Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis: http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php.
Eelteade tormi kohta pandi isegi siia: http://laguja.meteo.net.ee/.
Avaldati uudis saabuva tormi kohta: http://uk.weather.com/story/news/severe-weather-outlook-st-jude-day-storm-28th-october-2013-20131023
Tasub vaadata ka seda. Jugavoolu kohta
27. oktoober
Eesti Ilmateenistuse prognoos lähipäeviks:
Tänaseks on Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on 75%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname pühapäeval uut lisateavet.
Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C.
Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.
Intensiivse tsükloni ja aktiivsete sünoptiliste protsesside tõttu on tõenäoline ka äike:
26. oktoober
Intensiivsete tsüklonitega (keskmes õhurõhk alla 980 hPa) on külmal aastaajal seotud sageli ka äike. Maksimaalses arengufaasis tsükloni keskme lähedal pole inversiooni, madala õhurõhu ja konvergentsi tõttu õhk kerkib, mistõttu on head tingimused rünksajupilvede ja äikese tekkeks. Seda näitab ka GFS mudel:
Uuendus: Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8..11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C. Vaata lisaks: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250
Selgitus tormi põhjuste kohta. Väga üldiselt on tormi otseseks põhjuseks mingis piirkonnas väga suur õhurõhugradient, mistõttu tugeva gradientjõu tõttu hakkab õhk väga kiiresti liikuma. Teine õhu liikumist põhjustav jõud on raskusjõud. Kui õhk on hakanud liikuma, mõjuvad sellele veel mitmed jõud, vaata.
Suurima õhurõhugradiendiga piirkond jääb põhjapoolkeral läänetsüklonites tavaliselt nende lõunaossa, mistõttu seal ka enamasti suurim võimalus tormiks, kui jutt on tuule tugevusest - vaata allolevat ilmakaarti!
Miks tormid tekivad? Parasvöötmes on selle põhjuseks piisavalt suur barokliinne labiilsus, mistõttu atmosfääris on palju potentsiaalselt energiat, mis soodsatel tingimustel võib muunduda kineetiliseks (õhu liikumise) energiaks. See toimub tsüklogeneesi käigus ja tavaliselt polaarfrondi piirkonnas, kus on suurim õhumasside vastasseis.
29.-30. oktoobril tuleb suure tõenäosusega torm. Endise EMHI hinnang 25. oktoobri seisuga:pühapäevaks kujuneb Atlandi ookeni 50-nda laiuskraadi kohal väga äge väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on kuni 50%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname nädalavahetusel lisateavet, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19%2C250.
Eelteade tormi kohta pandi isegi siia: http://laguja.meteo.net.ee/.
Avaldati uudis saabuva tormi kohta: http://uk.weather.com/story/news/severe-weather-outlook-st-jude-day-storm-28th-october-2013-20131023
Tasub vaadata ka seda. Jugavoolu kohta
27. oktoober
Eesti Ilmateenistuse prognoos lähipäeviks:
Tänaseks on Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on 75%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname pühapäeval uut lisateavet.
Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C.
Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.
Intensiivse tsükloni ja aktiivsete sünoptiliste protsesside tõttu on tõenäoline ka äike:
GFS mudel näitab 29. oktoobril tsükloni tagalas arvestatavat äikesevõimalus. LI võib koguni -2 olla.
GFS mudel näitab, et kõige tugevam torm jääb Eesti peale. Allikas
27. okt kl 6 UTC seisuga oli keskmes õhurõhk 1000 hPa (punases ovaalis). Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg
26. oktoober
Intensiivsete tsüklonitega (keskmes õhurõhk alla 980 hPa) on külmal aastaajal seotud sageli ka äike. Maksimaalses arengufaasis tsükloni keskme lähedal pole inversiooni, madala õhurõhu ja konvergentsi tõttu õhk kerkib, mistõttu on head tingimused rünksajupilvede ja äikese tekkeks. Seda näitab ka GFS mudel:
CAPE ulatub prognoosi järgi koguni 400 J/kg lähedale ja LI kuni -1.
Tormi toov tsüklon 26. okt kl 12:00 UTC seisuga, keskmes õhurõhk 1008 hPa. Allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg
Tarmolt kerge nali: Q: Why did a meteorologist get inspected by airport security?
A: He was heard discussing the upcoming European storm cyclone.
Vihje: -24 hPa/24 h, mis viitab bombogeneesile 27.-28. okt. SB lähedal. Pommiks loetakse teatavasti tsükloni keskmes õhurõhu langemist 24 tunni jooksul enam kui 24 hPa. Lisainfo: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/188/.
Uuendus: Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (75%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8..11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C. Vaata lisaks: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250
Selgitus tormi põhjuste kohta. Väga üldiselt on tormi otseseks põhjuseks mingis piirkonnas väga suur õhurõhugradient, mistõttu tugeva gradientjõu tõttu hakkab õhk väga kiiresti liikuma. Teine õhu liikumist põhjustav jõud on raskusjõud. Kui õhk on hakanud liikuma, mõjuvad sellele veel mitmed jõud, vaata.
Suurima õhurõhugradiendiga piirkond jääb põhjapoolkeral läänetsüklonites tavaliselt nende lõunaossa, mistõttu seal ka enamasti suurim võimalus tormiks, kui jutt on tuule tugevusest - vaata allolevat ilmakaarti!
Miks tormid tekivad? Parasvöötmes on selle põhjuseks piisavalt suur barokliinne labiilsus, mistõttu atmosfääris on palju potentsiaalselt energiat, mis soodsatel tingimustel võib muunduda kineetiliseks (õhu liikumise) energiaks. See toimub tsüklogeneesi käigus ja tavaliselt polaarfrondi piirkonnas, kus on suurim õhumasside vastasseis.
GFS mudeli uuendus, allikas.
29.-30. oktoobril tuleb suure tõenäosusega torm. Endise EMHI hinnang 25. oktoobri seisuga:pühapäevaks kujuneb Atlandi ookeni 50-nda laiuskraadi kohal väga äge väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte Põhjamerele, mille rannikul tõuseb edelatuule torm 30 m/s. Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul samuti tormiks. Puhanguid üle 20 m/s on 75%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on kuni 50%-lise tõenäosusega. Atmosfääriprotsessides võib muutusi toimuda nii ägenemise kui rahunemise suunas, seepärast anname nädalavahetusel lisateavet, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=19%2C250.
25. oktoobril väljastas Ühendkuningriigi ilmateenistus MetOffice hoiatuse: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2013/storm-risk-extended, sest pühapäeva õhtul edelas süvenev madalrõhkkond toob riigi lõunaosa kohale 27-36 m/s puhuvad tuuled ja tugeva vihmasaju. See erakordselt tugev maru võib langetada puid, lõhkuda ehitisi ning tuua kaasa transpordihäireid ja elektrikatkestusi. Viimati olid seal nii tugevad tormid märtsis 2008, jaanuaris 2007 ja oktoobris 2000.
Tormi tõttu tehakse ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511776
GFS mudel prognoosib 29. oktoobri hommikuks Liivi lahte tuult kuni 59 sõlme (30,35 m/s) Tsükloni keskmes on prognoositav õhurõhk väga madal, 967 hPa. Viimase tormiga oli õhurõhk minimaalselt 990 hPa.
Laiem vaade GFS mudel väljundile. 967 hPa tsüklon on selle järgi 29.10. Soome läänerannikul. Kõige suurem õhurõhugradient jääb Baltimaade kohale, mistõttu ilmselt tuleb ka tuule poolest torm. Vaata lisaks SIIT.
26. oktoobri öösel tekkis mandri lääne- ja loodeosas vaatama tuntavale tuulele tihe udu, sest kohale hakkas jõudma soe ja niiske õhumass.
40 kommentaari:
arvan et jätkub rahunemise suund ning tallinn pääseb sellest tuulest (kaardil just põhja-eesti ranniku keskosa kohal kõige leebemalt märgitud)
Kas tõesti oli 2011. aasta lõpus Euroopa kõige rahutum ilm Läänemeremaades? Kui Suurbritannia jaoks on 29..36 m/s erakordne, siis on see 2011. aastal Shotimaal mõõdetud 43 m/s järelikult mitteametlik rekord?
26. oktoober 2013 11:19 - tegu nähtavasti soovmõtlemisega või vähemasti on pakutud trend juurde mõeldud. Parem vaadake fakte ja jälgige arenguid ilmakaartidel.
NB! Vaadake postituses, millised on antud tõenäosused, et tuleb nii- või naasugune tuul.
26. oktoober 2013 12:52
Midagi on siin: http://www.ilm.ee/index.php?49658, kuid see Norra kohta.
Šotimaa märkus vajaks otseselt viidet. Kui kuskil mägedes, siis miks mitte - mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam ka õhu liikumine.
Küllaga on veel olemas selline uudis: http://www.ilm.ee/index.php?49578, kusjuures see pole rekordiliselt tugev. Uudises märgitud 74 m/s tuul on mõõdetud kõrgel platool asuvas ilmajaamas: http://www.mountainhiking.org.uk/scotland-mountains/aviemore/aviemore-images.php?id=6
23.11.2008 oleks vägevamgi raju olnud, kui 945 hpa tsükloni liikumine oleks olnud edelast kirdesse, kuna siis kehtib nn kiiruste liitumise põhimõte. (tsükloni kiirus + tuule kiirus)
selleks ongi taaskord edelatorm, et tsüklon liigub edelast kirdesse ja sellele kiirusele liitub tuulekiirus.
kui see oleks paigal, siis tuulekiirus on väiksem.
igatahes tormi ootan huviga. paistab, et 03.11..04.11 tuleb järgmine torm.
Novembri lumetormi kohta on valed andmed, kontrollige enne ikka üle! Minimaalne õhurõhk oli tollase tormi keskel 953 hPa ja sel hetkel oli see Kirde-Eesti kohal. Tugevaim oli tuul tormi lääneosas, aga teie loogika põhjal oleks pidanud olema idaosas, sest liikus loodesse.
Ka sisulises osas on (vähemalt põhjuste ja proportsioonide osas) asjad sassis. Tormi põhjuseks on otseselt ikkagi väga suur õhurõhugradient, mistõttu gradientjõud põhjustab kiiret õhu liikumist.
Edelatormi põhjuseks pole kiiruste liitumise põhimõte, vaid tsükloni trajektoor, mis on Eestist veidi loode ja põhja poolt, mistõttu jääme suurima õhurõhugradiendiga piirkonda (põhjapoolkeral läänetsüklonites lõunaosa) - sellest siis torm.
Jah, liikumise suunal on mõju (kas võimendav või nõrgendav), aga see pole edelatormi põhjuseks. Tehke endale vastav füüsikaline tagapõhi selgeks, alustuseks sobib hästi see: http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Liikumised.pdf.
Peaks vist katuse kõvasti trossidega kinnitama maakülge. Katused vist lihtsalt "karbikaane" meetodil pandud majadele, et iga suurema tormiga lendu lähevad.
Tuule tugevust ja suunda arvestades oli Kiilis 23.10.2013 (sisemaa kohta) küllaltki tormine ilm. Keskmine kiirus 6..8 m/s, puhanguid kuni 15 m/s.
Paar videot kõigist 6-st:
http://www.youtube.com/watch?v=4QU2zRD9eoI
http://www.youtube.com/watch?v=ESeTkBEzX-4
----
Omaltpoolt kõigile head vastupidamist ning torminautlejatele häid kogemusi :)!
Tuulele vaatamata on tekkinud udu (Laagris).
Märkimisväärne on see, et isegi siin 5 palli märgitud, mida pole alates 2009. a näinud: http://tinyurl.com/pnom8jb
homme juba kl 5 pime
Kas see 5 palli on siis tugev tuul, ise leidsin veel, et Vilsandile lubatakse 6-7 palli
http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Vilsandi/Wind.htm
Tuul puhub edelast tormi ajal, siis otse Pärnu lahte.Kas Pärnus on teisipäeval veetõusu oodata?
ikka on
Hirlami järgi tundub, et +15 kraadi on teisipäeval täiesti reaalne.
Jah, see 5 palli on täiesti erakordne, kuna kasutatakse kord 1-3 aasta kohta ja ka siis ainult kõige tugevamate tormide korral.
15 kraadi kahjuks ei leidnud.
Kindlasti tõuseb vesi, seda modelleeritakse HIROMBiga: http://www.emhi.ee/?ide=19,1304,1306
Palun öelge Taimi Paljakule, et sel päeval tema võimalusel AK-s ilmateadet edastaks!
Aa.. ja millal Ele Pedassaar tööle naaseb? Ka tema on ilmateadete edastamises super.
Tavaliselt edastavadki sünoptikud ilma esmas. ja neljapäeviti.
Jah, aga Taimi ja Ele oskavad parimalt.
Siis saab ühendust võetud ja palve edastatud. Loodetavasti on võimalik soovile vastu tulla.
Laagris sadas kl 20.30-20.40 vähemalt 4 mm läbimõõduga piiskadega vihma. Nii suured piisad tekivad vaid rünksajupilvedega või soojal aastaajal mitme km paksuste kihtsajupilvedega. Radarisignatuur näitab rünksajupilvi: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1
kas äikest ka täna öösel Tallinnas tuleb
Aitäh.
Millest need rünksajupilved siis õhtul tekkisid?
Natuke uurisin ja puurisin ning tegin praeguste andmete järgi sellise hinnangu: Tuule puhub edelast kiirusega 20-25, puhanguti 30-33 m/s.
Natuke täpsustan, et selline tuulekiirus ja puhangud on kõige võimalikumad saarte rannikul.
Ilmselt seotud lohu tagalaga, kus inversiooni pole ja madal õhurõhk soodustab rünksajupilvede teket. Konkreetseid fronte ei paista üheltki ilmakaardilt, kuid mõni vähemärgatav sekundaarne front võis otseseks põhjuseks (vallandajaks) olla.
Äikeseks on need pilved liiga madalad.
Elelt tuli palve kohta ka vastus: Ele Pedassaar
21:40 (23 minutit tagasi)
saajale mina
Hei!
Nii südantsoojendav avaldus, esmaspäeval on kindlasti Taimi või Eva-Maria, aga teisipäeval olen mina juhuslikult AK-s õhtul tormi jälgimas ;)
Ja novembrist alates olen korra nädalas eetris, peamiselt kolmapäeviti, väikeste erandite ja vastutulekutega ka vahepeal.
Aitäh nii Jürile kui ka Elele :).
laevaühendust teiste riikidega kuitahes tugev torm ei heiduta..
Linda Line'i igatahes heidutab: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/linda-line-tuhistas-koik-tanased-ja-uhe-homse-reisi.d?id=66980196 . Näis, mis veel siis saama hakkab kui õige torm teisipäeval kohale jõuab.
Jüri,
Mida sellest artiklist arvad?
http://xn--htuleht-00a.ee/551236
kahju, et see torm 6 tundi hiljem ei saabu!
nüüd li isegi -2! (kell 11:50)
Tüüpilises ajakirjanduskeeles kirjutatud (ilmselt ka intervjuuvormis asi), seetõttu on avaldatud mõtteid raske jälgida.
Eesti kliima muutumise stsenaariumid näitavad sajandi lõpuks pigem Valgevenele sarnanevat kliimat, kuid miski ei garanteeri, et see nii ka läheb. Ilmselt suureneb eeskätt ilmastiku muutlikkus. Kliima muutumine ei tähenda ju vaid seda, kas läheb soojemaks-külmemaks või kuivemaks-niiskemaks, vaid võib ka muutlikkus suureneda.
Vähemalt Gröönimaal on sulamine eeskätt rannikualadel ja lõunaosas. Kesk- ja põhjaosas veel niipea ei vähene, sest seal nii külm: http://images.sciencedaily.com/2010/03/100323161819-large.jpg.
Antarktika kohta sai ühes kommentaaris veidi kirjutatud.
Samuti peaks veetõusu korral arvestama, et ookeanide veepinna konfiguratsioon muutub. Tegu ei ole vertikaalsete seintega anumaga, kus konkreetsele veetõusule vastab konkreetne veekogus, vaid vastav veekogus muutub suurel määral. Intervjuust jääb mulje, et seda pole arvesse võetud.
Geoloogiline andmestik näitab palju järsemaid muutusi kliimas, kui seal mainitud 3 kraadi 30 aasta jooksul. Nii või naa, mis puudutab soojenemist, siis see on praeguseks juba tunduvalt aeglustunud. Arvestama peab seda, et soojenemine tähendab atmosfääri energeetilisuse kasvu ja see võib tähendada ka rohkem ekstreemseid nähtuseid.
Meridionaalset tsirkulatsiooni oli suhteliselt palju enam 1970ndatel ja 1980ndatel, varem ja hiljem oli märksa vähem, kuid viimastel aastatel taas päris palju, sh talvisel ajal.
Äikese osas on teada 12-13aastane tsüklilisus, mis puudutab eelkõige õhumassisiseseid äikeseid. Viimased võivad olla väga tugevad ja purustusi tekitavad, nt 27.-28.7.2011. Jääb mulje, et intervjuus pole vastavat eristust tehtud või siis usutaksegi, et mingil põhjusel on rohkem ja tugevamat äikest.
@ 27. oktoober 2013 9:31
suvele mõeldes sellest paremat uudist annab leida eestis.
Kui see uudis on ka põhjendatud, aga praegu on tegu lihtsalt kiiruga antud hinnanguga. Seetõttu võiks suhtuda sellesse ettevaatlikult.
Taimilt selline vastus: Taimi Paljak
9:47 (3 tundi tagasi)
saajale mina
Tere
Aitäh - on kena kui tööd hinnatakse, ehkki olen juba mõelnud, et peaks TV töö noorematele üle andma.
Aga suure tormi eel 28.10. olen küll mina. Ele veel põhitööl ei ole, aga TV-s juba tasapisi käib. Olen nõus, äike on võimalik, aga muidugi mitte kõige olulisem.
Aitäh teilegi, Taimi!
Kuidas siis selle veetõusuga on?
10m kõrgusel puhuvad igatahes mudeli järgi üsna arvestatavad tuuled.
30 on meteoroloogias üks maagiline arv. +30 kraadi, torm 30 m/s, pakane -30 kraadi..jne. kõik säärane tekitab elevust paljudes.
Ei ole siin midagi maagilist, ka mitte meteoroloogias. See võib nii olla ainult (kohalike) inimeste teadvuses.
Näiteks: kuumalainet on mõistlik defineerida vähemalt 5-kraadise positiivse hälbena pikaajalisest keskmisest, mistõttu 30 kraadi ei tule ilmselt kuskilt välja. Tormi kriteeriumiks, kui jutt on tuulest, on tuule keskmine vähemalt 9 palli ehk 20,8 m/s ja orkaani puhul 12 palli ehk 32,7 m/s. Muide, torm polegi defineeritud tuule kaudu, vt http://glossary.ametsoc.org/wiki/Storm; pakaseks loetakse kokkuleppeliselt Eestis vähemalt -25°C jne.
Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis: http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php.
minu meelest on maagiline, kuna siin on selliseid näitajaid heal juhul paar korda 5-s aastas.
Aga siis ei ole need 30-väärtusega näitajad seotud meteoroloogiaga sisulises mõttes, vaid neid lihtsalt mõõdetakse Eestis harva.
Praeguste andmete järgi on oodata tuult lääne-rannikul puhanguti kuni 30, Lääne-Eesti saarte rannikul kuni 33 m/s!
Teisipäeva pärastlõunal on praeguste andmete järgi oodata ka päris arvestatavat äikesevõimalust.
NB! Umbes 40% tõenäosusega pole välistatud puhangud kuni 35 m/s!
seega on tulemas oktoobritorm!
Postita kommentaar