Fotovõistlus „Pilvepiir 2013" publikuhääletuse tulemused on teada. Need, kelle pildid said vähemalt 5 häält, trükitakse septembri Horisondis ja varustatakse kommentaaridega (kokku 6 pilti, kommentaar pilvede kohta+fototehniline külg): http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/.
Lisaks antakse vihje järgmise suve fotovõistluse teemaks!
Huvitav on see, et kahe kuuga osales 53 inimest 158 pildiga, mis on lausa jahmatavalt suur osavõtt, arvestades lühikest aega ja et lihtsalt suvalisel hetkel tuldi konkursiga välja .
Puutusin kokku sellise arvamusega: "Riigipead võiksid sagedamini siiakanti sattuda: EI AINSATKI PILVEKEST,EI KRIIPSUKEST ...". See tuletas meelde 16. aprillil Tartus juhtunut. Oli samasugune sügavsinise taevaga päev. Otsustasin sellest teha paar pilti. Pildid tegin Kaubamaja lähedal. Möödakäijaid oli päris palju ja mõnele ikka ütlesin, et taevas on täna tavalisest sinisem, kas märkasite ka jms. Üks möödakäija vastas selle peale, et see on globaalsest mürgitamisest. Küsisin sellepeale, et mis mürgitamine. Ta selgitas, et täna pole ju keemiajälgi näha, kas te mõtlete, et see tähendab seda, et ei pritsita mürgiseid aineid? Ikka pritsitakse, aga seekord selliseid, mis ei tekita triipe, vaid muudavad taeva sinisemaks. Ma mõtlesin sellepeale, et tule atmosfäär appi, kuid ütlesin: "Täna on Mie hajumine tavalisest nõrgem, mistõttu Rayleigh hajumisest tulenev taevasina tuleb paremini esile". Selle peale ta vihastas ja ütles pahaselt, kuidas te ei märka ilmselgelt tõde ja ta astus seejärel demonstratiivselt minema.
Lisaks antakse vihje järgmise suve fotovõistluse teemaks!
Huvitav on see, et kahe kuuga osales 53 inimest 158 pildiga, mis on lausa jahmatavalt suur osavõtt, arvestades lühikest aega ja et lihtsalt suvalisel hetkel tuldi konkursiga välja .
Puutusin kokku sellise arvamusega: "Riigipead võiksid sagedamini siiakanti sattuda: EI AINSATKI PILVEKEST,EI KRIIPSUKEST ...". See tuletas meelde 16. aprillil Tartus juhtunut. Oli samasugune sügavsinise taevaga päev. Otsustasin sellest teha paar pilti. Pildid tegin Kaubamaja lähedal. Möödakäijaid oli päris palju ja mõnele ikka ütlesin, et taevas on täna tavalisest sinisem, kas märkasite ka jms. Üks möödakäija vastas selle peale, et see on globaalsest mürgitamisest. Küsisin sellepeale, et mis mürgitamine. Ta selgitas, et täna pole ju keemiajälgi näha, kas te mõtlete, et see tähendab seda, et ei pritsita mürgiseid aineid? Ikka pritsitakse, aga seekord selliseid, mis ei tekita triipe, vaid muudavad taeva sinisemaks. Ma mõtlesin sellepeale, et tule atmosfäär appi, kuid ütlesin: "Täna on Mie hajumine tavalisest nõrgem, mistõttu Rayleigh hajumisest tulenev taevasina tuleb paremini esile". Selle peale ta vihastas ja ütles pahaselt, kuidas te ei märka ilmselgelt tõde ja ta astus seejärel demonstratiivselt minema.
Nimetan seda juhtumit sinise taeva patafooriks. Patafoor on laiendatud metafoor ehk tegu on kujundiga, mis asub metafoorist sama kaugel kui too omakorda tegelikkusest. See tähendab, et tegelikkuse tõlgendus iseseisvub ning loob enda ümber uue kujutlusmaailma, millesse suhtub kui tõelisse. Nii võivadki kujuneda veidrad maailmavaated, milles olijad suhtuvad sellesse kui reaalselt eksisteerivatesse: algul pannakse lennukid mürke pritsima, mida näeme laienevate ja kaua püsivate joonpilvedena, siis tundub see juba üsna normaalne ja seejärel keeratakse järgmine vint peale. Sealjuures ei ole keelatud üle pingutada, sest patafüüsilised poldid, mis hoiavad selliseid maailmavaateid koos, on lõpmata paindlikud.
Jah, samas oleme vist kõik suuremal või vähemal määral patafüüsilised olendid, sest lähtume ju päris palju rohkem oma uskudest iseenda või kaaslaste uskude kohta kui iga kord põhjendatud teadmisest.
Aga kas tõesti siis on sinise taeva põhjuseks atmosfääri pritsitud mürkainetest ekraan? Eesti kohal on Loode-Venemaal paikneva antitsükloni hari. Selles on päris tugev laskumisinversioon (http://www.emhi.ee/index.php?ide=19%2C394%2C416%2C422&diagramm=5), mis hoiab taeva selge, sest ka piirkihi-pilvisuse tekkeks on õhumass liiga kuiv. Niisiis suhteliselt soe ja kuiv laskuv õhk ei lase pilvedel taevast varjutada.
Jah, eks taevasina põhjuseks on ikka vana hea Rayleigh hajumine + asjaolu, et Päikese kiirgusmaksimum on rohekassinises, selle lainepikkusega energiat on spektris enam kui violetset (rohkem siit lõpust: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm).
6. septembri sinitaevas Tartus
Pika otsimisega siiski õnnestus midagi leida.
6. septembri ilmakaart (allikas: http://www.met.fu-berlin.de/)
10 kommentaari:
Päevad ilusad, aga ööd karged sellise taevaga. Reola jaamas oli täna varahommikul isegi -0,1 C.
seal olgu kui karge või kuum tahes, kuid neid näite ei arvestata :(.
sellised ilmad päevi/nädalaid järjest on igavad.
pilvedega taevas on huvitavam. seda vaatamise kui ka päikesetõusu/loojangu puhul.
Öökülm oli juba päris mitmel pool, õhus, st 2 m kõrgusel, veel alla nulli ei mõõdetud.
Selline antitsüklonaalne ilm võib nädalaid kesta. Kui õhumass muutub niiskemaks, tekivad pikka aega kestvad udud. Praegu on veel õhk selleks liiga kuiv.
Videvikukiiri oli tänagi näha - isegi tund pärast päikeseloojangut, kuid siis horisondi lähedal ja võrdlemisi tuhmilt.
kui õhumass oleks sama, ainult et 0 kraadi isotermiga, siis oleks -10 kraadi öösiti.
Jah, videvikukiirte tekkeks vajalikud pilved on siit hästi näha: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Märkasin eile ja üleeile ka ise väga ilusat ja pilvitut sinitaevast. Ka talvel, eeskätt veebruaris-märtsis võib seda vahel näha. Küllap see näitab ka seda, et lisaks muudele tingimustele on atmosfäär harilikust puhtam. Suvel, näiteks, võivad ka kauged, ent ulatuslikud metsatulekahjud pilvitu taeva üsna halliks toonida.
7. septembril muutus sügavsinine tuhmimaks - õhumass muutus niiskemaks (Mie hajumine tugevnes) ja hommikul oligi tihe udu.
Lennukitel lõppes sinine värv otsa aga midagi puistama ju peab,
seega tehti udu... irw
Postita kommentaar