Kommentaaridest selgus, et õhumasside temaatika on segane ja ei teata, mis, kuidas jne. Seetõttu tuleb tuua sellesse selgust. Esmalt defineerime paar mõistet.
Õhumass on ulatuslik sarnaste omadustega õhu kogum, mille vertikaalne ulatus on üksnes mõni kilomeeter, aga horisontaalne ulatus sadu või tuhandeid kilomeetreid. Õhumassid erinevad üksteisest eelkõige tiheduse poolest. Aktiivses tsüklonis on frontidega eraldatud soe ja külm õhumass.
Front on kahe erineva tihedusega õhumassi vahel olev üleminekutsoon. Kõige paremini on see mõistetav temperatuuri alusel, aga fronti saab määrata ka niiskuse, tuule suuna või õhurõhu kaudu. Frondid jagunevad näiteks soojadeks, külmadeks, liitunuteks, olenevalt sellest, milline õhumass on pealetungil (teisi klassifitseerimise võimalusi ei käsitle).
Õhumasse jagatakse geograafilistel ja termodünaamilistel alustel. Termodünaamiliselt jagunevad õhumassid labiilseteks, stabiilseteks ja indiferentseteks ehk ükskõikseteks, ka kohalikeks. Meid huvitab aga siin just geograafiline klassifikatsioon. Selle alusel jaotatakse õhumassid arktilisteks, polaarseteks ehk parasvöötmelisteks, troopilisteks ja ekvatoriaalseteks. Need jagunevad veel merelisteks ja mandrilisteks, ainult ekvatoriaalne õhumass on alati mereliste omadustega. Mandri kohal on see niiskem, sest vihmametsadest on auramine (evapotranspiratsioon) suurem kui ookeanilt. Ekvatoriaalne õhumass meid ei mõjuta, kõik teised aga küll. Lisaks sellele kõneldakse vahel veel antarktilisest õhumassist, mis sarnaneb mandrilisele arktilisele õhumassile, kuid on külmem ja kuivem, olles seega mandriliste omadustega.
Õhumass kujuneb välja siis, kui mingi suurem kogus õhk püsib kaua (nädalaid) ühe koha peal. Sellist moodustumiskohta nimetatakse õhumassi koldeks (praegu mandrilisel arktilisel õhumassil näiteks Gröönimaa) ja tekkimisprotsessi õhumassi formeerumiseks. Kui õhumass liigub kohta, kus aluspind on teistsuguste omadustega kui koldes, näiteks soojem või külmem, niiskem või kuivem, siis hakkavad selle õhumassi omadused muutuma - seda nimetatakse õhumassi transformeerumiseks.
Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Sel juhul jõuaks see kohale näiteks üle Kara mere, kuid kipub transformeeruma mandriliseks polaarseks õhumassiks. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja-Jäämerel ja on eelmisest niiskem. Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi, kuid suvel jällegi soe või väga soe, sarnanedes siis temperatuuri poolest lausa troopilisele õhumassile. Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosas ja on väga niiske. See on viimasel kolmel nädalal meil siin ka olnud. Troopiline mereline õhumass tekib Atlandi ookeani 30ndatel ja 40ndatel laiustel (näiteks Assoori saarte piirkonnas). See on väga niiske õhumass, talvisel ajal tähendab see suuri sulasid, suvel aga palav ja niiske. Troopiline mandriline õhumass kujuneb välja näiteks Araabia kõrbetes ja on väga kuiv. Põhjustab kohale jõudes samuti kõrget temperatuuri.
Õhumasside sagedus Eestis (Jaaguse andmed):
polaarne mereline õhumass (46%) - maksimum juulis-augustis (58%), miinimum talvel (31%);
arktiline õhumass (6%) - maksimum talvel (11%), veel kevadel, muul ajal harva;
troopiline õhumass - jõuab kohale väga harva, peamiselt suvel. Igal aastal seda ei ole.
Kahjuks troopilise õhumass kohta ei ole täpseid andmeid. Troopiline õhumass kipub transformeeruma oma teekonna jooksul. Täiesti ootuspärane on aga see, et polaarset õhumassi on kõige sagedamini - Eesti jääb ju parasvöötmesse. Näiteks aprillis tähendab polaarne õhumass seda, et sooja on kuni 10 kraadi, ent kui on vaikne ja päikeseline, võib veidi rohkemgi olla, aga selgel ja vaiksel ööl on öökülm. Suvel tähendab selline õhumass 15-20 kraadi sooja, eriti kui tegu on polaarse merelise õhumassiga. Kui on mandriline, siis nagu eespool öeldud, võib ka tunduvalt soojem olla.
21 kommentaari:
Miks nimetakse parasvöötme õhumassi polaarseks? Polaarne signaliseerib ju pooluseid, järelikult pooluste ümber tekkinud õhumassi. Miks on see nii keeruliseks tehtud? Koolis õpetati et on arktiline ehk polaarne õhumass.
Ka vikipeedias on selline eksitav väide!
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95humass
tere. teema jätkuks. koolides õpetatakse alissovi järgi kliimat, kuigi mulle jääb arusaamatuks, miks? minu teada peale venemaa ja endise nliidu seda kusagil eriti ei aktsepteerita enam, kuna peetakse liiga lihtsustatuks. vähemalt loengus jäi küll selline mulje.
siit tulevad ka probleemid.. hea näide..
Egiptus on ühe järgi tervenisti troopilises kliimavöötmes, samas kui köppen-geigeri järgi subtroopikas. alissovi järgi on troopika kuiv kõrb, köppeni järgi vihmamets ja savann.. ja siit tekivadki segadused ja lahkhelid.
ei ole ühtset arusaama selles osas mis on troopika ja subtroopika.
sellest edasi tekivad ka probleemid õhumassidega.. koolis raiutase et polaarne õhumass on arktiline, kuid tegelikult on see parasvöötme õhumass jne jne
KOOLID külvavad segadust! ja kui inimene lõpuks ülikooli tuleb, saab alles siis aru, millist soga koolides õpetatakse. labane näide: vesi keeb 100 kraadi juures..:D:D
Jah, segadust tekitab see polaarse õhumassi teema küll. Tegelikult kujuneb polaarpiirkondades välja arktiline või antarktiline õhumass ja väiksematel laiustel siis polaarne ehk parasvöötmeline õhumass.
Polaarse õhumassi nimetus on seotud polaarfrondiga, mis on polaarse ja troopilise õhumassi piiriala. Põhja poole jääb (räägime põhjapoolkerast) veel arktiline front, mis on polaarse ja arktilise õhumassi piiriala, kuid see on polaarfrondist halvemini välja kujunenud, vahel aga pole seda üldse. Viimati oli see hästinähtav http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130425.gif, kus näeme arktilist fronti polaarfrondist põhja pool, kulgedes Islandist edelasse ja siis edasi Kanadasse. Selgelt võib aimata, et Gröönimaalt on lähtunud arktiline õhumass. Kahe frondi vahele jääb kitsas polaarse õhumassi ala ja lõuna poole juba troopiline õhumass.
Õnneks ma ei mäleta midagi sellest, mida koolis õpetati, vaid olen teadmistesüsteemi hiljem nullist uuesti üles ehitanud või rekonstrueerinud. Seetõttu ei tundu vasturääkivused eriti teravad erinevalt praegu üldhariduskooli õppuritest või neist, kel koolis õpitu hästi meeles.
Äkki oskate seletada, mis siis oli?Loen ja imestan.---- Isegi kommentaariumites on arusaam lähiminevikust erinev.
Ühed ütlevad, et OLI pehme talv (vaid märtsikuu külm- peaks nigu ka talve alla veel minema), teised arvavad, et oli karm ja lumerohke talv ( AK uudisankrud kaasaarvat)
Võta nüüd kinni - kas peaks AMERIIKAST küsima, -MIS MEIL SIIN OLI- KÜLM või SOE TALV
Me ise oleme ju kuu päält kukkunud.
Talv ei olnud karm, aga oli väga pikk. Detsember oli külm, märts aga ebatavaliselt külm, kuuludes sel aastal kindlasti veel talvekuude hulka. Jaanuar oli tavaline ja veebruar seevastu väga soe.
Talv kestis meil 10. aprillini, siis algas varakevad, 16. aprillil aga päriskevad, mis kestab tänini.
Külma talve arvamus tuleb niisiis kahest asjaolust: kestus väga pikk (algas juba novembri lõpus) ja lõpp väga külm. Seega oli meil kokkuvõttes mõõdukas, kuid väga pikk ja väga külma lõpuga talv.
tänase seisuga on emhis haruldane prognoos laupäevaks. ise näen sellist lauset stiilis "loode-eestis on kõige soojem" seal esimest korda.
Soojem tänu sellele, et sinna jõuab sadu viimasena. Ilusa ilma korral vaevalt seda juhtuks nagu hetkel näha võib.
Kindlasti peab tuul olema siis ka maa poolt. Kui tuule asimuut püsib 90-100 kraadi, siis miks mitte, aga kui on väiksem asimuut, siis jääb ilm tõenäoliselt jahedamaks.
võib küll juhtuda.
2012 mailõpu soojarekord (26..27 kraadi) mõõdeti just lääne-ja loode pool!
See, et kõige soojem on näiteks põhjarannikul või lääneosas, ei ole midagi ebatavalist, aga prognoosi seda küll enamasti ei kirjutata.
arvan, et tuule asimuut jääb 50 ja 80 kraadi vahele.
Kirdetuult lubatakse küll ja kui tuul on nõrk, siis on briis tõenäoline.
Hetkel lõõtsub Saaremaal jõle edelatuul. Eile oli päeva esimene pool vaiksem -lasi mesilas toimetada.
Loodan , et homme põhjustab lõunast liginev tsüklon paraja "häirituse" püsivas läänevoolus ja vaigistab tuule üldse. See oleks koos päikesega meeldiv nähe. Aga kas lähiajal on üldse vihmaohtu siiakanti ? Tundub nagu hakkaksid kõrgrõhkkonnad domineerima.
lisaks kõrgrõhkkonnale domineerivad ka edelatuuled.
See oleks super ( K + edelatuul)!!
Sest järelikult asuks K meist kagus, st. Venemaa pool ja õhumassid saabuksid päris Vahemeremailt kaarega edelatuules. Atlandiline edelatuul seostub siiski enam madalrõhkkonnaga
või siis ka kui K liigub meist mööda lõunast. (aga sel juhul käänduvad tuuled ka päevaga kagust-edelasse ja -ei midagi püsivat.
Temperatuurifooni määrab õhumass, nende liikumist kontrollib tsirkulatsioon. Arvestama peab siiski seda, et tsüklonid ja antitsüklonid ei ole päris sõltumatud. Nii mõnigi kord on antitsüklon nagu tsükloni sooja sektori pikendus.
See tuul, mida meie siin maa peal tajume, ei kanna õhumasse, vaid viimaseid suunab juhtvool, mis kontrollib eeskätt tsüklonite liikumist. Antitsükloneid mõjutab juhtvool vähem, kuid nendessegi jõudev õhumass on ikka seotud tsüklonite ja juhtvooluga.
Eelmisest kommentaarist võib aimata seda, et atmosfääri blokeeringud on seotud enamasti antitsüklonitega, näiteks Assoori antitsükloni harjaga.
Kui vaadata praegu ilmakaarti, siis lähiajal mõjutavad meid tsüklonid, mis kannavad soojema õhumassi kohale.
margus, K + kagutuul/lõunatuul on hea!
Kui hea all on mõeldud seda, et on soe, siis oleneb see õhumassist. Külma õhumassi korral on kagutuul külm, aga sooja õhumassi korral soe. Kui õhumass on soe, aga asutakse näiteks põhjarannikul, siis kõige soojem ilm on maatuulega, mille alla kuulub ka kagutuul. Kui ollakse sisemaal, siis pole erilist vahet, millisest suunast tuul puhub.
Olen sedagi märganud, et ütlus -puhugu põhjatuul kust suunast tahes külm on ta ikkagi- "peab ka paika".
Ühel kevadel lõõtsus põhjakaaretuul pikalt ja -kogu Kesk -euroopa jahenes. Seejärel pöördus meie aladel tuul lõunakaarde ja tuhises kolm (3) päeva enne kui ilm soojenes.
See "külm põhjatuul" pidi ju lõpeks säält ää voolama...
Jah, statistiliselt on muidugi põhjatuul palju jahedam kui lõunatuul, aga see sõltub konkreetsest olukorrast. Kui õhumass on soe, siis on seda ka tuul, olenemata suunast ja vastupidi.
Ei ole nagu nõus.
Postita kommentaar