6. veebruari ilma mõjutas lõunast põhja liikunud tsüklon, kuid samal ajal oli see madalrõhulohk või parimal juhul osatsüklon. Kuidas nii? Vaatame definitsioone. Tsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige madalam. Seevastu madalrõhkkond on ümbritsevast madalama rõhuga ala, kusjuures see on piiratud vähemalt ühe suletud samarõhujoone ehk isobaariga või samakõrgusjoone ehk isohüpsiga. Järelikult saab tsüklonit kindlaks teha õhu liikumise abil (voolujoonte kaart või pilvede liikumine) ja madalrõhkkonda õhurõhuvälja kaardil.
Lisaks madalrõhkkonnale avalduvad baarilises väljas veel mõned pinnavormid, näiteks madalrõhulohk, mis on tsükloni väljasopistunud osa. Kui lohus tekib üks või mitu suletud isobaari, siis viitab see osatsüklonile.
Vaatame nüüd sünoptilist kaarti ja satelliidipilte.
Siin kaardil on näha, et peatsükloni kese asub Lõuna-Rootsis, kuid sellega on seotud mitu lohku ja Läänemere kohal peaaegu et osatsüklon (sulguvaid isobaare ei pruugi siit näha). Allikas: DWD
Kui suletud tsirkulatsioon on olemas ja see ulatub aluspinnani, siis on see näha ka tuule suunas. Järgnev EMHI vaatlusandmete kaart näitab seda ilmekalt.
18 kommentaari:
aitäh huvitava loo ja piltide eest!
kui oleks praegu suvekuu, kas siis oleks see osatsüklon toonud meile kuuma ja siis äikest?
Tore, kui huvi pakkus. Suvel samas olukorras konvektsiooni ja äikest - jah, väga tõenäoliselt, aga kuuma vast mitte, sest tegu on sekundaarse süsteemiga, st peafrondid on juba kas liitunud või meist kaugele Soome või Venemaale jõudnud, seega soe/kuum õhumass ka. Aga säärane areng võib toimuda ka siis, kui näiteks soe õhumass hakkab hääbuva tsükloni poole liikuma, mistõttu võib tekkida tsüklogenees ja kui selline süsteem mööduks enne okludeerumist lääne poolt, siis satuksime sooja õhumassi.
aitäh!
vaadates irlam mudelit, siis 09/10.02 peaks kagu-eestist alates sula tulema, +5 kraadiga.
See pole 5°C, vaid maksimaalselt 3°C piir - toonierinevus vastab ühele kraadile. Kuna sinna on veel aega, siis küllap prognoos muutub ja lähipäevad näitavad siis seda, kuidas.
jah, nüüd on jah +3.
(kas sa mu kommentaari postitusaega enne vastamist vaatasid?)
mudel uuenes juba kella 18 ajal.
Ma vaatasin seda kl 17-18 vahel. Võib-olla selleks ajaks oli tõesti uus. Eks see näitabki ilmekalt seda, kui palju prognoosid võivad iga korraga muutuda.
Vaadates viimaste päevade mudelijookse olen täheldanud õhumasside ümberjaotumist. Pilt hakkab võtma üha enam kevadisemat ilmet. Läänetüsklonid hääbuvad ning külla tulevad külalised lõunast. Võrdlesin just eelmiste aastate märtsi piltidega. Äravahetamiseni sarnased. Polaarfront on hakanud ühe rohkem põhja poole nihkuma.
Jah, samas mida näitab lähema aja kohta mudelite jooks? Eks lugege ja näete, et kevadest ei haisugi: http://ilm.ee/?511107
Eks iga asi omal ajal - kevadet hakkan alles märtsis ootama, sest praegu on ju südatalv. Praegust anomaaliat ei jätku kauaks, ehk mõned päevad veel. Niisiis ei maksa teha ennatlikke järeldusi.
Huvitav, et Eestis ei räägita 8. augustil kunagi südasuvest, aga 8. veebruaril ikka ja alati südatalvest.
eelmisele:
sest eesti on põhjamaa ja seega on talv pikim aastaaeg.
Tegelikult on augusti I pool ikkagi südasuvi, alles kuu teisel poolel saab hakata rääkima hilissuvest, eriti kui lähtume aastaaja astronoomilisest määratlusest - sel juhul varasuvi on umbes 20. juunist 20. juulini (oleneb, millal astronoomiline suvi algab), südasuvi kuni 20. augustini ja sealt edasi hilissuvi. Ma ise ja minu tutvusringkonnas kasutatakse küll ülalolevas tähenduses südasuve mõistet. Võib-olla lihtsalt teie arusaam on sellest erinev.
Südasuve saab defineerida ka fenoloogiliste näitajate või ööpäeva keskmise temperatuuri alusel. Viimasel juhul on südasuvi siis, kui ööpäeva keskmine on püsivalt üle 15°C (üksik jahedam päev olukorda ei muuda). Sel juhul kestis 2010. a südasuvi 18. augustini ja 2012. a 7. või 8. augustini.
"Jah, samas mida näitab lähema aja kohta mudelite jooks? Eks lugege ja näete, et kevadest ei haisugi: http://ilm.ee/?511107
Eks iga asi omal ajal - kevadet hakkan alles märtsis ootama, sest praegu on ju südatalv. Praegust anomaaliat ei jätku kauaks, ehk mõned päevad veel. Niisiis ei maksa teha ennatlikke järeldusi."
Mina ei nõustu Teie väitega, et kevadest pole haisugi. On ikka küll, ja "haiseb" kasvõi hommikuti linnulaulu kuulates. Kus Te elate? Ma ei tea, mis mudeleid Teie vaatate, aga ntx GFS ja ECMWF on selgelt näha atmosfääritsirkulatsiooni ümberpaigutumist kevadise stsenaariumi järgi. Ütlesin ka, et vaadake polaarfrondi liikumist, mis on Aafrikast ühtlasemalt liikumas põhja poole, ehkki alguses kausikujuliselt. aga hiljem ühe enam ühtlustudes. Kevad "ei teki" Eestis, vaid tuleb kaugelt, nagu muu Eesti ilm, mis on oma olemuselt importtoode. Ja kevade tulekuks on teed lahti ning eeldused juba loomas. See, et Te olete selgelt talvefänn, ei anna ju ometi õigust kõrvale vaadata tegelikkusest. Vaadake kasvõi kalendrisse!
eelmisele:
mina juba vaatasin ning seal on kirjas aasta külmim talvekuu - veebruar.
Jah, minu meelest on veebruar samuti talve süda ja praegu veel kevadet ei maksa oodata.
Ma pole talvefänn, vaid kõik aastaajad on toredad, sh talv. Seetõttu ma ei jaga arvamust, et talv on aasta kõige kehvem aastaaeg või et kevad on parem või meeldivam talvest. Jällegi tuleb siin välja see, kuidas inimene näitab oma suhtumist loodusesse. Loodus on selline nagu ta on, seal pole head ega halba, ilusat või inetut jne, need näitavad vaid inimeste suhtumist loodusesse või selle aspektidesse (ja ootusi nendele).
Kas te lugesite ikka antud lingil oleva jutu läbi? Rahulolematu või vihane ei maksa olla, et vahendasin kellegi teise arvamust või et minu ootused ilma suhtes on teistsugused või et ma pole arvatavaid kevadmärke tähele pannud. Linnulaul ei seostu mul kohe kevadega. Minu suhtumist sellesse on täpselt väljendatud siin: http://taheke.delfi.ee/taheke/loodus/kevade-margid.d?id=18482316
Kommenteerin ka tsirkulatsiooni kohta esitatud hinnangut. Praegu on lihtsalt tegu lõuna- või kaguvooluga, mistõttu väiksematelt laiustelt kantakse soe ja niiske õhumass põhja poole. Kuna selline olukord kestab mitu päeva ja õhu liikumine on piisavalt kiire, siis pole ime, et ilm on sula. Aga see on ikkagi lihtsalt üks talvine sula. Läheb mõni päev mööda ja ilm on jälle külmem ja sula läbi. Tsirkulatsioon on aga muutlik looduse komponent ja seetõttu võib-olla nädala või kahe pärast on jälle läänetsüklonid Eesti ilma mõjutamas või hoopiski avaldab mõju Siberi antitsüklon. Võimalusi on palju, mistõttu praegune olukord kindlasti muutub, eks aeg näitab kuidas. Aga see, et praegune tsirkulatsioon nüüd kevadet näitab, siis ma arvan, et siia sobib ütlus: "Kes otsib, see leiab!".
Ma küsiks siis teisiti, kas Lõuna-Euroopas on praegu kevad või talv? Kas Lõuna-Venemaal on praegu talv + 15 kraadiga? Ja sealt edasi järeldub ka minu postituse mõte: ma ei ole kordagi öelnud, et kevade tuleku põhjuseks on praegune sula. Ja ma ei ole sellest ka mingeid põhjapanevaid järeldusi teinud. Ma väidan, et õhumassid on Euroopas ümber paigutunud, ja seda näitavad ka ilmakaardid. Ja kevad ei tule meile Tartust, vaid kaugemalt. See, et Teie kevadet subjektiivselt ei oota, ei tähenda, et peaksite teistelt, kes seda teevad, selle ootuse ära võtma, väites, et kevadest pole haisugi. Ma võiks Teile samuti kinda visata, et õiget talve pole olnudki, sest NB! püsivat lumikatet pole sel talvel saarte lääneosas tekkinud. Ja see on fakt! Lükake ümber, kui saate.
Hästi, esitan siis väljakutse: tehke külalispostitus selle kohta, milline on kevadele iseloomulik tsirkulatsioon ja kuidas see praegu avaldub, st lisage ülevaade praegusest olukorrast.
Postitus lisage siia kommentaarina ja ma panen selle siis tavaliseks blogipostituseks. Võite enda kohta midagi lisada, aga ma arvan, et see pole tähtis ehk otsustage ise, kas soovite enda nime all avaldada või ei. Jään siis ootama seda!
Kas on tõsi, et kevad on muutunud varasemaks talve arvelt tänu kliima soojenemisele? Lugesin hiljuti artiklit, kus kirjutati, et puud lähevad lehte kaks nädalat varem kui "vanasti".
Jah, seda on saadaolevate andmete põhjal Eesti ja lähiümbruse piirkonna kohta tõepoolest näidatud. Kevaded on keskmiselt soojemad ja varasemad (ka fenoloogilistelt näitajatelt) kui näiteks 50 või 100 aastat tagasi. Samas ei tähenda see veel seda, et selline tendents kindlasti jätkub või et hiliseid kevadeid ei tule, mõtleme kasvõi viimaste aastate peale.
Aga kõige parem on selle teema kohta lugeda ikka uurimuste autorite sulest ilmunud artiklist, näiteks: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=199
Postita kommentaar