esmaspäev, 10. november 2014

Kas sooja hilissügise võidukäik?

Kommentaariumi link

Kaupo Mändla kaitses edukalt doktoritöö lõunatsüklonite teemal. Kaupo Mända (lõuna)tsüklonitest saates "Labor": http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2402831

17. novembril on ilm pilvisem, selgem vaid Kirde-Eestis, kus õhutemperatuur võib ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.
Venemaale liikunud antitsüklonil on blokeeringu tunnuseid, sest on püsinud juba mitu päeva ja lagunemise märke veel ei ole. See antitsüklon tuleb tagasi Eesti kohale, mistõttu kuiv ja vaikne ilm püsib.
Praegu võib juba märgata eeltalve alguse märke, sest järjest sageneb miinuskraadidega aja hulk, kohati võib õhutemperatuur olla alla 0°C ööpäevaringselt. Selles osas pole muutusi eeloleva nädala jooksul oodata. Antitsüklonaalse ilma tõttu sademeid ei ole.

16. novembril võis päikest näha paljudes kohtades, kohati oli ilm täiesti päikeseline. Antitsükloni lääneservas puhus nõrk või mõõdukas kagutuul, seega igati nauditav ilm õuesolemiseks, eriti hilissügise kohta.
Kuna paariks päevaks on edelapoolse tsükloni mõju tugevam, siis on ka tuul tugevam, eriti merel. Seejärel tuleb antitsüklon Eesti kohale ja tuul võib kaduda. Vaatamata selginenud ilmale on ikkagi udude ja inversioonipilvisuse tõenäosus suur. Kui on selge, võib õhutemperatuur ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.

15. novembril ilm pisut selgines, eriti Lääne-Eestis. Õhutemperatuur püsis plusspoolel.
Antitsüklonaalne ilm paistab jäävat veel mõneks ajaks püsima. Kuna sooja õhu advektsiooni praktiliselt pole, siis on jahtumine ülekaalus ja õhutemperatuur aegamööda langeb. Nii võib nädala jooksul tulla mitu külmapäevagi, st õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinuspoolel.

14. novembril püsis ilm suuremate muutusteta: pilves, sombune ja Ida-Eestis udune.
Antitsüklon liigub tasapisi Venemaale, kuid selle mõju püsib veel mitu päeva. Uuel nädalal on jätkuvalt oodata külmemat ilma, aga tõenäoliselt mitte sademeid, seega talvist ilma veel silmapiiril ei paista. Vaiksete ilmadega püsib ka inversioonipilvisus.

Udu 14.11.2014 Jõgeval pisut enne kella 15. Kairo Kiitsaku foto

13. novembril jätkus pilves ja vaikne ilm. Õhutemperatuur oli pisut madalam, kuid kindlalt plusskraadides.
Antitsüklon liigub üle Soome kagusse. Selle lõunaservas jätkub hilissügisene ilm, kuid õhutemperatuur langeb. Arvatavasti hakkab antitsükloni eemaldumisel ka tuul tugevnema.

12. november oli vaikne ja uduse hommikuga. Udu päeva jooksul enamasti hajus, kuid ilm jäi ikka pilviseks.
Eesti jäi Lõuna-Venemaale jõudnud sooja antitsükloni ja Grööni merelt Skandinaaviasse ulatuva külma antitsükloni vahele. Tasapisi liigub see külm antitsüklon kagu poole ja seetõttu läheb ilm külmemaks. Esialgu peaks ilm pilves, sombune ja vaikne püsima, aga hiljem, kui antitsüklon jõuab Venemaale, tugevneb tuul. Ühtlasi avaneb taas tee soojale õhumassile ja õhutemperatuur tõuseb jälle.
Kui see on väljakujunenud tsirkulatsiooni tsükkel või käik, siis peaks novembri teises pooles Grööni või Norra merelt kagusse liikuma järjekordne antitsüklon, mille mõjul võib esialgu ilm külmeneda, aga seejärel soojeneb uuesti. Praeguseks on juba päris kindel, et talvist ilm pole lähiajal oodata.

Udu Jõgeval 11.11.2014 õhtul. Kairo Kiitsaku foto

11. november möödus antitsükloni lääneservas sombuselt ja väga soojalt (5...10°C), sest soojapuhur Vahemerelt on keeratud maksimaalse režiimi peale ja saab nautida importsoojust.
Mudelites veel paar päeva tagasi olnud üsna karm stsenaarium on asendunud märksa leebemaga. See tähendab, et üle Eesti küll liigub antitsüklon, kuid arktiline õhumass otse Läänemere äärde ei pääse, vaid tunda saab üksnes selle mõjutusi: 10-kraadine soojus asendub nädala lõpuks 0 °C lähedase õhuga, vähemalt kohati on tõenäolised ka miinuskraadid.  Seega olukord sarnaneb nädala eest olnuga.
Kuna valitsema peaks üsna tugev inversioon, siis selginemiseks ei ole kuigi suuri võimalusi, vaid ikka püsib pigem pilves ja sombune ilm.
Näib, et kinnistunud on tsirkulatsiooni režiim, kus antitsüklonid liiguvad Grööni merelt või Skandinaavialt üle Läänemere ja Eesti kagusse. See võib tuua küll lühiajalisi külmenemisi, aga kaugeltki mitte talvist ilma. Kui antitsüklon jõuab Venemaale, siis on keeratakse soojapuhur taas maksimumi ja ilm soojeneb.

Novembrikuine kuumalaine paneb skaala proovile (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Sügis on olnud sarnaselt eelmise aastaga soe või väga soe, mille vahele on mahtunud paar külmemat perioodi ja näpuotsaga lörtsi-lundki siin-seal. Talvest siiski märke justkui ei ole, vaid kestab juba mõnda aega hilissügis.
Paistab siiski, et ilm läheb nii või naa külmemaks. Vahepeal arvutati antitsükloni servas isegi arktilise õhumassi otsene sissetung, kuid nüüd enam nii külma stsenaariumit ei ole. Sellegi poolest on nädala lõpu poole miinuskraade oodata. Kuna külmenemine on seotud antitsükloniga, siis lumikatte teke pole kuigi tõenäoline. Juba on jõutud tähele panna, et tekkida võib massiivne inversioon, kus maapinna lähedal on miinuskraadid, aga paari km kõrgusel plusskraadid.
Pika jutuga ununes, et 10. novembri öö jooksul liikus selge taevaga ala lõunast põhja ja ennelõunaks läks taas pilve, sest antitsükloni lääneserva mööda läheneb lõunast soe front. 

64 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Harjumaa kesk- ja lääneosas pole päikest juba 10 päeva olnud.

Anonüümne ütles ...

gfs ei näita hetkeandmetes enam üldse arktilise õhumassi sissetungi eestisse.

Anonüümne ütles ...

Oi, see on küll tore uudis! :)

siga ütles ...

on jah

Jüri ütles ...

Öö oli selge, isegi päikesetõusu võis näha, pilve läks pisut hiljem. Seega mitmetunnine selge ilm (kuidpilved välja arvata) oli Harjumaalgi.
Aga postituses on sellele ka viidatud, et otse ei pruugi tullagi. Siiski, kuna arktiline õhumass on üsna suure tihedusega, siis võib see soojema õhumassi all siiski kohale jõuda või on tunda jahenemisena selle mõju.
Kuna inversioon peaks tugev olema, siis on tõenäoline ka mõnusalt hall, sombune ja stressav ilm.

Anonüümne ütles ...

Kellele mõnus, kellele mitte..suhteline väide.
Mulle mõjub pime poolaasta stressivaesemalt vaid selge ilmaga. Aga jah, eks inimesi on erinevaid. Erinevalt paljudest külmahelladest (kes tunduvad ka siin blogis mõned olema) naudin ma miinuskraade ja lund mõnuga :).

E-poe tegemine ütles ...

Väga tore uudis :)

Anonüümne ütles ...

Olla novembris 3-6 plusskraadiga selge kõrgrõhkkonna rüpes, on erakordselt soe. Meile saabuvad kõrgrõhkkonnad on aastaaja kohta siiski ebatavaliselt soojad. Inversioon on võimalik alati, aga eks see ole lihtsalt talvefanaatikute märg unenägu, sest lund ei tule lähiajal nii ehk naa.

Jüri ütles ...

mõnusalt hall, sombune ja stressav ilm. - sellest ei saa tegelikult midagi välja lugeda, kas ja mida eelistan, sest samahästi võib see olla ärritamiseks või arutelu tekitamiseks pandud provotseeriv fraas.
Ilmaga tuleb kohaneda: kui meeldib, on tore, kui ei meeldi, siis virisemine ei aita midagi paremaks teha. Tänagi võis kuulda paarilt inimeselt virinat, et on ikka soe, võiks veidi jahedam olla (hommikul pandi välja minnes liiga paksud riided - ei arvestatud, et öö jooksul keerati soojapuhur maksimumi peale).

Meile saabuvad kõrgrõhkkonnad on aastaaja kohta siiski ebatavaliselt soojad. - kui nii, siis peaks ju inversioon olema ebatavaliselt tugev, sest mida soojem õhumass, seda tugevam inversioon saab tekkida.
Tegelikult ütleks teadlikum Lapimaa või Koola poolsaare elanik pigem vastupidist, et antitsüklonid on praeguse aja kohta ebatavaliselt külmad. Miks? Sest toovad pooluse lähedalt arktilise õhumassi kaasa, aga see ei ulatu antitsükloni lääne-idasuunalisest teljest (jämedas joones) oluliselt lõuna poole. Nii on meil siin antitsükloni lõuna- või idaservas ebatavaliselt soe.

Siga nr.2 ütles ...

Nüüd prognoosivad GFS ja Euroopa mudelid pikemaks ajaks siia stabiilselt sooja ilma, kui veel eile tundus seis üsna nukker olevat. Sügavad sügavad kaastunded talveootajaile minu poolt! Kui see soojamaraton nii edasi jätkub, siis hakkan väikeste küttearvete tõttu teile külmahulludele suurest rõõmust reisipileteid Gröönimaale välja tegema, et saaksite oma jäised unistused täide viia, mis siinmail võimalikud pole.

Anonüümne ütles ...

@ 11. november 2014 16:41

12 points! Sama mõte.

ei talve- ega sopafanaatik kell 17:58 ütles ...

saage aru, et +3..10 kraadi on novembris TAVALINE "soojus", mitte mingi erakordne - eriti novembri esimeses pooles! tahate väita, et NORMAALSUS oleks lumine november? ei. eesti klassikaline november ongi +3..+10 kraadine, porine ja pilves - seega idülliline porifanaatikutele.
see oleks umbes sama väita, et öökülmad juulis on tavapärane ning kõik öökülmadeta juulid on seega erakordselt soojad.

miks praegune novembriilm TAVALINE? aga seepärast, et plusskraadidega päevi on olnud novembrites palju-palju kordi rohkem kui talviseid. samamoodi on ka pilves päevi novembrites tunduvalt rohkem päikeselistest.

ei talve-, külma-, ega suve- ja kuumahull ütles ...

@ 11. november 2014 17:39
miks mitte 445679 või lõpmatus punkti? see ju kopsakam.

@ 11. november 2014 16:41
okei, minuarust on kõik suveootajad kuumahullud.

Anonüümne ütles ...

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1927.gif

Mis temperatuurid need täpsemalt on, Jüri?

Anonüümne ütles ...

Kes veel ei tea, siis GFS mudeli taastas oma nädalatagust ennustust. See külmalaine ennustamine oli ilmselt viga.

Anonüümne ütles ...

@11. november 2014 16:41 - tundub, et soojamaraton jätkub jah edasi...

Projections of climate change show a future decrease in mean annual maximum snow depth everywhere over Northern Europe. This decrease is smaller in the northern parts of the Baltic Sea basin than in the southern areas. The simulations also show a decrease in the duration of the snow season. In areas such as Denmark, Germany, Poland, and most parts of the Baltic countries, where the present-climate snow depth is small, the scenario simulations show a complete lack of snow cover.

The projected decrease of ice cover of the Baltic Sea over the next 100 years is dramatic. Towards the end of the 21st century, the Bothnian Sea, large areas of the Gulf of Finland and the Gulf of Riga, and the outer parts of the southwestern archipelago of Finland would, on average, become ice free. The length of the ice season would decrease by 1–2 months in the northern parts and 2–3 months in the central parts of the Baltic Sea. Some of the model simulations predicted that totally ice-free winters could occur.

On average, Tallinn will be out of the freezing zone of the Baltic Sea in the second half of the 21st century.

http://www.climateadaptation.eu/estonia/climate-change/

Anonüümne ütles ...

@11. november 2014 17:58

Jah, see on sama tavaline nagu päikesetõus.

Anonüümne ütles ...

ei, hoopis sama tavaline nagu päikeseloojang

Anonüümne ütles ...

Paistab et siin kommentaariumis (ja üldse mujal meedias ja Eestis) on tegu lisaks russofoobiale ka nn meteoroloogilise rassismiga, kus russofoobia näitel antud juhul talvehuviline on venelane ning porihull on eestlane.

Jüri ütles ...

Jah, eks lasteaed siin jätkub, las ta siis olla pealegi, ilm tegutseb ikka omasoodu.

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1927.gif - see on potentsiaalne temperatuur. See on taandatud temperatuur, mis vastab mingile kokkulepitud geomeetrilisele kõrgusele. Sellel kaardil on taandavaks õhumassiks õhumass 850 hPa tasapinnal. Kuna meteoroloogias taandatakse õhumasside temperatuur rõhule 1000 hPa (sama mis 1000 mbar või 750,06 mmHg ehk 750 mmHg), siis võib eeldada, et sellel kaardil on samamoodi.
Miks üldse on vaja sellist taandamist? Adiabaatiline soojenemine ja jahtumine teevad keerukaks erinevatel kõrgustel (sügavustel), üksteise peal asuvate õhumasside (veemasside) temperatuuri võrdlemise, eriti õhumassi tasakaalu määramisel (kas tegemist on stabiilse, labiilse või indiferentse kihistusega). Et erinevatele kõrgustele (sügavustele) vastavaid temperatuure ikkagi võrrelda, püütakse adiabaatilist temperatuurimuutust arvutuslikult kompenseerida, st omistada õhumassile (veemassile) mingi uus, taandatud temperatuur, mis vastaks eelnevalt kokkulepitud geomeetrilisele kõrgusele atmosfääris või sügavusele meres.

Anonüümne ütles ...

ükski mudel ei näita enam seailma katkemist - pange vaim valmis teetöölised ;)

Anonüümne ütles ...

Raadiouudistes öeldi, et Ameerikas on kuni Texase osariigini lumetormid.

Anonüümne ütles ...

Nõuanne stressi maandamiseks:

Pange end novembriks hibernatsiooniseisundisse.

Jüri ütles ...

Üks lumetorm oli Põhja-Ameerikas juba septembri esimesel poolel. Tähelepanuväärne on see, et see toimus vähemalt Calgaryni, vt siit http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014_09_01_archive.html
Tõepoolest kipub olema nii, et kui Euroopas on soe, siis P.-Ameerikas külm ja vastupidi. See on seotud Rossby lainete dünaamika ja faaside paiknemisega - lainepikkus kipub olema selline, et kui Euroopas on Rossby lainete soe, siis P.-Ameerikas külm faas.

Anonüümne ütles ...

siis ameeriklaste jaoks on kliimasoojenemine möga, mis on tegelikkuses nendele järsk külmenemine.

aga jah, euroopas on need juhtumid, et vahemere laiuskraadini talv jõuab, üliharuldane.
---------------------------------
muide, gfs näitas mõni nädal tagasi sellist olukorda, kus eestis oli põhjapoolseim +10 kraadi isoterm. (väga hästi saab teada, kui valida gfs mudelist "n-hemisphere")

Anonüümne ütles ...

Võitegi talve ootama ja porisõda mängima jäädagi -
Accuweather näitab 26. detsembrini hetkeandmetel plusskraade ja üsna palju vihma :D

Jüri ütles ...

Siin on lumi ja miinuskraadid igatahes olemas: http://www.accuweather.com/et/ee/tartu/131136/november-weather/131136. Muidugi on võimatu sellise täpsusega kuuks ajaks usaldusväärselt ilma prognoosida.

Anonüümne ütles ...

Fakt on aga see, et detsember tuleb pigem porisem kui lumisem.

Eesti on teadupärast riik, kus on valitsevaks edela- ja läänevoolud. Seega külm kirde- ja idavool on siin pigem haruldus.
--------------------
@ Jüri
6. detsist ju pidevalt ainult plussid - tuleb vist uus talvise pideva plussiperioodi kestuse rekord, nagu möödunud detsi teisest poolest 9. jaanuarini..

Anonüümne ütles ...

lõpuks ometi oli sakus läbi sinitaeva päikest näha, mis aga kadus tunniga.

viimati oli siin sinise taevaga päikesepaiste 29.10 - seega 2 nädalatja 1 päev tagasi.
tuhmid päikesepaisted läbi pilvede olid 01.11 ja 04.11 aga needki polnud pikaajalised.

Jüri ütles ...

Siin oli väiteid, et praegune ilm on novembris tavaline, aga lumi mitte. Sellised arvamused saabusid:
Kalju Eerme
Mõnevõrra teiste ilma iseloomustavate näitajatega tegeledes olen aru saanud, et väga tähtis on adekvaatne arusaamine ilma ja kliimat kujundavate protsesside iseloomust. Füüsikal põhineva haridusega inimesed kipuvad neid käsitlema sujuva muutumisena ja on ka ise seda uskuma hakanud. Tegelikult kujundavad ilma ja kliimat sündmused. Need pole alati väga selgesti defineeritavad, aga üldiselt on geofüüsikalised, ka ilmastikku kujundavad, üksüheselt äratuntavad.
Tsüklonite ja antitsüklonite muster loob olukorra, mis mõnikord soodustavad soojema õhu kohalolekut ja teinekord külma õhu kohalolekut. Teistes kohtades võib vastupidi olla ja sageli ongi. Sujuva muutumisega pole sellel eriti midagi ühist ja mingi konkreetse koha ilmade põhjal ei saagi kliima soojenemise või jahtumise kohta järeldusi teha. Olles siin maailmas ise tükk aega elanud võin kinnitada, et ka minu lapsepõlves olid mardipäeva ja kadripäeva paiku vahel praegusega sarnaselt soojad ilmad, aga vahel oli ka lumi maas ja külmakraadid. Mälu järgi oli 1953 aasta sügis üsna sarnane, rohi detsembrini roheline ja ilm soe.
Kuna ilmastiku muutumine käib meil tsükliliselt, siis lühiajalise muutumise põhjal kapitaalseid järeldusi ei või teha. Võib küll, kes see keelab, aga nad ei ole adekvaatsed. Tuleviku ilmade ennustamiseks ei ole ka õieti argumente, sest ka need ei hakka sujuvalt ühes suunas muutuma.
Kindlalt võin kinnitada, et stratosfääri ja mesosfääri õhk läheb küll juba mõnikümmend aastat külmemaks. Kasvuhoonegaaside sisalduse kasvu tõttu. Mesopausi kandis räägitakse 7 kraadisest jahenemisest 25 aastaga ja stratosfääris kuni 2 kraadisest. Isegi kui need muutused peaksid päriselt poole väiksemad olema, on nad troposfääri kümnendike kraadidega võrreldes ikkagi muljetavaldavalt suured.
Ega minevikus ka olnud alati talvel hanged räästani ja külm kange. Vahest sellist tsüklonite voorimist kui viimasel ajal (kui 3-4 hiljutist korralikku klassikalist talve välja arvata) oli vähem. Mulle on räägitud, et minu üks vanaisadest oli 1920datel mingil talvel veebruaris vestiväel aias kaevanud.
Kasulik on kõiksuguseid kaudseid andmeid otsida ja võimalikult rohkem kasutada. Seda soovitab ka WMO üsna tungivalt. Andmete kogumine ja nende usaldusväärsus kipuvad viimasel ajal kogu maailmas taandarengut tegema

Jaak Jaagus
Ega ma ei tahakski pikalt arutleda nende ilmaasjade üle. Meile on ju asjad enamvähem selged.
Soe ilm novembris on tõesti üsna tavapärane, mis kaasneb Atlandi kohalt tulnud õhu sissetungiga. Kuid täpselt sama tavapärane on, et novembris sajab maha esimene lumi ja esineb esimesi külmaperioode, kus õhutemperatuur ei tõuse naljalt üle nulli. Meie ilmastik on ju väga muutlik ja selle suure muutlikkuse juures mingeid kindlaid muutuste tendentse rõhutada pole minu meelest õige.
Novembri keskmine õhutemperatuur on viimastel aastakümnetel tõusnud küll, kuid see trend pole kaugeltki statistiliselt usaldusväärne. Tavainimese mällu jäävad ilmanähtused väga subjektiivsel kujul, seotuna mingite isiklike konkreetsete kogemustega. Inimeste ilmamälu on üsna lühike ja seda pole vaja väga usaldusväärseks pidada. Kui tahta öelda midagi kliima muutuste kohta, siis tuleb ikka võtta välja pikaajaliste mõõtmiste aegread ja vaadata, mida neist on võimalik välja lugeda.

Jüri ütles ...

Taimi Paljak
Iga arvamus või väljaütlemine, mis põhineb kogemusel, meenutusel või mälestusel, on subjektiivne. Püüame sünoptikutena võimalikult vähe hinnanguid anda ja baseeruda emotsioonitul statistikal, mis annab aluse võrdluseks. Tuleb tunnistada, et vahete-vahel lipsab sisse ka meilt mõni arvamuseavaldus - ikkagi inimesed!
Ilmahuvi on laialdane ja anname võimaluse diskussioonideks. Huvitav on neid lugeda, aga ise meelsamini teemat arvamusavaldusena edasi ei arenda - klimatoloogidele jäägu juhtroll.

Ain Kallis
Tegemist on ilmselt noorte inimestega, kellel muljed vaid hilisemaist aastaist.
Ilmastik Eestis on viimaseil aastakümneil muutunud soojemaks, kuid endiselt väga muutlikuks. Seda võiks ka pidada kliima anomaaliaks.
Viimasel poolsajandil on soojemad novembrid olnud (Eesti keskmise õhutemperatuuri alusel) 2011, 1982, 2000, 1978, 1986, kõige külmemad aga 1993, 1998, 1965, 1988, 2002. Külmemapoolsed "talvekuud", nagu varem novembrit kutsuti, olid ka 2004, 2001 ja 2010!
Tartu novembri soojarekord pärineb 1877. aastast (+4,4 kr), külmarekord aga 1993. aastast (-6,8).

Jaak Jaagus
Ma veel ütlen paar sõna. Eesti rahvakalendris on juurdunud vanad kuude nimed, mis pandi vana kalendri järgi. Vana kalender oli aga praegusega võrreldes 13 päeva nihkes. Seega vana kalendri järgi algas november ehk talvekuu mitte praegusel ajal, vaid hoopis 14. novembril uue kalendri järgi. Ja nimetus talvekuu tähendas eelkõige talve alguse kuud. See langes ju väga hästi tegeliku ilmastikuga kokku. Ka kõik vanarahva tarkused ilma kohta käisid vana kalendri järgi ja need ei saa mitte kuidagi kehtida tänapäeval.

Anonüümne ütles ...

aga nüüd elame 21. sajandis ja seail on tavaline novembris. seega peaks november olema porikuu.

(küsimus laiale ringile: kumb on novembris haruldasem - kas lumi või päikesepaiste?)

Kliimahuviline ütles ...

@13. november 2014 20:54

Praegu on veel vara öelda, milline on selle sajandi tavaline novembr. Ootame veel 15 aastat. Äkki läheb külmemaks, nagu mõned väidavad? Siiski 10 aastat järjest, mil sellel kuul pole kordagi keskmine õhutemperatuur miinustes olnud, tundub küll üsna erakordne. Minu teada pole sellist juhtumit vähemalt Tartu aegreas varem olnud, aga kindluse mõttes kontrollin üle. Tähelepanuväärne on ka see, et novembri soojakord pärineb hoopis aegrea algusest. Tõsi küll, viimase 30 aasta trend näitab keskmise õhutemperatuuri suurt tõusu, seda eriti viimasel kümnendil.

Jüri ütles ...

Jah, enne kui kuulutada praegune ilm novembrile tüüpiliseks või keskmiseks, võiks veel kümmekond aastat kindlasti oodata. Aga et keskmine on tõusnud, selle vastu ilmselt ei vaidle keegi.

Anonüümne ütles ...

Jaak Jaagus: "Novembri keskmine õhutemperatuur on viimastel aastakümnetel tõusnud küll, kuid see trend pole kaugeltki statistiliselt usaldusväärne. Tavainimese mällu jäävad ilmanähtused väga subjektiivsel kujul, seotuna mingite isiklike konkreetsete kogemustega. Inimeste ilmamälu on üsna lühike ja seda pole vaja väga usaldusväärseks pidada."


Kui viimastel aastakümnetel on novembrikuu temperatuur järjekindlalt tõusnud, mida on tõestatud statistiliselt aegreas (sic!), siis kuidas saab väita, et see trend pole statistiliselt usaldusväärne? Statistilise usaldusväärsuse tingib ju piisavalt pikk periood, milleks aastakümneid saab pidada veenvaks ühikuks. Ka WMO tunnistab 30 aastat piisavaks, et määrata ära terve referents, siis mis see Eesti novembrikuust järelduse tegemine nii suur raketiteadus on?? Siin on ju ilmselge vasturääkivus.

Teisest küljest, Eesti keskmine õhutemperatuur on aegreas viimase saja aasta jooksul tõusnud. Kas sellelegi leitakse mingi ebausaldusväärsuse maik külge? On ju leitud isegi, et meie kliima mitte ei soojene, vaid külmeneb, mis sest tegelikkus räägib teist keelt. Teaduslik nihilism on alati eksisteerinud. Leppige omavahel kokku, mida te peate usaldusväärseks ja mida mitte, mitte ärge tootke asjatut pläma.

Kolmandaks, taandada inimeste dokumenteeritud mälestusi, kes on teinud aastakümneid tähelepanekuid paberil pliiatsiga ebausaldusväärseks, kõlab suuresti akadeemilise ülbusena.

Ja veel, suurem enamus siinseid kommentaatoreid on ühel või teisel moel "üle keskmise" ilmaalaste teadmistega, suvaline inimene tänavalt ei oskaks isegi mitte selliseid küsimusi esitadagi, millele klimatoloog vaevuks isegi vastama. Ju on põhjust vastata.

Enamik siinseid korüfeesid ei oska isegi vastata, mis meie kliimaga toimub, ammugi veel anda usaldusväärseid hinnanguid "tavainimese" ilmamälule, mis tihtilugu kipub väärtuslike andmete poolest ületama nii mõnegi akadeemiku kuiva statistikat. Toon ka hea näite, 80ndate ühe erilise aasta septembrikuu lõpu suurest lumeuputusest teavad paraku vaid vähesed, need, kes seda on kogenud. Ilmadokumentidest seda ei kajastu!

Ehk teete siis sellest omad järeldused enne, kui "tavainimese arusaamu" hakkate teistele sildistama.

Jüri ütles ...

Mõned asjad tuleks endale siiski selgeks teha, millest te vist aru pole saanud.
Kui tehakse mingi oletus või hüpotees, siis tuleb selle usaldusväärsust kontrollida. Teha võidakse esimest liiki viga ehk võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees. Nullhüpotees on antud juhul see, et novembri keskmine temperatuur ei ole viimasel ajal tõusnud, aga sisukas hüpotees, et on tõusnud. Selleks on mitmeid võimalusi, kuidas vastava hüpoteesi kehtivust kontrollida. Siin on eriti oluline just olulisuse nivoo (significance level) ehk maksimaalne lubatav I liiki vea tõenäosus (tavaliselt 0,05; 0,01; 0,001), klimatoloogias kasutatakse 0,05 ehk 95% usaldustõenäosust.
Jaagus ütles oma sõnavõtuga seda, et ei ole võimalik 95% kindlusega öelda, et novembri keskmine õhutemperatuur on tõusnud - liiga suur on võimalus, et nullhüpotees kehtib ehk novembri keskmine õhutemperatuur ei ole tegelikult tõusnud. See võib vägagi võimalik olla. Muidugi võib rääkida, et tõusutendents on olemas, aga see pole siiski statistiliselt usaldusväärne - teaduses tuleb olla range.
See 30 aasta nõue ei puutu eriti asjasse. Päris palju on neid, kes arvavad, et tegu on häbematult lühikese ajaperioodiga ja aegread peaksid olema vähemalt 100 aastat ja rohkem pikad, et üldse saaks kliimast ja seega kliimamuutustest rääkida. Nii et see 30 aastat on lihtsalt suuresti vastutulek, aga mitte nii sisuline.
See, et meil on rohkem andmeid, ei pruugi statistilist usaldusväärsust üldse mõjutada - kui pole selget trendi, siis mis see aitab, kui andmeid juurde otsime?
Arvestama jätsite ka selle, et mida suurem on varieeruvus, seda raskem on trendi olemasolu tõestada. Seega, suvekuudel piisab väiksemast muutusest, et trend oleks statistiliselt usaldusväärne, aga sügisel ja kevadel peab olema trend tunduvalt võimsam, et saaks rääkida stat.usaldusväärsest muutusest.

Anonüümne ütles ...

krõbe sõda:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3722.gif

Anonüümne ütles ...

Accuweather ennustab ikka veel plusskraade detsembrisse:
http://www.accuweather.com/en/ee/tallinn/127964/december-weather/127964?monyr=12/1/2014

Sellest 2 ööpäeva möödas kui siin seda ennustust mainisin, aga siiani pole ennustse uuenduses miinuseid jõuluaja või selle lähedale näidatud - ikka plussid. Seega tundub, et prognoos on usutav.

Anonüümne ütles ...

Teadus eksib, teooriad ei pea vett. Luuakse uusi teooriaid, vanad lükatakse kõrvale. Teadus on pidev otsinguprotsess, mitte klammerdumine kellegi veendumustesse. Teie välja toodud hüpoteesi püstitamise metoodikast on ainult üks killuke neist võimalusist, kuidas hüpoteesi püstitada. Võimalusi on musttuhat. Sellega on nõus ka "teadlased" (väga ebameeldiv ning anonüümne termin!). Mis kasu on "rangest" teaduslikust (tihti tühjast statistikast), mis ei vasta kuidagimoodi tegelikkusele?

Näide: osa statistiliste näitajate poolest oleme Euroopa üks eesrindlikemaid riike, aga milline on tegelikkus: palgavaesus, inimeste kehv tervis, madal eluiga jne jne. Aga statistika räägib ju teist keelt! Oleme tublid. Ma väidan, et statistikat, ka klimatoloogilist, saab väänata täpselt nii, nagu keegi tahab. Seesama drastiline näide: kas Eesti kliima soojeneb või külmeneb, kas november on muutunud soojemaks? Üks ütleb nii, teine ütleb naa. Kus on tõde? Mulle tundub, et selles vaidluses tõde ei selgu, sest Teie, Jüri, kaitsete kuiva teadust, aga mitte reaalsust.
Novembrikuu keskmine on tõusnud, see on mustvalge fakt. Nagu ka fakt, et Eesti keskmine õhutemperatuur on tõusnud viimase 100 aasta jooksul. Sellega nõustuvad nii Jaagus kui ka Kallis. See, kas klimatoloog oskab või tahab sellest järeldust teha, on omaette teema, valikute küsimus, sest teaduslikult ning rangelt saab väita mõlematpidi. Ja seda on tehtud! Ma ei nõustu Jaak Jaaguse, ja mõne veel, väitega, kus ta alahindab "tavainimese" kogemust ja ilmamälu.

Minu kriitika nool oli suunatud sellele, et klimatoloogilised teooriad on ebausaldusväärsed a priori. Väiteid, hüpoteese on seinast seina. Kõik kiidavad oma.

Mina pooldan tasakaalu ning kõikide arvamustega arvestamist, läbikaalumist ning hindamist. Pooldan ka seda, kui teadlane suudab öelda, et teadus ka eksib. Et ei raiuta üht ega välistata teist. Kas mõistate?

Jüri ütles ...

Eks samamoodi on a priori ka teie arvamus vale.
Kas asi on tõesti nii lihtne, et olete lihtsalt kibestunud? Teil võivad olla ka mingid omad arusaamad, mis Jaaguse tsitaadi kaudu haiget said.
Mulle siiski Jaaguse tekst sobib ja tundub mõistlik. Selles on piisavalt teadlasele omast ettevaatust (küllap ta juba teab, mis on meteoroloogias statistiline usaldusväärsus), samuti olen enda peal kogenud, et "tavainimese mällu jäävad ilmanähtused väga subjektiivsel kujul, seotuna mingite isiklike konkreetsete kogemustega. Inimeste ilmamälu on üsna lühike ja seda pole vaja väga usaldusväärseks pidada." Eriti selle tavainimese-osa oleksin ise täpselt samamoodi kirjutanud, kui mul oleks vaja seda teemat käsitleda.
Ma ise pole hea väitleja, pole kunagi väitluskunsti õppinud ega soovi ka iseloomu tõttu eriti osaleda vaidlustes, kus ma pole vastava teema asjatundja.
Kui oletame, et see "anonüümne" on meteoroloogias asjatundja, siis igal juhul on tal väga vastik iseloom, sest tark ja intelligentne inimene leiab oma arvamuse väljaütlemiseks meeldivama mooduse, millega ta ei halvusta ega solva kedagi.
Riikide majandusedu hindamine kellegi suva järgi valitud statistika põhjal ei ole võrreldav loodusteaduste teadusliku uurimise ja teadussaavutustega.
Inimeste mälu on väga valiv. (Ma olen kunagi õppinud inimeste mälu kihte ja neid tegureid, mis mängivad kaasa info vastuvõtmisel ja talletamisel (salvestamisel ja mälus hoidmisel), aga ma ei mäleta enam nii täpselt neid nimetusi. Igatahes mälu utilitaarkiht oli see piltlikult öeldes välimine, mis võtab vastu ja talletab n-ö jooksvat infot. Koolis õpitu ja varasemate korduvate kogemustega omandatu on kuskil seal sügavamal mälukihis.) Ses suhtes mul küll ei ole selliseid illusioone nagu sel anonüümsel kirjutajal - et teadus valetab ja on subjektiivne, aga inimeste mälu teab kõike ja on objektiivne. Kordan, et inimese mälu iseloomustab kõige paremini asjaolu, et see on valiv (selektiivne), aga see valivus ja valikulisus sõltuvad paljudest teguritest, mis on inimeste lõikes erinevad, ja see omakorda tähendab, et iga inimese mälu kvaliteet on individuaalne.

Anonüümne ütles ...

Jüri, aitäh, et näitasite välja oma lugupidamist minu suhtes. Mingu Teil kõik hästi. See, et Teie iseloom on ebastabiilne, teavad mitmed inimesed ,kes Teid tunnevad. Mul on õigus olla anonüümne, see ei muuda tõsiasja, et muutute isiklikuks. Häbi Teil olgu!

Anonüümne ütles ...

jüri,
mitu kraadi on -20 kraadise isoka korral eestis oodata selge ilmaga/pilves ilmaga? ja nende puhul omakorda tuulise ilma puhul?

gfs näitab oma öises uuenduses põhja- ja kirdeeestini -20 kraadist isokat 29.11-ks.

Jüri ütles ...

Parem olla ebastabiilne kui harimatu mats.

Isotermide korral peab arvestama aastaaja ja pilvisusega. Kui suvel liidetakse juurde vähemalt 10-15 kraadi (pilves ilmaga mitte üle 10 kraadi), siis talvel on olukord hoopis teine.
Praegust aega võib pidada pigem talviseks, sest päike enam praktiliselt aluspinda ei soojenda või täpsemalt, jahtumine on ülekaalus. Seetõttu tuleks arvestus selline, et öisel ajal lahutada vähemalt 5-10 kraadi ja päeval liita 5-10 kraadi (pilves ilmaga mõlemal juhul pigem liita 0-5 kraadi).
Seega tähendaks see, et öösel võiks selge ja vaikse ilmaga olla minimaalne õhutemperatuur -25...-30 kraadi, päeval aga -10...-15 kraadi; pilves ja/või tuulise ilmaga mõlemal juhul pigem -10...-15 kraadi.
Siiski, aluspind ei ole praegu veel eriti jahtunud ja seetõttu võib õhutemperatuuri miinimum olla mõnevõrra kõrgem kui pakutud.
29.11.2010 ulatus -20 kraadi isoterm Eestini, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010112906_3.gif ja miinimum oli -25,9 kraadi (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/).

Anonüümne ütles ...

aitäh! seda 2010 novembri lõpupoolt mäletan siiani - oli üks imeline muinasjutuline aeg põhjaeestlastele.

Anonüümne ütles ...

ahjaa seda ka, et 2010 novembri miinimum oli selle aasta (2014) talve miinimum :D

Jüri ütles ...

Jah, tol aastal algas päristalv novembris ja kestis suladeta vist jaanuarini, kui on õigesti meeles.
Talve algus novembris oli järsk ja tormiline, mille kohta E. Pedassaare kokkuvõte: http://ilm.ee/index.php?48174

Anonüümne ütles ...

Nüüd paistab, et torme sel sügistalvisel poolaastal ei tule.

Kui eelmise aasta hilissügise märksõnad olid 'tormid, äike ja päike', siis sel korral 'pilves rahu'.

Jüri ütles ...

Praegu näib küll jah, et antitsüklonaalne ilm püsib ja õhutemperatuur aegamööda küll langeb, kuid talve, st eelkõige lund, ei paista tulevat.

Anonüümne ütles ...

jätke kõik meelde - viimatine vihmasadu oli teisipäeval ehk 11.11.
gfs on öises väljundis sajuta perioodi eesti kohta arvutanud lõpmatusse!

Anonüümne ütles ...

Rekordi mõttes huvitav jah, et mis senine ja kas uus sajuta hilissügisese perioodi rekord tulekul.

Aga üldiselt meeldib siiski muutlik ilm - üle nädala samalaadsust kisub igavaks.

Anonüümne ütles ...

gfs päevase uuenduse järgi on arvutatud järg. nädalaks väike lõunasse liikuv tsüklon rootsi kohale ja sademetekaardi järgi on seega oodata 24.11 niimõneski kohas selle poolaasta esimest korralikumat lörtsi- ja lumesadu.

Jüri ütles ...

Seda veel postitusse ei kirjutanud, peaks kahe päeva jooksul selguma. Aga juba terve hulk autojuhte on helistanud või saatnud murelikke e-kirju, kas nüüd vaja talvekumme, kas vaja naastrehve jne.

Margus Voitk ütles ...

Talverehvide osas tasub murelik olla küll juba, sest 1. dets on need kohustuslikud ja pole tark jätta vahetamist viimasele minutile.

Anonüümne ütles ...

Uus GFS mudel näitab, et reedel ja laupäeval sajab Eestis mõnes kohas maha ligi 5cm lund, Lätis 10cm ja Leedus ligi 15cm, aga ilmselt see veel muutub.

Anonüümne ütles ...

lahe-lahe-lahe :). Võiks küll seda valget ollus tulla. Maal paljud kultuurid kardavad paljast külma. Lumevaip peale tuleb, siis ei ole see asi nii hull. Samuti on õhtud-ööd-ja varahommikud siis valgemad :)
Aga noh, millegipärast sellel GFS on jah kombeks paar korda päevas ennast muuta, niiet seda nädalapärast saabuvat ilma ei tea iial ette :)

Martin ütles ...

Nägin täna unes, et GFS ennustab/ennustas 15.11.2018-ks Eestini ja selle ümbrusesse kuni +20-kraadist isotermi milles märgiti +15..+18-kraadise õhutemperatuuriga ala..

Seega oleks selle unenäo järgi +20-kraadise isotermi korral Eestis oodata kuni +18 kraadi - nii-et pange vaim valmis, mis meid 4 aasta pärast ees ootab ;).

Martin ütles ...

Teine lause kehtib siis novembri (keskpaiga) kohta, kui selline isoterm siia mingil võluväel saabukski.

Anonüümne ütles ...

Noh GFS vaatlejad ja muude prognooside jälgijad! Kas saab alates reedest maa valgemaks ja tuleks talverehve hakata autole alla panema? Tänan juba ette vastamast :)

Anonüümne ütles ...

Praeguste prognooside järgi küll, suurem on tõenäosus siiski lääne pool.
Mõistlik oleks jah rehvid ära vahetada.

Anonüümne ütles ...

Gfs mudel näitab siiani, et reedel ja laupäeval tuleb suurem lume ja lörtsisadu.Nüüd on suuremad sajukogused nihutatud Kesk-Eestisse ja seda umbes 10cm.

Anonüümne ütles ...

lumi sajab selleks et sulada

Martin ütles ...

Täna hommikul bussiga Kiilist Tallinna sõites sain 5 minuti jooksul kogeda ilma üsna drastilist muutumist - Kiilis oli ilm selge ja päikeseline, aga 2 km Tallinna pool (Vaela kandist alates) pilvine ja udune.

Päeval oli udu vähem, aga kella 15:00..15:30 paiku hakkas taas udutama ja tihedamini kui hommikul. Hetkel on uduvine.

Kogu päeva vältel oli temperatuur nii Tallinnas kui Kiilis -1..-2 kraadi. (Kiilis ehk paar kümnendikku jahedam)

Martin ütles ...

Huvi pärast kellaaeg ka: kella 09:20 paiku.

Jüri ütles ...

Vihm sajab selleks, et aurata, inimene sünnib selleks, et surra jne. Eks need laused on kõik omamoodi õiged, absurdsed ja postmodernistlikud.

Lumesaju ja lumikatte tekkimise kohta ei julge midagi kindlat lubada - jah, on võimalik, et tuleb, ent pea sama suur on võimalus, et midagi ei tule.

Udu tekitas taas elevust. Need meteoroloogilised unenäod on põnevad ja kindlasti väärt uurimismaterjal.