28. jaanuar. Ülitsüklonis tuli 930 hPa vähemalt ära, mis on läbi ajaloo üks intensiivsemaid parasvöötme tsükloneid Atlandi ookeanil üldse. Lisainfot: http://www.wunderground.com/blog/JeffMasters/show.html
26. jaanuar. Ülitsüklon on saavutamas maksimaalset intensiivsust, sest selle keskmes on õhurõhk langenud 930 hPa lähedale.
Allikas: DWD
Ülitsüklon satelliidipildilt:
Nupuke on nüüd olemas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=368
Kuna tagasisidet on palju tulnud, siis tuleks mõni asi ära klattida.
GFS:
26. jaanuar. Ülitsüklon on saavutamas maksimaalset intensiivsust, sest selle keskmes on õhurõhk langenud 930 hPa lähedale.
Ülitsüklon satelliidipildilt:
Nupuke on nüüd olemas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=368
Kuna tagasisidet on palju tulnud, siis tuleks mõni asi ära klattida.
1) Ehkki ma olen enda kohta päris palju infot Internetti pannud, pole siiski kõikidele huvilistele päris selge, kes ma olen. Seetõttu siis tuleb nüüd paar sõna enda staatuse selgituseks öelda: Tartu Ülikooli astusin 2008. aastal ja õpingud jätkuvad tänini; valitud eriala on küll loodusgeograafia, aga tegelikult olen alates teisest õppeaastast õppekava endale ise koostanud, st võtnud enamasti vaid neid aineid, mis päriselt huvi pakuvad; lõputöö on kirjutatud teemal "Äikesesademed Eestis 1950-2005", mis on selgelt klimatoloogiline, kuid selle kaudu ma end ei määratle. Kõige sobivam tundub olevat end määratleda ilmahuvilisena, sest see jätab tegutsemisel võrdlemisi vabad käed ja sobib ka staatuseks, sest ma pole teadustöötaja. Sellist määratlemist kasutan järjepidevalt ka ajakirjandusega suheldes. Põhilised huvivaldkonnad on seotud pilvede, äikese ja sünoptikaga. Huvi päritoluga saab tutvuda siin: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/huvi.htm
2) Siin blogis ei jõua kahjuks kõigest kirjutada. See on hea, et tagasiside on aktiivne ja kommenteeritakse palju, mis annab ideid järgmisteks teemadeks, kuid huvitavaid asju on kaugelt rohkem, kui kirjutada jõuab. Lähiajal on plaanis midagi kirjutada pilvedest, kuna need on alati huvitavad ja on korduvalt tahetud liikide tundmaõppimiseks lisapostitust, ja veel midagi huvitavatest sõnadest või mõistetest.
Mis puudutab uusi mõisteid, siis need on nüüdseks välja töötatud, aga arvatavasti hetkel ei too konkreetselt siin välja, mis ja kuidas, sest plaan on sellest teha artikkel ajakirja Loodusesõber aprillinumbrisse.
3) Kuidas on artiklitega? Antitsüklonitest tuleb juttu ilmselt märtsi Eesti Looduses.
Ajakirjas Horisont laiendatakse rubriiki "Pilvepiir" neljaleheküljeliseks. See annab võimalusi kasutada rohkem ja paremini fotosid ning graafikat. Praegu on see rubriik kuidagi kokkusurutud ja fotode võimalusi minimaalselt kasutav. Esimene katsetus tuleb Horisondi märtsinumbris.
Arvatavasti aprillis ilmub Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. Sellele võiksid kõik huvilised tähelepanu pöörata, sest muuhulgas on plaanis avaldada artikkel hiid- ehk kuningpagist (deretšost, autoriks H. Meitern).
Ajakirjas Horisont laiendatakse rubriiki "Pilvepiir" neljaleheküljeliseks. See annab võimalusi kasutada rohkem ja paremini fotosid ning graafikat. Praegu on see rubriik kuidagi kokkusurutud ja fotode võimalusi minimaalselt kasutav. Esimene katsetus tuleb Horisondi märtsinumbris.
Arvatavasti aprillis ilmub Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat. Sellele võiksid kõik huvilised tähelepanu pöörata, sest muuhulgas on plaanis avaldada artikkel hiid- ehk kuningpagist (deretšost, autoriks H. Meitern).
4) Miks EMHIs pole selgitavat nupukest? Ei tea, kuid saatsin juba vastava küsimusega kirjad.
5) Pisut ka mudelites väljapakutust intensiivsest tsüklonist. Nii GFS kui ECMWF 21. jaanuari mudelijooksud pakuvad Põhja-Atlandil 25. jaanuariks intensiivse tsükloni teket, mille keskmes on arvutatud minimaalseks õhurõhuks kuni 920 hPa. Muide, Eesti madalaim õhurõhk on mõõdetud 16.12.1982 Väike-Maarjas, kus minimaalseks näiduks registreeriti 936 hPa.
Kõige madalam õhurõhk, mis parasvöötme tsüklonis on hinnangute kohaselt olnud, oli 10. jaanuaril 1993 Braeri tormiks nimetatud tsüklonis Suurbritanniast loodes, kui see langes umbes 914 hPa-ni (mõnedel andmetel veidi madalamale). Tolles tormis ulatus püsituul kuni 50-55 m/s ja maksimaalseteks puhanguteks hinnati koguni 80 m/s. Üldse on teadaolevalt vähemalt Atlandi ookeanil olnud alla 5 barokliinse tsükloni, mille keskmes on õhurõhk 930 hPa-st madalamale langenud.
Aleuudi miinimumi mõjusfääris on intensiivseim tsüklon registreeritud 25.-26.10.1977, kui süsteemi keskme lähedal ühes Aleuudi saarestiku meteojaamas saadi näiduks 926 hPa. Selles tsüklonis täheldati orkaanidele tüüpilist silma ja selle seina. Ühel saarel oli tuulte püsikiiruseks enam kui 50 m/s ja puhangud kuni 60 m/s.
Lõunapoolkeral on vaatlusvõrk palju hõredam ja kindlamad andmed on sealt teada alles 1970ndatest. Seetõttu pole Antarktika rannikul registreeritud 933 hPa 11.8.1994 enam nii eriline.
Järgnevalt 21. jaanuari wetterzentralde.de-st saadud mudelijooksud.Lõunapoolkeral on vaatlusvõrk palju hõredam ja kindlamad andmed on sealt teada alles 1970ndatest. Seetõttu pole Antarktika rannikul registreeritud 933 hPa 11.8.1994 enam nii eriline.
GFS:
Näha on seda, et tsükloni kese muutub täitudes soojemaks. See viitab sellele, et see areneb vastavalt Shapiro-Keyseri mudelile, mis kehtib intensiivsete ookeani kohal arenevate tsüklonite kohta. Sel juhul võib keskmes tekkida orkaanidele iseloomulik konvektsioonipilvedega või silmalaadne struktuur.
Kõrgemad õhukihid 26. jaanuaril, nagu selle arvutas GFS mudel:
ECMWF:
Arvutatud tuule tugevus ECMWF mudeli järgi 1,5 km kõrgusel aluspinnast. Nagu näha, siis tugevaimad tuuled on keskme ümbruses, eriti lõunapoolmikus. Tugevaimate tuulte ala on tähistatud valgega, ümbritsetuna rohelisega, tuulte kiirus seega tunduvalt üle 40 m/s:
Kas see tsüklon mõjutab ka Eestit? Otseselt ilmselt mitte, kuid paistab, et see valmistab teed uutele läänetsüklonitele (tsüklonite seeria!), mis võivad Läänemerele lähemale pääseda või jõuda Norra merele ja tuua kaasa ilma soojenemise.
32 kommentaari:
alumistel kaartidel peaks värviskaalale musta lisama, mis tähendab 40..50 m/s.
Jah, Austraalia kuumalaine ajal ju ka ei piisanud temperatuuri kujutamisel kasutatavast värviskaalast ja seetõttu lisati uusi värve. ECMWF mudeli kaartidel pole siiski säärane juhus midagi ebatavalist ja ma ei usu, et seda ka niipea muudetakse - neil tähendab tumerohelisega ümbritsetud valge lihtsalt tugevamat tuult kui 40 m/s ja sellega ollakse rahul.
Tere!
Kas te saaksite 'Eesti loodus' ajakirja veebruarinumbrisse kirjutada artikli talvistest äärmuslikest ilmanähtustest, mis on Eestis olnud?
Tere, ajakirjade toimetajad planeerivad võimalikud artiklid juba kuu või isegi rohkem aega varem valmis. Nii näiteks tuleb EL märtsinumbri artikkel toimetajale saata juba veebruari esimestel päevadel. Seega on ettepanek lootusetult hiljaks jäänud. Ka Horisondiga on juba kokku lepitud, milline artikkel tuleb.
Tavaliselt on suuremates ajakirjades palju rohkem pakkumisi või valikuid, kui tegelikult ajakirja mahub. Nii näiteks EL veebruarinumbrisse ma ei saanudki midagi kirjutada ja seetõttu ilmub antitsüklonitest artikkel alles märtsinumbris.
Esialgsed plaanid artiklite puhul peavad olema juba mitu kuud varem valmis. Seetõttu ongi blogi hea pidada, et kui on midagi huvitavat või asjakohast, saab kohe kirjutada, pole vaja pikka planeerimiperioodi, aga antud ettepanekus pakutud teema kohta tuleb teha niikuinii põhjalik taustuuring ning üldse ühe artikli valmimine võtab aega vähemalt paar kuud (minu puhul, võib-olla mõni suudab kiiremini).
Muide, ajakirjad on huvitatud ajatutest ja eriti just aktuaalsetest teemadest. Seetõttu oleks ehk mõeldav juulinumbrisse kirjutada suvede äärmuste kohta midagi, aga talviste äärmuste kirjutamiseks peab ootama järgmist talve.
Olgu, see suve äärmuste teema sobib ka :)
Mul on hea meel, et on ideid, aga isegi kui toimetajaga oleks kokkulepet saanud muuta, siis oleks see artikkel juba jaanuari algul tulnud ära saata.
Ma praegu ei lubanud midagi, et suvel tuleb mingi äärmusteteemaline artikkel, aga ma mõtlen sellele. Esialgsed plaanid artiklite osas olid suveks muide äikeseteemalised, kuid siduvat kokkulepet ei ole, nii et eks näis, mis lõpuks saab.
ÄÄrmuslikud olid 1991 ja 1992 jaanuar veebruar -märts. Vist 91 oli kui 7.märts olid toomepuud rohelises jumes ja õitsesid varsakabjad (tavaliselt mai alul). Sõitsin siis valimiskastiga ringi, seepärast on meelde jäänud. Siis tolmles 31 .jaan. sarapuu juba ja veebr. alul oli mitmel päeval sooja +13`, magu aprill olnuks. Mäletan, et põhjus oli pikas tsüklonite ketis kaugelt edelast kirde, mis vedas sooja Kanaaride kandist.
Aga ei saa need sügavad tsüklonid meile läänevoolu avavaks. Ka 29. ndal tekib samas piirkonnas äge keeris, mille väike osatsüklon jõuab vaid siiakanti. Näib, et kõrgrõhkkonnad tekivad nii idas kui ka läänes (Assooridel) ja on pideva voolu blokeerijateks. Ei saa ka veebruari alguse sulast suurt asja vaid "viskab" tuule, K -blokiga, jälle kirdesse !
hea et saabuv sula tormiga tuleb!
Seetõttu ongi kahtlane usaldada mitme nädala pikkusi prognoose, et selle ajaga võib kõike juhtuda.
Mis torm ja kus? Praegu ilmakaarte vaadates ei leidnud küll kuskil vähemalt otseselt Eestisse jõudvast tormist märke. Äkki selgitate, mida silmas pidasite?
Tore, et jagati meenutusi äärmuste kohta. Mul nii ekstreemseid näiteid ei ole, meeles on ainult kahenädalane kuumalaine 2007. a. märtsis, kui mitmel päeval oli sooja üle 20 kraadi, kuid seegi ei suutnud millegipärast rohelust välja tuua, ja üks päev 2002. a. märtsis, kui oli nii soe päev, et Tallinna randades päevitati.
tormi lubatakse nädalaprognoosis järg. kolmapäevaks: EDELAtuul paisub väga tugevaks.
olen kuulnud, et märtsi soojarekord on "vaid" +18,4 kraadi, seega 2 kraadi külmem kui mitteametlikud maksimumid olid. kahju.
kas 2002 ja 2007 puhus kagutuul?
miks selle nädala pühapäevaks toob edelatuul mõõdukalt külma, aga järg. kolmapäevaks sula??
Jah, nädalaprognoosis tõepoolest on nii kirjas. Väga tugev tuul ei tähenda veel tormi, sest tormihoiatus antakse juba 15 m/s tuule puhul. Tuule tugevus oleneb seekord kindlasti tsüklonite kaugusest. Eesti võib jääda nii kaugele, et tuul küll tugevneb, aga tormi välja ei anna.
Märtsi kõige kõrgem temperatuur ametlikest jaamadest on mõõdetud 30.3.1968, kui Valgas oli 18,9°C. Teie pakutud 18,4°C on mõõdetud 22.3.2007 Tõraveres. Mitteametlikest jaamadest mõõdeti 28.3.2007 Tahevas
20,9°C ja 25.3.2007 Kasaris 22,4°C. Üle 20 kraadi oli veel mitmes teises kohas ja teistel päevadel.
Otsisin ka selle märtsikuise rannapäeva Tallinnas üles: see oli 19.3.2002, kui Harkus oli maksimumiks 15,8°C. Sel päeval oli lõuna-, mitte kagutuul. Tallinnas ei pea kevadel väga sooja ilma tulemiseks olema kagutuul, vaid sama hästi sobib ka ida-, lõuna- ja edalatuul, täpsemalt on soodsaima tuule asimuudiks 100-220 kraadi, et võiks väga soe päev tulla.
2007. a kuumalaine ajal valitses enamik ajast kirde- või idatuul, aga paaril päeval oli ka kagu- või edelatuul.
Siin ühes varasema postituse kommentaaris keegi ütles, et edelatuule puhul on ilma soojenemine tagatud. Praegu, nagu näha, nii ikkagi ei ole. Lõppude lõpuks määrab temperatuurifooni ikkagi ju õhumass. Edelatuulega võiks ilm külmeneda või külm ilm püsida kahel juhul: kui Eestist edela pool, näiteks Kesk-Euroopas on väga külm õhumass (näide http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/01/mis-saab-edasi.html) või kui Eesti jääb suletud tsirkulatsiooniga rõhkkonna mõjusfääri (või selle teatud ossa), mistõttu kuskilt pole soojemat õhumassi tulemas, nii et sama õhumass keerleb selles süsteemis ja sel juhul pole vahet, milline on tuulesuund.
Kui veidi rangemalt võtta, siis tuleks õhumasside puhul rääkida pigem õhuvoolu suunast, sest tuul võib väga palju varieeruda ka suuna poolest, eriti kui see on nõrk.
Milline olukord meil siis prognoosi järgi 27. jaanuaril võiks olla? Pigem paistab olevat tsirkulatsiooni teema, sest Eestisse ulatub Lõuna-Venemaalt külma õhumassiga antitsüklon (või selle hari), nii et Eesti jääb selle äärmisesse lääne- või loodeserva. Seega õhuvoolu liikumise suund on Poolas ja Valgevenes kagust, Lätis ja Leedus lõunast ja meil edelast. Sel juhul kantaksegi kagust tulev külm õhumass lõpuks üle Läti ja Leedu justkui edelatuulega meile.
Tere, mind huvitab see 91-92 aasta jaanuar-veebruar. Kust saaks andmeid nende äärmuslikult soojade talvede kohta? Pildimaterjali? temperatuure?
Mul on tolle perioodi kohta ajalehtede väljalõiked, ilmakaardid - sünoptikute selgitused kõrval. Haruldaselt soe talve teinepool oli küll. Kartsin, et mis siis kevad teeb, kas on tagasilööke. Aga ei- kevad oli tavaline ,aprillis viskas lõrtsi ja maigi oli alul jahe, "tapvat" külma siiski ei tulnud. See-eest oli sügisel rikkalik pähklisaak.Põhjus, et pähklikärsakad vist ei kohanenud nii varajase vegetatsiooniga sarapuudel
Tegelt saan seda materjali ka arvutisse tõmmata ja kui on huvi siis mailiga Teile saata. Minu mail on sugramegra@gmail.com
Saatke need mulle ka.
EMHI arhiividest saab ka andmeid, aga nende kättesaamine nõuab üsna suure bürokraatia läbimist.
Jüri,
Täna oli Delfis artikkel,et WSI lubab eestisse veebruaris krõbekülma pakast.Samas kui ise WSi lehelt uurisin,siis nemad liigitavad kaardijärgi Eesti northen mainlandiks ja selle ennustus oli,et kolm järgmist kuud tulevad keskmiselt soojemad.Kas mina olen loll või on Delfi loll?
Tere, Eestit on mõistlikum paigutada vähemalt ilmastiku poolest Põhjaregiooni hulka, sel juhul jääme selle lõunaserva. Eesti ilmastik talvel on Kesk-Euroopa omaga võrreldes enamasti palju karmim.
Ma ise WSI ei jälgi, sest teisi võimalusi on päris palju, aga kui siiski seda teha, siis lugeda sealt Põhjaregiooni ilmastiku kohta, mis kehtib (teinekord küll leebemalt) Eestile. Kui seal öeldakse, et Põhjaregioonis on pikaajalisest külmem, aga Kesk-Euroopas soojem, siis Eesti ilmastik on suurema tõenäosusega pikaajalisele keskmisele lähedane või sellest madalam.
Ma olen väga külma veebruari suhtes skeptiline, sest kuu esimene pool on suure tõenäosusega soe või soojapoolne ja muutlik, mitte aga rahulik nagu praegu. Muidugi kuu teine pool võib ju tulla väga külm. Igatahes ei maksa liiga tõsiselt hooajaprognoose võtta.
miks on nii, et talv ei salli täisarve?
2010 talv kestis peaaegu 2 kuud..
2012 alguses peaaegu 1 kuu.
2012 lõpus peaaegu 1 kuu.
2013 kestab jällegi peaaegu 1 kuu.
kui hoolega jälgida, siis mõni päev enne täisarv kalendri kuid lõppeb talvine ilm ja saabub sula. on see looduse seaduspärasus, et talved jagunevad nõnda osadeks?
näiteks 2012: 27 nov - 25 dets. seega jäi vaid 2 päeva puudu 1 kuu täitumisest.
2013: jaanuari esimesel nädalal tuli talv tagasi ning päris viimasel paaril päeval läheb jälle sulaks. seega on jälle mõni päev 1 kuust puudu.
Olete talve mõistet pisut vales või liiga laias tähenduses kasutanud. Käesolev talv algas näiteks novembri lõpus ja kestab siiani. Mõni sulapäev ei tähenda seda, et nüüd hakkame talvepäevi jälle nullist lugema.
Kui räägime külmapäevadest, siis oleneb mis kohast räägime. Igal pool ei ole need kindlasti need perioodid täpselt ühe pikkused.
Talvine sulailm on seotud tavaliselt tsüklonite seeriaga, mis paistab nüüdki tulevat. Kas olete uurinud mingeid seaduspärasusi tsüklonite seerias?
Tekib ka küsimus, kas tõesti on mingeid põhjusi, miks lihtsalt sulapäevi peaks pidama talve osadeks jagajatena? Minu meelest võiks jällegi vaadata ikka üldisemat pilti tsirkulatsiooni põhjal, kasvõi nii lihtsalt nagu eristada perioode, mil Atlandi ookeani mõju oli: domineeriv; üsna võrdne mandriga; puudus või oli vähene või teine variant, mida pakkusin, et jagada perioodideks tsüklonite seeria ja antitsüklonite mõju järgi jne.
Kesk-Euroopa talved on tõesti üldmõistes pehmemad, kuid ei tohi ära unustada reljeefi, mis mängib Kesk-Euroopas üliolulist rolli kliimategurina. Vrdl nt Eesti kliimat Kesk- ja Lõuna-Saksamaaga, Tšehhi, Slovakkia mägisemate piirkondadega. Aasta keskmised on meil tükimaad kõrgemad! Ja neis piirkondades elab rahvast rohkem kui mitu Eestit kokku võtta. Juhin tähelepanu ka sellele, et Saksamaa on meist tükkjagu ees nii külma(!)- kui soojarekorditega. Saksa külma rekord on midagi -50. Meie Jõgeva -43 jääb ikka kõvasti alla. Nii et ei ole see Kesk-Euroopa nii midagi väga pehmeke.
Minu viga jah, et ei täpsustanud, pidasin silmas piirkonda, mille absoluutkõrgus on väiksem kui 500 m.
Kesk-Euroopa kliima on ikkagi palju pehmem. Miks ma seda väita saan? Esiteks isiklik kogemus, kuid ilmselt tähtsam järgmine. Mul on tuttavaid ja sõpru nii Saksamaal kui Austrias, kes sugugi kõik ei ela merepinna kõrgusel (nii riigi erinevates osades, kui kõrgusel umbes 1 km merepinnast) ja aastate jooksul olen pidanud tihedalt nendega suhtlust ilmateemadel ja ega ikka ei anna võrrelda küll - näiteks märtsis on üsna tavaline siiski juba selline ilm, mida me võiks normaalseks aprilli teises pooles või isegi mais pidada, lumi on seal pigem erand kui reegel, ei saa rääkida mingist pidevast lumikattest jne. Nii et sellele tuginedes jätan ikkagi WSI kohta käiva kommentaari õiguse endale. Kliima on karmuse poolest Eestiga võrreldav ikkagi ainult madal- või keskmäestikus, mida ka mainisite.
Muide, kas WSI on kuskil öelnud, millise kõrguse kohta prognoos käib või on eelduseks see, et kui madalatel aladel on näit. külmem, on seda ka kõrgematel aladel ja vastupidi.
Mis puudutab teie märkust äärmustemperatuuride kohta, siis see väljendab näiteks kliima mandrilisust vms, aga mitte karmust. Ühes jutukeses kirjutas A. Kallis, et Eesti kuumarekord (35,6 °C) ületab nii mitmegi ekvatoriaalse vöötme riigi - Tonga, Seišellid, Samoa, Ruanda – näitajaid, mille kohta võib ju öelda, et pole nende riikide kliima midagi nii kuum või vastupidi, Eesti oma nii karm vms. Otsisin huvi pärast ka Islandi miinimumtemperatuuri, milleks on -37,9°C, mis mõõdeti Grimsstadiris 1918. a. 21. jaanuaril, kuid ometigi on Islandi kliima palju karmim, kui Eesti oma.
Kui palju peaks Eesti keskmine temperatuur suurenema, et me lähistroopikasse kuuluksime? Kas jätkuv kliima soojenemine võib seda põhjustada?
Praeguste tingimuste juures ei ole see võimalik. Ehkki näiteks juba lähistroopika kliima definitsioone on mitmeid, on ikkagi ebareaalne, et vastavad tingimused saaksid Eestis täidetud, kasvõi päikesekiirgust puudutavad aspektid. Rääkida saame ikkagi muutustest merelisuses-mandrilisuses ehk kliimamuutus võib näiteks tähendada lõpuks Eesti kliima sarnanemist näiteks Kesk-Euroopa omale, aga mitte näiteks Kanaaridele või Egiptusele. Seega palme ei maksa oodata.
Mul peaks alles olema sellest ajast tehtud ilmavaatlused,kui olid need väga soojad talved.
Ehk siis see 90-te algus.
Kui kellegil on suurem huvi,siis võin üles otsida.
Räägite, et äärmustemperatuurid nt väljendavad mandrilisust/merelisust. Saksamaa oma -50 ja +40ga peaks olema ikka tunduvalt merelisema kliimaga kui Eesti, võrrelge kasvõi kaugust ookeanist, ometi on meie rekordid väiksemad, samas oleme ju mandrilisema kliimaga. Miks on aga seal rekordid - vastupidi - suuremad, merelisem kliima peaks ju amplituudi vähendama? Kas põhjuseks just seesama reljeef ning lokaalsed kliima iseärasused,orud, mäed või nt föön on selle seletuseks?
Jah, kui liigute mägisemale alale, siis temperatuuri amplituud suureneb.
Lääne-edelavoolus pääseb sula korraks löögile, nagu 3-e nädala tagune prognoos muutumatult ette pakkus. Hetkel pakuks, et veebruari alguses pöördub õhuvool veidi enam loodesuunale, kusjuures tsüklonite keskmed hakkavad meist mööduma lõuna poolt. Seega jääb talvine ilm kestma ja lund lisandubTuuled muudavad pidevalt suunda edelast itta ja võtavad kuu kekpaiga lähenedes kagu suuna, sealt hakkab aga külma lisanduma.Kuidas arvate ?
Jah, see on täiesti võimalik. Aga nädalapikkuste prognooside õigsuse suhtes olen skeptiline, sest ka praegune kuu (või kolme nädala) prognoos jõudis korduvalt muutuda (mul on prognooskaardid salvestatud ja veel 15. jaanuaril näitasid need kuu lõpuks ja veebruari algusesse väga intensiivset külmalainet) ja kuna kõik variandid käisid läbi, siis pole ime, et üks neist täitub.
Kuna erinevaid variante on palju, siis tekib küsimus, miks peaks eelistama just üht neist, aga mitte teisi? Nii pika aja peale (räägime mitmest nädalast) on raske näha, et mõni variant võiks olla tõenäolisem. Võiks kolme varianti ikkagi välja pakkuda. Esimene neist oleks see, kui järjepidevalt mingit varianti pakutakse. Saabuvat sula hakati rohkem teistest variantidest pakkuma napilt kaks nädalat või veelgi vähem aega tagasi. Teine variant võiks põhineda loodusvaatlustel, aga see jääb minu puhul välja, sest ma ei tunne loodusmärke (näiteks loomade käitumine vms). Kolmas võiks tuleneda analoogaastatest, aga aja jooksul on selgeks saanud, et see meetod on väga kahtlane, nii et aastate sarnasus pole sugugi tagatud.
tere,
kas te saate lisada postituse või voo kolmapäevase tuisumöllu oludest?
Tere, see tuleb sel juhul teisipäeva jooksul siia, ilm.ee-sse pole praegu plaanis midagi teha.
kuidas emhi saab kindel olla, et sadu tuleb tugev? samahästi võib seegi tuisk nõrgem olla, nagu eelnevadki on osutunud.
Asi on tsükloni trajektooris ning selles, kui palju niiskust tuleb juurde. Panin uude postitusse lühikese selgituse.
Muide, kui püüate ise uurida ilmakaarte, õhumassi omadusi jne, siis saate otsustada, kas EMHI pigem eksib või tõenäoliselt läheb nii, nagu prognoositakse. Pealegi, ilma ei saa garanteerida ega lubada, vaid ainult prognoosida. Viimane aga sisaldab endas alati mingit määramatust. Tehtud iseseisva analüüsi alusel usun EMHI prognoosi.
Hoidke aga radaritel, satpiltidel jne ise silma peal!
Postita kommentaar