Seni tugevaim tuulepuhang registreeriti kl 17-18 vahel Dirhamis, 25,2 m/s. Laussademed on kogu Eestis lõppenud. Mõnes kohas, nt Simunas, raporteeriti ka lörtsist.
Saarte läänerannikul ja põhjarannikul on juba olnud tuulepuhanguid üle 20 m/s, kusjuures tugevaim puhang oli kl 14-15 vahel mõõdetud 24,1 m/s Dirhamis.
Väga hästi on interpoleeritud kaartidel näha külma frondi liikumine:
17. oktoobril jõuab Eestini süvenev ja tormi toov tsüklon, mille kohta on plaanis teha ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511753.
Õhurõhk Eestis kell 18.00. Näha on tugevat tuult põhjustav õhurõhugradient. Mida sinisem, seda madalam õhurõhk.
Allikas: Tarmo Tanilsoo poolt Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal Interpoleeritud ilmakaardid, http://laguja.meteo.net.ee/obs/
Saarte läänerannikul ja põhjarannikul on juba olnud tuulepuhanguid üle 20 m/s, kusjuures tugevaim puhang oli kl 14-15 vahel mõõdetud 24,1 m/s Dirhamis.
Väga hästi on interpoleeritud kaartidel näha külma frondi liikumine:
Õhutemperatuur kell 12 ja kl 13
Õhurõhk Eestis kell 11 ja kl 13. Fronti ja tsükloni lohku märgib sinine. Allikas: Tarmo Tanilsoo poolt Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal Interpoleeritud ilmakaardid (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
17. oktoobril jõuab Eestini süvenev ja tormi toov tsüklon, mille kohta on plaanis teha ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511753.
Paistab, et 18. oktoober on lihtsalt väga sajune ja tuuline päev. Ööpäevas võib mõnel pool tulla kuni 15-20 mm sademeid.
Kui vaadata sissetungivat õhumassi, siis võiks oletada, et 18. oktoobri õhtul võib tulla lörtsi, järgneval ööl mõnel pool ehk ka märga lund, aga maha vaevalt midagi jääb. Lörtsi võimalus algab Lääne-Eestist ja liigub 19. oktoobri öösel Ida-Eestisse.
23. oktoobril jõuab Eestisse ilmselt kuumalaine, mis toob tõenäoliselt endaga kaasa 10-15 kraadi sooja
GFS mudeli prognooskaart 18. oktoobriks
32 kommentaari:
ega hirlamgi suurt üle 16 m/s ei ennusta.
Jah, punastes kohtades on 16-20 m/s.
eile oli sealt näha ka roosakaid kohti.
Kui üldisemalt ja mitmekülgselt vaadata, siis torm on see igal juhul.
Tavaliselt peetakse tormi all silmas väga tugevat tuult, mis on võimeline tekitama kahjustusi. Näiteks Beaufort'i skaalas on selleks tugevuseks vähemalt 9 palli (AMS järgi vähemalt 11 palli), mis vastab ligikaudu 21 m/s (28,5 m/s).
Tegelikult aga, kui vaadata laiemalt, siis nii lihtne see pole.
Tõepoolest, AMS Glossary ütleb: Any disturbed state of the atmosphere, especially as affecting the earth's surface, implying inclement and possibly destructive weather.
(lisaks sellele veel mitmeid vaatepunkte, sh hüdroloogiline: to a hydrologist, “storm” alludes primarily to the space- and time-distribution of rainfall over a given region - AMS.)
ei tahaks küll kellelegi halba (enda peres majade katused voolujoonelisemaks tehtud), kuid torme võiks sagedamini olla lisaks suvistele pagituultele.
Mis krdi moodi sa katuseid voolujooneliseks muudad?
Ehituse mõistes on katusele mõeldud normid ja kaldenurk,et katuse kandevõime oleks maksimaalne.Aga voolujoonelisest katusest kuulen küll esimest korda.
Kuskilt pilti näeb?
sinusugused ei näe minult ühtegi pilti :)
"Mis krdi moodi sa katuseid voolujooneliseks muudad?"
ühe ilusa kuradi moodi.
Kas tsükloni tagalas on äikesevõimalus ka?
Liisa.
Võib-olla väga väike, ei tasu jääda ootama.
Miks mitte? See aasta on küll mereäikeses väga nadi olnud.
millal peaks homme tuule pöördumine (front) homme tallinna piirkonda jõudma?
tahaks sel ajal saju puudumisel või nõrga korral õues olles jälgida ja saju korral kasvõi toast.
kas tallinnas on täna öösel äikesevõimalus
Tuule osas võiks vast seda usaldada: http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html, mille järgi toimub see kl 12 ja 14 vahel, sama või veidi varasemat aega pakub see: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html
Sellist printsiipi otseselt ei ole, et täis peab saama mingi nn mereäikese norm. See tekib siis, kui on sobivad tingimused. Kuna tegu on intensiivse tsüklonaalse arenguga ja selgepiirilise frondiga, siis seetõttu polegi tõenäosus praktiliselt null, vaid väga väike.
18. oktoobri öösel ei ole kindlasti äikest.
Merike saatis jutu hilissügisest: http://www.ilm.ee/?511757
Tuul juba kl 10 Tln-s loodest!
Siis jõudis kiiremini kohale.
Mereefekt on külmas õhumassis olemas, aga äikeseks ei piisa sellest kaugeltki: http://sat24.com/en/scan
miks eelmine aasta siis piisas?
Eks tingimused on erinevad, näiteks eelmisel aastal oli õhumass oluliselt külmem ja seetõttu kontrast sooja mereveega tunduvalt suurem, samuti oli tsükloni intensiivsuseks 970 hPa, hetkel aga vaid 992 hPa.
Kiilis oli hetk tagasi päikest näha, sest üsnapea jõuab läänest ja loodest selginemine kohale.
Eestiloodus
väga hale "torm". sakus vaid väike tuuleke.
Ja ometigi mõõdeti Dirhamis enam kui 25 m/s puhang.
Varasemas kommentaaris on selgitatud tormi mõistet laiemalt ja mitmekülgsemalt.
HIRLAM lubab homme varahommikuks ja hommikuks Eesti põhjaossa isegi konvektiivseid sademeid (mereefekt)
Jah, sest tsüklon süveneb ja selle lõunaosa mõju suureneb. Juba praegu on mereefekti rünkpilvi põhjarannikul näha.
Raplas lumi maas ??
Kell on 6:4o 2rkasin kova myristamise peale. Kiili vallas..uskumatu
Tallinnas 6.35 müristas ja sähvis.. Olin just akna peal!!!!
Müristamine jätkub Tallinnas!!
Ilmselt jõudis kohale külmem õhumass.
sakus oli ka üks vali mürin ja oligi kõik, kuskil kella 06.35 ja 06.40 vahel ärkasin selle peale!
Kas täna öösel oleks siis ka väike võimalus mereefektiks ja nt ka äikeseks?
eriti ei usu, et täna öösel ka äikeseni arenevad rünksajukad, kuna tsükloni mõju väheneb õhtust.
Kui õhumass püsib sama külm, võib äikest tulla. Tsükloni mõju hakkab 20. oktoobril kaduma.
Postita kommentaar