reede, 28. november 2014

Tsüklonite seeria detsembri algul

Uus ilmahuvilise kodulehekülg: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kalda.html
Ilmateenistus kirjutas oma FB-i lehel: Sügiskuude ilmakokkuvõttest selgub, et tegemist oli kõige kuivema sügisega alates aastast 1961! Huvitavaid fakte leidub aga veelgi  näiteks oli Roomassaares 38 päikeseta päeva! Vaata sügiskuude ilmakokkuvõtet siit: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/sugise-ulevaade/

5. detsembril jäi Eesti Valgevene ja Ukraina kohal oleva antitsükloni mõjualasse. Öö jooksul udu kadus, sest tuul tugevnes – tugevam tuul segab piirkihis olevat õhku paremini ja takistab jahtumist, mistõttu udu nõrgeneb. Päeval langes alates Kagu-Eestis õhutemperatuur alla 0°C ja õhtul hakkas mõnel pool jälle udu tekkima, sest nähtavasti ületas jahtumine tuule segavat (jahtumist takistavat) mõju. Kõige soojem oli Põhja-Eestis ja Hiiumaal (ennelõunal kohati üle 3°C, 4. detsembril Loode-Eestis isegi üle 6°C). 
Antitsükloni mõju väheneb ja tuul tugevneb. Prognoositakse ka sademeid vihmast lumeni.

See, et antitsüklon on ühe põhjatsükloni soojaks sektoriks, on siin veelgi paremini näha (DWD). 

`
5. detsembri sombune päev Vana-Võidus. Lumi on praktiliselt kadunud. Kristjan Kalda foto

4. detsembril tõusis kõikjal õhutemperatuur üle 0°C ja lumi hakkas sulama ka Kagu-Eestis. Tugevnes Lõuna-Venemaa sooja antitsükloni hari. Seetõttu tuul nõrgenes ja õhtul tekkis soojas-niiskes õhumassis mitmel pool udu.
Selles harjas võib tekkida uus kese (tuum), mis liigub järgneva ööpäeva jooksul üle Eesti kirdesse. Seega on ees üks vaikne, soe ja udune (öö)päev. Pärast antitsükloni eemaldumist tugevneb lääne- või põhjatsüklonite mõju ja ilm läheb tuulisemaks. Kuna Eesti jääb siiski tsüklonite äärealale, siis esialgu ei pruugigi märkimisväärseid sademeid tulla. Ilmateenistus siiski prognoosib lund, lörtsi ja vihma, aga sajukogused ei pruugi suured olla.

Eestit hakkas 4. detsembril mõjutama sooja antitsükloni hari, mis on justkui tsükloni soe sektor (DWD). 

3. detsembril läks sulale, st õhutemperatuur tõusis üle 0°C, v.a Lõuna- ja eriti Kagu-Eestis, kus püsis miinuspoolel. Märkimisväärse asjaolu tuleb mainida, et õhutemperatuuri tõus algas saarte lääneosast ja Soome lahest, st soojenemine levis loodest kagusse. Nii püsis nt Sõrves ja Ruhnus õhutemperatuur veel mitmeid tunde miinuspoolel pärast seda kui Harjumaal tõusis juba üle 0°C.
Öö jooksul tugevnes tuul oluliselt (puhangud Soome lahel üle 20 m/s), kuid hommikuks nõrgenes. Sademeid praktiliselt ei tulnud, sest Eesti jäi kaugele tsükloni lõunaserva, nii et sajualad jäid Põhjalahe, Soome ja Loode-Venemaa kohale.
Pärast põhjatsüklonite rünnakut on oodata lühiajalist pausi: 5. detsembriks tugevneb Eesti kohal soe antitsüklon või vähemalt selle hari. Seetõttu märkimisväärseid sademeid pole lähipäevil (3-4 päeva) oodata. Selline arengusuund kaua siiski ilmselt ei kesta, vaid uued läänetsüklonid muudavad ilma uuesti tuulisemaks ja toovad lõpuks ka sademeid.

Sooja ja niiske õhumassi pealetung on näha valge läbipaistmatu pilvemassi järgi Põhja-Euroopas. 2.12. õhtune infrapunapilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Imeline vaade 2.12. öösel Pangodis. Eero Hermanni foto

2. detsembri öösel läks Lääne-Eestis ilm pilve ja õhutemperatuur tõusis. Ida- ja Lõuna-Eestis samal ajal selgines ja väga madal õhutemperatuur püsib seal õhtuni.
Antitsüklon on jõudnud Valgevene kohale, kuid selle mõju veel püsib. Siiski ilmselt juba õhtu ja öö jooksul alatates saartest ja Põhja-Eestist õhutemperatuur tõuseb, läheb sulale. Peipsi ja eriti Pihkva järve ääres peaks talvine ilm kõige kauem püsima: prognooside järgi ei pruugigi seal üle 0°C tõusta. 
Siiski sulailm suuremas osas Eestist peaks domineerima mitmeid päevi järjest.

Härmas puud Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

2.12.2014 Lullikatku kell 15:42. Airika Tamme foto

30. november ja 1. detsember olid paljudes kohtades pakaselähedase õhutemperatuuriga (hommikuks oli kohati külma ligi 19 kraadi), udused ja härmas loodusega. Tunduvalt soojem oli saarte rannikualadel. Selline ilm jätkub veel ligemale ööpäeva.
Talvine ilm siiski ei stabiliseeru, vaid antitsüklon kaugeneb tasapisi kagusse ja see võimaldab toimuda suurel ilmamuutusel, mille toob tsüklonite seeria, mille lõunaservas saabub ookeanilt palju soojem ja niiskem õhumass. Arvatavasti nädala lõpuks lumi kaob ja ilm on taas hilissügise nägu.

Tõenäoliselt jääb 1. detsember veel üsna pikaks ajaks kõige külmemaks ilmaks alates jaanuarist/veebruarist. Õhutemperatuurigraafik Mustamäel (http://193.40.240.131/info/TGR.HTM, ligi pääseb http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).


Lullikatku. 1.12.2014 kell 13:20. Airika Tamme foto


Kihtpilvede rünnak 1. detsembri öösel Tartus ja Jõgeval. Ain Vindi ja Kairo Kiitsaku foto

30. novembril ilm paljudes kohtades selgines ja õhutemperatuur langes, puudele tekkis härmatis. Õhtul, kus püsis selge, langes õhutemperatuur -10...-15°C-ni. Lisaks saartele oli Ida-Eestis Peipsi järve, niiskema õhu ja pilvede tõttu soojem.
Antitsükloni kese jääb Eesti kohale veel umbes ööpäevaks, pakkudes võrdlemisi külma ja vaikset talveilma. Edaspidi olukord muutub: antitsüklon eemaldub ja laguneb, mistõttu mõjule pääsevad läänetsüklonid. Need toovad tuulisema ja tunduvalt soojema ilma. Selline soojem ja hilissügise nägu ilmastik võib jääda püsima pikemaks ajaks.

Antitsükloni keskme paiknemist Eesti kohal näitavad suletud isobaarid, kuid ka õhurõhu üpris ühtlane jaotus (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

28. ja 29. november üllatasid mõnel pool üsna tugeva antitsüklonaalse lumesajuga (õhurõhk ulatus üle 1035 hPa, ilmakaart, hoiatused). Ehkki seda on peetud mereefektiks, siis päris nii see ilmselt pole, sest esiteks õhumass on selleks pigem liiga soe ja teiseks pole ühtlast õhuvoolu üle veekogu. Seega peab tegu olema ikka mingisuguse õhumasside piirialaga, st frondiga, mis põhjustab sademeid, sest frontaalpinnal õhumass ju tõuseb. Tõepoolest, Soome lahe piirkonnas on frontaalpind olemas: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-11-29_05.png
Antitsükloni keskme piirkond on väga ulatuslik, nii täpne keskme asukoht on igas õhukihis erinev, mistõttu õhu liikumise suund on olenevalt kõrgusest erinev, vt sondeeringut. Kuna õhk kerkib Soome lahel kohal paiknevalt frontaalpinnal ja selle tagajärjel tekivad niiskes õhumassis sademed, siis 1-3 km kõrgusel valitsev (üldiselt) kirdevool kannab lume Eesti kohale. 

Üsna tugev antitsüklonaalne lumesadu 29.11, Kloogal. Erik Kraanvelti foto

Veel mõned päevad hoiab antitsüklon ilm vaikse ja talvise. Detsembri algul on oodata muudatusi, millest räägib ka M. Merilain: Just samal ajal algab Atlandil tõenäoliselt võimsa tsükloni kujunemine. Selle tekkeks ja süvenemiseks on sobivad  tingimused juba pühapäeval, mil kuskil 50. põhjalaiuse ja 40. läänepikkuse kohal kohtuvad Assoori kõrgrõhuala põhjaservas kirde poole liikunud suur soe Atlandi lõunapoolsetelt laiustelt ning Kanada arktiliste saarte ja vete kohalt saabunud väga külm õhumass. Esmaspäevaks peaks kujunenud tormitsüklon olema juba Islandist idas Norra mere poole teel. Hiljemalt teisipäeval satub Läänemere ümbrus tsükloni mõjusfääri ja külm kõrgrõhuala on sunnitud taganema. Ilmselt on ka Läänemerel oodata tugevat võib-olla lausa tormilisi algul lõunakaare, hiljem läänekaare tuuli. Tsüklonite tavapärane hilissügisene võidujooks jääb  seekord  mõnevõrra hilisemaks, kuid detsembri alguses  on neid ridamisi Põhja-Atlandilt tulekul. Jääb vaid loota, et nende raev raputab eelkõige Skandinaavia rannikut ja Briti saari, kus torm nii tavaline talveilming, meie aga pääseme kergemalt. Millal külm  talv ja lumi tagasi tuleb, ei tea. Ehk aitab NAO indeksi prognoosi jälgimine, vaata SIIT. Hetkel pole sealt midagi selgemat näha (võetud http://ilm.ee/?512990).
Tegu on tsüklonite seeriaga, mille teket soodustab barokliinse labiilsuse suurenemine ehk vastamisi satuvad eriti kontrastsed õhumassid. Meeldetuletuseks, et tsüklonite seeriad tekivad tavaliselt polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja see kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.
Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik. Rohkem: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Mõneks päevaks on talvine rahu. Lumine 28. nov Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

Muust. 28. novembri öösel puhus enamasti lõunatuul, sest maalähedastes õhukihtides oli ülekaalus Venemaa antitsükloni mõju. Radar näitas, et sajualad liikusid edelasse või lõunasse. Seega pidi 1-3 km kõrgusel õhk liikuma vastupidises suunas, mida näeb ka sondeeringust. Sellel võib olla kaks võimalikku põhjust: a) mõju avaldas läänepoolne osaantitsüklon ehk tuum, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141127.gif.
Selgituseks, et hari ehk kõrgrõhuhari on antitsükloni väljasopistunud osa, kuid vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks. Tuum on justkui osatsükloni antitsüklonaalne analoog. Selles liigub õhk samuti päripäeva (põhjapoolkeral), seega läänepoolne tuum põhjustaks õhu liikumist põhjast lõunasse;
b) teine variant on see, et antitsükloni kohal on tsüklon või selle lohk, kus õhk liigub vastupäeva. Arvestades möödunud päeva sünoptilist olukorda, lohu või osatsükloni ulatust, sademeid jms asjaolusid, siis on see võimalus tõenäolisem. Tuuma mõjuala piirdus ilmselt vaid Lõuna-Skandinaaviaga ega ulatunud Läänemere idakaldale.
Kas tegu oli mereefektiga? Osaliselt ilmselt oligi nii, aga tuleb arvestada, et lisaks oli olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega polnud tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga. Nii sai lumekirme ka läänepoolne Eesti, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

46 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb sellest tsüklonite tagaajamise mängust tõelisi torme Eestisse ka (25+ m/s) ning kuhjaga sademeid. Olgu kasvõi vihm. (Nii madalat veeseisu nagu suvel pole ma novembri lõpus varem kohanud)

Anonüümne ütles ...

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3841.gif

WTF?

Jüri ütles ...

Praegu on käsil Eesti Looduse tarbeks 2005. a jaanuaritormi ülevaateartikli kirjutamine. Kes teab, mida tulevik toob.

Anonüümne ütles ...

@ 28. november 2014 18:04

täiesti tavaline tsüklon ju.

Anonüümne ütles ...

Hetkel Keilas sajab tihedat lund.
Mere-efekt?

Anonüümne ütles ...

kui radarit vaadata, siis tundub, et jah. 1 asi on siiski veel selgusetu - kuidas saab mereefekt tekkida, kui aluspinna lähedal (st ka merel!) puhub kagutuul, mis peaks sooja mereõhu edela-Soome kandma? Kas siin on tegu õhuvooluga?

Toon eelmiste küsimuste kergemaks mõistmiseks küsivas vormis näite suvest: Kas tegu on analoogselt selle olukorraga, kus suvel on vastupidiselt praegusele kõrgemal kagutuul ning maapinna lähedal mereline kirdetuul, kuid tänu kaguvoolule jõuavad äikesed rannikuni?

Anonüümne ütles ...

jüri, miks sel sügisel nii vähe sademeid on olnud, kuigi madalrõhulohke ja fronte on omajagu üle liikunud? isegi 03.12 sajuvõimalus on muudetud a'la "võibolla vähe tuleb".

Anonüümne ütles ...

gfs mudeli järgi küll ei tundu et seeria kestaks umbes nädala ning et iga tsüklon liigub lõunapoolt. pidevalt üle skandinaavia soome ja sealt kirdesse ning see tagaajamine kestab vähemalt 2 nädalat.

jõulud tulevad selgi korral masendavas meeleolus :(. ma olen selles 95% kindel

Anonüümne ütles ...

Keilas hetkel juba u 5cm lund tulnud ja ikka sajab väga tihedalt.Tõeline talv.

Anonüümne ütles ...

Nüüd toob siis mere-efekt Lääne-Eestisse lund.Neljapäeval tõi mere-efekt lund Ida- ja Kesk-Eestisse.Mõnes kohas ligi 10cm lund.

Jüri ütles ...

Vabandust, et pole aega saanud vastata. Sarnaseid küsimusi on isegi telefonitsi esitatud. Püüan aega leida selgitamiseks.

Kairo Kiitsak ütles ...

Simunas on kohati lumepaksuseks 10,5 cm.

uhh ütles ...

Tundub,et need tsüklonid liiguvad põhjapoolset trajektoori pidi ja nende servas liigub siia külmemat õhku.

Jüri ütles ...

Merike mainib erisuunalist õhuliikumist samuti: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2014-11-29_10_puhas.mp3

Jüri ütles ...

Püüdsin postitusse lisatud jutuga selgitada toimuvat. Päris mereefekt ei ole, mereefekti komponent moodustab nähtusest parimal juhul 1/3.
Mingil määral jah sama olukord vahel suvel äikestega, et tuul mere poolt, aga äike liigub maa poolt mereni - õhuvoolude suunad erinevad.

Aga praeguse seisuga paistab detsembris üsna tugev sula tulevat, mis võib kogu praeguse lume ära viia. Seda soodustab kindlasti Kesk-Euroopa kohal tekkiv või Assoori maksimumist sinna liikuv soe antitsüklon.
Eks seaduspärasusest on ka kõrvalekaldeid, kuid üldiselt on nii olnud, et seeria korral liiguvad järgnevad lõunapoolsemaid trajektoore pidi. Võib olla on seekord veidi teistmoodi või ei võta mudelid seda täpselt arvesse.

Anonüümne ütles ...

Assoori maksimumi väljaeenduv osa takistab tsüklonite seerial lõunapoolsemat trajektoori võtta, soe antitsüklon soodustab veel eriti sooja õhu transporti, ilmselt ligi 10-kraadine isokas võib külastada (võimalik on ka föön), seega on külmema õhu sissetung mõneks ajaks välistatud. Iseasi muidugi kui peaks mingil kombel tekkima uus blokeering.

Anonüümne ütles ...

Kas homme.ka oodata antitsüklonaalset lund

Jüri ütles ...

Kui frontaalpind püsib, siis jah, aga paistab, et antitsükloni keskme piirkond liigub lääne või loode poole. Seetõttu, kui tuleb antitsüklonaalseid sademeid, siis on need nõrgemad.

Anonüümne ütles ...

aga keskmeala "ei saa" ju läände või loodesse liikuda, sest tänases kl 10-ses ilmakas öeldi, et antitsüklon liigub aeglaselt kagusse.
---------------------------------------------------
@ 29. november 2014 20:19
uus blokeering eestist läänes-loodes pole tõenäoline, kuna tsüklonid häirivad antitsülkonite teket. nende tekkeks on vaja rahulikku piirkonda, milledeks ongi venemaa-alad jA asooride piirkond.

Jüri ütles ...

Kui vaadata ilmakaarte, siis on küll lääne ja loode poole liikunud (uus kese): http://www.dwd.de/bvbw/generator/DWDWWW/Content/Oeffentlichkeit/KU/KUPK/Hobbymet/Wetterkarten/Analysekarten/Analysekarten__Default__Boden__Europa__Luftdruck__Bild,property=default.png

Anonüümne ütles ...

Kaua hiiumaal olev sadu jätkub

Jüri ütles ...

Mandril sadas mitmeid tunde, ehk Hiiumaal jätkub hommikuni. Madalate pilvede tõttu pole radarilt sademeid eriti näha.

Anonüümne ütles ...

Ehk äkki on see seailma pikem püsimine seotud Arktika soojenemisega? Siin on ju näha, kui ahtakeseks arktilise õhumassi ala on jäämas: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

Põhja-Ameerikast ja isegi Siberist on sellel väljundil arktiline õhumass kadunud. (Võrrelda tänase või lähiminevikuga)

Jüri ütles ...

Arktiline õhumass peaks sattuma vastasseisu polaarse või troopilise õhumassiga, et tekiks tsüklonite seeria(id). Selle tõttu õhumassid segunevad (suurtel laiustel soojem, väiksematel külmem) ja vastasseis võib väheneda - tuleb seeriatevaheline periood. Seetõttu siis ilmselt näitab see väljund polaaralade soojenemist.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et -20-ne näit jääb siiski kahjuks ära, kuna lõunapoolt pilvisus tiheneb. Kuuskul ja Sämis minimaalseimad vastavalt -16,8 ja -17,6.

Minesatea, vb ongi saabuv öö selle detsembri (või lausa talve) külmim.

Jüri ütles ...

Pilvi jah palju ja eriti antitsüklonis oleneb õhutemperatuur paljuski pilvisusest. Siiski langes hommikul kohati õhutemperatuur ligemale -19°C-ni.

Anonüümne ütles ...

anonüümne 00:03 ja jüri 14:04, selles tuleks süüdistada läänemerd, et meie talved lume kadumise mõttes rikub.
nt 03.12 tuleb hirlami järgi "2-eesti" päev taas - kagu-eestis -3..-4 kraadi ning saartel ja loode/põhjaeestis plussis. lõunapool pole soojem, vaid veelgi külmem - lätis -5 kraadi. seega eesti nn "klimaatilises tollipunktis" kolmapäeval.
---------------------------------------------------------
ega gfs ennustuski on masendav - kõik tsüklonid liiguvad 16 päevases prognoosis kuni lõpuni eestist ainult põhjapoolt. veider seeria seekord jah.

Jüri ütles ...

Kahe Eesti päeva kontseptsioon läks taas kasutusse. Kunagi kirjutatud selgituseks ja näidetega selline jutuke: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm

Anonüümne ütles ...

Kella 15 seisuga Lääne-Eestis pluss- ja miinuskraadid jaamades nagu malelaual.

Jüri ütles ...

Ju siis tekkis kellelgi tuju ilmaelementidega malet mängida. Aga soe ja niiske õhumass on loodest ja põhjast peale tungimas küll.

Anonüümne ütles ...

On laane eestis sadet ka oodata
Mis liiki /

Anonüümne ütles ...

vihma ikka, sest läänemere tõttu pole muud edela- ja läänetuule puhul seal loota.

Jüri ütles ...

Sademeid ilmselt ei tule, need jäävad Põhjalahe ja Soome kohale.

Anonüümne ütles ...

Juhul kui Sõrve ilmajaam rikkis pole, siis on täna mitme tunni vältel olnud väga haruldane olukord - Sõrves on merelt puhuva tuulega ehk edelatuulega -1 kraadi, aga Tallinnas juba mõni kümnendik plussis, kuigi siin omn ka tuul edelast, aga sisemaa poolt üle lume ja jää väljade.

Jüri ütles ...

Jah, nagu eelnevas kommentaaris märgitud, siis soe ja niiske õhumass jõuab Eestisse loodest ja põhjast, mitte edelast.

Anonüümne ütles ...

@ 28. november 2014 15:41

võidki ootama jääda. seekordne seeria on mõttetu ja põuane.

Anonüümne ütles ...

@ 2. detsember 2014 23:18

Kus need lume ja jää väljad Tallinnast edelas on?

@ 3. detsember 2014 11:32

Mõttetu? Mis mõte siis peab olema? Palun lennuk-tsumadan ja Iirimaal näed, et on väga mõttekas.

Jüri ütles ...

Ohjah, põuane ja igav tsüklonite seeria...

Anonüümne ütles ...

Mis te sonite, et põuane ja igav- kas siis laupäev-pühapäev ei tulegi raskendavid teeolusid põhjustavat koerailma? EMHI sünoptikuid räägivad esmaspäevast saadik, et laupäevast muutuvad teeolud väga raskeks. Hakkab sadama ja tuul läheb tugevamaks? Läheb jälle mööda siis w?

Anonüümne ütles ...

@ 3. detsember 2014 16:51

mitte mingi koerailm, vaid pigem seailm.

@ jüri 16:30
jah, meil pole lisaks ka äikest loota. taanlastel ja iirlastel on hilissügisel vaata et isegi samapalju äikesepäevi kui keskmisel eesti suvel.

Jüri ütles ...

See sonimine on juba mõnda aega postituses.

Anonüümne ütles ...

õnneks on lootus ka kagueestis sulaks, kuna siis lumikatte sulamise mõttes ei teki ebavõrdsust

Anonüümne ütles ...

Ebavõrdsus jääb alatiseks püsima, sest Lääne-Eesti kliima on talvel soojem.

Anonüümne ütles ...

suvel ka, nagu selle aasta 4. augusti öösel ja päeval.

Anonüümne ütles ...

Postituses on viga, temp tõusis täna üle 5 ja eile koguni üle 6 kraadi.

Jüri ütles ...

Täpsustatud: nüüd on vist pisut parem.