laupäev, 20. aprill 2013

18. aprilli kuumalaine

18. aprillil liikus üle Euroopa võimas kuumalaine. Seda on hästi näha päevastest maksimumtemperatuuridest, mille järgi näeb ära, kust läks kevade ja suve piir:
Allikas: Kölni ülikool

Terve nädala jooksul kujundas Euroopa ilma tsüklonite seeria, mida on hästi näha siit:
Allikas: Berliini vabaülikool

Suurbritanniast loodesse liikunud tsükloni soojas sektoris jõudis suvine kuumus kaugele põhja. Ilmakaardil on näha ka tsükloneid ühendavaid fronte - see on polaarfront, millest põhja poole jääb kevad ja lõuna poole suvi. 
Kuna Eestisse jõudis soe sektor kohale õhtuks, siis oli sooja õhu juurdevool kõige tugevam õhtul ja öösel. Näiteks Türil tõusis temperatuur südaöö paiku 17 kraadini. Hiljem jälle langes, samal ajal tugevnes tuul. Tormine, aga veel üsna soe ilm jätkus 19. aprillil.
Õhumasside liikumisega oli seotud ka tugev jugavool. Seda on hästi näha satpildilt üle Euroopa edelasse ulatuva pilveribavööndi järgi. 
Allikas: EUMETSAT/Sat24.com

Mis on jugavool ja kuidas see tekib? Jugavoolu on kiirelt liikuva õhu riba (õhujõgi) tavaliselt troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavoolud on mõne km paksused, kuid nende pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. 
Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja keskmiste pilvede hulka ja on väga kiiresti muutuvad välimusega, olles siiski tihti paralleelsete ribadena, mis näivad silmapiiri lähedal koonduvat. 
Teine võimalus, mis näitab jugavoolu, on pilvede järgnevus ja nende liikumine tuule suhtes teatud nurga all. Järgnevus algab tihenevate kiudpilvedega (tavaliselt konksjad või suusakujulised kiudpilved) ja sellele järgnevad kiudkiht-, kõrgkiht- jne -pilved.
Jugavoolu-kiudpilved  (Cirrus uncinus) 22. juuli õhtul Tallinna kohal

Jugavoolu tüüpe on mitmeid, kuid meid mõjutab eeskätt polaarne jugavool, mis on seotud polaarfrondiga ja jääb tropopausi kõrgusele. Jugavoolud on kogu aeg olemas - kord on nad tugevamad, siis jälle nõrgemad.
Jugavoolud tekivad õhumasside piirialadel, polaarne jugavool siis troopilise ja polaarse õhumassi piirile tropopausi katkevuskoha lähedale. Mida suurem on temperatuurierinevus (täpsemalt gradient) õhumasside vahel, seda tugevam on ka jugavool.

Kuna jugavool on tegelikult termiline tuul, siis on see järelikult otseselt seotud õhutemperatuuri ja sellest tuleneva isobaarpindade kõrgusega. Asi on selles, et õhu tiheduse temperatuurist sõltuvuse tõttu on soojemas õhus konstantse rõhu pind kõrgemal ja külma õhu korral madalamal (vt ülalolevat joonist). Seega seal, kus horisontaalne temperatuur muutub kiiresti, muutub samas kiiresti ka isobaarpinna kõrgus. Nii hakkab õhk liikuma gradientjõu tõttu ja liigub seda kiiremini, mida suuremad on isobaarpindade kõrgusvahed (gradient). Coriolisi efekti tõttu ei liigu õhk otse kõrgemalt isobaarpinnalt madalamale, vaid kallutatakse esialgsest liikumissuunast paremale (põhjapooleral). Sealjuures jääb õhu liikumise suunast madalama temperatuuriga ala vasakule (põhjapoolkeral).
18. aprilli 300 hPa kõrgus (sinised jooned) ja isotahhid (kollased jooned). Isotahhide koondumine näitab jugavoolu. Võib näha, et seal, kus geopotentsiaalkõrguste gradient on kõige suurem, on ka isotahhide koondumine ehk jugavool tugevaim (jugavoolu teljes liikus õhk kuni 65 m/s). Kahjuks on väärtused kaardil halvasti näha. Allikas: EUMeTrain

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuidagi lihtsamalt saaks ka seletada jugavoolu.

Jüri ütles ...

Tegelikult see ongi äärmiselt lihtsustatud (nö näppude peal) selgitus.
Ehk on asi arusaadavam, kui kirjutan lihtsalt, et õhk hakkab voolama seetõttu, et isobaarpinna kõrgus on erinev ja selle põhjuseks on erinev temperatuur. Mida suurem on selline erinevus, seda tugevam tuul. Aga selline paari lausega selgitus ei selgita siiski piisavalt, mistõttu kirjutasin veidi põhjalikumalt.

egert hobolainen ütles ...

Mina sain küll aru, lisaks sellele olen veel põhikooliõpilane, oli asju mida ma ei teadnud näiteks jugavool...

Anonüümne ütles ...

ahh, pole siin midagi rasket, ilus ja selge selgitus , aitäh!

Anonüümne ütles ...

Nõme jah, et see õhumass öö hakul saabus. Päevasel juhul oleksime isegi vb uue 18. aprilli soojarekordi saanud.

Jüri ütles ...

Jah, see on täiesti võimalik (paarkümmend kraadi sooja).

Anonüümne ütles ...

GFS mudel näitab pikemat aega juba 1.maiks korralikku kuumalainet(850hPa 15 c)
Kui tõenäoline see sinu arust on Jüri?

Jüri ütles ...

Ma ütleks, et tõenäosus on 50% lähedal - midagi kindlat ei ole veel, aga tulla võib küll. See peaks nädala jooksul selguma, kas tõenäolisemaks osutub küsitud variant või mõni teine.

Margus Arge ütles ...

Minu tähelepanekute järgi ongi 1. mai kant väga omapärane aeg. Siis on tihti haruldaselt soe periood (1987 +25´) või puistab tuulega rahe-lumehooge nullilähedasega ...

Jüri ütles ...

Jah, mitmel aastal on mai algul kas külma- või kuumalaine olnud. Ilmselt mingi seaduspärasus looduses.
Praegu on järgmise nädala kuumalaine ja äikesevõimalus muutunud kindlamaks, aga ootan veel 24. aprilli ka ära.

EestiLoodus ütles ...

Looduse seaduspära seisneb ka näiteks juulikuu ilmastikus.

Näiteks on nii 2010., 2011. kui ka 2012. aasta juuli kuupäevad 06.07..09.07 ja 26.07..29/30.07 toonud soojad/palavad suveilmad.
(2010 siiski oli kuum peaaegu kogu juuli)

Kuna 3 aastat järjest on nõnda olnud, siis pole võimatu, et see aasta tuleb kuum hoopis juuli keskpaik (Viimati 2010. a.-l) ning eelpool mainitud kuupäevadel saabub tuuline jahedus (+15..+20 kraadi)

Anonüümne ütles ...

hirlam mudel näitab, et saksamaa +25 kraadine soe asendub +10, mõnel pool isegi +5 kraadise külmusega.