teisipäev, 29. jaanuar 2013

Tuisust

30. jaanuar
Kell 22: Lääne-Eestis on sadu lõppenud ja tsüklonis soojas sektoris tekkinud võrdlemisi tuulise ilmaga advektiivne udu. Samuti puhub tuul rohkem edelast. Õhurõhu aeglane, kuid jätkuv langemine näitab, et tsükloni kese tuleb lähemale ja oodata on veel ühe lohu üleminekut. Pärast seda muutub ilm talviseks.
Advektsiooniudu 31. jaanuari öösel Tallinnas.

Kell 19: tugevam sadu on jõudnud mandrile. Lääne pool on suurem sadu lõppenud, kuid nõrgem sadu võib öösel veel jätkuda. Laagris on värsket lund tulnud umbes 5 cm ja puud-põõsad on üsna paksult märja lumega kaetud.
Mõned EMHI Sürgavere radari pildid:



Kell 15: saartel läks sadu üle lumeks.
Sajualad (allikas YLE) 30. jaanuar 2013. a. 14.45:

Ilm.ee uudisvoog: http://www.ilm.ee/?511084
Radar: http://testbed.fmi.fi/
http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1167
Kell 14 hakkas Tallinnas lund kallama, kuid see nõrgenes peatselt. Padulumi algas umbes kl 17 ja kestis ligikaudu poolteist tundi.
Kl 14.30 oli radar juba punane, mis on padulumele iseloomulik. Allikas: Testbed

Ilm lõunani: vähesed sademed, mandril lumena, saartel vihma ja lörtsina. Alles keskpäevaks jõudis tugevam sajuala saarte ja Lääne-Eestini ja see liigub praegu kiiresti itta. Mandril on ülekaalus ilmselt lumi.
Satelliidipildilt on näha väga hästi väljakujunenud kihtsajupilved:



30. jaanuariks on prognoositud tuisku. Selle põhjuseks on Skandinaavia kohale saabuv tsüklon Lennart, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130129.gif. Sealt on kenasti näha ka tsüklonite seeria, mille idapoolsed liikmed on okludeerunud, aga ookeani kohal on veel aktiivsed.
Prognoos näitab küll, et 30. jaanuaril jääb tsüklon Norra ranniku lähedale, aga selle lohk on suunatud üle Läänemere Eesti kohale:

29. jaanuari satelliidipilt koos tähtsamate frontidega:

Neile, kes tuisku ei usu: mõelge tsükloni trajektoorile ja lisanduvale niiskusele ja selle taga olevale tsüklonite seeriale. Säärane variant, nagu praegu, jätab vähe võimalusi alternatiivideks. Kui tegu on edela- või lõunatsükloniga või üksiku (esimesega seeriast) läänetsükloniga, mille kese möödub Eestile väga lähedalt, siis on ootamatused või alternatiivid märksa tõenäolisemad.
YLE 29. jaanuari õhtune prognoos näitab sooja tüüpi oklusioonifrondiga seotud ulatuslikku sajuala, mis liigub 31. jaanuari öösel üle Eesti.

YLE sademeteprognoos 31. jaanuariks:

EMHI andis välja vastava teate: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=369
HIRLAM näitab õhurõhu ja sademete kohta Tallinnas järgmist:


Terve Eesti sademed 30. jaanuari õhtul:
Allikas: http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183

Kuidas see välja võiks näha? Mõelge ilmale, mis oli 11. jaanuaril või 28. veebruaril 2012. a-l.

***
Palju jutte ja kära on põhjustanud WSI prognoosid. Nii on päritud selliste asjade kohta: http://ilm.delfi.ee/news/uudised/usa-ilmaennustajad-lubavad-eestile-krobekulma-veebruari.d?id=65579496
Algallikas: http://www.wsi.com/9d932f9d-565a-4423-b3b4-68d3d63fedd4/news-scheduled-forecast-release-details.htm
NOAA: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
Eesti: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
järgmist: Kuidas ise tõlgendad neid artikleid? Tunduvad tõele vastavat või see nädal lähenev sula kestab siiski kauem?
Eks see olegi ju asja tuum - millised protsessid või seaduspärasused on võetud prognooside aluseks ja milline on tegelikult olukord atmosfääris. 26. jaanuari ülitsüklon pani aluse tsüklonite seeriale, millest iga järgmine liige (tsüklon) tuleb lähemale, mistõttu sula tuleb pidada väga tõenäoliseks (on juba mõnele poole jõudnud). Aga seeria ei koosne lõputust arvust tsüklonitest, vaid sageli 5-7st. Iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori. Nii tundubki, et seeria viimane tsüklon satub kas Läänemere või Skandinaavia kohale ja jääb siis väheliikuvana täituvaks (30. jaanuari tuisk). 
Parasvöötme tsüklonid muutuvad täitudes külmemaks, mistõttu paar päeva kestva sula järel muutub ilm tasapisi jälle külmemaks. Kuna tegu on tõenäoliselt üsna suurte ja korralikke tsüklonitega, võtab selliste täitumine aega ja nii saavadki veebruari esimesed päevad läbi. 
Mis edasi saab? Võib tekkida uus tsüklonite seeria ja siis kordub sarnane ilmastik, aga võib ka midagi muud juhtuda, kas mingi antitsüklon tekkida jne. Igatahes, ei näe põhjust, miks ei peaks jälle uusi tsükloneid tekkima, kuid nende trajektoor sõltub mõne ulatusliku antitsükloni asukohast. Kui see jääb piisavalt kaugele lõunasse, näiteks Pürenee ps lähedale, siis liiguvad tsüklonid Eestist lõuna poolt, aga kui jääb põhja poole, üle Eesti või põhja poolt ja ilmastik on väga muutlik ning sulad tavalised.

Siis keegi tahtis veel lisa teada: Kui viidatud WSI artiklit lugeda, siis tuleb ju Eestis normist soem veebruar - aprill. Või sain ma midagi valesti aru?
Eesti on seal pandud Kesk-Euroopaga ühte, aga me kõik ju teame, et sealne kliima on palju pehmem kui siin. Lisaks sellele mõjutavad Eestit ja Kesk-Euroopat ilmaprotsesside erinevad tahud. Seetõttu nii klimaatiliselt kui ilmaprotsesside mõju järgi on Eesti palju lähedasem Põhjamaadega, mistõttu võiks vaadata pigem Põhjaregiooni, sest kes vähegi neid regioone vaatab, näeb kohe, et Eestiga tekib seal suur probleem.
Ilmastik sõltub ju tsirkulatsioonist, mis on aga muutlik looduse komponent. Seega, kas tasub pigem lihtsalt neid lehekülgi uskuda või võiks uurida, millised on hetkel ilmaprotsessid ja millised tendentsid neil on? Pealegi WSI prognoos on praeguseks juba vananenud, põhjuseks jällegi atmosfääri muutlikkus. 
Kui vaadata ilmakaarte, siis veebruari esimesed päevad on küll ilmselt üsna soojad ja muutlikud, aga hiljem võib jääda püsima nii külmem ilmastik, nagu viimasel paaril nädalal on olnud kui ka jätkuda keskmisest soojem ilm. Isegi kui tuleb keskmisest soojem veebruar, siis see ei tulene sellest, et Eesti jääb Kesk-Euroopa piirkonna alla, vaid asi on selles, et tsüklonite seeriad jätkuvad.
Mis puudutab märtsit ja aprilli, siis ilmselgelt ei tasu seda eriti tõsiselt võtta. Asi pole selles, et see ei saaks nii minna vms, vaid ikkagi usaldusväärsuses ja sellega otseselt seotud põhjendatuses. Atmosfääri kui väga muutliku looduse osa kohta on väga raske, eriti meie keskmistel laiustel, midagi pikalt ette arvata. Ja isegi kui lubatud kuud tulevad keskmisest soojad, siis ei sisalda see ju mingit infot konkreetse kuu kohta. Kui veebruar ja märts on keskmised, siis piisab keskmisest soojemast aprillist, et periood oleks keskmisest soojem või näiteks: keskmisest veidi külmemad veebruar ja aprill, aga äärmiselt soe märts teeks jällegi perioodi keskmisest soojemaks jne. Ja mis saab üksikute ekstreemsete perioodide või päevadega? 2008. märtsi lõpus tuli muidu sooja märtsi jooksul lumetorm, mis tõi päevaga 20-30 cm lund, neid näiteid on veel palju võimalik tuua. Seega on säärane info äärmiselt üldine ega ütle eriti midagi.
Kokkuvõtlikult: pikkadesse prognoosidesse tuleb suhtuda veidi teisiti kui tavalisteese, mitte üle tähtsustada.

12 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mina mäletan, et 29. veebruar oli meil siin ilus päikseline kevadpäev, sooja +4 kraadi :).

Jüri ütles ...

Palun vabandust, eksisin päevaga, silmas pidasin 28. veebruari. Parandasin.
Noriksin omalt poolt vastu: ma mäletan ka seda päeva, oli küll kevadine päev, aga mitte kevadpäev, sest ööpäeva keskmine temperatuur oli +5°C madalam. Kui see tõuseb püsivalt +5°C-st kõrgemale, siis on see klimaatilise kevade tunnuseks. Seega, kui mõni päev talvel on päikeseline ja soe, aga ööpäeva keskmine ei ole mainitud piirist kõrgem, siis saab rääkida kevadilmelisest ehk kevadisest päevast, kui aga see on +5°C-st kõrgem, siis võib tõepoolest öelda kevadpäev.

Anonüümne ütles ...

Tuisku pole ammuaega olnud :) ootaks siis Tallinna ka korralikku tuisumöllu ja lund...

Anonüümne ütles ...

kui lume sulamistemperatuur oleks vaid 3 kraadi kõrgem, siis oleksid meetrised hanged peaaegu igatalvised ning rõvedad sulad oleksid harvad! või olemata!

Jüri ütles ...

Jah, nii ta ilmselt oleks küll, samas vastupidi mõeldes oleks paks lumi jällegi õige harv nähtus ega püsiks kaua. See talv on isegi senimaani olnud väga hea, sest sulaperioode on ainult üks olnud ja nüüd tuleb siis teine, aga paistab, et mitte nii hull.

Anonüümne ütles ...

emhi võiks oma ennustust 12 tunni võrra muuta, sest täna hilisõhtuks on sadu läänepool läbi, mitte homme hommikuks. (radari andmed)

muideks, tänane tuisk kordab kuupäeva. 30.11 oli ka tuisk :).

Jüri ütles ...

Suurem sadu lõppeb ilmselt küll, vähesel määral tõenäoliselt sajab ka öösel. Nii operatiivselt EMHIs prognoose ei muudeta, on kindlad ajad, millal antakse prognoosid. Kui ilmneb mingi erakorraline asjaolu, siis võib see hoiatustes kajastuda või raadios antavas pikemas ilmateates.

Anonüümne ütles ...

mis kell ja mis raadiojaamast see ilmateade tuleb?

olen ise starfm kuulaja.

Jüri ütles ...

Ilmateade antakse Vikerraadios kella 9 ja kl 12 uudistesaate lõpus. Mõnikord pannakse ilmateade ka siia: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid, vt sealt allpool on näiteks 29. jaanuari ilmateade isegi olemas. Nädalavahetusel on ilmateade kella 10 uudistesaate lõpus.
Uudistesaated pannakse koos ilmateatega ka veebi üles: http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?mode=0, aga see asendatakse üldiselt tunni jooksul või nii järgmisega.

Margus Arge ütles ...

Emhi 12 -ne prognoos on kodulehel kuulatav vahel ka veidi enne 12.

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt salvestatakse see varem ära ja saadetakse siis raadiosse.

Anonüümne ütles ...

mul on juba +3,1 kraadi (kagu-eestist)