teisipäev, 18. november 2014

Novembri teine pool meenutab juba eeltalve

Kommentaariumi link

Oleme õnnelikud ja uhked, sest tänavuse teadusajakirjanike sõbra tiitli pälvis meie oma kolleeg - ilma-ja kliimateadlane Ain Kallis!
“Olgu teemaks äike, maru või joonpilved, Kallis on alati aldis põnevaid ilmanähtusi oma muhedal moel ja arvukate näidete toel publikule selgitama,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.
 Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit. Möödunud aastal ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograafia “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Sel aastal sai kaante vahele “Kodune ilmaraamat”, kus ka kõige keerulisemad asjad on saanud lihtsad ja arusaadavad seletused.
 Loe rohkem: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/teadusajakirjanduse-sober-on-ain-kallis/

24. novembril tuule tugevnemise tõttu udu kadus ja ilm selgines, nii et näha võis huvitavaid joonpilvi, kuid õhutemperatuur püsis miinuspoolel ja lume sulamine peatus.
Skandinaaviast läheneva osatsükloni tõttu tuul tugevneb, aga sademete jõudmine on kahtlane: võib-olla jõuab midagi vaid saartele või Lääne-Eestisse. Osatsükloni suundumine kirdesse ja kadumine on seotud Venemaa antitsükloniga, mille mõju tugevneb. Sellega seoses tuul nõrgeneb ja ilm külmeneb uuesti.
Seoses bioklimatoloogiaga meenub aimede külmale vastupidamisvõime, mis kujuneb välja sügisel ja talve algul (lisaks pärilikele omadustele). Talvekindluse kujunemine on kahefaasiline ja sõltub paljugi ilmastikust. Praegu peaks tegu olema juba 2. faasiga, milleks soodsaim on vähene lumi (kui üldse) ja õhutemperatuur -2...-5°C, mille jätkumist võib Venemaa antitsükloniga oodata.


Ilus taevas Teemeistri kohal 24.11.2014. Kristjan Kalda fotod

23. november jätkus nõrga tuulega ja uduselt, kuid saartel ilm selgines. 24. novembril jõuab läänest osatsüklon lähemale ja tuul tugevneb. Sademeid on ilmselt kõige rohkem 25. novembril, aga kas igal pool ja kui palju, on teadmata, sest antitsükloni tõttu ei pruugi see lohk või osatsüklon kuigi kaugele itta pääseda. Ilm soojeneb pisut.

Udu Simunas 22.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

22. november möödus uduselt ja vaikselt, oli nõrk sula. Praktiliselt tuuletu ja udune ilm püsib veel paar päeva. Alles 24. novembril on oodata lohu saabumist, mis toob nii sademeid, tuult kui soojema õhumassi. Pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/kas-sadanud-lumi-jaab-detsembrini-maha/

Kihtpilved Teemeistris



Lumine ja udune Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

Udune Pangodi (22.11.2014 kl 18.34). Eero Hermanni foto. Avaldatud autorite loal

Jäide, kiilasjää, jäävihm
Kõnekeeles öeldakse väga sageli, et sajab jäidet, kuid see pole õige. Facebookis vihjati sellele, miks selline sõnakasutus võib levinud olla: ilmateates räägitakse ja hoiatatakse ikka jäite ja kiilasjää, mitte aga jäävihma või jäätuva vihma eest. Võib olla peaks ilmateates ikkagi rääkima ka jäidet ja kiilasjääd tekitavatest sademetest?
Mõisted:
* Jäide on jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vedelate sademete jäätumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0°C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ja see tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne.
 * Kiilasjää on jääkiht maapinnal. See tekib samuti vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume, aga ka veekihi jäätumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel.
 * Jäävihm on sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm, seega on osaliselt jäätunud (!). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes võib selline terake katki minna ja järele jätta kaks poolikut koorikut. Tegu on laussademetega, mida sajab kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest. Jäävihm tekitab jäidet ja kiilasjääd. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga: https://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&list=UUSZ290YULwKIA41194YRJpw
* Jäätuv (udu)vihm on vedelad sademed, mis ei ole jäätunud, aga mille temperatuur on alla 0°C. Mingi pinnaga kokkupuutudes jäätub otsekohe.
 * Jäälörts on sademed, mis tekivad siis, kui lumi ei jõua plusskraadidega õhukihis täielikult sulada, vaid niiskub või sulab osaliselt, st tekib lörts, kuid miinuskraadidega õhukihti sattudes see lörts jäätub uuesti. Seega võib meenutada nt jääkruupe.
 Veel infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm
* Kui tegu on tugeva inversiooniga, nii et maapinnal on miinuskraadid, aga 1-2 km kõrgusel plusskraadid, siis võib sadada jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud (udu)vihma, jäälörtsi. Nii oli 21. novembril umbes ühe kilomeetri kõrgusel õhutemperatuur kuni +4°C, aga maapinna lähedal -2...-7°C. Kõrgemal tekkinud lumi sulas selles soojas õhukihis vihmaks või lörtsiks ja hakkas maapinna lähedal miinuskraadide juures jäätuma. Nii tekkiski jäävihm või jäälörts. Jäävihm omakorda tekitab jäidet ja kiilasjääd esemetele ja maapinnale.
 Foto on jäide, mis tekkis jäätuva ehk allajahtunud vihma tõttu 2.02.2014 Tallinnas:


21. novembril hakkas paljudes kohtades sadama jäävihma, mis läks enamasti üle lumeks, märjaks lumeks või lörtsiks, aga mitte kõikjal – näiteks Tartus jäigi vihmaks, kohati sadas jäälörtsi või ajuti kõike läbisegi. Jäävihm tekitas jäidet ja kiilasjääd. See on lõunatsüklonitega üsna tavaline. Rohkem jäävihma kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. NB! Jäidet ei saja, sajab ikka jäävihma, jäälörtsi vms.

Lõunatsüklonitega on jäävihm ja jäälörts nende tagajärjel tekkiva jäite ja kiilasjääga üsna tüüpiline olukord, seega üks lõunatsüklonite ohte. Sondeeringu andmetest on näha vägev inversioon, mis vastutab jäävihma, jäite, kiilasjää tekkimise eest (andmetabel).

Väike valik pilte:

Esimene lumi Vana-Võidus. Kristjan Kalda fotod


Kiilasjää teel ja jäide rohulehtedel, Tartumaal Alatskivil 21. novembril 2014. Einar Laretei fotod


Jäävihm ja jäide Pangodis. Eero Hermanni fotod


Jäävihm Jõgeval ja jäälörts koos lörtsiga Simunas. Kairo Kiitsaku fotod, rohkem: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/11/jahedamad-ilmad-ja-kas-on-ka-lund-oodata.html.

Laagris läks lühiajaline jäävihm üle kuivaks lumeks ja üsna tugev lumesadu kestis mitu tundi.

Tartus üksnes jäävihm, jäätuv vihm ja vihm, ei mingit lund. Marek Karmi foto. Avaldatud autorite loal

20. novembri öösel selgines ilm uuesti, kohati tekkis udu ja härmatis. Päev möödus vaikselt, kuid alates Edela-Eestist hakkas pilvisus tihenema, sest suurenes Musta mere ääres oleva lõunatsükloni mõju. Õhtul jõudsid saartele ja Liivi lahele sademed, mis esialgu aluspinnani ei jõudnud, sest kuivas õhus jõudsid aurustuda.
Ilmateenistuse uudis lume kohta: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/lumi-tulekul/, AccuWeather: http://www.accuweather.com/en/weather-news/first-snow-of-season-for-parts/37571889.
Pärast lumesadu võib ilm soojeneda ja sulale minna, sest õhumass on ikkagi soojapoolne. Selle nädalaga alanud eeltalv jätkub.

20. novembril püsis härmatis Tartus keskpäevani.

19. novembril püsis suures osas Eestis taevas selge ja õhutemperatuur miinuspoolel. Saartel ja Liivi lahel oli pilves ja seetõttu ka soojem. Sisemaal ja Soome lahe ümbruses paistab valdavalt selge ilm püsivat (öösel liikus kagust loodesse pilvemass), lõunapiiril ja Lääne-Eestis võib päris pilves olla, kuid sademeid pole.
Antitsüklon paistab nõrgenevat ja see suurendab tõenäosust, et järgmise 7 päeva jooksul tuleb mingisuguseid sademeid. Siit on näha Läti Ilmateenistuse prognoos 26. novembriks (mida sinisem, seda rohkem lund): http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/nedelas-nogale-daudzviet-latvija-veidosies-bieza-sniega-sega-?id=865&cid=105.

18.11.2014.Nõmmisel kell 12:15. Terve päev oli selline. Raina Rehe foto (avaldatud autori loal)

15.-18. novembril ilm selgines ja mõnel pool oli päev päikeseline. Kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 
Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Ülekaalus püsib antitsüklonaalne ilm, kuid sellesse satub ka niiskust ja madalrõhulohke, mistõttu mõnel päeval on lume- ja lörtsisadu võimalik (tõenäosus jääb üsna 50% lähedale). Seega on ebamäärane periood küll ees ootamas. 

15.11.2014 Haapsalus. Kaarel Virroja foto

Vaade 16.11.2014 Tallinna Teletornist

66 kommentaari:

Kaarel Virroja ütles ...

Võiks meil ka juba korralik lumi maha tulla nagu USA-s. Järveefekt ja ööpäeva maksimum praeguseks 121 cm.

Anonüümne ütles ...

Mina küll veel lund ei oota. Kui ta tuleks jaanuari keskel ja püsiks veebruari viimaste päevadeni, siis oleks OK. Aga see on minu soov.

uhh ütles ...

Miks mere-efekti ei teki lähiajal?
Külm õhumass ja soe meri on ju olemas.

Anonüümne ütles ...

sest kõrgrõhkkond on teada ju kui laskuvate õhuvoolude pööris/keeris.

teine põhjus on see, et mere ja õhu kraadide vahemik peab olema VÄHEMALT 13 kraadi - st 13 või enam.

Anonüümne ütles ...

Tuleb alates reedest sademeid?? Ja Eesti kommunaalameti jaoks tuleb see ikka ootmatult? Millised on GFS väljundid. Jüri kuskil esmaspäevases kommentaaris ütles, et saab sellele täpsemalt vastata paari päeva pärast- nüüd peaks enamvähem selge olema, kas ja mis koguses pussnuge sadama hakkab :)

Jüri ütles ...

Õhumass on ilmselgelt liiga soe mereefektiks. 13-kraadine erinevus merepinna ja 1,5-2 km vahel tagab tugeva mereefekti, nõrgem võib ilmuda ka vaid 7-10kraadise erinevuse puhul.
Siit on näha, et 850 hPa pinnal vaevu miinuskraadid, aga mereefektiks peaks vähemalt -10 kraadi olema: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=11&FROM=1900&TO=1900&STNM=26038
Antitsüklon ei ole nii oluline kui temp. gradient.

Jah, nüüd võib juba julgemalt sademeid (lund ja lörtsi) lubada, aga ei mingeid garantiisid. Tõenäosus suureneb, sest antitsüklon nõrgeneb ja niiskem õhk või madalrõhulohk pääseb paremini põhja poole.

Anonüümne ütles ...

http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?151-Talveennustus-2014-15

selliste ennustuste puhul on vastupidise ootamine suurem täkkesseminek.

selle aasta talv pidi tulema 1000 aasta üks külmemaid, aga tuli 1 soojemaid. minu 15 eluaasta jooksul polegi vist sellist talve olnud, et talv algab jaanuari keskpaigas ja lõpeb 8. veebruaril.

lisaks pole ka +7 kraadist temperatuuri jaanuaris tihti - viimati oli see ja üle selle vist 2007 10 jaanuar kui oli napilt üle +10 kraadi ja tormine

Anonüümne ütles ...

'viimati' all mõtlen enne 2014 aasta jaanuarit

Jüri ütles ...

Mul puudub arvamus eesseisva talve osas - võib nii pehme, keskmine kui karm tulla. Viidatud prognoos on ülijulge ja rohkem sportlik huvi asja vastu.

Kuna tundub, et sademeteks vajalik niiskus pärineb Musta mere äärest lõunatsüklonist, siis võib see prognoos isegi õigeks osutuda: http://www.upload.ee/image/4369053/1497537_745592768860567_5372795484081879136_n.jpg, ilmakaart, kus lõunatsüklon näha: http://tinyurl.com/kqa54x9

Anonüümne ütles ...

Ma küll -40 kraadi tulekut ei usu. See "õnn" tabab 21. sajandi kliimaga Eestit heal juhul paar korda sajandis.

Anonüümne ütles ...

Emhi uudis ja ilmateade on vastuolus Hirlam mudeli väljundiga - juba ennelõunal jõuab sadu Ida-Eestisse, kus on ka tihedaim.

Anonüümne ütles ...

radari ja satipildi järgi küll erilist sademete võimalust pole.

Jüri ütles ...

Ehkki radari järgi on sadu mõnel pool saartel olnud, ei jõudnud aluspinnani midagi, sest kuiva õhu tõttu jõudsid sademed aurustuda.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti ei jõua hommegi, eriti Tallinnasse, kuna tänu miinuskraadidele on siin tänavad mõnusalt kuivad ja pargialused kõvad nagu asfalt.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et Valga-Rakvere joonest ida pool on sademed ainult jäätuva vihamana tulnud. Elan Tartumaal, ning siin algas sadu umbes 1 paiku öösel. Lumest pole märkigi, kuid temperatuur on kindlalt miinustes. Jõhkralt libe on!!! Tuttavad on juba hoiatanud ja teatanud haledalt kukkumistest. Ei kujuta ette palju võib tänase päevaga õnnetusi tulla, eriti neil, kes pole veel rehve vahetanud.

Anonüümne ütles ...

sakus on õnneks lumi, täitsa talve- ja jõulumeeleolu juba :).

kalda kristjan ütles ...

Mõnus ilm.

latvianweather ütles ...

First now in the Northern Latvia!

http://wethermany.wordpress.com/2014/11/21/pirmais-sniegs-ziemelvidzeme-21-11-14/

Jüri ütles ...

Yes. Some believes even that this is the latest first snow ever. It is interesting that in 2011 exactly the same date (21st Nov) also snowed, but not so widespreadly.

Anonüümne ütles ...

aga 2011 aasta erines kõvasti selle poolest, et oli haruldaselt tormine nagu 2013. see aasta on vaevalt üle 20 m/s välja pigistanud

Jüri ütles ...

Jutt vaid esimese lume saabumise ajast, ei võrrelnud aastaid muus osas. Muidugi siin-seal täheldati juba oktoobris üksikuid lumehelbeid ja see võis ka 2011. a olla nii, aga seda kahjuks ei registreeritud vaatlusjaamades.

Anonüümne ütles ...

Ei tea, mis ilm seal mandril, aga siin Saaremaal on 5 kraadi sooja ja ladistab vihma. Vahepeal olid üsna viludad ilmad, aga tänasega läks jälle soojemaks.

Anonüümne ütles ...

sakus on igatahes u 5cm lund. päeval oli üsna tihe lumesadu ja kuni -2 kraadi nüüd kerge sula - +0..+1 vahel kõigub.
----------------------------
gfs 18Z uuendus näitab järg. nädalavahetuseks uut jää(tuva) vihma võimalust mandrile.

Anonüümne ütles ...

saku asub tallinna lähedal 10 km lõunaedela pool.

Jüri ütles ...

Laagris veel ei sula, aga on tekkinud udu. See on ilmselt advektsiooniudu ja tähendab, et varsti hakkab sulama.
Päeval sadas ikka tihedat lund ja praegu on lumikatte paksus 7-9 cm olenevalt kohast, kus mõõta.

Anonüümne ütles ...

sula all pidasin silmas kraade, aga tegelikkuses oli sakuski piiripealne olukord. nüüd juba on lume mõttes ka sula, aga õnneks mitte veel vastikult plägane.
--------------------------------------
lumekaardilt on päris hästi näha, et tallinn ja selle naabervallad jäid pmst lumesajuala keskele (ulatuse, mitte tugevuse mõttes)

Jüri ütles ...

Huvitav, kus tugevuse kese oli?

Anonüümne ütles ...

http://ilmateade.delfi.ee/uudised/usa-ilmateenistus-euroopat-ootab-ulikulm-talv.d?id=70208367

Kas mitte eelmine sügis ei räägitud sama juttu? Tegelikkus oli täpselt vastupidi.

Anonüümne ütles ...

türil ja/või selle lähedal.
----------------------------------------
@ 22. november 2014 17:49
siin 1 kommar juba vihjas sellele.

Anonüümne ütles ...

Mu tuttav tunnetab väga hästi ilma ette, ning ta prognoosid lähevad peaaegu alati täppi. Selle talve kohta ta ütles, et tuleb suhteliselt tavapärane Eesti talv, aga kerge soojapoolse kalduvusega. Mingeid suuri külmalained(alla -30) ega ka lumeuputust ei tule, ja aeg-ajalt esineb sulagi. Talv algavat detsembri lõpus või jaanuari alguses.

Anonüümne ütles ...

loomulikult ei tule 30 aasta kõige külmemat talve rääkimata -40 kraadist. esiteks on kliima nii palju muutunud et siia ei jõuakski sellised õhumassid ja tingimused. Pigem usun et tuleb 40 kraadi sooja pärast läti uut soojarekordit sellise isotermiga, võrreldes isotermi mis oli 2010 augustis siin.

Jüri ütles ...

Võib tulla ka rekordkülm - ei maksa selles osas kliimamuutust pidada garantiiks, et see välistab nt uued külmarekordid.
Milline talv tuleb, eks seda näitab aeg, st pole mingit arvamust, kas on soe, tavaline või rekordkülm. Praeguseks on tsirkulatsioon muutunud poolmeridionaalseks.

Anonüümne ütles ...

Millise talve see poolmeridionaalne tsirkulatsioon tooks?

Anonüümne ütles ...

Üldjuhul külma või pakaselise.

Anonüümne ütles ...

see rekordkülm on pigem põhjaameeriklaste pärusmaa, kuna seal juba kuu aega suladeta periood kuni 50. laiuseni ning ka -20 kraadine isokas on seal tavaline - tavalisem kui euroopas. päris palju on talvist ilma ka vahemere laiuseni.

ma ei imestaks üldse, et kliimamuutus teeb põhja ameerikast "teise siberi".

Anonüümne ütles ...

@ 22. november 2014 23:24

edela puhul ainuüksi sooja ja niiske. (halli)

Jüri ütles ...

Tavaliselt jah jõuab kagust ja idast kohale polaarne kontinentaalne õhumass, mis on talvel külm või väga külm, kuid on ette tulnud ka sooja õhumassi sissetungi (peamiselt seoses lõunatsüklonitega). Lõunavool on talvel üsnagi neutraalne, aga võib ka sooja teinekord kaasa tulla, seda rohkem siiski sügisel ja hilistalvel.
Praegune poolmeridionaalne tsirkulatsioon on näide, et talve hakul toob see pigem külma kui sooja ilma kaasa erinevalt kevadest või suvest.

Anonüümne ütles ...

-40 ja alla selle temperatuurid on äärmiselt vähetõenäolised, siinkohal on kliima muutus üsna tugevaks garantiiks. Eesti soojarekord on sisuliselt igal suvel ligilähedal absoluutsele rekordile, külmarekord aga valgusaastate kaugusel sellest. Millal viimati mõõdeti Eestis temperatuuri -40? Millal mõõdeti temperatuuri +35? Ei ole nõus blogiautori kallutatud subjektiivse arvamusega.

Margus Arge ütles ...

Sellesuvine kuuma isotermi hari ulatus Lätist üle Saaremaa keskosa, kus minu andmetel oli ka +37`. Kahjuks(nagu varasemaltki mainitud) meie I.teenistus ei oma pädevaid meteojaame Saaremaa keskosas. Olen veendunud, et eesti kuumarekord olnuks selle suvega uuenenud ja nimelt Saaremaa näiduga !!!

Anonüümne ütles ...

23. november 2014 2:28 - Olen ka nõus sellega, et paljugi näitab ära see, millal on mõõdetud rekordlile ligilähedane temperatuur või rekord ise.

23. november 2014 3:55 - See on vägagi usutav. Kindlasti on ka 38 kraadi või isegi rohkem Eestis olnud, aga jaamade vähese asustatuse ja mitteamelike jaamade tõttu pole need ametlikult registreeritud.

Anonüümne ütles ...

okei, -40 kraadi on eestis võimalik ja minevikus ka olnud, aga kas +40 kraadi on eestis üldse võimalik?

Ain Kallis ütles ...

Viimati oli külmem kui -40 kraadi minu mäletamist mööda 1978. aasta lõpul (Narvas -42,6).Nii et mitte kaua aega tagasi.
+38,0 mõõdeti 11.augustil 1992 Himmistes Põlvamaal, ainult et ei registreeritud rekordina - vaatluspost!

Jüri ütles ...

Türil ja/või selle lähedal. - Võib olla oli tugevuse kese hoopis Laagris? Pole ju otseseid tõendeid kuskilt võtta. Lumikatte paksus (eriti 1-2 cm erinevus) ei näita midagi, sest paksema lumikatte võib tekitada mõõdukas ja pikaajaline kui intensiivne, aga lühiajaline lumesadu.

Ei ole nõus blogiautori kallutatud subjektiivse arvamusega. - Eks see märkus ju viitab teie arvamusele kui emotsionaalsele ja kallutatule.
Olen ka nõus sellega, et paljugi näitab ära see, millal on mõõdetud rekordile ligilähedane temperatuur või rekord ise. - Jah, see on juba pisut tõsiseltvõetavam argument, aga ikkagi:
Ilmselt kõik arvamused on siin ühtpidi subjektiivsed ja mõned arvamused lisaks teistpidi erialase sisuga.
Külma- ja soojarekordid on üsna juhuslikku laadi n-ö piigid, tippväärtused, mis tekivad väga lühiajaliselt mingite asjaolude kokkulangemisel. Need lühiajalised tippväärtused ei pruugi iseloomusta üldisi tendentse - ei n-ö kliimasoojenemist ega ka nn jääaja uuestitulekut (aga kliimamuutus võib väljenduda ka ilma- ja ilmastiku varieeruvuse muutumisena!).
Ehk võhikutele muutub asi arusaadavamaks, kui tuua näide inimese tervisliku seisundi kohta: on üsna ükskõik, kas inimesel on 40-kraadine palavik esinenud elus üks kord või kümme korda, see ei muuda tema normaalset tervislikku seisundit iseloomustavat temperatuuri.

Kas +40°C on võimalik? Kui toetuda minevikule ja kättesaadavatele andmetele, siis on -40°C oluliselt tõenäolisem, sest nii madalat ja madalamatki on Eestis 100-150 a jooksul korduvalt mõõdetud, aga +40°C ja enam mitte kordagi. Isegi see 38°C mõõdeti vaatluspostis ja puudu ikka 2 kraadi.
Tõendi leiame kindlasti ka 2010. a suvest, kus kaugemal mandri siseala ja veidi lõuna pool (nt Moskvas) ei mõõdetud ka 40 kraadi. Samuti tuleb mängu jällegi kiirguskliima, geograafiline asukoht jne, mis ei soodusta sellist temperatuuri mitte kuidagi.
Vaatamata kõigele mingeid garantiisid ei ole ja kunagi ei tea, millal suvi võib üllatada meile teadaolevalt esmakordselt +40 kraadiga.
Sama kehtib siis ka -40 kraadi kohta: garantiisid, et kindlasti ei tule, sh eeloleval talvel, ei ole.
40°C võimalikkust on põgusalt arutatud siin: http://www.ohtuleht.ee/108862/soojarekord-35-6-kraadi-pusib-tanaseni

Anonüümne ütles ...

Tegelikult "liiguvad" meie rekordid pidevalt külmema suunas, sest umbes 10 miljoni aasta pärast asub Eesti poolusel. See +40 on lähi sadadetuhandete aastate jooksul maksimaalselt võimalik, aga tõenäosus ehk kord mitme tuhande aasta vältel.

Toon näite:
Sel aastal oli augustis +19 kraadise isokaga Lätis +37 kraadi. Aga 2010 augustis oli +23 kraadi isokas Eestis. Kui õhumass oleks olnud 2010 sama mis sel aastal 4. augustil, siis olnuks sooja Lätis kuni +41 kraadi ning Eesti lõunapiiril nt Valgas kindlasti +40.

2010. sattus siia lihtsalt ebakvaliteetne õhumass. Õhumassi temperatuurilised omadused oleksid kindlasti soodustanud +40 kraadist kuumust.
Seega - ilma metsatulekahjudeta olnuks Moskvas kindlasti uueks rekordiks +40 olnud.

Anonüümne ütles ...

Ja esimese lume VÄHEMALT 9-ks päevaks mahajäämine on ebatõenäoline, kuna 25.11..27.11 tuleb üsna tugev sula.

Anonüümne ütles ...

23. november 2014 14:07 - Olen nõus ülejäänuga, aga 2010.a juhtumist ei saa ikka üle ega ümber. Usun täiesti, et Moskvas oleks 40 ja üle selle isegi mõõdetud, aga tuletame meelde, kuidas takistas nende tohutute metsatulekahjude suits päikesekiirguse jõudmist aluspinnani. Mis oleks saanud siis, kui õhumass oleks suunatud otse Eestile, ning kõik segavad faktorid olemata ja tingimused ideaalsed maksimum temperatuuri saavutamiseks?

Anonüümne ütles ...

@ margus arge 23. november 2014 3:55
aga mitu kraadi 04.08 varahommikul saaremaa keskosas oli?

Anonüümne ütles ...

GFS näitab hirmuäratavat antitsüklonit mille -20 isoterm ka Eesti peale tuleb.07 detsembriks.

Anonüümne ütles ...

Marko Kaasiku 6-kuu täna uuendatud prognoosis näitab keskmisest soojemat talve.
Jüri,kas sina usaldad pigem Marko Kaasiku prognoosi või USA-kate rekordkülma talve prognoosi?

Jüri ütles ...

Olen nõus ülejäänuga, aga 2010.a juhtumist ei saa ikka üle ega ümber. - Ei saanud aru, kas kommentaaris oli koht, millega ei nõustu? Tõin ju samal põhjusel selle 2010. a juhtumi välja. Ilmselt ei selgitanud piisavalt hästi vms.
Seda asjaolu, miks 2010. a uut kuumarekordit ei tulnud, vaid 1992. a rekord jäi püsima, on siin selgitatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm. Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et õhumass oli suunatud Kagu-Soome, nii et Eestist põhja pool mõõdeti 37°C; Eestit see õhumass vaevu puudutas, pigem jõudsid siia õhumassi mõjutused või selle kauge serv (tõendiks suitsu jõudmine oluliselt väiksemas kontsentratsioonis).
Kas ilma suitsuta oleks tulnud nt Moskvas 40°C? Ei tea, see on võimalik, aga arvestagem sellega, et loeb ka insolatsioon - kui see on madal, siis see piirab märkimisväärselt maksimaalset temperatuuri (insolatsioon Kaspia mere ääres vs Moskvas). Võiks arvestada ka sellega, et ehk see suits hoopis aitas õhul soojeneda? See ju neelas kiirgust ja soojendas õhku, kas pole? Samuti takistas öist jahtumist, nii et hommikul oli temperatuuri tõusmisel nn start kõrgem kui kristallselges õhumassis. Seega ei saa üldse kindel olla, et suitsu puududes oleks olnud maksimum (oluliselt) kõrgem, kuid see on siiski võimalik.
Ainus asi, milles vist tõesti saab kindel olla, on see, et uut soojarekordit ei tulnud 2010. a suvel seetõttu, et see eksootiline õhumass läks Eestist peaaegu täiesti mööda.
Marguse kommentaaris on vihjatud samale olukorrale möödunud suvel: kuna õhumass läks suures osas Eestist mööda, siis ei tulnud uut soojarekordit. Võib olla Saaremaa keskosas isegi oli? Nagu kommentaaris oletatud, meil pole kahjuks andmeid selle kohta.
Ütleks, et ideaalne olukord on see, et rekordiline õhumass tuleks täpselt üle Eesti ja päike paistaks samal ajal (juulis või augusti algul) - muud polegi vaja. 1992. a nii juhtus, et rekordiline õhumass tuli otse üle Eesti ja ilm oli päikeseline - see kindlustas rekordi. Hiljem on sellised õhumassid suuremal või vähemal määral mööda läinud.

Mis puudutab geoloogilist ajaskaalat, siis nii see on, et kuna Baltika liigub jätkuvalt pooluse poole, siis lõpuks peaks see asjaolu kindlustama pigem uued külma- kui soojarekordid.

Soojema õhumassi peaks see lohk või osatsüklon küll kaasa tooma, nii et tõepoolest lume täielik kadumine tõenäolisem.

Praegune olukord ei soosi ülikülma talve, sest Eestit mõjutab poolmeridionaalne tsirkulatsioon ja seega Venemaa antitsüklon, mis ei ole Siberi antitsükloniga (otseselt) seotud. Selline olukord (kui see jätkub järgmised kuud) võib soosida keskmist või külmapoolset talve, aga mitte rekordiliselt külma. Vaja oleks Gröönimaa või Siberi antitsükloni tugevat mõju (Jürissaare järgi vastaksid sellele eeskätt antitsüklonite ultrapolaarsed teljed).
Kas selline olukord võib välja kujuneda? Jah, võib, viimati juhtus see 2012. a jaanuaris. Sellele eelnes väga soe ja tormine ilmastik.
Kaasiku prognoos on kahjuks sisuliselt uuendamata - olukord on võrreldes 1. oktoobriga kindlasti muutunud, kuid see tundub mõneti realistlikum. Kaasiku kasuks ehk räägib veel ka asjaolu, et see prognoos on koostatud Eestile ja siinseid eripärasid arvestades.
Võttes arvesse siiski suurt määramatust looduse komponentidega arvestamisel, siis ei välistaks midagi.

Anonüümne ütles ...

@ 23. november 2014 18:54
Ka selle juhtumi puhul on Eesti nn "klimaatiline tollipunkt" ehk et Eesti jääb õhumassi piirile.

Anonüümne ütles ...

@ jüri
"Ütleks, et ideaalne olukord on see, et rekordiline õhumass tuleks täpselt üle Eesti ja päike paistaks samal ajal (juulis või augusti algul) - muud polegi vaja."

insolatsiooni puhul on ideaal olukord juunis.
augusti alguses on juba 2 soojenemist negatiivselt mõjutavat asjaolu - esiteks päeva lühenemine kummastki otsast umbes tund võrreldes juuniga ja teiseks on päikese kõrgus 6 kraadi madalam kui juunikuises haripunktis.

seega lühidalt öeldes insolatsiooni kestus ja intensiivsus vähenevad.

Jüri ütles ...

Jah, see asjaolu ehk ongi üks olulisemaid, miks meil on 40 kraadi peaaegu võimatu: näiteks Itaalias või Hispaanias on veel augustiski, kui õhumassid on jõudnud piisavalt soojaks muutuda, insolatsioon piisav, et võiks olla 40 kraadi ja rohkemgi, aga meil siin kaugel põhjas enam mitte.
Päeva pikkus kaugeltki nii oluline ei ole, sest väiksematel laiustel, kus suvel ju päike palju lühemat aega üle horisondi, on oluliselt soojem. Seda asjaolu illustreerib Sven-Erik Enno kommentaar, mille ta kirjutas 27.10. Ilm meie ümber gruppi: "Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal." Seega pigem võiks päeva pikkuse välja jätta.

Anonüümne ütles ...

Londoni näide on jabur. Sealse olukorra põhjustas õhumassi temperatuur, mitte päikese seis.

Anonüümne ütles ...

sellele, kes siin gfsis "hirmutavat" antitsüklonit nägi - ole mureta, gfs-l on kombeks äärmused kas sujuvalt või järsku kaotada, mida lähemale see ennutatav äärmus jõuab.

Anonüümne ütles ...

See pilt on suurepärane näide, miks on hea Läänemere ääres elada, kui samal ajal ümberringi ja isegi tuhandeid kilomeetreid lõunas valitseb pakane.

http://www.upload.ee/image/4375953/Rtavn3845.gif

Jüri ütles ...

Eks siis tuleb Sveni noomida rumala näite eest.

Euroopa mudel näitab üha hirmutavamat antitsüklonit Eestile märksa lähemal, aga see pole eriti külm. Seega hirmutavus võib ilmneda peamiselt antitsükloni tugevuses ja püsivuses, ehk ka püsivates ja intensiivsetes ududes.

Anonüümne ütles ...

See tugeva, aga mitte liiga külma kõrgrõhkkonna variant tundub praegu tõenäoline küll olevat.
Täna lõunast läks Tartus selgeks. Tundub, et külmeneb ka, aga mitte eriti palju.
Yr.no ja Gismeteo näitavad praegu mõlemad Tartusse järgmiseks nädalaks täiesti ühtemoodi selget ja sademeteta ilma, külma 4-8 kraadi.
Põllumehena mind selline sissejuhatuse talve väga rõõmustab - taimed lähevad puhkeolekusse ja maa vaikselt külmub. Mitu talve on alanud kas paksu lumega või käreda külmaga täiesti sulale maale. Mõlemad on halvad variandid.

Anonüümne ütles ...

säh teile külma antitsüklonit:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

Anonüümne ütles ...

@ 23. november 2014 18:54

Nagu oligi arvata, on see nüüdseks sealt arvutustest kadunud nagu niuhti.

Jüri ütles ...

Kes mudeli väljundeid jälgivad, siis ehk tasuks esmalt vaadata Euroopa mudelit: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html ja GEM mudelit: http://meteocentre.com/models/models.php?lang=en&map=eur&run=00&mod=gemglb

Anonüümne ütles ...

Milles Euroopa mudel parem on kui GFS?

Jüri ütles ...

Puuduvad äärmused väljundis, mis hiljem silutakse.
GFS mudelit ausalt öeldes eriti ei vaata, pigem kas ise tabada muutused tsirkulatsioonis ja rõhuväljas või põgus vaade Euroopa/GEM mudelile.

Jüri ütles ...

Üha enam suureneb tõenäosus, et esimene lumi püsib mõnel pool detsembrini - ilmselt nendes kohtades, kus veel mõni cm lund alles: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

Anonüümne ütles ...

Pigem seal, kus jäävad miinuskraadid püsima - Pärnu-Kuusalu joonest idas on lume mähajäämise võimalus suur, mujal aga sulab ka see sentimeetrite paksune kiht. Hirlam lubab paariks järgnevaks ööpäevaks Tallinnasse näiteks stabiilselt +2..+3 kraadi.

http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/temp2mv2,temp2mtx

Jüri ütles ...

Laagris näiteks lumi ei sula endiselt. Päris ei ole, et Pärnu-Kuusalu joonest idas, ehk ikka Tallinn-Pärnu joonest idas? Laagris võib lume sulamist oodata siis, kui õhk hakkab edelast või läänest itta liikuma - soe õhumass on suunatud Soome, aga mitte Eestisse.