neljapäev, 14. veebruar 2013

Kuidas selle talvega siis ikkagi on?

Viimasel ajal on päris palju tagasisidet tulnud talve kui aastaaja kohta: peamiselt mitmesugused arvamused, milles kiidetakse talve häid aspekte või vastupidi, hoopiski laidetakse. Ühes mulle saadetud kirjas püüdis keegi tõestada, et talv kui aastaaeg on kogu kurja juur, mis inimese elus olla võib. See on ikkagi igaühe enda teha, kas ta näeb talve ainult millegi väga halva ja loodusest eemaldamist vajavana (on tulnud selliseid arvamusi) või hoopiski oskab varjukülgede kõrval ka sellest rõõmu tunda, sest küsimus on jällegi suhtumises loodusesse või mõnesse selle aspekti. Kõikidele ei saagi talv meeldida, kuid kurtmine ju ei tee ka midagi paremaks. 
Kuna ma ei kuulu nende hulka, kes peavad talve millekski väga halvaks või aastaajaks, mis tuleb kuidagi ära kannatada, siis ütlen midagi talve kaitseks. Kasutan sünoptik M. Meiusi sõnu: "Eestimaa on kaetud lumevaibaga, mille paksus ulatub mõnest sentimeetrist mõnekümne sentimeetrini ja pakub seeläbi hulgaliselt võimalusi talvest rõõmu tunda. Suurimad talverõõmude nautijad on ehk meist kõige pisemad, kellel meeldib lume sees toimetades oma riiete sooja- ja vettpidavust testida või siis gurmaanina külma ja keelatud "maiust" limpsida. Kuid rõõmustav on näha, et suuredki pole lumes sahmimist ära põlanud, sest viimasel ajal on mitmete majade lähedusse kerkinud lumememmesid ja -kindluseid nagu seeni peale vihma. On lapsemeelsemaid, kes lasevad kelguga tuhinal mäest alla ja on ka tõsisemaid, kes seavad algaval nädalavahetusel suusasammud Tartu Maratoni suunas. Ükskõik milline valik kellelegi meeltmööda on, ilmataat soosib sel korral kõiki talvesõpru. Vihased tormituuled on kinni köidetud, vihmapilvedele on riiki sisenemise keeld antud ja käre pakane on lähetatud kaugele Venemaale."
Ühe arvamuse, millega võib kindlasti nõus olla, leidsin veel (see oli sama sünoptiku ilmateate kommentaari kirjutatud):                                          Kevad tulgu ikka kevadel!, 22.02.2013 22:00
Ei maksa ülemäära vaimustusse sattuda veebruari sulailmadest. Mingit püsivat kevade tulekut see kohe kindlasti ei tähenda. Varem või hiljem asub külm taas pealetungile ja seega on kevadeootajal pettumus kerge tulema. Pealegi teevad talvised sulad rohkem kahju kui kasu. Võtame või viimasel ajal palju kõneainet pakkuvad teed-tänavad, mis 0-ümber kõikuvate temperatuuride mõjul lagunema kipuvad. Lisaks kaasneb suladega libedus. Kes meist tahaks tõelise kevade saabumise ajaks kipsis olla? Parem olgu korralikud talveilmad püsivate miinuskraadidega märtsi lõpuni, saab veel viimaseid talverõõme nautida ja probleeme kindlasti vähem kui pidevate sulade ja külmade vaheldumine. Kevad alaku järsult aprilli alguses suure sooja saabumisega ja soojade vihmadega mis viib kiirelt lume ja libedust ei tekigi. Mina ei taha kevadet talvisel ajal!
Päikesetõus 2.2.2012

Päikesetõus 3.2.2012

Kõrgrünkpilved ja videvikukiired külmal 5.2.2012 hommikul

Talvine vaikelu (11.2.2012)

35 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jüri,hetkel on küll ilm rahulik ja ilus,kuid kuidas järgneva 2-3 nädala lõikes prognoosipilt on?

Jüri ütles ...

Jah, praeguse suhtelise rahu tagab Loode-Venemaa ulatuslik antitsüklon. Nädalavahetusel selle mõju väheneb, kuid Euroopa piirides pole õhumasside kontrastid piisavalt suured, et võiks tekkida Eestit mõjutav tormi toov tsüklon.
Soojem õhumass liigub Atlandi ookeanilt tasapisi ida poole, mistõttu tuleb juurde niiskust ja võimalik, et õhumasside vastasseisu suurenedes tekib Läänemere regioonis mõni tsüklon. Selle tõttu on nädala esimesel poolel märkimisväärsed sademed (vähemalt mõni mm ööpäevas) võimalikud. Siiski on väheusutav, et see võiks tuua näiteks suurema sula, vaid olenevalt trajektoorist on ilm kas üsna soe, st sulalähedane või külmeneb tsükloni tagalasse jäädes nädala teiseks pooleks.
Samal ajal paistab, et Arktikas olev väga külm õhumass liigub tasapisi lõuna poole. Kuna Skandinaavias on sellega võrreldes väga soe õhumass, siis võib oodata barokliinsuse suurenemist ja põhjatsükloni või sukelduja teket. Need ei pruugi oluliselt meie ilma mõjutada, aga võivad seda teha. See oleneb juba antitsüklonite asukohast. Mudelid on arvutanud antitsükloni tekke Norra mere ümbrusse.
Igatahes veebruari jooksul pole esimese hinnangu kohaselt oodata mingit väga hullu tormi. Aga tuisu võimalus on juba nädala alguses olemas, kui Läänemere regioonis ikka tekib tsüklon. Siiski, kuna jutt paarist nädalast, siis arvestage, et kuu lõpus on kõik võimalik.

Anonüümne ütles ...

Samal ajal paistab, et Arktikas olev väga külm õhumass liigub tasapisi lõuna poole.

Mitu kraadi on 'väga külm'?


Pakast tahaks küll veel kogeda, sest ainus käre pakane oligi jaanuaris.

Anonüümne ütles ...

hirlam mudel lubab pühapäevaks +2 kraadi. kõige soojem on põhja-eestis.

(kl 15:34 andmed)

Jüri ütles ...

Mudeli pakutava osas olen seekord pigem skeptiline, sest pilves ilm hoiab päeval ilma külmemana, kui see ehk päikeselise ilmaga oleks. Näiteks täna pole päeva jooksul temperatuur võrreldes hommikuga tõusnud ja kahtlen, et see nädalavahetuselgi juhtub, st ööpäev läbi püsib temperatuur nullist madalamal.
Ei täpsustanud temperatuuri, sest barokliinsuse puhul on oluline just õhumasside erinevused üksteise suhtes. Seega "väga külm" on lihtsalt suhtelisust väljendav hinnang ega oma konkreetset sisu. Seega ei saa anda ka konkreetseid kraade. Aga kui on siiski soov teada konkreetsuse huvides, mida väga külm võiks tähendada, siis talvel võiks Arktikas olla selleks vähemalt -30°...-35°C 850 hPa pinnal ja aluspinna lähedal -30°C-st madalam.
Eesti oludes loetakse pakaseks -25°C-st madalamat ja käredaks pakaseks -30°C-st madalamat temperatuuri. Viimast oli vaid mõnes kohas.

Anonüümne ütles ...

Mis kuupäeva paiku hakkab päike soojendama nii, et enam pole päeval mitte jahtumine selge ilma korral vaid soojenemine

Jüri ütles ...

See oleneb konkreetsetest ilmaoludest. On tulnud ette olukordi, kus päeval selge ilmaga on isegi märtsi teisel poolel ja aprillis muutunud ilm külmemaks, kusjuures õhumass oli jahe või külm, st temperatuur nullilähedane. Viimase täpsustuse toon seetõttu, et kui on väga soe õhumass, võib ka päikeselise ilmaga tuua õhumassivahetus kaasa olulise temperatuurilanguse.
Kui aga räägime olukorrast, mil advektsioon pole märkimisväärne, siis veebruari keskel või teisel poolel kindlasti. Kuupäevaliselt seda öelda ei saa, aga see langeb üpris hästi kokku ajaga, kui kõrte jms objektide ümber tekib madalama lumega ring. Tallinna lähedal oli päikeseline ilm viimati 7. veebruaril ja siis veel ei tõusnud temperatuur ega tekkinud ka kõrte, puuokste, -tüvede jne ümber madalama lumega ringe. Kui tolle päeva õhtul läks ilm pilve, siis hakkas kohe ka sulama. Seega pidi veel päeval jahtumine olema ülekaalus.

Anonüümne ütles ...

ma nii armastan seda blogi :)

Anonüümne ütles ...

Ka mulle on see blogi väga südamelähedane, mul polnud pärast kooli lõppu konkreetseid huvisid, kuid siit ma leidsin selle, justkui oleks saanud uue elu. Lihtsalt imeline!

Anonüümne ütles ...

See blogi on tõesti asendamatu. Olen paljudele küsimustele vastused just siit saanud. Väga hea, et on selline koht, kus igapäevaselt ilma teemal arutleda. Tänud veelkord Jüri ja jõudu edaspidiseks!

Jüri ütles ...

Aitäh, seda on hea kuulda, kui sellest siin on kasu ja huvilisi ikka jätkub.
2007. a., kui selle tegin, oli see rohkem mõeldud küll endale, mistõttu ei reklaaminud ja samas ka selleks, et oleks ometi ka mingi ilmateemaline koht, kus saaks vabalt kõigest sellest rääkida, mis huvitab (seetõttu oli seal ka psühholoogia ja inimeste käitumise kohta päris palju, ehkki väga amatöörlikult ja lapsikult).
Peab ütlema, et kui ühele ka teatud määral ilmahuvilisele ütlesin, et nonii, nüüd teen sellise asja, siis ta suhtus sellesse pigem pessimistlikult, aga kuna tegu on ju blogiga, mistõttu kõik oleneb enda viitsimisest, siis ei näinud mingit probleemi ja nii saigi idee teoks. Aja jooksul kaldus temaatika kindlalt meteoroloogia poole ja on jäänud nii tänini.
Lisaks blogi tegemisele toimus rohkem kui aasta hiljem, so 2008. a. oktoobri lõpus Tartumaal ka meteoroloogiamatk. See oli mõeldud esmakursuslastele ja gümnaasiumiõpilastele. Üks viimaste hulgast pidas matkal kogetut nii huvitavaks, et otsustas ka meteoroloogia kasuks. Tal polnud kindlat huviala. Kahjuks ei tea, mis temast on saanud.
2009. a. alates on muidki lehekülgi, mis on meteoroloogiale pühendatud, mitmed ilm.ee-s, mõned aga ülikooli serveris. Need said tehtud ka ikka seetõttu, et selgus piisavalt suure huvi olemasolu.
Hiljem on tekkinud teisigi ilmablogisid, kahjuks pole kõik eriti aktiivsed või on koguni oma töö lõpetanud.

Anonüümne ütles ...

Tere Jüri,

Rahvakalender räägib küünlapäeva kohta (2.veebruar) järgmist:

"Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne."

Kuidas tekib selline olukord,et lugedes vanarahva tähelepanekuid on kõik tänapäevaga võrreldes vähemalt 2 nädalat nihkes.Kuidas looduses selline ajanihe saab tekkida?

Jüri ütles ...

Ma arvan, et rahvatarkused ja tähelepanekud on vana kalendri järgi. See seletaks sellise nihke.

Anonüümne ütles ...

Tere,

kas on lootust, et sula Tallinnasse ka jõuab ?

Jüri ütles ...

Tere! Miks lootust? Praegu küll sula ei oota, sest ilm on ju hetkel väga sõbralik (soe ja vaikne).
Talvine ilm püsib lähema nädala jooksul, tuleb ka lund juurde.

Anonüümne ütles ...

Keilas on igatahes juba sula kohal.
Millest tingituna?

Jüri ütles ...

Ma arvan, et loodest saabuva tsükloni ees on tegu sooja õhu advektsiooniga. Seega madalad pilved kiirgavad küllaltki palju soojuskiirgust ja aitasid temperatuuril tõusta. Oma osa andis kindlasti ka päevane hajuskiirgus (päikeselt).
Tallinnas sula veel ei ole, nii Laagris mul akna taga kui Mustamäel on veel paar kraadi külma (http://193.40.240.131/temp.htm)

Anonüümne ütles ...

Lootust selleks, et talve on juba ligi 3 kuud olnud. Tahaks juba kevadet

Jüri ütles ...

Veebruar on ikka talvekuu, seega mis kevad? Ootused peavad olema ikka realistlikud. Eestis kestabki normaalselt talv 3-4 kuud. Pole mõtet loota, et nüüd tuleb sula ja sellega algabki kevade võidukäik. Isegi kui lähebki sulale, siis see ei jää kestma. Mille poolest on siis sula ja külma vaheldumine parem (jättes mitmekesisuse kõrvale)? Seetõttu ülivarajase kevade idee ei meeldigi. Pealegi ega kolm kuud kestnud talv ei sega sellest ju rõõmu tundmast.
Et kevad saabuks märtsi teises pooles või aprillis - sellega olen igati nõus, sest siis on selleks ka õige aeg.
Aga kui talv on väga vastumeelt või surmani ära tüüdanud ning sellest ei anna kuidagi rõõmu tunda, siis mida hilisem kevad, seda parema meelega saab seda vastu võtta. Seetõttu loodan pigem midagi sellist, nagu oli eelmisel aastal, et aprillis on veel lund ja külma ja siis tuleb ja jääb päriskevad.

Anonüümne ütles ...

"Pole mõtet loota, et nüüd tuleb sula ja sellega algabki kevade võidukäik"


Aga äkki me peame olema "realistlikud" ka augusti 18. kuupäeval ning raiuma, et ka septembris on suvi?

"Isegi kui lähebki sulale, siis see ei jää kestma."

Te väidate, et üle nelja päeva prognoos kuulub woodoo valdkonda, ent ometi räägite endale ikka ja jälle vastu.

Hea Jüri, talve on jäänud veel ainult 10 päeva. Leppige sellega ning hakake aga juba eos uut ootama. Meie aga ootame kevadet!

Margus ütles ...

Kulla anonymus. Kevade alguseks peame ikka 21. märtsi (sel aastal 20.)
Ei tahaks kuidagi samastuda idanaabriga, kelle uudisteprogramm "Vremja" alustas 1. märtsil alati hõiskega -"Nastupila vesna..." See tundus ikka enneaegne ja võõrastav kuna väljas oli tihti paks lumi.
Ka minu jaoks tuli kevad eelmisel aastal peale 10.aprilli kui lumi lõpuks kadus ja ilm soojenes. Vaid 90. ja 91 aastal oli veebruar aprilline ja (vähemalt Saaremaal)sarapuud tolmlesid.

Jüri ütles ...

Jah, minu arvates on märts ka tavaliselt talvekuu, seda nii kalendri kui looduse järgi. Ainult üksikutel kordadel on tegu kevadkuuga, näiteks 2007. a. märts oli just selline.
Prognoositüüpe on erinevaid. Mõni päev ette ulatuvad on sünoptilised prognoosid, nädalaid ja kuid ette ulatuvad on hooaja- või klimatoloogilised prognoosid ja rohkem aega ette klimatoloogilised prognoosid. Viimase kahe puhul saame anda üldiseloomustuse, kas lumi on maas või ei ole, milline on antud kohas pikaajalise keskmise järgi oodatav temperatuur jne. Kuna Eestis sulab keskmiselt lumi märtsi teises pooles või aprilli alguses, siis selle info põhjal saab juba teha klimatoloogilise prognoosi, et tõenäoliselt lõppeb talv mitte enne märtsi keskpaika. Kui arvestame juurde ka hooajaprognoosi võimalusi, siis saab sellega täpsustada, kas on pigem oodata pikaajalisele keskmisele lähedasi olusid või ei ole, seda just ühe kuu ulatuses.
Prognoosi puhul peab olema tähtaeg ja detailsus õiges suhtes. Hooaja- ega klimatoloogiline prognoos ei saa olla detailne, vaid üldiseloomustav. Mõnepäevane prognoos aga on palju detailsem. Prognoositüüpide näide: http://www.emhi.ee/?ide=19 http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja võrrelge nende puhul detailsust ning seda, mille alusel need on koostatud.

Anonüümne ütles ...

to jüri, 17. veebruar 2013 18:38

talv on igav ja pime aeg. selleks ootangi kevadet ja suve.

suvel on valgust palju, soe ja ka äikest.

talvel need puuduvad.

Jüri ütles ...

Kõige huvitavam aeg on talv - vaadake näiteks sünoptilisi protsesse, uurige jää saladusi, talvist loodust. Ja valgus on talvel väga ilus, sellist suvel ei ole. Äikestki on talvel, st koos lumega.
See, kui te ei suuda talves midagi huvitavat ega valgust näha, on teie oma viga.

Anonüümne ütles ...

Olin ka nooremana suur talve armastaja. Sügisel ei jõudnud kuidagi ära oodata, kuna esimene lumi tuleb ning kevadel ei suutnud leppida sellega kui see ära sulas. Kuna tollal vastutasid vanemad kõige kulutuste eest, mis talvega kaasnevad, siis ei osanud ka selle negatiivseid külgi näha. Aja möödudes on aga kõik vastupidiseks läinud.
Nüüd kui pean ise nende kõigi eest hoolitsema (riided, küttepuud, rehvid, elekter, tihti ka katuselt lumi maha ning palju muudki, kuna elan eramajas), siis järjest vähem seda seedin. Sellegipoolest olen õppinud seda ära kasutama. Ma ei kujutaks ette kui peaksin tööd tegema või õppima septembrist juunini nt. Indias, Goa's, kus on iga päev üle 30 kraadi sooja, ilus ilm ja kaunis meri. Väga ebameeldiv oleks. Sellepärast on väga hea Eestis nendel kuudel tööle ja õppimisele keskenduda.
Nagu näha on olnud, siis on ka enamus tuttavad tagasi tulnud, kes lõunasse tööle on läinud. Mitte sellepärast, et tööd ei oleks vms., vaid just sealse kliima pärast. Ka praegu on mõned tuttavad Austraalias, kes ägavad kuuma käes ja nutavad, et raske on töötada ja magada.
Need kes pole Eesti kliimaga rahul, võiks vähemalt aasta kuskil lõunas elada, enne kui hakkavad siinseid puudusi esile tooma.
Kuna mullegi on soe nii palju meeldima hakanud, et Eesti suvest kaugelt puudus jääb, siis võimalusel lähen isegi kas või juba sellepärast, et näha kaua ma seal olla tahan.

Nuriseda küll ei tohiks siinse koha üle, arvestades seda kui palju on mujal maailmas loodusõnnetusi.
Kuid eks inimene soovib ju ikka seda, mida tal pole.

Jüri ütles ...

Aitäh põhjaliku arvamuse-kirjelduse eest! Mul on aja jooksul toimunud teatav tasakaalustumine, st enam ei arva, et mingi aastaaeg on kõige parem - igas aastaajas on omad head ja vead. Seetõttu ma arvan, et võtkem käesolevast niipalju head, kui saab.
Küttearvete, lume rookimise, autoga seonduva jne pärast olen ma viimastel aastatel samuti pidanud muretsema, samas jätkub aega ka positiivsete, ehkki ilmselt väga subjektiivsete külgede tarbeks, olgu selleks siis matkamine talvises looduses, suusatamine või lihtsalt lumesajust rõõmu tundmine.

Anonüümne ütles ...

Ma rääkisin juba veebrari alguses, et kevad on meie poole teel ning alanud protsessid viitavad kevadisele tsirkulatsioonile. Miks ma nii väidan? Nõudsite minult külastajapostitust, aga ma ei näe sellel mõtet, kuna pole meteoroloog ning ei valda täielikult kõiki termineid, kuid ometi julgen oma arvamuse välja öelda. Tänavune veebruar ei ole olnud klassikalises mõttes talvine. Miks? Sest talvisele omast Siberi kõrgrõhuala pole meieni ulatunud. Pole olnud klassikalisi külmapäevi päikeseliste ilmadega. Enamuses on pilvealune ilm päevaste kergete plusskraadidega ning väheste sademtega. Tartus on ntx minu jaoks üheks suureks näitajaks Emajõgi. Emajõel pole see talv korralikku jääkaant olnudki, praegu on jõgi täiesti lahti, nagu oleks märtsi lõpp. Aiamaa muld on sula, olgugi, et on olnud vähe lund ja detsembris külmagi. Oma pika ilmavaatluskogemuse põhjal julgen juba öelda, et kevad tuleb märtsi esimese nädala jooksul. Õhutsirkulatsioonis on muutused alanud veebrari algusest. Te väitsite kindlalt, et talv kestab edasi, kuid mina selles kindel ei ole. Praegune aastaaeg on kevadtalv. Terve veebruar on olnud keskmise märtsi nägu, vaadage kas või keskmist temperatuuri, loodusemärke, kui muidu ei usu. Üks asi on soovunelmad, et talv kestab ja et on lund ja miinuskraade, teine asi on see mis toimub globaaselt ning mida näitab loodus. Soovitan teil hommikul kuulata linnulaulu, ehk ütleks seegi teile midagi.

Jüri ütles ...

Ettepanek teha külalispostitus oli mõeldud meie kõigi harimiseks. Pakutud teemat (tsirkulatsioon ) oleks saanud ju muuta, näiteks oleksite võinud rääkida oma tähelepanekutest, kogemustest jne. Enda viga, et seda ei teinud.
Ma ütleksin, et talved on erinevad. Mõned on stabiilse talvise ilmastikuga, teised jälle väga muutlikud. Käesoleva talve eripäraks on vast see, et talve algus oli väga kindel ja stabiilne, mida toetas Venemaa antitsüklon. Seejärel see lagunes ja tsüklonid tõid väga muutliku ja sooja ilma. Jaanuaris stabiliseerus talvine ilm uuesti.
Kevadtalve tunnuseks on näiteks suur ööpäevane temperatuuriamplituud ja/või sulade üha enam domineerimine, nii et väheneb lumikate kuni püsilumi kaob täiesti. Veebruar on aga senini olnud pilvine, väga sajune nii et lund on märkimisväärselt juurde tulnud ja väikese ööpäevase temperatuurikõikumisega. See pole kevadtalvele iseloomulik.
Jääolud on pigem talve karmuse ja stabiilsuse indikaatoriks. Sooja ja/või muutliku ilmastikuga talve korral on ootuspärane, et jääolud on keskmisest kehvemad või pole stabiilsed. Sel pole kevadega mingit pistmist, sest me ei räägi ju (kevadisest) jääminekust.
Tsirkulatsioonist. Eriti suur muutus tsirkulatsioonis toimus detsembri lõpus, mis poleks tohtinud tähelepanuta jääda. See tõi suure sula, aga mitte kevade. Alates sellest ajast polegi nii suurt muutust toimunud, aga väiksemaid muutusi toimub kogu aeg: nii hakkas nädala-kahe eest domineerima lõuna- ja kaguvool, mistõttu jõudis siia troopiline õhumass, mille niiskusest saime sademete, udu ja rõskuse kujul osa, hiljem aga jõudis siia loodest saabunud tsüklon, tuues lund ja nüüd valitseb antitsüklonaalne ilmastik. Mis siis sellest? Kevadet see ju ei näita veel. Jääb ikkagi veidi arusaamatuks, mida peate silmas kevadele viitava tsirkulatsiooni all (selle selgituseks tahtsingi külalispostitust). Varasemates kommentaarides mainisite näiteks küll polaarfrondi põhja poole liikumist, aga see toimus ju ka näiteks detsembri lõpus. Kui mõtlesite otsustavat põhja poole liikumist, siis seda pole ju toimunud, vaid on korduvalt lõuna poole liikunud. Praegugi on näiteks Kesk-Euroopas igati talvised ilmaolud.
Ilmselt esitasite küsimuse Lõuna-Euroopa kevade kohta retoorilisena, aga ikkagi, kui sellele vastata, siis senimaani on seal talv valitsenud ja valitseb praegugi. Seda näitavad ka viimasel ajal suured lumesajud küll Kesk-Euroopas, küll Itaalias või Pürenee ps-l. Tõite välja näitena temperatuuri. Ka jaanuaris võib-olla Vahemere ääres üle 20 kraadi sooja, kui Aafrikast pääseb kuum õhumass põhja poole liikuma, kuid see pole veel kevad. Lõuna-Venemaal võib analoogne olukord olla Araabia ps-lt pärit õhumassi korral (15-20 kraadi sooja).
Siberi antitsükloniga võib-olla nii- ja naamoodi. Mõnikord võib see meie ilma mõjutada juba oktoobris, teinekord aga talve lõpus, mõnel aastal üldsegi mitte. Kui uurida selle mõjuaegasid, siis kindlasti leiab perioode, kui see mõjutab meie ilma keskmiselt rohkem. Selle puudumine (olgu veebruaris või mitte) ei näita siiski seda, et nüüd on talvega enam-vähem ühel pool. Kui peate klassikaliseks talveilmaks selgeid ja külmi päevi, siis neid võib pakkuda Siberi antitsükloniga võrreldes sama edukalt Gröönimaa antitsüklon või Skandinaavia kohal kujunenud antitsüklon. Tänagi oli üks klassikaline külm talvepäev.

Jüri ütles ...

(eelmise kommentaari jätk)
Lindudest on kuulda olnud tihaste ja viimase kuu jooksul looduses suusatamas käies ka puukoristajate hääli. See on märk sellest, et käes on talve teine pool, aga ei näita midagi selle kohta, kas talv on lõppemas nädala või kuu aja pärast. Eks soojemate ilmadega on linnud ikka häälekamad.
Ikkagi, praegu valitseb päristalv. Selle tunnuseks on väike ööpäevane temperatuuriamplituud, külmapäevade domineerimine ja stabiilne või paksenev lumikate (nn klassikaline talveilm – külm ja selge - pole tarvilik kriteerium). Kõik need on ju veebruari jooksul tänaseni olemas. Päristalv võib püsida ka talve teisel poolel Siberi antitsüklonita, mitte ei pruugi olla talve esimesel poolel (detsember, jaanuar).
Kuulda on senini olnud prognoose ja arvamusi, mis põhinevad ootustel, hoiakutel, sünoptikal ja rõhuväljadel. Prognoosi saab koostada ka loodusmärkide põhjal, aga selle kohta ei ütle midagi, sest ei lähtu sellest.
Huvi on juba mõnda aega tuntud ikka talve kestmise ja lõppemise kohta. Saab näiteks väita, et talv kestab tõenäoliselt vähemalt märtsi keskpaigani. Viimane on klimatoloogiline prognoos, mis põhineb pikaajalisel keskmisel. Hooajaprognoosi abil saab täpsustada, kas on oodata kõrvalekaldeid või võib oodata sellise klimatoloogilise prognoosi täitumist.
Ma ütlesin kuskil varem, et talv kestab kindlalt, siis senimaani on ju kestnud ja veel nädala jagu püsib vägagi talvine ilm. Seejärel läheb küll soojemaks, sest olulisemaks muutuvad põhjatsüklonid, mille esialgu kaugesse lõunaserva peaks varsti Eesti jääma, aga kas päris sulale ja kaua see soojenemine püsib, pole saadaolevate andmete põhjal võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui see sula tuleb, siis on see loomulikult importilm, nagu oli seda rohke lumi ja niiskus nädala-kahe eest või jaanuari alguse suur sula. Esimene oli pärit Vahemere ja Musta mere ääres, teine aga Atlandi ookeanilt. Ka nädala pärast soojenev ilm on pärit Atlandi ookeanilt - igati tavaline olukord talvel.
Vaadates mudeleid, siis võib pigem paaripäevast sula oodata, kuid seejärel jõuab üks põhjatsüklon Loode-Venemaale, mille tagalas on soodsad tingimused ülikülma õhumassi liikumiseks kagusse. See tähendaks märtsi alguseks pakast (kuni -30 °C) sarnaselt 2004. ja 2005. a.-le. Mõned väljundid ja ansambli liikmed näitavad siiski palju leebemat varianti, et kõige külmem siia ei jõua ja seejärel läheb jälle soojemaks. Praegu on selles lõigus kõik vaid spekulatsioon ja vaid üks variant.
Kokkuvõte. Vaadates ilmakaarte, õhumasse, tsirkulatsiooni, siis pole midagi kevadist näha. Soojemaks läheb nädala pärast, aga pole alust väita (räägime ikka sünoptikast, rõhuväljadest jms), et see tähendabki nüüd näiteks talve taandumist.

Margus ütles ...

Prognoosin lumetormi 21.märtsi paiku (päev siia-sinna).
Põhjendused jätan esialgu enda teada. Kuna eelmine aasta oli üpris sarnane 1987-ga, lumine detsember kaasaarvatud. 1988 oli ka jaanuar alul sula ja heitlik, aprillis üllatas meid aga jüripäeva lumetuisk (kestis 3 päeva), kus palju väikesi linde hukkus. Kardan, et ka sel aastal on aprill ettearvamatu. Loodan, et eksin !

Jüri ütles ...

Saame siis näha, kuidas läheb.
Seda 1988. a aprilli lumetormi on klimatoloog J. Jaagus muide korduvalt meenutanud ja rõhutanud selle erilisust. Aprillis oli lumetorm ka eelmisel aastal ja 2004. aastal. Meeles on mai lumesajud 1999. ja 2004. aastal, kusjuures viimasel juhul veel nii hilja kui 13. mail (sellest ka uudis: http://www.ohtuleht.ee/156888).

Margus ütles ...

Koolipõlvest meenub: oli pikalt ilus soe olnud, tuli öösel äkki tuisk ja põlvini hanged - hommikul avanes vaatepilt kus lahtised punased tulbiõied olid vaid hangest näha...
Ei tea miks ma ei pildistanud siis. Hiljem "Eesti Loodus`est" lugedes jäi ka kuupäev meelde, see oli 31.mai, aga aasta oli nii ~1976. Täpselt hetkel ei tea, aga ajakiri on kusagil alles kindlasti. Nüüd mõeldes - olnuks päev hiljem -siis ju 1. JUUNI !!!

Jüri ütles ...

Tõraveres on muide lund täheldatud ka 2. juunil, aga see oli nõrk sadu ja maha ei jäänud midagi (aastat ei tea), kuid täpsemad andmed on 10. juuni, 1982 kohta: Tõraveres sadas lörtsi, jääkruupe, rahet ja vihma. Maa sai valgeks. Ilmajaam täheldas isegi tuisku. Minimaalne õhutemperatuur 10. juunil Tõraveres oli –0,8 kraadi ja maksimaalne +9,4 kraadi. Lund tuli ka mujal Eestis.
17. juunil 1982 sadas Tiirikojal lumekruupe. Nii et kui lumekruupe mitte lumeks pidada, siis jääb viimase lume au 10. juunile.
1975. a suurt lumesadu mai viimastel päevadel on palju kasjastatud ja sellest on palju räägitud. Tollane lumi sulas lõplikult juuni alguseks. Enne seda oli aga vähemalt kaks nädalat südasuvine ilm.
Sellised suured muutused on seotud polaarfrondi ja jugavooluga. Kui troposfääri ülaosas on lainehari meie kohal, siis on ilm väga soe, aga jõuab see liikuda ära, hoopis vastupidine. Sellistel juhtumitel on õhumasside kontrastid tavaliselt ka väga suured ja polaarfront hästi välja kujunenud.

Anonüümne ütles ...

Millest see eilne ja tänane lumesadu? kas mereefekt?

täna oli aeg-ajalt päikestki, kuid lund ikka kergelt sadas. Ilus :)

Jüri ütles ...

Jah, Soome lahel on küll nõrk laheefekt, sest õhumass on väga külm ja sademed on lahtise veega seotud. Tartu poolel tuli ka lund, eile õhtul kiudkihtpilvedest, täna aga kihtrünkpilvedest, kokku paar cm. See näitab, et õhumass on veel küllalt niiske.