esmaspäev, 15. detsember 2014

Ilm detsembri teises pooles

22. detsembri hommikuks oli mõnel pool lumi maas ja looduse ilme talvine. Selle valge kihi tõid öised lumepagid (rünksajupilvede read), mis liikusid Loode-Eestist kagu poole. Mandril valitsesid veel keskpäeval pea igal pool miinuskraadid, kuid läänerannikul ja saartel (rannikualadel) plusskraadid.
Päeva jooksul hakkas saartest ja Loode-Eestis lund ja lörtsi sadama, saartel ja Edela-Eestis sadas ka vihma, Põhja-Eestis oli lumesadu ajuti tugev ja lõpuks moodustus 10-15 cm lumekiht. Õhtul kiilus Loode-Eestis pilvedesse ka õhuke plusskraadides õhukiht, nii et ajutiselt sadas jäätuvat ehk allajahtunud uduvihma, hiljem jälle lund.

Tallinnas hakkas keskpäeval lund sadama, millega seoses langes õhutemperatuur veidi, st -3,2 kraadini ja jäi siis stabiilseks, sh allajahtunud uduvihma ajaks (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm, klikkida  simple www-page).

Kas klimaatiline talv algas? Kindlalt veel ei tea, sest täpselt ju ei tea, milline on järgmiste nädalate ilm, kuid talvisemaks läheb. M. Merilain räägib ka praeguse talvise ilma püsimisvõimalustest: http://heli.er.ee/uudised/5831337.mp3.

21. detsembril
jõudis täituv tsüklon juba Loode-Venemaa kohale. Selle tagalas algas külmema õhumassi juurdevool (advektsioon), kuid õhutemperatuur jäi valdavalt plusspoolele, alles õhtul langes kohati alla 0°C. Mitmel pool sadas hooglörtsi ja hooglund läbisegi teralume ja lumekruupidega, kohati oli lumepagisid ja äikest.
Islandi kohale jõudnud ülitsükloni lohk on suunatud Läänemerele ja liigub kiiresti itta ja kagusse. Selles areneb 22. detsembri jooksul osatsüklon, mis liigub viimaks üle Eesti. See toob lund ja lörtsi, kohati võib olla ka vihma. Õhutemperatuur on nulli lähedal või plusspoolel. Paistab, et külmenemine on pikaldane.

Lumepagi Pärnus. Targo Taggo foto`

Autor: "Täna tuli sellist asja hommikul padukana taevast alla. On see nüüd rahe, lumeterad või -kruubid?" Siin on tegu lumekruupidega: need on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0°C ümber.
Lumeterad ehk udulumi, mida kahtlustasid või pakkusid, on sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt temperatuurivahemikus 0° C kuni -10° C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. (Kirjeldused võetud Ilmateenistuse sõnastikust). Ulvar Käärti foto


Lumepagi ja rünksajupilved Nauskülas Põhja-Lätis. Jānis Pelcise fotod

20. detsembril jätkus sajuhoogudega ilm, kuid vihm asendus üha enam lumekruupide, hooglume ja hooglörtsiga, teatati ka jääkruupidest. Tekkinud rünksajupilved annavad tunnistust, et õhumass on külmemaks muutunud, kuid aluspinna lähedal on endiselt soe ja niiske õhk (labiilne kihistus). Saaremaal oli hommikul ka äikest.
Järgneva ööpäeva vältel on õhutemperatuur siiski veel plusspoolel ja lumikatet ilmselt ei teki. Olukord muutub 22. detsembril, kui üle Eesti liigub tsüklon, mis toob kaasa märkimisväärsel hulgal lund ja lörtsi. Nullilähedase õhutemperatuuri tõttu võib tekkida ka lumikate. Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine, nii et pühade ajal valitsevad ilmselt miinuskraadid.

18.-19. detsembril läks ilm Norra merele jõudnud tsükloni idaservas sajuseks ja soojemaks: lumi ja lörts asendus kõikjal vihmaga ja õhutemperatuur tõusis 2...7°C (saarte rannikul). Pandiverel ja Kirde-Eestis sai laiguti maa hommikuks valgeks ja õhutemperatuur püsis seal kohati veel lõunani 0°C lähedal, kuid sooja frondi üleminekul läheb sealgi soojemaks.
Tsüklon liigub üle Skandinaavia ja Soome itta. Esialgu on selle lõunaservas väga soe ja vihmane ilm, kuid hiljem hakkab selle lääneservas õhumass jahenema ja vihmas asemel tuleb taas lund ja lörtsi. Järgmised tsüklonid liiguvad ilmselt üle Eesti. Seega kiiret külmenemist veel ei tule, kuid talvisemaks läheb küll, eriti kuna lumi tuleb maha. Siiski ei pruugi see kõikjal ühtmoodi olla, sest osa Eestist võib jääda sooja sektorisse ja seal siis ajutiselt plusskraadid, vihm ja lörts.

17. detsembri hommikul sadas peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis vihma või lörtsi (ajuti oli sadu tugev). Päeva jooksul sademed vähenesid ja suuremas osas kadusid. Soome lahel ja saarte ümbruses on tekkinud rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Endiselt püsib mudelites stsenaarium, et polaarfront liigub peatselt lõuna poole ja tsüklonid hakkavad liikuma otse üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues külmema ilma ja rohkem lund. Külmenemine ei paista olevat kuigi suur ega kiire. Aga järgmised päevad on siiski veel väga soojad ja enamasti vihmased.

16. detsembri hommikul ilm selgines. Hommikupoolikul sadas mõnel pool rannikualadel hoovihma, hooglörtsi ja lumekruupe, Soome lahel oli äikest. Õhtupoolikul hakkas saartest ja Lõuna-Eestist pilvisus tihenema (kiud- ja kiudkihtpilved).
Kogu nädala vältel on ilm väga muutlik või isegi heitlik (palju madalrõhulohke, mõni üksik kõrgrõhuhari). Sademed on enamasti vihma ja lörtsina, aga võib ka lund tulla (tekib ajutine lumikate, nagu juhtus mõnel pool eelmisel ööl).
Edasine sünoptiline olukord sobib Ilmateenistuse kuuprognoosiga: Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0°C ja sademed tulevad enamasti lumena. Langemise all on siin ilmselt mõeldud, et muutub lõunapoolsemaks, liigub lõuna poole. Praegu näitavad mudelid endiselt seda varianti. 

15. detsembril hakkas Läänemere regiooni ilma mõjutama Norra merele jõudnud ülitsükloni (õhurõhk keskmes 960 hPa) idaserv. Pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja õhtul hakkas alates Lääne-Eestist vihma ja lörtsi sadama.
Valdavalt tsüklonite ida- ja lõunaservas jätkub eeltalvine ilmastik: on tuuline, pilves, sageli sajab vihma ja lörtsi, mõnel päeval ka lund. Püsivat talveilma veel tulemas ei ole, kuid nädala lõpus võib siiski külmemaks minna ja sademed tulevad siis enamasti lumena ja õhutemperatuur langeb valdavalt miinuspoolele. Selline talvise ilma episood on ilmselt põhjustatud seeriatevahelisest perioodist. Pole põhjust arvata, et see jääb püsima, vaid uus tsüklonite seeria võib enne jõule taas sulailma tuua.

13. detsembri tormi ülevaatlik kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/13-detsembri-tormi-jarelkaja/. Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on alles jäetud, sest umbes samal ajal oli Kuramaal 35 m/s puhanguid ja Sõrves oli äikest (tormiga liitus pagi). Ülevaate täpsustuseks, et vähemalt Eestis langes õhurõhk enne tsükloni saabumist kuni 9 hPa/3 h jooksul, hiljem tõusis kuni 10 hPa/3 h kohta.

85 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pühadeaegne ilm.

Anonüümne ütles ...

Ilm detsembri teises pooles

Anonüümne ütles ...

täna hommikul registreeris sat24 soome lahe kohal välgu.
------------------------
tänastel andmetel on gfs mudeli järgi laupäeval (20 dets) lääne- ja loodeeestis üsna hea äikesevõimalus!

Jüri ütles ...

Pealkiri on nüüd olemas. Üks ilmaportaal: https://www.windyty.com/spot/location/59.4674/24.8264?surface,wind,now,59.467,24.953,12

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas jõulilma saab juba prognoosida? Pidi olema 50/50- aga noo, kusagile poole peab ju rohkem see prognoos kalduma. Kas tulevad valged jõulud või mitte? Või vara veel ennustada, mis päeval täpsemad mudelid selguvad? :)

Anonüümne ütles ...

kas öösel ja lähiööpäevil tuleb tallinnas äikest

Anonüümne ütles ...

@ 17. detsember 2014 14:36

enne 24. dets hommikul aknast välja vaatamist ei söanda öelda.
ilmekas näide oli see samune 13.12 torm, mida isegi 12 tundi ette ei osatud 100 km täpsusega ennustada, pärast visuaalselt nähtuna oli see (eriti sisemaal) tunduvalt nõrgem kui ennustati.

miks? peamine põhjus selles, et ilmateenistus eeldas tormikeskme liikumist väga ebanormaalset teed pidi. (kaart nende koduka uudises)

Jüri ütles ...

Eks nende prognoos järgis seda mudelit, mida peeti olulisemaks. Kui edaspidi tuleb sarnane olukord, siis saab ju iga huviline kirjutada sünoptikutele, et kuulge, teie prognoos on ilmselt vale, aga tegelikult on hoopis nii (järgneb kena kirjeldus koos põhjendustega).

Jõulud võivad endiselt olla nii lumega kui lumetud. Polaarfrondi liikumist lõuna poole on küll ette näha, aga see pole nii dramaatiline, et igal juhul on miinuskraadid ja lumi, vaid tsüklonid hakkavad ilmselt liikuma üsna 60. laiuse lähedalt läänest itta.

Anonüümne ütles ...

Lühiajaline jahenemine on ilmselt tulemas, kuid see ei kesta paraku kaua. Isegi kui lähebki jahedamaks, ei näita mudelid märkimisväärset sadu. Põud jätkub.

Anonüümne ütles ...

kahjuks pole ühtegi tormi ka enam oodata :(

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas talv algab koos kalendaarse talve algusega?

Jüri ütles ...

Ilmselt mõnel pool Eestis võib kokku langeda.

Anonüümne ütles ...

See oleks küll tore, sest siis juba 2. aastaaeg klapib astronoomilise algusega.

Anonüümne ütles ...

Kalendaarne (kalendri järgi on talve kuud detsember, jaanuar, veebruar) talv algas 1. detsembril. See, mis algab, on astronoomiline. Ja ma ei saa siiani aru, miks ajakirjanduses neid kogu aeg segamini aetakse.

Jüri ütles ...

Jah, aastaaegade määratlusi on tohutult. Kalendaarsed ehk meteoroloogilised aastaajad on alati kolme kalendrikuu kaupa, et saaks kokkuvõtteid ja statistikat teha (võrreldavuse huvides ja segaduste vältimiseks). Sel põhjusel põhinevad aastaraamatud just kalendaarsetel aastaaegadel: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/publikatsioonid/aastaraamatud/, samuti ka aastaaegade kokkuvõtted: http://www.ilmateenistus.ee/kliima/aastakokkuvotted/ulevaated/
Küllap tekitab see segadust, et määratlusi on palju. Kahjuks ei osanud kommentaaris viidata küsija veale, nii et tore, et keegi täpsustas.

Anonüümne ütles ...

kas saabuval ööl ja homme tuleb tallinnas äikest

Jüri ütles ...

Rünksajupilvi on, aga äike ei näi olevat siiski tõenäoline, ei ole piisavalt kõrgeid tippe. GFS mudelis tähendab negatiivse LI indeksiga ala seega pigem lihtsalt rünksajupilvede olemasolu.

Margus Arge ütles ...

Isiklikult ei ole nõus määratlusega, et talvekuud on dets., jaan,.veebr. Ka ei andnud juuni sel aastal suvekuu mõõtu välja.
80.ndatel "Vremjat" vaadates(õhtune nõukogude uudissaade) ajas miskitpärast vägagi hirnuma kui 1. märtsil diktor ülekeeva õnnelikkusega kilkas- tobrõi vetšer, nastupiila vesnaa... (tere õhtust, saabus kevad)
Tavaliselt valitses õues sel ajal norm talv meil...

Margus Arge ütles ...

Veel -rahvakalendris on talvekuu november. Ka mõnel viimastest aastatest algas talveaeg novembrist, isegi oktoobri lõpust ja kestab nii poole märtsini (Vahel), mil algab pigem lume sulamine kui juurde tulemine. Varakevade algusajaks võib pidada seega märtsi keskpaika, ka see on äärmiselt palju nihkuv.
Nii oli varakevad käes juba jaanuari teises poole 1990 a., kui 30. jaan Saaremaal Kõljalas sarapuu tolmles ja oli +13, seejärel oli ka veebruaris mitmel päeval +13 ja 7. märtsil õitsesid varsakabjad kraavides. 2012 ja 2013 oli 7. mai,- 2014 a. 10.aprill (varsakapju mõtlen)

Anonüümne ütles ...

Jüri, kas Saaremaal on sel aastal enim äikesepäevi Eestis olnud?

Jüri ütles ...

Kalendaarsed ehk meteoroloogilised aastaajad, mis võetakse alati kolme kuu kaupa, on lihtsalt juriidiline termin, mis on vajalik raamatupidamises, kuid millel looduse arenguga pole mingit pistmist.

Saaremaal oli hommikul äikest. Kui rääkida konkreetsetest vaatluskohtadest, siis ei pruugi äikesepäevade hulk suurem olla, ent kui võtta äikesepäevade hulk mingi pindala kohta, võib küll saartel olla äikesepäevi rohkem.

Margus Voitk ütles ...

Valgamaal Hummulis ka müristas ja tuli tugev rahehoog

Anonüümne ütles ...

sakus kogu päeva pilves olnud ega midagi erilist. selgem oli hommikul.

Jüri ütles ...

Laagris aeg-ajalt sajab hoovihma ja hooglörtsi, paar korda on padutanud, ent maa veel valgeks pole saanud.

Anonüümne ütles ...

kas hooGlörtsi või hoolörtsi?
vihma puhul kasutasite hoo-.

või hoopis hoogvihma?
--
ise ka ei saa aru kumb õige on

Anonüümne ütles ...

aru ei saa selleks, et kohtan mõlemaid vorme meedias tihti.

Jüri ütles ...

ÕS: Hoo+vihm (üldkeeles) = hoog+vihm meteo, et siis hoovihm on üldkeelne, aga kui meteoroloogid omavahel paksu teadust teevad, siis hoogvihm.
Võib järeldada, et ka hooglörts ja hoogsadu jne, sest "hoovihm" on aja jooksul kõnekeeles kujunenud sõna, meteoroloogiaterminid on hoog-... (hoolumi, hoolörts - selliseid sõnu ei ole kõnekeeles kujunenud).

Anonüümne ütles ...

aa. muidu hoolörts ja hoolumi olen ise harva (kuna talvel labiilsus siin suht haruldane) ka kasutanud, aga seda oma sugulaste seas.

Anonüümne ütles ...

Esmaspäeval on oodata tugevat vihmasadu ja mitut plusskraadi ja seda kõike eelkõige Lääne-Eestis.

Anonüümne ütles ...

Andmed siis Hirlami mudelist

Jüri ütles ...

Hoovihm, hoolörts jt sademetesõnad, kus g-d pole, on tegelikult kõnekeelsed. Rangema stiili korral peaks g olema siiski sõna sees.

Kui tsükloni soe sektor satub sinna, siis võib nii vihm kui lörts olla tugev ja on sulailm.

Anonüümne ütles ...

Mitte "sinna", vaid suur sula liigub üle kogu Eesti, isegi üle Kagu-Eesti.

Jüri ütles ...

Ainult sinna ja see on väike sula. Aga mine sa tea.

Anonüümne ütles ...

+2..+7 on siiski suur sula

Anonüümne ütles ...

jõhvis ja selle ümbruses peaks vist 10 cm lund olema

Jüri ütles ...

Kui suur tsükloniga seotud õhutemperatuuritõus võiks olla, on endiselt müstika, sest soe sektor võib Eestist mööda minna või riivata vaid saari ja Edela-Eestit: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Sel juhul ületaks Eesti sooja tüüpi oklusioonifront ja õhutemperatuuritõus nii suur ei ole. Aga eks siis homme paistab.

Anonüümne ütles ...

Millal Viimsis sademeid oodata on? Hommikul kella 10 paiku sadas ja see tänase kuupäeva ainus.

Jüri ütles ...

Kui saabuva osatsükloni kese liiga lõunapoolselt ei möödu, siis ulatub laussadu Soomeni. Tegu on lauslörtsi või lauslumega.

Anonüümne ütles ...

Aga millest selline 50 km laiune sajuta kanal ümber Viimsi täna õhtul?

Absoluutselt kõik rünksajukad lähevad siit kaugelt mööda :/

Jüri ütles ...

Kristina Kalmus Oli 5-minutine korralik lumetorm (õigemini rahetorm), vaatasime aknast seda ja siis käis kõmakas ära. Torm möödas ja taas vaikus majas (Paldiski).

Rünksajupilved on nihkunud kirde poole - nüüd saab Laagri ka. Ju on tekkinud rullkonvektsioon, vthttp://en.wikipedia.org/wiki/Horizontal_convective_rolls

Anonüümne ütles ...

Paldiskist tuli teade, et seal nähti välku. Nägin ise ka silmanurgast mingit sähvatust 12km eemal Kloogal. Pidasin seda alguses mingiks raketiks aga kuna Paldiskist tuli äikese kohta teade siis saan samuti kinnitada, et nägin sealse sähvatuse kenasti siiani ära.

Anonüümne ütles ...

Kohutav lumekruubitorm on Tallinnas. Kõikide maja all olevate autode signalisatsioonid hakkasid üürgama. Käisin väljas, ei soovita küll käsi välja sirutada, peksab päris tugevasti.

Anonüümne ütles ...

kellegil pilti tallinnas toimuvast ?

Jüri ütles ...

Selline on: https://fbcdn-sphotos-h-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xpf1/v/t34.0-12/10872532_1532749386983630_251822332_n.jpg?oh=6bde82bbcc8d560e977c5b4395c69f39&oe=5499C317&__gda__=1419377415_ce4342a208a2d696455d5e2861c88e42

Anonüümne ütles ...

kas praegu om mereefekti rünksajupilved?

Anonüümne ütles ...

Loodan, et homse tsükloni sajud tulevad kuivana, sest vettinud lumi edaspidiseks külmaks pole küll kuigi meeldiv. Lõhub jalanõusid ja muud 100 häda.

Jüri ütles ...

Siin mitme teguri koosmõju: nii soe ja niiske merepind kui külma õhu advektsioon kõrgustes, lisaks külm front: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-12-21_14.png

Anonüümne ütles ...

Ei, talvine ilm ei jää püsima, sest juba selle nädala lõpus tuleb arvatavasti nõrk sula ning uus aasta toob jälle tsüklonite tagaajamismängu.

Jüri ütles ...

Võib jääda püsima küll - mitte segi ajada klimaatilist aastaaega talvise ilmaga. See, mis aasta lõpus tuleb, on teadmata, vt nt http://tinyurl.com/pla2g6m, mille kohta on kirjas: We are receiving many requests about weather forecast for New Year's Eve, here is the latest model guidance. Still slight uncertainities exist for most of Europe.

Viimsi elanikule. Nagu satelliidipilt näitab, siis on pilvemassid jagunenud kaheks:
http://sat24.com/en/scan?ir=false. Lõunapoolsem linditaoline on aktiivse polaarfrondi ja sooja sektori pilvemass (enamasti vihm ja lörts). See, mis loodest tuleb, on areneva osatsükloni pilvemass, mis toob enamasti lund ja lörtsi. Seekord saab rohkem lund Põhja-Eesti, sh Viimsi.

Anonüümne ütles ...

@ 22. detsember 2014 12:37

Tundub, et tuleb sarnane olukord, nagu oli novembri lõpus. Praegu on tsüklonite seeria lõppemas, hiljemalt aasta alguses algab uus. Õnneks on tänavune talv vaheldusrikas.

Anonüümne ütles ...

Jah, loodetavasti tuleb torme ka vaheldusrikkalt.

@Jüri, talv ei jää kindlasti mitte püsima, sest blokeeringut pole tekkimas!

Jüri ütles ...

Ajate sassi aastaaja ilmaga - pole päris üks ja sama.
Eespool oli viide sellele, et see, mis 10-14 päeva pärast toimub, on teadmata, sest määramatus on nii suur. Palun ärge ajage rumalat udujuttu mingist kindlusest!

Anonüümne ütles ...

Ok, targutame siis. Lumine periood ei jää kestma, sest blokeeringut pole.

Igatahes sulale läheb Tallinn-Mustvee joonest lõunaedelas, sest madalaim õhurõhk on Ristnas ja Heltermaal (kell 16 andmed).

Saartel juba tuul edelas ja kraade +6, aga sa Jüri vaidled ikka miskipärast vastu, et mingit (suurt) sula ei tule. Suur sula on juba saartel ja Edela-Eestis nagu näha!

AikeseVideod ütles ...

Oeh, karju või appi. Suurt sula ei tule, see ei tähenda, et saartel on suur sula, meri on lihtsalt vahepeal taas soojemaks jõudnud minna ja annab hoogu juurde saartel. Jah, nõrk pluss võib tõesti mandril tulla, aga see ei tähenda veel suurt sula.

Jüri ütles ...

Jutt on siin jah peamiselt saartest ja Edela-Eestist. Saarte rannikualadel on plusskraadid pidevalt nii eile kui täna olnud. Põhja-Eestisse ei pruugi sula kaugeltki jõuda või on see nõrk.

Blokeeringud ei ole nii pika aja peale ennustatavad. 2012. a jaanuari esimesel poolel ei osanud keegi arvata, et tekib ligi kuu aja pikkune blokeering. Samal oli sel aastal veel 7.-10. jaanuaril.

Anonüümne ütles ...

annaks jumal et see sula ära jääb (elan ise sakus) mõnusalt just mitu tundi paksu lund tulnud ega tahaks küll seda sitast ega tatist seailma jõuluks :/. (vabandan väljenduse pärast)

Anonüümne ütles ...

Talveilma stabiliseerumine on täielikult välistatud. Vaadake GFS-i.

Anonüümne ütles ...

Sinu kahjuks see sula ei jää kuskil ära, sest lume sulamistemperatuur on kõigest paar kraadi liiga madal ning hirlam ennustab Saku kanti üsna tugevat sula. (+2..+3 kraadi)
----------
GFS on külmalainest aina enam loobumas - 27.12 tuleb juba järgmine sula, mille toob tormitsüklon, mis on uue tagaajamise esimene ehk tagaaetav tsüklon +´selle lõuna- ja kagutuul on asendatud lõuna- ja edelatuulega, kuna tsükloni asukoht on arvutatud Taani asemel juba Shotimaa idaranniku lähedale.

Ma ei imesta üldse, kui sellest külmalainest midagi järele ei jääkski :D

Anonüümne ütles ...

@22. detsember 2014 18:58

Ega Jüri paraku jätkab ikka ja jälle oma ''jonni'', et see ehk tooks stabiilse talve ja talvemeeleolu kõrgelpüsimise inimestes.

Säärane ''jonn'' oli ka eelmisel detsembril siin blogis näha.

Destabiliseerimist tunnistab alles siis, kui sula juba uksele koputamas.

Anonüümne ütles ...

@ 22. detsember 2014 18:59
kahju :(.
praegune sooja frondi lumesadu on sakus nõrgenenud. radari järgi varsti sajuta.

Anonüümne ütles ...

millal saartel lund saab uuesti

Jüri ütles ...

Sula märke Tallinnas veel ei ole ja õhutemperatuur on stabiilne: http://www.upload.ee/image/4424286/tgr235.jpg (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm). Praegu sadav lumi sädeleb endiselt valguse käes. Sellised läikivad kristallpinnad saavad tekkida või püsida maapinnani vaid siis, kui lumi ei satu langedes kordagi plusskraadidesse. Kui lumi on läike ja sädeluseta või see kaob, siis on see sula saabumise üheks tunnuseks, sest enne sula ilmub pilvedesse või pilvede ja maapinna vahele plusskraadidega õhukiht. Seega paistab, et vähemalt suuremasse ossa Põhja-Eestisse sula ei jõuagi.

Blokeeringu tüüpe ja variante (vorme) on mitmeid. On nii antitsüklonaalseid kui tsüklonaalseid blokeeringuid, vt nt siit: http://www.theweatherprediction.com/blocking/
Vahepeal näitas GFS tsüklonaalset blokeeringut Läänemere regiooni, nüüd pigem mitte. Euroopa mudel pakub rohkem antitsüklonaalset ilma (blokeeringust on seda palju nimetada), aga seegi prognoos võib muutuda.
Asi ikka selles, et see, mis 10-14 päeva juhtub, on nii suure määramatusega, et kõik on võimalik - nii suur sula kui rahuliku talveilma jätkumine.
Ma ei saa aru, kust sellised väited, et kindlasti on nii- või naamoodi. Kui need kommentaarid on mudelite põhjal, aga mudel ju näitab nii, siis nendele käratsejatele, et mudelid on ainult abivahendid, mitte ei asenda ajutegevust.

Anonüümne ütles ...

Anonüümne ütles ...

Kui täna Tallinnasse sula ei jõua, siis järgmistel päevadel ikka, seda prognoosib isegi Ilmateenistus. Aga muljetavaldav on tõesti, millised muudatused GFS mudelis toimuvad. Kui veel eile prognoositi jaanuari alguseks Ida-Eesti piiri lähedale -30 kraadi, siis tänase seisuga kindlaid plusskraade.

Siin Lõuna-Eestis sadas just poole tunniga vähemalt 7cm lund maha kui mitte rohkem. Pole oma elu jooksul nii suuri räitsakaid näinud. Ilma liialdamata 7cm läbimõõduga, kuid usun, et oli ka veel suuremaid. Nähtus oli lihtsalt nii fenomenaalne, et reaalsuse taju kadus ära.

Anonüümne ütles ...

kas sa seda sadu filmisid või pildistasid ka? kui jah, siis see oleks ajalooliselt tähtis pärandmaterjal tulevikus, sest 7+ suurusi lumehelbeid on üliharva.

kui ei, siis on mul kahju, sest jätsid ka ennast heast video- ja pildimaterjalist ilma, mida vaadates tulevikus tänast sadu meenutada.

Kristjan Kalda ütles ...

Oeh, täitsa vastik on siin vaidlust pealt lugeda ja siis mõelda, miks inimesed kipuvad vaidlema selle üle, millele nad isegi kinnitust ei oska öelda. Mina kui algaja ütlen praeguse ilma kohta nii: mõnelpool Eestis tuli lumi maha. Eks see jääb püsima, kas siis ajutiselt või kauemaks, eks seda otsustab ilmataat ise. Kas nüüd sulaks läheb, vot seda ei tea keegi, kui mitte prognoosidele pühenduda. Mina arvan, et jõulud tulevad valged ning sulale ei lähe veel nii pea.

Anonüümne ütles ...

kirdeeestis ei lähe jah sulale, aga mujal läheb. sula on juba tallinna-rapla küljealla jõudnund.

Jüri ütles ...

Laagris läks allajahtunud uduvihm üle udulumeks (lumeterad) ja see asendub tasapisi juba tavalise lumega. Õhutemperatuur ikka -3°C, Tallinn-Harkus -1°C.

Jüri ütles ...

Laagris hakkas tugevat lund sadama, õhutemperatuur ikka -3°C.

NB! Palun pakkuge pealkirju uue postituse tarbeks!

Anonüümne ütles ...

jüri millal saartel maa valgeks saab

Anonüümne ütles ...

Pealkirjaks pakkuda välja : Kalendritalv tuli suuremas osas eestis koos lumega

Anonüümne ütles ...

Kloogal sajab vihma. Lumi on märg ja vettinud. Kahju. Hiljem külmudes tekib siin mõnus kiilasjää :/

Jüri ütles ...

See pealkiri võiks sobida. Veel pakkumisi?

Jah, Vasalemmast anti teada, et ladistab vihma ja kõik sulab, sooja 1,5 kraadi. Laagris on nõrk idatuul, -2,7 kraadi ja tugev lumesadu, sulast veel märke pole.

Saartel saab maa valgeks ehk 25. või 26. detsembril.

Anonüümne ütles ...

See kes andis Vasalemma kohta informatsiooni ajas küll midagi sassi. Vasalemmas stabiilselt 0 kraadi ja talvine ilm.

Anonüümne ütles ...

Pealkirjaks:

-Stabiilset talveilma pole ette näha
-Vaheldusrikas talveilm
-Seeriatevaheline ilmastik aasta lõpus [VÕI] Seeriatevaheline ilmastik aasta lõpus/uue algul.
-Eeltalv jätkub
-Kahe Eesti päev

Viimane variant, et saartel oli +6 kraadi ja vihm, aga mandril meeletu lumi - ehk et temperatuurikontrast oli suur.

Anonüümne ütles ...

Või ka
-Vaheldusrikas detsembriilm

Anonüümne ütles ...

@ 22. detsember 2014 22:52

Kohendatud ehk mugavdatud pealkiri sinu omast
-Kalendritalv algas suuremas osas Eestis lumiselt
-Kalendritalv algas suuremas osas Eestis talviselt

Pealkirja on praegu raske pakkuda, sest ei tea ju, kui kaua seda postitust jätkatakse.

Jüri ütles ...

Hästi, siit annab midagi valida. Ehk õhtuks jõuab postituse teha.

Laagris lõppes lumesadu ja tuul pöördus: ida asemel läänest, millega kaasnes õhutemperatuuri tõus, hetkel temp -2,0ºC = measured in Tallinn, Estonia at 0:34:38 on 23.12.2014, aga see jäi stabiilseks uuesti (vt http://www.upload.ee/image/4424817/tgr7.jpg).

Anonüümne ütles ...

Tuule andmete järgi liikus tsükloni kese üle Paljassaare ja Tallinna lahe.
---------------------
Jüri, kas tuule pööre oli järsk (mõne minutiga)?

Jüri ütles ...

Lennuväljal (Ülemistel) pöördus tuul ka nii, nagu läinuks kese lõuna poolt mööda, vt http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2014/12/22/DailyHistory.html ja järgmine päev. Laagris järsku tuule pöördumist nagu polnudki, oli ligemale pooleks tunniks või nii tuulevaikus ja siis hakkas tuul läänest puhuma. Päris sula ei tulnud kohale.

Anonüümne ütles ...

Ma ei saa nüüd täpselt aru, mitu Tallinnat meil on?? Sula jõudis kindlalt näiteks kesklinna A-terminali, sest kui tulin laevalt oli +1 ja lumi oli raske ning kleepus. Sõitsin edasi mööda Paldiski maanteed Kakumäele, sama seis terve tee +1 ja koju jõudes oli garaažiesine sula ja vesi väljas.

Anonüümne ütles ...

Tallinn on ju suur linn, ega igale poole see sula Tallinnas ei jõudnud

Anonüümne ütles ...

Tänavused jõulud tulevad nii lumeta kui ka lumised. Kas pole mitte ideaalne olukord? Kes tahtsid valgeid, saavad valged, kes tahtsid musti või rohelisi, saavad need. Kõik saavad midagi. Suurepärane. Häid pühi!

Anonüümne ütles ...

Aga miskipärast on nii, et enamus lumiste jõulude fänne on saartel ja enamus lumeta jõulude fänne mandril.

Jüri ütles ...

Kus lund pole, tahetakse seda ja vastupidi.