22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Aastaajavahetuse tõi Eestisse Soome kohal formeeruv ja hiljem Karjala kohal süvenev tsüklon. See tõi mitmele poole (hoo)vihma ja mõnele poole äikest. Lisaks oli pilvede poolest erakordselt vaatemänguline päev, näiteks võis õhtul Harjumaal imetleda väga intensiivset mammat ehk mullilisi pilvi:
Seekord pakkus sügise algus (astronoomiline ja klimaatiline paistavad kattuvat) tontlikku mamma (mulliliste pilvede) vaatemängu. Antud juhul pole need otseselt seotud rünksajupilvedega, vaid aktiivse sünoptilise protsessiga. Nimetan sellist sünoptiliseks mammaks, sest ka varem olen näinud võimsaid mulle just aktiivsete sünoptiliste protsesside korral. Teine variant on konvektiivne mamma.
23. septembril on oodata vähemalt merel tormi. Tsükloni loodeservas jõuab nädala keskpaigaks kirdest arktiline õhumass Eesti kohale. Seetõttu on 25. ja 26. septembril väike võimalus lörtsiks.
Arktilise õhumassi jõudmine Eesti kohale GFS mudeli järgi
Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.
Varaseima lume kohta võib märkme leida kogumikus "Inimene ja ilm" (1970), kus kirjutatakse, et 1825. a 17. augustil sadas Põhja-Eestis lund. Kuna see teade on tähelepanuväärne, siis uuris seda põhjalikumalt nt A. Kallis: "Sirvisin 1825. a. Maarahva Nädalalehe augustist detsembrini läbi. Oli teateid paljude tulekahjude kohta, ka äikesest tekitatud. Liivimaal Volmari lähedal sadas 3. augustil õunasuurust rahet, mis kattis kohati maa kahe jala paksuselt, siis nähti meteoori. Ja kõik! Rakveres peeti septembris laata, kuidas ilm oli, ei teatatud." Üks teoreetiline võimalus oleks see, et tegu oli nt lumekruupidega või peenrahega, mille kohta vahel öeldakse ka lumi, vt nt http://www.epl.ee/news/eesti/aasmael-oli-eile-maa-valge.d?id=51099163. Kui on lumekruupide kiht, siis loetakse see küll lumikatte alla, aga mitte lumeks. A. Kallise kommentaar: "Tavainimesele näib kindlasti veider, kui maas on 10 cm kiht, mille kohta meteoroloogid ütlevad, see pole lumi, vaid paks kiht lumekruupe ja lumeteri."
Nüüd juba kindlamate andmete juurde. Andmeid analüüsides ja kontrollides otsustati, et esimene lumi peaks olema: 26. septembril 1986. a Põhja-Eestis ja 27. sept 1986 Lõuna-Eestis. Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7°C-ni. 1966. a oli esimene lumi 27. sept Põhja-Eestis ja 28. sept Lõuna-Eestis. Massumõisas oli 8. sept 1986 märgitud lund, aga õhutemperatuur oli +12°C! Seega ei arvestanud, sest vast oli rahe vms.
Mõne päeva eest selgus, et esimene lumi võib-olla siiski juba 24. septembril olnud, sest üks inimene kirjutas oma mälestusest: "1973. a ööl vastu 24. sept. sadas maha paks (sula) lumi [Tallinnas]. /---/ Lund oli tõesti paksult, aga see sulas paari päevaga. Kaskedel olid kollased lehed küljes." Kuna see mälestus on tal seotud ühe lähedase inimese sünnipäevaga (mitte sünnipäevapidamisega!), st kuupäeva jättis selle järgi meelde, mis on arvestatava tugevusega argument, siis tasus olukorda uurida lähemalt. Päring saadeti endisesse EMHIsse, sealt saabus vastus: "26. sept. hommikul sadas lörtsi, kell 6 GMT mõõdeti Tallinnas 2 cm. Päeval sadas vihma, nii et see sulas ära. 24. küll midagi ei sadanud." Kui lisaks vaatasin vanu ilmakaarte, siis leidsin, et jah, õhumass oli lumeks või lörtsiks (öösel) piisavalt külm. Samas oli antitsüklon lähedal. Võib ette kujutada, et sooja mere kohal tekkisid rünksajupilved, mis puistasid lund, aga see ei jõudnud vaatlusjaama. Vastavate kaartidega saab tutvuda: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsreaeur.html
Ekstreemne lugu: lumetorm oli 30. septembril 1978. a Kagu-Eestis. 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ning selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata viljapõllud, murdusid saaki täis õunapuuoksad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häiritud (vt ka Eesti ilma riskid lk 94 ülal).
Kurioosset ka: SL Õhtuleht 26.10.(2012) - "Keegi Linda Sarv rääkis, et Otepääl tuli 4. okt 1952 meeter lund, mis püsis kevadeni!" Seda peaks siiski kontrollima.
58 kommentaari:
Noo siin edelas küll pilvede vaatemängu polnud. Igavalt hall. Oleks oodanud 01.09 sarnast päeva, kus rünksajukad juba taevas, nagu täna Soomes. Vähemalt siin Pärnumaal ei saanud lauspilvisuse tõttu äike areneda.
talv lõppes erakordselt hilja ja ähvardab erakordselt vara. oleme tõepoolest põhjamaa..
aga jah, eestis võiks tõesti 2 aastaaega olla - suvi ja talv.
Kas 25.septembri hommikul on Rapla kandis tahkemate sademate tõetäosus suur? Arvestades -5 isotermi
Kui suur on Stockholmi jugavoolu kiirus 300..400 Hpa pinna?
http://www.emhi.ee/hirlam/eta/diagrammid/Stokholm_d.png
(Valged tuulelipud)
Eesti erinevates piirkondades elavatelt inimestelt tuli päris palju muljeid, et pole pikka aega nii vaatemängulisi pilvi näinud. Siin pole mõeldud rünksajupilvi, vaid igasuguseid muid. Lisaks tekkis õhtul Harjumaa kohal ebatavaliselt intensiivne mamma, millesarnast pole aastaid näinud. Teen vastava täienduse postitusse.
Kl 20.55 seisuga on Soomest Eesti poole lähenemas äike.
Jah, vaadates nt seda, kus elab suurem osa inimkonnast, on Eesti maailma äär. Meist põhja pool elab väga vähe inimesi, ainult Skandinaavias ja Loode-Venemaal tihedamalt; lõunapoolkeral samal laiuskraadil ehk Kaug-Lõunas, ei ela pea kedagi.
Kindlasti pole mõned inimesed Eesti kliimaga jms rahul, aga neli aastaaega on tore vaheldus ja ajuti kaasnev ebamugavus kuulub asja juurde.
Üks seest täidetud kolmnurk vastab 50 sõlmele ehk ligi 26 m/s, valge tähendab, et on kolm täidetud kolmnurka ehk 150 sõlme, mis vastab 77 m/s.
Seega, mis rekordpikast suvest saab? Kas see saab ka ametlikuks?
Vat ei tea, päevade arvu poolest tuleb vähemalt sisemaal 138 päeva täis, mis ületab eelmist (1897. a rekordit) ligi kümne päevaga. Aga kuna klimaatiline suvi ju alles lõppes, siis pole veel vastavat ametlikku tagasivaadet/kokkuvõtet tehtud. See võidakse teha alles kas oktoobris või veelgi hiljem. Eks siis saab kirju saadetud jms ka erinevatele klimatoloogidele, asutustele jne, et saada täpselt teada, mis sellest siis saab. Info tuleb selgumisel kohe blogisse.
kas täna öösel on Tallinnas äikest oodata
ei.
Tingimusi äikeseks pole. Tore, et lõpuks keegi suutis anda sobiva vastuse.
Idapoolne tsüklon tekitab jälle olukorra kus põhjas on soojem õhumass kui lõunaservas (Baltikum -Ukraina) Kui tuul jääb kirdesse ei lisandugi enam eriti jahedust, selleks peab P-Atlandi Kõrgrõhkkond oma tiivas põhjatuult tegema.
Äikeseid võib esineda sooja frondi eel Karjala lähistel.
Küllap siis lõpuks ka Eestis. Seda nii arktilise õhumassi jõudmisel merele kui ka sooja frondi saabumisel.
Põhjatuulega võib ka soojem õhk tulla - kaarega kaugelt Atlandilt.
Jah, soojem õhumass jõuab nädala teisel poolel kirdest Eestisse.
Nagu juuliski :).
kutsun kõiki loodusfotograafe neljapäeva hommikul päikeses sillerdavaid rohelistes lehtedes taimi ja puid pildistama - sisemaal võib olla miinuskraade!
Kas 26.septmebri öösel on lörtsi võimalus? Oleme küllalki tsükloni mõju all ja isoterm 1,5km kõrgusel on -5 kraadi.
satpildi järgi tudub, et homme on palju kihtrünkpilvi.
kas täna öösel on Tallinnas äikest oodata
ei!
kaua sa veel seda küsid?
jõuludeni
et kindel olla, et äikest ei tule
Äikest ei tule, sest temp. vertikaalne gradient on liiga väike. Küllaga tõi 24. september mereefekti vihma (lake-effect rain).
Kui arktiline õhumass kohale jõuab, siis öösel ja hommikul on lörtsivõimalus.
Nii -räägiti- oli järsk külmenemine. Sama aeg. Kusjuures paljudel peredel kartul veel maas. Töökaaslase (s. 1950) isa hakkas kangiga koorikut purustama ja kartulit võtma, teised naersid- küll läeb jälle soojemaks- ei läinud. Teised said oma kartuli alles kevadel kätte.
Nüüd leidsin ühest kommentaarist, et oli aasta kas 1942 või 43. Loodame, et see aeg ei kordu...
kallele
eksid. kui ma künka, puu või maja otsas olen,küll ma siis saan üsnapea pihta..
ja tundub,et hoopis täna öösel tuleb miinuskraade juba.
Lohutuseks anonüümsele, kes pidevalt tunneb huvi öise äikese võimaluse vastu Tallinnas: tõenäosus võita Bingo Loto jackpot on oluliselt suurem kui võimalus välgust tabatud saada.
Eelmine kommentaar sai pisut kahetimõistetav, parandasin sõnastust. Künka, puu või maja otsas ei pruugi ka tingimata pihta saada. Nooremast peast, kui ma suviti maal olin, võtsin äikese lähenedes jupi kasvuhoonekilet ja lüpsipingi kaasa ja läksin keset suurt lagedat heinamaad äikest vaatlema. Kui vihm algas, võtsin kile omale peale, vahel pugesin ka heinarõugu sisse ja sõna otseses mõttes kaifisin äikest. Palju kordi sai seda tehtud, siiamaani olen elus. Praegu, olles äikesest teadlikum, ehk päris nii enam ei teeks, aga sellegipoolest pole mul väga lähedale maasse löövat välku veel näha õnnestunud. Kui näeks, tooks labida ja uuriks, kas fulguriit ka tekkis.
Üks artikkel kah. Kuigi see on ilmselt siit blogist juba läbi käinud: http://www.horisont.ee/node/1172
kallele, 24. september 2013 23:43
eksid. kui ma künka, puu või maja otsas olen,küll ma siis saan üsnapea välgust tabatud..
Esimeses kommentaaris mainiti, et äike ei saanud lauspilvisuse tõttu areneda. Saab küll ja see on tavaline. Millegipärast on inimestel mingid stereotüüpsed arvamused, mida on raske muuta.
See, et välk tabab eelistatult kõrgemaid kohti, on vähemalt osaliselt müüt või siis, et nii lihtne see ei ole. Tõenäosuse poolest on samaväärsed nii 1 kui 10 m kõrgune objekt. Seega kuskil künka otsas istumine, isegi kui see kestab kaua, ei too ilmselt soovitud välgutabamust. Asi on selles, et välk ei otsusta tekkides, et vat, löön nüüd sinna või teise kohta. Mõne meetri kõrgune metallvarras või puu või inimene on liiga väike objekt, et võiks välgule mingit mõju avaldada - küsimus on skaalas.
Soovitatav on lugeda müütide kohta: http://stormhighway.com/lightning_myths.php
Välk võib pilvest üsna kaugele eemale lüüa. Saaremaal, aastaid tagasi kevadel, sõitis tuletõrje Tõllustesse, kus hobustekoplis põles mullune põhukuhi. Äikesepilv ja sadu ise oli nii 10 km põhja pool Kõljalas. Põhukuhja alt paistsid kivirahnud, mis olid veel talvest niisked ja külmad. Sinna siis välk virutas eemalt -mitmed kilomeetrid läbi pilvitu ala. Kes lähedal, oli ikka vägevat pauku kuulnud- suurem raudkivi pilbasteks, põhk põlema, hobused ka ehmatusest kanged tükk aega...
Õigem olnuks öelda, et sealt kivirahnudest sai laeng pilveni alguse. Visuaalselt tekib vale arusaam, et välk lööb sisse. Sädelahendus pidavat siiski algama maapinnalt.
Kas on nii ?
Vanasti nii füüsikas seletati
huvitav, kas meri on juba tõesti vaid +6..+7 kraadi??
kui nii, siis varsti on külmakraadid ka merel.
põhjarannikul on meretuule käes vaid +6 kraadi - sellest selline arvamine.
Oleneb ju sellest, millise striimeriga kohtub laskuv sammliider, vt pilte, animatsiooni: http://stormhighway.com/cgdesc.php. Sellised on need välgu, mida tavaliselt näeme.
Ülespoole liikuv välk tekib mõnelt kõrgelt objektilt: http://dsc.discovery.com/tv-shows/other-shows/videos/raging-planet-upward-lightning.htm
kas saabuval ööl on oodata mereefekti sademeid ja selle poolaasta esimest lund?
Noh, miks siis ei tekkinud 22.09 lauspilves Eestis äikest, vaid ainult Virumaal, kus oli pilvekiht hõre ja Soomes, kus oli taevas kõrgkihi pilvede vaba?
miks siis mere ääres on vaid +6 kraadi? kas vesi on tõesti 4 päevaga 10 kraadi jahenenud?
Sa oled debiilik peast w, et vesi 10 kraadi jahenenud. Lihtsalt õhumass on -5 kraadi ja mere kohal toodab vihmapilvi.
ma olen debiilik mitte peast, vaid jalast, kuna peaga ma mõtlen, kuid jalaga mitte.
Homme öösel ja hommikul võiks miinuskraadid olla!!
Jüri,
Kas oktoobris oleks ka mingite juhuste kokkusattumisel võimalik,et Eesti kohale jõuaks +25c isoterm?
Selles, et täna öösel selle sügise esimene öökülm tuleb, pole enam kahtlustki. Koodul juba ongi -0,3 kraadi. Vt. tabelit: http://emhi.ee/?ide=21,540
ei ole võimalik. ka +20 kraadi isoterm mitte.
--
kalle, vaata millal miinuskraade ootav anonüümne kirjutas, kell 20:43.
siis oli öökülm kaheldavam kui kell 21:52.
Palun vabandust, et ei vastanud varem, sest olen seotud Teadlaste Öö Festivaliga ja toimetused lõppevad päris hilja.
25. september 2013 17:37 – kasutan seda ja sama autori teisi kommentaare näitliku selgitusvahendina, seega paluks järgnevat mitte võtta solvanguna vms, sest me räägime sisulisest küljest.
Tundub, et kommentaarides on kasutatud kaht loogikaviga: a) kiire üldistus, mis seisneb mingi üksiku näite või juhtumi üldistamisel kogu olukorrale või pealtnäha sarnastele olukordadele või hinnatakse pealtnäha ühesuguseid olukordi sarnaste stereotüüpidena; b) vale põhjus-tagajärje seos (Post hoc ergo propter hoc), mis seisneb selles, et kui sündmus A juhtub pärast sündmust B, siis ei tähenda antud fakt tingimata veel seda, et sündmus A on põhjustatud sündmusest B ehk et nende vahel oleks põhjuse-tagajärje seos. Ometigi on sagedased juhtumid, kui just seda väidetakse. Ka kommentaaris paistab olevat suurem kaal just teisel loogikaveal.
Nagu ühe eelmise postituse kommentaaris selgitati, siis oli äikese peamine põhjus Kirde-Eestis just intensiivsel tsüklonaalsel arengul, lisaks frontaaltsooni lähedus. Sellises olukorras hakkavad termikud kerkima sageli aluspinnast sõltumatult, mistõttu selgel ilmal ja selle kaudu päikese soojendaval mõjul võib vaid toetav roll olla, mitte pole see konvektsiooni käivitavaks teguriks. Sellega on seletatav, miks on äike tavaline ka öisel ajal või kui ilm on lauspilves. Äikest oli juba 22. septembri hommikul Soomes enne päikesetõusu.
Veetemperatuuri langus on peamiselt ikka süvaveekerkest põhjustatud.
Miinuskraade võib lausa viis tulla. Öökülma tulekut näitab selgelt see, et kastepunkt on nullist madalam: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820
Oktoobris on vast 15°C isoterm mõnel erakordsel juhul võimalik. Lähiminevikust oli kõrgeimaks 12°C 2000. a oktoobri algul.
Lund registreeriti nt Jõhvis kl 22, mis tähendab, et võib saada ametlikult varaseimaks lumeks.
ei olnud see jõhvis mingi lumi, vaid rahe või kui soovite - teralumi. seda ei saa ikka küll varaseimaks lumeks pidada!
Ööl vastu eilset olid öökülmad mitmel pool Saaremaal (halla esines vähemalt Valjala lähistel ja Sandla-Tõlluste kandis -suht mere lähistel), tänane öö oli isegi paar kraadi õhus jahedam !!!
õhtuks ilm lauspilves
Uus varajaseima lume rekord ametlikult kinnitatud: 25. septembri õhtul sadas Väike-Maarjas algul lörtsi, siis siis pooleteise tunni jooksul hooglund. Seega tuleb tõesti kõige varajasema lume kuupäeva päeva võrra muuta, selleks on nüüd 25. september.
Vastav uudis ilmub 27. septembri "Sakalas".
Ja kas tegemist on siis koigi aegade varasema ametliku kinnituse saanud lumega?
Jah, nii see on, jutt ikka lumest, mitte lörtsist, lumekruupidest jms.
näidake pilte või ei usu
Pilti näete siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1074&liigu=2013-09-25>und=20
Teie usk juhtunut ei mõjuta.
ma tean et ei mõjuta, selleks ütlesingi.
pilti pole ei kuskil.
Pildina on esitatud andmed, pole ju raske sealt üles otsida, et nimetatud kuupäeval registreeriti lund. Arvestades õhumassi oleks ime olnud, et lund kuskil poleks tulnud.
Kes see registreeris lund? Ilmavaatleja oma silmaga või kuidas? Miks pole sellest siis suuremat kisa-kära? Et ooo- septembris sadas lund. Ei pilte ega mingit muud tõestusmaterjali. See, et kellelegi tundus, et on lumi, on puhtalt ühe inimese suva. Äkki oli ikkagi rahe. Või midagi muud. Selliseid olukordi on oi kui palju meteoroloogias, et rekordeid võltsitakse, teadlikult!
Kui olete endas kindel ja arvate, et esindate meteoroloogilist tõde ja õigust, siis võtke tolle ilmavaatlejaga ühendust ja uurige, miks ta võltsis andmeid. Tehke midagi siis, et õigus saaks jalule!
Ajakirjanduses oli juttu sellest näiteks 27. septembri "Sakalas".
Postita kommentaar