kolmapäev, 10. detsember 2014

Tormine nädal

14. detsembril ilm selgines ja tuul rahunes, aga sellele vaatamata püsis Eesti kohal tsüklonaalne vöönd.
Uus ülitsüklon on saabumas Norra mere kohale ja selle lohk jõuab umbes ööpäevaga kohale. See tähendab nii pilvisuse tihenemist, tuule tugevnemist kui lõpuks sademete kohalejõudmist.

13. detsembri torm. Kokkuvõtlik jutt tormist. 13. detsembri esimesel poolel liikus tsüklon üle Loode-Eesti Soome lahe kohale (keskmeala oli üsna suur). See tõi lumesadu ja tuisku, mistõttu mitmel pool tekkis lumikate, kuid see sulab ilmselt paari päeva jooksul (hiljemalt). Saaremaal oli äikest. Tugevaimad puhangud ulatusid hommikul üle 30 m/s (Kihnu, Ruhnu, Sõrve).
Kella 3-4 vahel Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on andmetesse alles jäetud ja selle näidu tunnistas ametlikuks ka Ilmateenistus oma FB-i lehel. See on kindlasti väga märkimisväärne, sest 8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s. Siiski 2005. a jaanuaritormi andmeid vaadates selgub, et suurem osa automaatjaamu läksid tormi maksimaalses faasis rivist välja. Seega on väga tõenäoline, et maksimaalseid tuule kiiruse ei õnnestunud registreerida.
Vaatamata sellistele tugevatele tuultele hoiab ametlikku rekordit Ruhnu – 48 m/s, mis mõõdeti 2. novembril 1969. a. Siiski see Ruhnu rekord on mõõdetud visuaalselt tuulelipu abil ja selle mõõtmistäpsus on oluliselt väiksem. Võib-olla tasuks rekordeid registreerida siiski automaatjaamade näitude alusel, mis peaks olema enamvähem võrreldavad.
Päeva jooksul liikus osatsüklon itta ja viimaks Karjala kohale. Kuni õhtuni püsis veel tormine ilm, hooti sadas vihma ja lörtsi, kuid viimaks tuul nõrgenes. Päris vaikseks siiski ei jää, sest Eesti kohal püsib tsüklonaalne vöönd, kus ilm jätkuvalt tuuline.
Osatsükloni keskmeala on suur, nii et see hõlmas Soome lahe suudmele ka Loode-Eesti (DWD).



13.12.2014 Meriväljal. Päivi Paltsi fotod

Meretaseme kohta vt http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ ja prognoos http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/

Läti ilmateenistus prognoosib maa edelarannikule eeloleva öö teiseks pooleks tuulepuhanguid 33-34 m/s:
http://www.meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklons-billie-turpina-aktivizeties?id=887&cid=105


Maksimaalne mereveetase, mille on HIROMB prognoosinud (http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/)

Kartograafilise pilguga: http://marekkarm.blogspot.com/2014/12/vaike-eesti-ja-soome-ilmakaartide.html
Ilmateenistus andis eriuudise: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/ ja  täiendava teabe, lisaks punase hoiatuse
12.12.2014.a
Erakorraline teave 13.12.14 tormi kohta
Väga aktiivne tsüklon liigub täna (12.12.14) Briti saartelt Taani väinade kohale ja suundub edasi kirdesse. 13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde.
Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevakstormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisem aal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s.
Sadu läheb enamasti üle vihmaks. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.
Ilmaprognooside osakond (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)

13.12.ÖÖSEL TUGEVNEB LÕUNATUUL 17 KUNI 22, PUHANGUTI KUNI 28 M/S, HOMMIKUL JÄTKUB LÕUNA- JA EDELATUULE TUGEVNEMINE 20 KUNI 25, PUHANGUTI 30 KUNI 35 M/S. LAINE KÕRGUS 3 TO 5 M (http://www.meteoalarm.eu/ee_EE/0/0/EE-Eesti.html).


Satelliidipildil on areneva osatsükloniga seotud tihe pilvemass hästi näha, läände sirutuv nn saba on polaarfront jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)
Ilmakaardil on osatsüklon juba väljakujunenud ja kihutab kiirelt süvenedes ööpäevaga Läänemere kohale (DWD).

Tormipäevik:  http://ilm.ee/?513052. Sinna sisse lisati Twitter, et kõik need, kes kasutavad Twitteris hastagi #TORM, nende vastava märgisega säutsud tuleksid lehele. Nii et kellel on Twitteri konto, saab ise ka sõna sekka öelda, eriti kuna see on mugavam kui kommenteerida.

13. detsembril on oodata tormi (segaduste vältimiseks, et märkimisväärset atmosfäärihäiritust, millega käivad kaasas tormituuled, kuid iseasi on see, kuhu tugevaim tuul satub). Selle toob Põhjamerel ja Taani väina kohal tekkiv ja Läänemerel süvenev osatsüklon, mis liigub  laupäeva jooksul ilmselt üle Loode-Eesti Lõuna-Soome kohale.
Kuna prognoositav osatsüklon on väga väike (läbimõõt vaid mõnisada km), kuid sügav (õhurõhk keskmes eeldatavalt 970 hPa), siis tuleneb sellest väga suur baariline gradient, mis põhjustabki tugevat tormi.
Nii Euroopa kui GFS mudel prognoosivad selle liikumist üle Läänemere ja Loode-Eesti (või Hiiumaa ja looderanniku lähedalt) kirdesse Lõuna-Soome, hiljem Karjala kohale. Osatsüklon peaks ühe ööpäevaga jõudma liikuda Põhjamerelt (12. dets hommikul) Soome lahe või Soome kohale (13. dets hommikul või lõunal).
11. detsembril mõjutas Eesti ilma Norra merele jõudnud nõrgeneva ülitsükloni idaserv. Öösel sadanud lumi jõudis suures osas sulada, paiguti jäi siiski maha lumekirme. Päeval ilm selgines ja tuul nõrgenes, kuigi püsis rannikualadel puhanguti veel väga tugev.

Euroopa mudeli arvutus 13. detsembri öö kohta. Tormine osatsüklon on veel Läänemere kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).


11. detsembri ilmakaardil on juba osatsükloni tekkimist näha (DWD).

Talvist ilma pole ilmselt oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba üsna lähedale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust. Kuna 850 hPa pinna on valdavalt -5°C isoterm, siis see tähendab kõikide sademetefaasi võimalikkust olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist: vihma, lörtsi või lund.
Ilmateenistus on hoiatas, et 10. detsembril on oodata (tugevat) tormi. Tõepoolest, 9. detsembril jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne tsüklon (õhurõhk keskmes alla 950 hPa). Skandinaaviast 9. detsembril Läänemere kohale liikunud kõrgrõhuhari kadus ja selle asemel hakkas 10. detsembril Eesti ilma mõjutama ittaliikuv ülitsüklon: algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). 
Kuna Eesti jääb siiski selle äärealale, siis piirdub olukord tõenäoliselt vinge sügisilmaga, rannikualadel ja merel on siiski ka tormiseid puhangud (nii mõõdeti Ilmateenistuse andmetel 10. detsembri kõige tugevam tuulepuhang, 23,7 m/s, kell 17-17.59 Vilsandil). Sademed viibisid ja jõudsid kohale 10. detsembri õhtul (peamiselt vihm ja lörts, kohati lumi).
Paari päevaga triivib ülitsüklon lähemale (esialgu Norra merele), mistõttu tuul püsib tugev või isegi tormine. 12. või 13. detsembril on arvutatud Läänemerel osatsükloni teke, mille trajektoorist oleneb eeskätt tuule tugevus: kas lihtsalt tormine (puhangud 21 m/s ja rohkem) või päris torm (keskmine tuule kiirus 21 m/s ja rohkem), kuid ka sademete hulk. Praeguse seisuga (10.12. õhtul) on mudelites üsna sarnaselt arvutatud trajektoor Eesti lähedalt või üle Hiiumaa ja loodenurga kirdesse. (Osa)tsükloni väiksuse tõttu oleneb tuule tugevus oluliselt siiski ka nii väikesest trajektoorierinevusest. Seega lähemad paar päeva peaksid tooma selguse, mis ootab eeskätt tuule osas 12.-14. detsembril ees.
Pärast selle intensiivse (osa)tsükloni kadumist on veel mitu sarnast arvutatud, mis kõige tõenäolisemalt liiguvad üle Eesti või vähemalt üsna lähedalt (läänest, loodest, põhjast) mööda. See tähendab tormise ja pikaajalisest keskmisest soojema ilma püsimist. 

74 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

tormid ongi minupuhul ainus põhipõhjus, miks mulle soojad talved meeldivad (lisas lahedale tuulekohinale toovad ka väikese äikesevõimaluse).
muul juhul ei meeldi.

just selline talv on ideaalne nagu nt 30.11..01.12 oli.

Anonüümne ütles ...

olenevalt asukohast ja ajast ka 02.12 oli veel muinasjutuliselt kena talv.

Jüri ütles ...

Inimesed raporteerisid (teatasid) detsembri alguses, et mõned vaated olid lausa talumatud. Näide 1. dets Assamallast: https://fbcdn-sphotos-h-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xfp1/t31.0-8/10518579_355479467966181_7858019909198674493_o.jpg

Anonüümne ütles ...

päris võimas kontrast, päikeseloojangu erk punane valgus ja taga roosatav taevas oleks vist eriti lummava valgustusega hetk sel pildil.

Jüri ütles ...

Jah, see oleks eriline. Kahjuks see inimene vist ei suutnud õiget hetke jäädvustada.

Anonüümne ütles ...

Kuigi tormini on jäänud 1,5..2 päeva, siis julgen ikkagi väita, et GFS mudel muudab tsükloni trajektoori veelgi enam kagu poole.

Anonüümne ütles ...

Panin veel tähele, et õnneks on tormi tippaeg valgel ajal. Seda nii elamuse kui ka varalises mõttes (otsida küünlad, taskulambid, jne enne pimedust).

Anonüümne ütles ...

Eile EMHI sünoptik
õhtuses AK rääkis, et kui trajktoor langeb Rootsi peale, siis saame väga kõva tormituult (30m/sek ja rohkem), aga kui tormi kese läheb üle Eesti, siis jääb tuul täiesti taluvuse piiridesse. Pidid täpsustama- huvitav, millal enamvähem selge, et kas läheb üle Rootsi või Eesti?

Anonüümne ütles ...

See on juba täna hommikul selge, et kese liigub piki looderannikut ja Soome lahte idakirdesse.

Eero Hermann ütles ...

GFS prognoos näitab hommiku seisuga suuremaud tuulepuhanguid lsaartele ja lõuna eestisse.
Arvutud 11.12.2014 06 UTC

https://fbcdn-photos-h-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xpa1/v/t1.0-0/10409123_980906811924316_8664126507252705684_n.jpg?oh=6c082c6ddd96b3475a9a27157d97ce55&oe=55075CAF&__gda__=1427270679_ec2107cf05d38ac312628daba4a2b463

Anonüümne ütles ...

@ Eero

Ega seda oligi arvata, et viimasel hetkel toimub tsükloni massiline kagusse arvutamine, et esmalt kõrgeks aetud tormi(l)ootused tehakse päev enne tormi maatasa.

Ma ei imesta üldsegi, kui homme arvutatakse kese nt üle Tallinna või Rapla liikuma ning tormituuled jäävad hoopis Lätti ja Leetu.
-------------------------------------------------------------
Analoogne juhtum oli tänavuse 04.08 kuumalainega, mis arvutati 3 päeva järjest otse üle eesti, aga poolteist päeva enne kuumalainet järsku 500 km edelapoole Läti-Leedu piirilt Balti merele.

Anonüümne ütles ...

Seega praeguse GFS'i prognoosi järgi on siin Lõuna-Eesti mandrilaladel 28-30m/s tuulepuhanguid oodata, mis on üsna väheusutav.

Anonüümne ütles ...

igaljuhul tunduvalt usutavam kui põhjaeestis!

Eero Hermann ütles ...

Igal juhul ootame ära homse lõunase GFS prognoosi, siis saab enam vähem täpsem.

Anonüümne ütles ...

jah, siis on tsüklon veel 50 km kagupoole arvutatud.

Anonüümne ütles ...

Seega jääb ka sel aastal Tallinnasse nõrk säästutorm kui sedagi ning lähen Tallinnast ära Viljandisse sugulaste juurde.

Anonüümne ütles ...

heh, ongi 50 km kagupoole arvutatud - nüüd juba sinine ala GFSis raplani.

Anonüümne ütles ...

@Anonüümne

Vaata, et sa oma säästutormi tõttu pärast Delfist lugema ei pea, et "Eesti Energia: 100 000 Harjumaa ja Tallinna klienti on ilma elektrita" .... :D

Anonüümne ütles ...

Pigem teil seal lõunas on küünlaelu oht suur, sest tsükloni kese liigub hetkeandmete kohaselt juba üle Tallinna idakirdesse. See tähendab Põhjarannikul nõrka tuult ja mõnekümneks minutiks tuulevaikust, aga Lätis ja Lõuna-Eestis võib torm olla. ("võib" seepärast, et tsüklon on arvutatud oluliselt nõrgemaks kui hommikul)

Ütleme nii, et põhjarannikul on 20+ m/s puhangud välistatud, aga Lõuna-Eestis kindel.

Anonüümne ütles ...

Mudelitelt vaadatuna tsüklon küll Turu piirkonda ei liigu, pigem poolsada km lõunapoolt ning siis Eesti looderannikule.

Jüri ütles ...

Praegu jah tõenäolisim on ikka looderanniku variant, aga muutusi võib veel tulla - osatsüklon on alles tekkimas (formeerumas) ja veel väga kaugel. Siiski las see Ilmateenistuse uudis olla viidatud.

Anonüümne ütles ...

Jah, muuusi võib tulla ja seda väga tõenaoliselt leevenemise suunas - miks? Aga seepärast, et arvestada tuleb ka kesktõukejõuga ning seega võib tsüklon kalduda isegi keskmega vaata et üle Saaremaa-Virumaa joone idakirdesse. (Mõelgem sellele, et kui palju see tsüklon kaalub)

Kesktõukejõud on ka ilmselt üks põhjustest, miks osatsüklonid "karusellilt välja paiskuvad", kuna mudelites seda füüsikalist nähtust ei arvestata ja seetõttu iga tormile lähem mudelijooks uueneb lõuapoolsele liikumisteele.
Või seda jõudu ikkagi arvestatakse?

Anonüümne ütles ...

Ahjaa, "karuselliks" on see vana Islandi tormitsüklon.

Jüri ütles ...

Või siis hakkab mõjuma kesktõmbejõud ja hoopiski lähevad prognoosid karmimaks. Asi pole niiväga karusselliefektis, vaid selles, kus täpsemalt see osatsüklon formeerub ja milline on rõhuväli ja termobaarilise välja orienteeritus.
Ilmakaardil on osatsükloni tekkimist juba näha: http://www.dwd.de/bvbw/generator/DWDWWW/Content/Oeffentlichkeit/KU/KUPK/Hobbymet/Wetterkarten/Analysekarten/Analysekarten__Default__Boden__Europa__Luftdruck__Bild,property=default.png

Anonüümne ütles ...

Ei hakka mingi kesktõmbejõud mõjuma! Karusellil ma küll ei tundnud, et ma telje poole oleks kaldunud, ainult välja ja välja.
------------------------------------------
Tsükloni kese juba Raplamaale arvutatud, nice!
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn308.gif

Anonüümne ütles ...

tundub et saaremaal ja hiiumaal jääb torm märkamatuks :D (roheline "hoiatus")

Margus Arge ütles ...

Kesktõmbe-/tsentrifugaaljõud või mitte, aga arvestama peab, et karusselliga võrrelda on liig lihtlabane, sest mängus on atmosfäär ja siin on kehtimas palju erinevaid tegureid.
Üks asi on hääbuv kese (Norra merel), teine kõrgrõhuala kagus -mis surub/või jätab selle massi oma "trajektoorile".
Kiidan, kui homme olex Saaremaal vaikus, sest ei taha el.katkestusi

Jüri ütles ...

Jah, Marguse kommentaar selgitas asja, nagu isegi kirjutasin, et asi on selles, kus täpsemalt see osatsüklon formeerub ja milline on rõhuväli ja termobaarilise välja orienteeritus.
Minu jutt karussellist ja kesktõmbejõust oli irooniaga mõeldud.

Selle kohta, et saared rohelised, saatsin juba Ilmateenistusse e-kirja ja nüüd parandatud.

Anonüümne ütles ...

Sat24lt vaadates järeldub, et Ilmateenistus valetab trajektoori osas, st kese Ahvenamaa ega isegi Turuni ei jõua mitte mingi valemiga.
Isiklikult arvan, et maks.võimalik loodepoolseim liikumistee on Soome lahe läänesuudme-Helsingi mõtteline joon, kagupoolseim Hiiumaa-Läänemaa-Harjumaa mõtteline joon.
Võttes arvesse jugavoolu ja pilvemassi liikumist sealt vaadates, on tsükloni suund otse Läti poole.

Kindel on igatahes see, et Põhja-Eestis tormi ei tule. (maks.olukord ehk 29.10.2013 Põhja-Eesti omale võimalik) Ilmateenistuse hoiatus saarte varjus olevale Harjumaale on kõvasti ülepaisutatud!
--------------------------------------------------------------------
Kuna suur osa Eesti rahvastikust elab nõrgima tuule tsoonis, ehk Tallinnas ja Harjumaal, siis saab Ilmateenistus tõenäoliselt sõimukirju ja meedias kurdetakse, kuhu torm jäi.

Anonüümne ütles ...

miks see tsüklon sellise veidra jõnksu otse itta järsku teeb ahvenamaa kandis??
ebausutavalt sinkavonka see oletatav trajektoor. ega see tsüklon mingi põrkepall pole :D

Anonüümne ütles ...

isegi üle 20 m/s PUHANGUID ei ennustata saaremaale:
http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=3246

Anonüümne ütles ...

Mitte mingi valemiga ei liigu tsüklon otse Lätti, siiski ilmselt Stockholmi lähedusest ja sealt edasi Turu poole.

Jüri ütles ...

Jah, mingeid ebakõlasid on küll. Praegu näib ka üle Loode-Eesti liikumine tõenäolisim.

Uurisin selle mudelite ja kesktõukejõu arvestamise kohta. Sellised vastused:
a) Küsimus jääb natuke segaseks. Üldiselt arvestavad mudelid kõigi vajalike jõududega, mis õhumassi mõjutavad, sh kesktõukejõuga, aga see mängib rolli siiski ainult vertikaalse liikumise jaoks ning tingitud maa pöörlemisest, mitte tsükloni keerlemisest. Horisontaalis ikka rõhu gradientjõud ja Coriolise jõud + turbulentne sisehõõre.
Osatsüklonite tekke kirjeldamine kesktõukejõuga on minu jaoks uus lähenemine ja ma ei usu, et see korrektne on.
b)Muutuseid võib tulla kuid kesktõukejõudude arvestamise ja mittearvestamisega pole siin midagi pistmist. Kõik olulisemad dünaamilised aspektid on üldiselt mudelites arvesse võetud ja määramatuste allikad on pigem teistsuguse iseloomuga. Näiteks temperatuuri, niiskuse, tuulteväljade halb kaetus vaatlusandmetega atmosfääri ülemistes kihtides, mis avaldub määramatusena algtingimustes või piiratud ala mudelite ääretingimustes.

Anonüümne ütles ...

Kas see tähendab et torm jääb nõrgemaks?

Jüri ütles ...

Ei saanud küsimusest aru, mis peaks tormi nõrgendama ja miks?
Hetkel on osatsüklon kiiresti intensiivistumas.

Anonüümne ütles ...

Ei vabandust, minu küsitud küsimus jäi arusaamatuks.Mõtlen, et praegune tsükloni trajektoor nätab, et tsükloni kese liigub üle Loode-Eesti, et kas sellise trajektoori puhul on tuuled Estis nõrgemad?

Jüri ütles ...

Jah, tugevaim tuul jääks Läänemerele, Liivi lahele, maismaast kõige tugevam ilmselt sisemaal. Keskme läheduses ja põhja pool on tuul nõrk või mõõdukas.

Anonüümne ütles ...

Ja jääbki, sest liigub piki Rootsi rannikut kirdesse ja siis mingil veidral kombel põrkub otse itta (mitte kirdesse, kuigi justkui peaks - takistusi ees pole). Miks?

Jüri ütles ...

Madal baariline moodustis, seda peaks juhtima jugavool - satub lääne-idasuunalise jugavoolu mõjju: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET

Anonüümne ütles ...

Minupoolt kiitosed neile, kes on Põhja-Eesti säästutormi arvamuses kindel olnud!
http://oi60.tinypic.com/24yxna1.jpg

Jüri ütles ...

Eks see on sama mis bingo loto võitjaid kiita - juhuslikkuse roll on ju trajektoori 100-300 km muutustes siiski päris suur.

Anonüümne ütles ...

sellelt läti animatsioonilt tuleb ka see kummaline liikumistee hästi esile. liigub rootsist ahvenamaale aeglustab (mõtleb, kas põhjaeestisse tormi anda või ei, aga ei :D) võtab suuna äkki itta ja kiirendab.

Jüri ütles ...

Tegu ei ole mõttepausiga, vaid jugavooluga liitumisega. Edaspidi suunab jugavool selle itta.

Anonüümne ütles ...

nõme :/. see torm jääb viimaseks omataoliseks, sest pärast jõule ennustavad mõned mudelid juba talvist ilma.
--------------------------------
peaks juba ju olema liitunud, sest liigub juba praegu täpselt hiiumaa suunas.

Anonüümne ütles ...

Tuul on saartel päris rämedalt kagusse pöördunud ja õhurõhk seal võrdselt langemas - seega kese liigub hetkel Hiiumaa ja Saaremaa vahelise avamere osa suunas.

Jüri ütles ...

Kus on kiireim õhurõhulangus, sinna peaks kese liikuma: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/

Anonüümne ütles ...

gfs näitab homse õhtuks läti ja leedu rannikule läänemere kaguossa head äikesevõimalust.

Anonüümne ütles ...

@ jüri

kese liigub turu asemel siis hoopis sõrve suunas :o

Anonüümne ütles ...

Kas osatsükloni servas on omakorda osatsüklon tekkinud (ja selles omakorda) ning kas selliseid osatsüklonite ahelaid/seeriaid on Eestis olnud?

Küsimus on ajendatud Hirlami väljundist, mis näitab homme ennelõunal keskme laienemist, mille edelaosas on arengujärgus osatükloni sopistus, mis toob homme mõneks tunniks Loode- ja Põhja-Eestisse sajuta ilma, kuid ka nõtga tuule. (Keskmine kiirus 5 m/s ja puhangud ehk max 10)

Anonüümne ütles ...

http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/tuul10ms,tuul10mb,sadufaas,presmslp,presmslv,sadutext

Kerige 13.12 kella 11 ja 12 peale.

Anonüümne ütles ...

Hiiumaal kl 1 tuul juba itta pöördumas.

Jüri ütles ...

Praeguse seisuga läheneb kese kõige kiiremini Sõrvele, aga pole andmeid merelt, kas mõnda punkti ei või veelgi kiiremini läheneda.

Sekundaarseid osatsükloneid võib kindlasti tekkida, aga ilmselt pole need kuigi pikaealised. Osatsüklonid võivad ka seeria moodustada, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111215.gif

Anonüümne ütles ...

Igaahes see keskme kiireima lahenemise punkt peaks olema Sõrvest lõunas/edelas, kuna Sõrves kui edelapoolseimas punktis näitab õhurõhu languse pingerida Sõrvet esimesena.

Jüri ütles ...

Ehk aitab see visualiseerida rõhuvälja: http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/pres_eu.png

koit kolga ütles ...

ma tunnen et õhku on siin nagu vähem kas se võib olla tõesti selles rõhu langusest.
tahaks nagu sügavalt hingata aga puudu jääb

Anonüümne ütles ...

Hetkel Harjumaal Keilas tuulevaikus.
Kus on torm?

Anonüümne ütles ...

Keilas peabki praegu rahulik olema, sest te olete tsükloni keskme läheduses.Siin Lõuna-Eestis tormab korralikult.

Anonüümne ütles ...

kell 4 öösel sõrves maks.puhang - 38,6 m/s!

Anonüümne ütles ...

Jah Sõrve tuulepuhang oli ilmselt konvektiivset päritolu

Jüri ütles ...

Maru ühes tuisuga on uuesti Laagris.

Anonüümne ütles ...

Millal viimati oli sellest 38,6 m/s veelgi tugevam tuulepuhang?

Anonüümne ütles ...

See 38,6m/s pole ilmselgelt reaalne näit. Vaadake tuule keksmist kiirust ja kõrvalolevate jaamade max näite samal tunnil.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult oli see reaalne näit, kaasa aitas sellele veel konvektiivsus.Samal kellaajal oli Lätis ka tuulepuhangud 35 m/s.

Eero Hermann ütles ...

Pangodis läänepool ja põhjapool 4 pilvesisest sähvatust

Anonüümne ütles ...

Kindel, et need raketid polnud?
Radari pealt vaadates pole (olnud) midagi märkimisväärset siinkandis.

Anonüümne ütles ...

miks peaks keegi tormiga rakette lennutama?

Eero Hermann ütles ...

Äikesevõimalus püsib: http://2.img.weatherproof.fi/php/img.php?A=dA4ndWqRqd1q9dr7a57XR7X3an4qRdX90XZq%2FWddXX90vJNzNvNMNF.DnA ja http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn0611.gif

Jüri ütles ...

13. detsembri vägevat tormi kajastati ka Itaalias: http://www.meteoweb.eu/2014/12/profondissimo-ciclone-extratropicale-spazza-lestonia-lettonia-registrati-venti-139-kmh-insoliti-temporali-grandine-baltico/363250/

Anonüümne ütles ...

võiks veel torme jms äärmusi tulla, need oleksid eestile hea reklaamiallikas :D (umbes nii, et siin on tegelt ka huvitav ilm!)

Anonüümne ütles ...

GFS näitab järg.nädalavahetuseks rahu ja üsna talvist ilma, aga GFS paraleelmudel aga sama tugevat tormi mis nüüd hiljuti oli. (Seda siis 18Z uuenduse järgi)

Jüri ütles ...

Kas saab jõulurahu või mitte?

Anonüümne ütles ...

Jõulud mustad?

Anonüümne ütles ...

jah, aga 24..26 jaanuar tulevad 100%-lise tõenäosusega lumised.

Jüri ütles ...

Paistab justkui, et nädala lõpus tuleb paariks päevaks talvist ilma (ühe tsüklonite seeria viimane tsüklon?), aga püsivat talveilma veel ei paista.