kolmapäev, 3. aprill 2013

Kokkuvõtlikult saabunud tagasisidest ja Otepää käigust

Täpsustan veel lume sublimatsiooni kohta. Kui on väga madala suhtelise niiskusega, aga päikeseline ilm, siis võib nädalas 2-3 cm lund sublimeeruda (aurustuda). Siin on oma osa nii niiskusel kui päikesel.
Suhteline niiskus näitab seda, kui lähedal on gaas küllastumisele. Kui see on 100% (jää puhul umbes 95%), siis on õhk vee (jää) suhtes veeaurust küllastunud. See tähendab, et on tasakaaluolek - vette (jäässe) tagasipöörduvate molekulide voog on sama suur kui sealt lahkuvate oma. 100% lähedane niiskus võib miinuskraadide puhul lisada lumele massi, sest jää suhtes on küllastus madalam ja järelikult on jäässe tagasipöörduvate molekulide voog suurem kui lahkuvate oma. Kui suhteline niiskus on küllastavast väiksem, siis on lahkuvate molekulide hulk suurem kui tagasipöörduvate oma ja vesi (jää) aurustub. Protsess on seda kiirem, mida madalam on suhteline niiskus.
Päikesekiirguse spekter sisaldab ka infrapunakiirgust. Selle suhtes käitub lumi peaaegu absoluutselt musta kehana. Seega päikeselt tulev infrapunakiirgus neeldub, pannes jää kristallvõres molekulid kiiremini liikuma. See suurendab tõenäosust, et molekulid pääsevad vabaks - toimub sublimeerumine. Mida rohkem päikest, seda kiirem on protsess. Kuna vabakspääsevad molekulid võtavad enesega energia kaasa, siis ei tähenda see veel lume sulamist.

Sel aastal on tagasisidet tulnud väga palju. Siin on mitmeid põhjusi - blogi loetakse rohkem, ilm on enam emotsioone pakkunud, postitused on rohkem väljakutsuvad jne. Teen lühikese kokkuvõtte.
Kõige rohkem on tagasisidet tulnud kondensjälgede ja joonpilvede teemal. On nii positiivset, neutraalset kui negatiivset. Kõige huvitavamad arvamused on sellistelt inimestelt, kes on vandenõu suhtes avatud meelega, aga siiski ei poolda seda. Nad on korduvalt öelnud, et milleks kirjutada sellistel teemadel, mis on kõigile üldtuntud. Me kõik ju teame, et tegu on kondensjälgedega. Minu arvates pole see hea argument, et kui mina tean, siis pole vaja sel teemal kirjutada. Kõik ei tea kirjutatud asju. Kui olen uurinud oma tutvusringkonnaski, mida nad üldse teavad lennukisabadest, siis mõni pole üldse osanud neid tähele panna, ehkki valdav enamus ikkagi vähemalt tunneb ära, et vat see on lennukisaba. Tekkepõhjusi aga selgitada tavaliselt ei osata. Seetõttu ma usun, et on igati tervitatav teha natuke selgitustööd. Huvitav on märkida, et vandenõu pooldajate grupp https://www.facebook.com/groups/377620902345116/?fref=ts on alates aprilli alguses suletud. Neid ärritas see, et postitustest ja tegemistest loevad asjasse mittepuutuvad inimesed.
Veel esitatakse päris sageli argumentum ad hominem'i. See tähendab, et sisu jäetakse kõrvale ja selle asemel rünnatakse inimest ennast. Näiteks on mõnes tagasisides väidetud, et kuidas minusugune isehakkaja üldse julgeb sel teemal kirjutada, et see on talumatu/häbematu/desinformatsiooni levitamine (omad huvid mängus!) või et ma olen ju kõigest huviline, mistõttu ei saa seda veel tõena võtta jne. Minu arvates oluline on ikka sisuline pool, mitte niiväga see, kes kirjutab. Ja miks ei või minusugune huviline asjast kirjutada? Kasvõi seetõttu juba, et mind see valdkond huvitab. Samuti peab meeles pidama, et ei tohiks esitada argumenti autoriteedist, vaid selle asemel näeksin hea meelega argumenti eksperdist. Veel parem, kui ise kontrollitakse võimalusel järele.
Talve ja kevade teema on inimesi samuti ärritanud. Ilmselt on inimestel (mitte kõigil muidugi!) väga suur soov, et talv võiks lõppeda ja alata kevad, et lumi võiks kaduda, kuna sellest on juba tüdimus jne. Näiteks kirjutas keegi nädala eest e-kirjas, et talv lõppes 1. märtsil, et kuidas ma julgen veel arvata, et ikka veel on talv ja veel hullem, arvata et see jätkub. Ometigi pean ütlema, et olgu see soov ja arvamus kui tugev tahes, ega see pane veel tsirkulatsiooni teistmoodi käima. Kevad tuleb siis, kui tsirkulatsioon toob soojad õhumassid kohale või kui praegune külm õhumass lõpuks piisavalt palju soojeneb. Mõelge, mis oli kahe-kolme nädala eest ja mis nüüd? On küll õhumass tunduvalt soojemaks läinud. Astronoomiline kevad algas muidugi juba mõne aja eest.
Samuti ollakse üsna kindel ka väljakujunenud uskumustes, mis võivad osutuda eksikujutlusteks. Neid on ilmavallas päris palju. Eriti suur vastuolu võib tekkida selles osas, milles on inimestel ootused. See puudutab kindlasti aastaaegu, aga ka eelmises postituses käsitletud lume sulamist. Kuna paljudel inimestel on ootuseks see, et lumi sulaks, siis ei usuta või ei taheta uskuda, et päris nii lihtsalt see lume sulamine ka ei lähe, et päike paistab ja lumi muudkui kaob. Tegelik olukord on palju keerukam. 
Veel on ette heidetud ja oldud pahased, et kui lumi meeldib, miks siis ei lähe kuhugi tunduvalt põhja poole. Seda kommenteeriks nii. Ei saa öelda, et lumi väga meeldiks, pigem on asi harjumuses (aja jooksul ikka harjub ju ära) ja selles, et praegune kogemus on väga eksootiline. Võib-olla vanematel inimestel on lademes mälestusi aprillini kestnud talvest, kuid mul mitte ja seetõttu on praegune kogemus väga huvitav ja võimaldab näiteks ilmekalt uurida päikese mõju lume sulamisele. Asi on just kontekstis - jah, Gröönimaal või Teravmägedel püsib lumi veelgi kauem, et mitte öelda aasta läbi, aga see on tavaline olukord. Eestis on lugu teine ja seetõttu on huvitavam. Ma ei räägi siinkohal mõnest üksikust suuremast lumesajust või lumetormist, mida on viimasel 10-15 a jooksul aprillis ikka ette tulnud, vaid talve pidevast kestmisest aprillini ja edasigi.

Nüüd Otepää juurde. 3. aprillil käisin Otepääl, et näha, kuidas seal on lumega olukord. Värsket lund on seal 1. aprillil tõepoolest enam kui näiteks Tartus tulnud. Samuti ei leidnud päeva jooksul pea kuskilt sulamise märke. Keskpäeval sulas lumi ainult maanteedel ja kohati lähiümbruses, päikese poole suunatud viilkatustel ja metsaservades ning kuuskede all. Viimast asjaolu saab selgitada järgmiselt. 
Kuuse võra on tihe ja see ulatub maale üsna lähedale. Kui päike paistab kuusele peale, siis selle võra soojeneb. Võra hakkab soojust kiirgama. Võra all olev lumi neelab soojuskiirguse ja muutub seetõttu sulaks. Seda näitas asjaolu, et sulamislohud olid vaid päikesele avatud kuuskede all. Mändide ja lehtpuude all ei olnud lohkusid, vaid lumi oli ainult päikesepoolse tüve ees veidi sulaks muutunud. Siin on asi tüve soojenemises ja selle soojuskiirguses. Ka metsaservadel kiirgavad päikese käes soojenenud puud soojuskiirgust, mis aitab lumel sulada. Metsa sees on aga varjulisem ja seetõttu ei soojene tüved piisavalt, kui pole just mõne häiluga tegu. 
Helistasin ka teistesse maakondadesse, et uurida tuttavatelt, kuidas neil on lume sulamisega. Kui mindi vaatama, siis hoonetest ja teedest eemal ei leitud sulamisjälgi, sh Hiiumaal. Küllaga leiti neid jällegi metsaservades ja selliste küngaste lõunanõlvadel, mille kallakus oli väga suur. Isegi kui leiti (paaril juhul Läänemaal) mingi suurem sulalume koht, siis sellesse kaevumine näitas, et 10-15 cm sügavuses on lumi pulberjas/sulamisjälgedeta.
See, et lumikatte pigem sublimeerub kui sulab, näitab ka lumekaart - võrdle 25.3. http://ilm.ee/index.php?511238 ja tänast: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253 (kagunurk jääb välja, sest lund sadas seal 1.-2. aprillil kõvasti juurde).
Nüüd aga pildid Otepäält ja selle ümbrusest.












22 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere! Pole küll väga teemasse, aga ajakirjanduses on viimasel ajal palju juttu olnud nn "kevadefrondist". Näiteks see artikkel, kus öeldi, et rändlinnud ootavad kevadefrondi taga. Mis see kevadefront on? Kui see on see müstiline temperatuur 0 850hPa pinnal, siis see ju vingerdab iga päev kaardi peal ise nurkades. Ei usu, et siis linnud selle liikumise "taga" ootavad ning päevast päeva sadu kui mitte tuhandeid kilomeetreid edasi-tagasi tiirutavad. Ehk siis, mida peetakse selle kevadefrondi all silmas ja mis moodi siis ikkagi kaardi pealt kindlaks teha kevade-talve piiri. Ka keset talve võib meid ületada see värvilien front, ometi me ei ütle ju talvel et ühel pool fronti on kevad ja teisel pool talv. Aitäh, kui leiad aega vastata.

Jüri ütles ...

Mul on tunne, et siin on mängus asjatundmatus ja üldistamine. Linnud on praegu seal, kus on soodsamad olud (toitumiseks, peatumiseks) ehk seal, kus ei ole lund.
Ehkki praegu saame rääkida tõepoolest sellest, et polaarfront jagab Euroopa aastaajaliselt kevadeks ja talveks (meie jääme muidugi talve poolele), on frontaaltsoon liikuv ja päris nii ka pole, et linnud muudavad asukohta kramplikult vastavalt frondile. Uudises toodud kujutluses kiusaks polaarfront justkui linde - see on tammina ees ega lase neid põhja poole. Tegelikult aga on linnud seal, millest polaarfront jääb keskmiselt kas põhja poole või kord lõuna, kord põhja poole, näiteks Vahemere ümbrus. Meist on aga polaarfront pidevalt veel lõuna pool, mistõttu siin pole olud veel kevadised (lindudele soodsad).
Kokkuvõtlikult: kevadfronti võiks erialase pilguga tõlgendada kui polaarfronti, kuid jääb tõsine kahtlus, kas uudise asjaosalised on üldse selle terminiga tuttavad. Tava(nende)kujutluses on tegu lihtsalt mingi müstilise või ebakonkreetse müüriga, mille taga on kevad tammina ootamas põhja poole vallapääsemist. See kujuteldav tamm hoiab linde tagasi.

Igal juhul julgustan küsima, kui midagi pakub huvi või jääb segaseks. Küsimus ei pea rangelt postituse teemaga haakuma.

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

Viimasel nädalal ilmakaarte uurides on jäänud mulje,et 12.aprill võiks toimuda pööre kevadesse.Oled nõus?

Anonüümne ütles ...

ilusad pildid ja selgitused :)!

---------------------------------------------------

ühele anonüümsele eelmistes postitustes:
aga tänane päev on hea näide sellekohta, et põhja-eestis on kõige soojem (+3, kl 10:00) ja lõunas mõõdukad miinused. see, kes sa siin ühes postituses hõikasid, et lõunas on kevad alati soojem. ei ole.
oota oma lumesadu sinna kagusse hoopis!

Anonüümne ütles ...

Väga huvitav blogi, leidsin selle alles eile, nii et on mida tagantjärele uurida.
Ise olen möödukalt ilma-huviline, just selline, kes siis häält teeb, kui miski olukord on normist erinev. Vöi lihtsalt ilm on emotsioone tekitanud. Aga eile kirjutasin (teg.tölkisin) yhe väikse loo http://lauapealne07.blogspot.se/2013/04/miks-meie-ilm-on-kylm.html
Väga huvitav oleks ka siin pikemalt sel teemal lugeda (Oleks tänulik ka väikse asjatundliku kommentaari eest minu blogis).
Aitäh töö eest, mis oled teinud!

Jüri ütles ...

See on väga rõõmustav, kui huvilisi jätkub ja saab jagada infot teistega. Ma ei pea õigeks teadmiste hoidmist endale, vaid need on meile kõigile.

Ma olen nõus, et 12. aprill on üks stsenaariume, et võib pööre toimuda, aga seda vaid juhul, kui läänetsüklonid osutuvad ikka piisavalt jõuliseks. Kirjutasin ühes postituses 5. aprilli kohta, et on võimalus, et läheb soojaks, aga juba 30. märtsil oli selge, et ei lähe. Peame meeles, et ei maksa üle tähtsustada nädala ja enama aja peale arvutatud arenguid.

Praegu on meil endiselt talv, nii põhja kui lõuna pool. Liialdus on öelda praeguste päevade kohta, et kevad võib põhja pool soojem olla. Täna on asi ainult pilvisuses - kus pilvi ei ole/on väga õhukesed, seal soojendab päike ju rohkem ja kiirgusliku mõju tõttu näitab termomeeter rohkem. See pole siiski kevad.
Ma ise ootan lisalund - loodus saab puhta ilme, saab veel suusatamas käia jne. Loodan, et seda jagub ikka kõikjale.

Ma teen siis mingi postituse talve püsimise põhjustest lähipäevil. Vaatan ka seda tõlgitud lugu ja kirjutan arvamuse.

TwD ütles ...

Aitäh läbi pöikamast! Jään artiklit huviga ootama. Loodaks, et seal oleks ka info atmosfääri körgemates kihtides toimuva kohta ja perioodilisusest (ca 10 aastased perioodid?).
Kas need pole seoses päikese aktiivsuse aastatega ja millest see seos (kui yldse on) alguse saab.

Anonüümne ütles ...

jüri, miks sa lund ikka veel tahad?

suusatada said oktoobris, novembris, detsembris, jaanuaris, veebruaris, märtsis ja 4 päeva aprillis. kas ikka veel ei piisa?

mina ootan juba 7. kuud, et jalgrattaga igapäevaselt sõita saaksin.

Jüri ütles ...

Jalgrattaga sõidan ka - saab kenasti teha ehkki jah, mitte igal pool. Aga uus lumi muudaks looduse jälle ilusaks ja värskeks. Otepääl oli seda näha. Kui küsitlesin juhuslikult kohalikke inimesi, mida nad värskest lumest arvavad, siis paljudele meeldis, kuna kõik on väga ilus. Täna käisin loodusajakirjade toimetuses. Küsisin neilt ka, mida nad arvavad, jällegi arvati, et puhas lumi kuluks ära, kevade kui selle kiire asjaga on veel aega.
Aga kui mõelda, miks inimesed ei ole teatud asjadega rahul, siis teie vastusest tuleb välja see, et lumi pole soovide/ootuste/plaanidega kooskõlas. Olen sedagi tähele pannud, et inimesed virisevad ilma üle sageli ka seetõttu, et mingid nende endi taktikalised või strateegilised plaanid on ilma tõttu kokku kukkunud.
Ma aga lähtun ootustes ja plaanides ilmast, seega ei saa sellist vastuolu tekkida ja seetõttu pole ka rahuolematust. Kui on tulemas tsüklon lumega, siis mõtlen, et oot-oot, lumi ongi juba koledaks läinud, et värske puhas lumi kuluks ära küll, lisaks saab veel suusatamas käia või jäädvustada ilusaid loodusvaateid. Samuti saab mingeid nähtusi uurida, vt kasvõi viimaseid postitusi. Ongi ootused ilmaga kooskõlas :)

Jah, ma vaatan, kuidas selle postitusega saab, sest päris palju tööd on praegu artiklitega - EL ilmub nüüd uues numbris antitsüklonite artikkel, Horisondis aga on plaan mainumbris avaldada kiudpilvi, tsükloneid ja ilmaprognoosimist siduv artikkel, Loodusesõbras tegelen pilvede nimetamise ajalugu ja uusi meteoroloogia termineid käsitlevate artiklitega. Seega kirjutan vastavalt sellele, kuidas jõuan, aga loodan esmaspäevaks siiski midagi juba valmis kirjutada.
Päikese kohta, et päikesest on teadmised veel väga napid ja otseseid seoseid on vähe leitud või on need ebaselged ega osata selgitada. See ei tähenda siiski, et päike ei mõjuta ilmastikku ja poleks vastavat tsüklilisust. Kuna see on väga ebaselge valdkond ja pole veel veenvaid selgitusi, siis päikese osa tõenäoliselt ei puuduta või minimaalselt.

Anonüümne ütles ...

Inimesed on väga erinevad, sellepärast ei tasu vaidlemisega üle pingutada. Osadele meeldib suvi rohkem, teistele talv. Ei saa oodata ka seda, et kui endal sellel aastaajal mingi hobi/huvi on, siis tingimata see ka teistele meeldib (suustamine või jalgrattaga sõitmine jne). Samas imestan, et pole siiani veel üheltki vanemalt inimeselt kuulnud, kellele meeldiks talv suvest rohkem, või kes seda ootaks. Väga palju sõltub muidugi inimesest endast, kuid eks elukogumus tee ka oma töö.
Kui kommentaare lugeda käesoleva kevade kohta, siis kohati tekib küll tunne, et varsti läheb sõda lahti, kui selline ilm edasi jätkub.

Jüri ütles ...

Ma räägin sellest, kuidas ma asjasse suhtun. Toon välja ka alternatiive. Seetõttu ei saa pidada minu arvamust üldistuseks kõikidele, vaid see kehtib ikkagi ainult minu kohta, küllaga saan tähelepanekute ja küsitlustest lähtudes teha üldistusi inimeste suhtumise ja selle põhjuste kohta.
Loodus on selline, mis selle vastu ikka sõdida. Mina näen selles olukorra ärakasutamise võimalust.
Palun vabandust, kui minu arvamus kedagi solvab, kuid eesmärk pole olla populaarne, vaid hariduslik ja mõtteviisi laiendav.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et lumi on jälk ning kohutavaks õnnetuseks meie maale. Ei ole ühtegi positiivset tegurit, miks peaks seda valget ollust ootama või kuidagi seda soosima. Lumega seostub libedus, suurenenud õnnetusjuhtumid liikluses ja liiklussurmad, luumurrud, uputused, pori, liikumisraskused üldises plaanis nii liikluvahendiga kui jala liigeldes. Lumega seostub talv, mis on kõige kohutavam ning tülgastavam aastaeg, mida sümboliseerib pimedus,pimedusest tingitud depressioon; lisanduvad kulutused riietele, jalanõudele, autokütusele, suurenenud kommunaalkulud üldiselt: elekter, küte. Lisaks lisakulutused autohooldusele, talverehvid, jääkaabitsad, lumelabidad jne, kulutused ning kahjud seoses libedusega teedel ning sellest tingitud hilinemised. Kokkuvõtlikult: talv on jõle aastaaeg. Mida soojemaks meie talved muutuvad, mis on õnneks pikemas persepktiivis reaalsuseks, vastavalt pikaaegsetele kliimauuringutele ning muutustele kliimas, on mul südamest hea meel konstateerida, et külmad ning lumised talved muutuvad siin laiuskraadil harulduseks ning iga aastaga on meil üha rohkem põhjust nautida sooje, vihmaseid ning lumetuid talvesid ning öelda ka lõpuks endale, et ka kliima poolest oleme jõudnud Euroopasse. See on minu ja tuhandete teiste Eestimaa inimeste arvamus.

Jüri ütles ...

Suhtumine loodusesse ja seal toimuvasse varieerub olenevalt inimesest. Mõnele meeldib praegune lumi väga (neid inimesi on tuhandeid), mõned aga piinlevad agoonias (ka tuhandeid), paljudele aga praegune ei meeldi, sest oodatakse lume sulamist ja kevadet. Nii et inimeste ootused ja suhtumised loodusesse ja seal toimuvasse erinevad väga suurel määral :)
Kommentaar tuleviku talvede kohta. See pole õige, et lumerohked ja külmad talved muutuvad palju haruldasemaks või koguni kaovad. Eestis on aastatevaheline muutlikkus väga suur, mis tähendab seda, et isegi kui peaks pikaajaline keskmine temperatuur talvisel ajal ka märkimisväärselt tõusma, siis tuleb ikka ette ka eriti lumiseid ja külmi talvi.

Anonüümne ütles ...

Kui talvede keskmine temperatuur tõuseb, siis on ju loogiline, et lumised ja külmad talved muutuvad haruldasemaks. Jah, neid esineb ka tulevikus, kuid nende esinemissagedus väheneb, mis tähendab, et nad muutuvad harvemaks. Justnimelt temperatuuri tõusu pärast! Kõrge temperatuur ei soosi ju külmi talvi. Ta võib küll soosida rohkem sademeid, kuid samal ajal väheneb tõenäosus, et lumi jääb püsima nõnda kauaks, et seda saaks nimetada püsivaks lumikatteks. Põhimõtteline vastuolu teie väitega ju. Kuidas saab väita, et külmi talvesid tuleb sama palju ette kui näiteks sada aastat tagasi? Kui lumikatte keskmine paksus ikka väheneb aastate lõikes (mida näitavad ka uuringud, millele te ka ise olete oma blogis viidanud), siis miks te väidate vastupidist, ning ütlete, et see väide pole õige. Teil Jüri on kohati komme iseendale vastu rääkida. Akadeemilisest vaatepunktist ei ole see ju tõsiseltvõetav. Teaduses peab olema konkreetne ning tuginema faktidele. Ain Kallis ning Jaak Jaagus (minu meelest tõelised korüfeed) on ju korduvalt väitnud, et me liigume oma kliimaga pigem Kesk-Euroopa suunas. Vaadake kas või Köppen-Geigeri kliimaprognoose. Kuhu me oleme jõudnud nt saarte kliimaga - Lääne-Euroopasse. Vaadakse, mis juhtub sama kaardiga 50 aasta pärast. Lääne-Euroopa kliimatüüp liigub kindlalt põhja ja ida suunas. Ja mida kujutab endast Lääne-Euroopa mereline kliimatüüp? Väikest amplituudi aasta lõikes ning soojasid ning vihmaseid talvesid.
Ka Lääne-Euroopas on olnud külmi ja lumiseid talvesid, kuid pideva keskmise temperatuuri tõusu tulemusel on lumi ning kestev külm seal aasta-aastalt muutunud aina haruldasemaks. Sama seaduspärasus töötab ka meie talvede puhul.

Jüri ütles ...

Tegelikult pole põhjust arvata, et saartel polnud Cfb kliimatüüpi varem, aga selles võtmes seda kas ei uuritud või jäeti see tagaplaanile. 1980ndate lõpul toimunud režiiminihe tõi vastava hüpoteesi jälle rohkem esile ja nüüd loetakse ka ametlikult siis saari mandri lääneranniku kliimatüübi alla kuuluvaks (varem käsitleti mitteametlikult!).
Olete valesti aru saanud, kuidas kliimamuutus võib toimuda või rõhutate seda, mis teie ootustega kooskõlla läheb. Kui tulevikus peaks pikaajaline keskmine temperatuur tõusma rohkem talvisel ajal, ei tähenda see siiski veel seda, et viimastele talvedele sarnaseid jääks oluliselt vähem. Samuti ei tähenda see ka seda, et näiteks -20kraadiseid või -30 kraadiseid ilmasid jääb oluliselt vähemaks. Üks võimalikke kliimamuutuse variante on muutlikkuse suurenemine - on rohkem äärmuslikke ilmaolusid, ilmastikku (episoode). See võib hoopiski tähendada pikkade ja külmade talvede või külmade/lumiste episoodide sagenemist.
Viidatud uurimustes on tegu ikkagi juba toimunud muutuste väljaselgitamisega, mitte aga tuleviku prognoosidega (hüpoteese on püstitatud). Teile meeldivad need uurimused ja tulemused näiteks lumikatte keskmisest vähenemisest seetõttu, et see vastab ootustele ja lootustele.
Lumikatte vähenemine pole üle terve Eesti ühtlane ega statistiliselt oluline olnud. Peamiselt on see Lääne-Eesti arvel toimunud. Isegi, kui talve keskmine temperatuur peaks neli kraadi tõusma, siis on ikkagi sisemaal oodatav keskmine lumikatte kestus 100 päeva ümber, kõrgustikel enamgi. Ja see on püsiv lumikate, mitte ebapüsiv. Mõnel pool rannikualadel ja saartel võib küll lumikate ulatuslikuma talvede soojenemise korral muutuda keskmiselt mittepüsivaks.
Kliimamuutustest veel, et Jaagus on püstitanud juba aastaid tagasi sellise hüpoteesi (tsiteerin): "Suurim muutus Eesti kliimas on juba ära toimunud. Peale 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse erakordselt sooje talvi on kliimatingimused stabiliseerunud kõrgemal temperatuuritasemel, kui enne “suurt hüpet”. Lähiajal pole oodata veelgi suuremat soojenemist, vaid pigem võib hoopis tulla eriti pakaselisi talvi (nagu 1939-1942 talvedel)."
Olete puudulike teadmiste, emotsionaalse suhtumise ja ebareaalsete ootuste koosmõjus kokku pannud küllaltki kallutatud ettekujutuse sellest, mis võib toimuda. Teil on teadmistekillud, aga pole kuigi terviklikku pilti. See põhjustab teadmiste täiendamisel näivaid vastuolusid. Olen seda ise korduvalt kogenud. See efekt kaob, kui saavutatakse piisav terviklikkus ja seostatus.
Kellele ei meeldi Eesti, see läheb ära. Kui te tõesti usute seda, mida räägite, võite muidugi oodata ja proovida taluda neid igati ebameeldivaid talvi, nagu esitatud arvamusest välja tuleb. Eks igaüks kujundab oma maailma ja selle, kas ta on sellega rahul või mitte, ikka ise :).

Anonüümne ütles ...

Minu arusaamine asjast ei ole vale, vaid üks variantidest. Ja Teie oleksite pidanud seda oma postitustes rõhutama, et võib ka teisiti. Te ütlete, et tahate siin blogis näha alternatiive. Kuid paraku Te summutate oma demagoogiliste väidetega õige/vale skaalal igasuguse argumenteeritud arutelu. Teie jaoks on vaid Teie teadmine ning muud arvamused ei loe. Väga kurb! Ja see on emotsionaalne vastus tõepoolest.

Ja miks ma peaks ühes blogis vaieldes mitte olema emotsionaalne, kui ei eksiteeri vist emotsionaalsemat valdkonda kui ilm? Lihtsalt oodatav ning eeldatav on, kuivõrd olete seda ka ise soovinud, et aktsepteeritaks ka teistsugust arvamust.

Emotsionaalne olete ka teie, kui jahute päevast päeva, et tahate värsket ja valget lund. See ei ole ratsionaalne soov kevadel.

Hea näide demagoogiast on vastast ebakompetentseks nimetada, kuna tal on väidetavalt "puudulikud teadmised". Mina "ründasin" Teid isiklikult vaid nii palju, et Te räägite endale üsna tihti vastu ning sellele olen ka viidanud. Kasutate minu iseloomustamisel sama taktikat, aga vales kontekstis.

Teie kolossaalsed teadmised atmosfäärifüüsikast ei anna Teile samas mingit eelist prognoosida, milline võiks olla talv 100 aasta pärast. Te arvate endal olevat teadmist, kuid teadmine ei sünni targutades.

Ma lähtun oma väites lihtsast hüpoteesist, et mida kõrgem on temperatuur, seda vähem tõenäolisemad on külmad ilmad ja püsiv lumikate. Puhas loogika.

Pole aega, ruumi ega enam ka tahtmist seda lahti seletada. Ma ei ole kilimatoloog/meteoroloog, kuid vajadusel võimeline hüpoteese püstitama ja neid ka kaitsma.


Te hämmastate mind oma suure erudeerituse taustal kapitaalsete möödapanekutega oma hinnangutes.

1."Lumikatte vähenemine pole üle terve Eesti ühtlane ega statistiliselt oluline olnud"

Kui lumikatte paksuse ja kestuse vähenemine ei ole statistika, siis mis veel on?

Sellest on kirjutatud raamatuid ning sellele on pühendatud artikleid ning tõsiseid arutelusid.

2. "Kellele ei meeldi Eesti, see läheb ära"

Ei ole kordagi mitte sõnakesekagi maininud, et mulle ei meeldi Eesti.
See üleskutse on Teie postituse nõrgim koht üldse.

Margus Arge ütles ...

Vägagi kurvaks muudab mõnede inimeste siunamine lume teemal. Saan aru, et muu Euroopaga võrreldes on meil raskem talvekulusid kanda -aga, kas siis see päikesepaiste ja P O R I puudumine ei korva kestvaid tali-ilmu. Alles veebruaris kurdeti kui sompus ja udune on ilm - kohe tuligi püsiv päikesepaiste...
Ilm on tõega huvitav. Vaadake, kui veebruaris tõid pea sarnased tsüklonid lõunast tulles meile udu ja plusskraadid, siis nüüd (aprillis) toovad nad lund. Muidugi on nende trajektoor veidi kirdepoolsem võrreldes veebruariga kui pea otse põhja tulid, aga ikkagi jääb tunne, et külm (polaar)mütsike on nagu Euroopa poole kaldu. Jaapanis oli ju mõnes piirkonnas kevad 15 päeva varasem- kirsid läksid varem õitsema kui muidu.
Edasi!? Loodan, et tänu kaua püsivale kargusele toimub üleminek soojale ilmale suht kiiresti ja seega jääb varakevadine -porine aeg ka lühemaks. Sellised olidki talved minu kooliajal, mida praegused noored ei mäleta ja nii tahavad paljud reisil käinud Hispaania ilmu (ehk suvessooja) meile juba märtsis.
Ka kuulsal 1988 aastal oli talvekäik sarnane. Lisaks tuli peale aprilli keskel olnud sooja äkitselt jüripäeva lumetorm, kus hukkus palju väikesi laululinde. (ehk seepärast nad hetkel ei kiirusta siia)
Peale lumetormi läks päev-päevalt 2 kraadi soojemaks ja mai alul oli +20 ja soojaks-kuivaks jäigi. Saaremaa lõunaservas tuli vihma alles juuli lõpus kui rukis oli pea koristatud. Meil valmis kõhetu rukkitera seega lumesulaveega!
1988 OLI ÜHTLASELT PALAV SUVI,selgituseks neile, kes halavad-manavad siia vihmakülma (aga see-eest lühikest) suve.

Kuna 1987 suvi oli väga vihmane nagu eelminegi ja 1988 jälle väga soe loodan mina selleks aastaks ka sooja suve !

Anonüümne ütles ...

ma ei saa aru, mis mõte on vaielda mingi mõnekümne cm paksuse tahke vee kihi üle.

lumi pole tegelikult valge, vaid läbipaistev. piim on valge.

Anonüümne ütles ...

Margus,

Sinu kommentaare ilma kohta on ka väga lahe lugeda.Oled ka eelnevalt päris palju täppi pannud.
Mis Sina arvad,millal pööre kevadesse tuleb?

Margus Arge ütles ...

See on siiski Jüri blogi ja siin pikalt seletama hakata pole vist sünnis. Ise blogi pidama aga hakata ei jõua. Teen siiski copy/paste 1.aprillil postitatust, sest arvan seda praegugi.
- ...Näib, et seekord on tegemist 40 päevase tsükliga, mille jooksul tihti kõrgrõhkkonnailm võimutseb. Algas see märtsi alul ja seega võib kesta aprilli keskpaigani. Alles seejärel pühib lääne-edelavool külma siit.

TwD ütles ...

Tundub, et 12.aprilliks ennustatud pööre toimub. Täna varahommikused klart.se prognoosid muutusid eilse öhtuga totaalselt, teisi saite pole veel vaadanud.
Aga kommentaariumi kohta: No möni ikka jöuab vaielda...inglastel on tore väljend: "Never try to teach a pig to sing. It wastes your time and annoys the pig".

Jüri ütles ...

Jah, ma ühinen Marguse arvamusega, et ilm on huvitav ja muudab tõesti kurvaks see lumevastasus. Aga see on siiski nende inimeste probleem, kes lumest endale teevad probleemi.
Kui on soovi, siis võib ju teha külalispostituse.