5. aprill pakkus mitmesugust huvitavat. Kagu-Eestis sadas vähemalt sama palju lund, kui 1. aprillil, st 10-15 cm. Seal valitses igati soliidne talv. Kl 18 paiku oli Otepääl näiteks selline vaade ilm.ee veebikaamerast:
Loode-Eestis oli ilm tunduvalt kevadisem, sest oli päikest, ilm oli soojem ja ei sadanud lund. Eriti kena vaatepilti pakkusid kiudpilved.
Kiudkihtpilvede kohal on sakmelised kiudpilved (Cirrus castellanus)
Kiudpilved kui pintslitõmbed taevas
Kui päike hakkas loojuma, siis vastastaevas olevad kiudkihtpilved muutusid värvikamaks ja nende all oli näha mullilist pinda (Cirrostratus mamma):
Tähelepanuväärsemad sündmused toimusid loojuva päikesega seoses. Soomest liikus läänetaevasse mingi kihtrünkpilvede riba. See puistas jääkristalle, mille tõttu tekkis pilvede alla, kui päike oli hetkeks pilvede taga, valge kerajas moodustis:
Kui päike jõudis pilveribast allapoole, siis deformeerus selle kuju lapikuks. Kuna atmosfääri tihedus muutub püstsuunas, siis astronoomilise refraktsiooni tõttu ongi loomulik, et horisondi lähedal on päike või täiskuu veidi lapik. Kui aga tiheduse gradient on tavalisest märksa suurem, on lapikus juba ka palju silmaga hästi nähtav ja saame rääkida miraažist:
Ilmselt siiski päris tiheduse hüppekihti (püknokliini) atmosfääris ei olnud, sest sel juhul oleks päike jagunenud sektoriteks või oleksid sel vähemalt sügavad sisselõiked, vt http://www.atoptics.co.uk/atoptics/gf3.htm. Küllaga võib arvata, et oli temperatuuri hüppekiht - termokliin.
Lõpuks, kui päike oli peaaegu loojunud, ilmus nähtavale harvaesinev roheline kiir:
Roheline kiir tuleb esile just miraaži tõttu ja tekib siis, kui atmosfääris muutub õhu tihedus vertikaalselt kiiremini kui tavaliselt (põhjuseks atmosfäärne termokliin) - astronoomiline refraktsioon võimendub ja nii tuleb roheline esile. Lisa: http://www.atoptics.co.uk/atoptics/gf1.htm.
Rohelise kiire asemel võib näha ka kollast või sinist kiirt. Soodsad tingimused on siis, kui vaatlejast madalamale jääb soe õhukiht - näiteks siis, kui külm õhumass on sooja vee kohal. Ühtlasi on see tüüpiline alumise miraaži tekkimisel.
Pärast päikese loojumist hakkasid pilved tuliselt hõõguma.
Liisa küsimuse vastus satpiltidena:
11 kommentaari:
Saaremaal jällegi oli ilus päikeseline ilm, kuigi veidi tuuline.
Talv on jah pikaks veninud, andsin mummidele lisasööta,
ei olnudki kurjad mu peale kui kärgi liigutasin, nautisid päikest ja sooja sööta,
RÕÕMUSTASID...
Rõõmu-lusti teilegi ja ärge masetsege- pea on soe suvi ka kohal
märgid näitvad !!!!!!!!!!
Tere Jüri!
Selgitage palun, et miks kagus ainult niipalju lund sajab, kuid nt. loodes raasugi.
Liisa
Viimasel ajal lund toonud tsüklonid kuuluvad vahemere lõunatsüklonite alltüüpi. Need tekivad Vahemere regioonis ja liiguvad tüüpiliselt kirdesse, seega lõpuks Venemaale. Kese liigub üle Leedu, Läti või Valgevene kirdesse. Niisiis jääb Eesti algul nende põhja-, hiljem lääneserva. Nii sajabki lund Leedus, Lätis, Valgevenes ja Venemaal, kuid Eestis siis ainult lõunapoolses osas, sest põhja pool on vastas arktiline (väga külm ja kuiv) õhumass, mistõttu põhja poole sajutsoon ei pääse.
Seega on asi lõunatsüklonite trajektooris. Lõunatsüklonid kannavad endas sooja ja niisket (troopilist) õhumassi, mistõttu neil on suur sajupotentsiaal.
Et vastus oleks ilmekam, panin postituse lõppu satelliidipildid viimase tsükloni pilvemasside liikumisest.
Tänud!
Troopilist õhumassi? Millisel juhul see Eestisse oleks jõudnud?
Eesti kohale peab sattuma lõunatsükloni soe sektor. Kuni okludeeruma hakkamiseni ulatub soe sektor tsükloni keskmeni. Seega põhjapoolkeral jääb soe sektor, kus lõunatsüklonite korral on tavaliselt troopiline õhumass, tavaliselt tsükloni edela-, lõuna- või kaguosas. Seega peab lõunatsükloni kese Eestist lääne poolt mööduma, et see kuumus (praegu 15-20 kraadi sooja) siia jõuaks.
Tulin täna Tallinnast. Teel nägin erinevaid ilmaolusid. Kui pool päeva oli veidi päikeseline siis Tallinnast väljudes, nii pool 3, hakkas enne Risti (Haapsalu eel) lobjakat ja lõrtsi tulema. Kohati oli uus lumi vana peal ilus kui jõulude ajal.
Eriti palju oli uut lund Saaremaal enne Valjalat kella kuue ajal. Puud -kuused, kased- olid lume all longus - tee oli rööpas kui trammitee, -HOIA END RAJAS- kui veidi hälbid hakkab autot loopima !
Ka Kõljalas oli uut lund ja rahekruupe näha.
Mis ime - Saaremaa lõunaosas pole eriti sadanud.
Kui veits meenutada-
aga kes see ikka tähele paneb ...
( -copy/paste)
,Jüri ütles ...
Jah, märtsi keskpaigas on võimalus, et Gröönimaa antitsüklon toob ebatavaliselt pakaselise ilma. Arvestades ajalist mastaapi, siis ei saa sellist prognoosi kuidagi kindlaks veel pidada.
28. veebruar 2013 17:52
Margus Arge ütles ...
Siis ongi ju võimalik, et seejärel, nii 21. paiku, põrkub see külm Mustalt merelt lähtuva sooja tsükloniga ja tulemuseks saab äge lumetorm siinkandis.
Teist ja selle talve viimast lumemõllu arvan tulevat 7...8 aprill.
Kui enamvähem pihta läheb ütlen ka mille järgi arvestan...
1. märts 2013 0:39
http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/02/martsi-alguses-laheb-kulmemaks.html
7. aprilli lumesaju tõi loodest saabunud tsüklon. Sel polnud Musta mere ega teiste piirkondadega väiksematel laiustel midagi pistmist. 1. ja 5. aprilli lumesajud olid küll lõunatsükloniga seotud, vt eelmisi kommentaare. Seega sündmus osutus täpseks, aga selle tagamaa valeks.
Jah, kuid 7-8. arilli kohta ei rääkinudki Musta mere mõjudest.
See käis ainult 21.märtsi kohta, siis oli ka tegu pigem lõunapoolsete tegijatega. "Moosisid" endid valmis Vahemere kandis ja süvenesid kesk-Euroopas...
Aa, siis küll. Igatahes osutus prognoos 7. aprilli kohta õigeks.
21. märtsil tsüklonit Eestisse ei jõudnud, sademed olid kohalikku päritolu (konvektiivsed), tsüklonid olid tegusad Kesk-Euroopa kohal: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130321.gif
Postita kommentaar