädala tagant mingi talvise ilma periood.
Miks? Seeria lõppeb arktilise õhumassi sissetungiga. Selle õhumassis areneb antitsüklon, mis toob korraks päris vaikse ja külma ilma, aga liigub siis eest ära või laguneb ja läänetsüklonid toovad jälle tormise, sajuse ilma.
Praegu on juba 3. talvise perioodiga tegu (esimene oli novembri teisest poolest detsembri alguseni, 2. oli jõulunädalast kuni peaaegu aasta lõpuni).

Anonüümne ütles ...

Millal siis järgmine talvine periood võiks teoreetiliselt tulla?

Jüri ütles ...

Ilmselt pärast jaanuari keskpaika (15.-20. jaan oleks varaseim mõeldav), aga see jääb jah praegu vaid teooriaks.

Anonüümne ütles ...

just-just, siis juba veebruar ja ongi varsti-varsti kevad ja siis kohe ka suvi jälle käes. küll see eluke on lühike inimestel - lõputult palju põnevaid ilmaanomaaliaid jääb nägemata - me kogeme vaid mikroskoopilist osa neist :(.

Anonüümne ütles ...

Mis toimub- kommentaarium suletud või.

Anonüümne ütles ...

Vaikus enne orkaani.

Jüri ütles ...

Keegi pole midagi sulgenud, vaid kirjutate vales kohas.

Anonüümne ütles ...

@ 6. jaanuar 2015 23:01

see oli antitsükloni keskme vaikus enne tsükloni keset.