laupäev, 5. jaanuar 2013

Mis saab edasi?

7. jaanuar
Pärast lühiajalist ilma soojenemist on oodata korralikku talveilma ja parajalt külma. See on seotud üle Baltimaade kagusse liikuva tsükloni tagalaga. Pikemas perspektiivis paistab esile kerkivat antitsüklonaalne ilmastik (võrdle seda mõne päeva taguse pakutud olukorraga, kirjeldatud allpool).
Näidis 7. jaan. yr.no prognoosist Tallinna kohta:

Üks variant, kui edelast tuleb külma.

5. jaanuar
Kuna eelmine postitus kippus juba venima, siis teen parem uue, mis olgu pühendatud siis jällegi ilmale ja selle muutlikkusele. 
Detsembri lõpp tõi suured muutused ilmas ja aasta algus tugeva sula. Nüüdseks on see sula lõppenud ja talv tagasi. Võiks siis mõelda, kui kauaks. Kui vaadata USA ja Euroopa mudeleid, siis pakutakse, et vähemalt kuu teise pooleni püsib ilmastik valdavalt talvine, mõni üksik sulapäev võib vahele sattuda, kuid kindlasti mitte selline periood, nagu nüüd lõppes. Lääne-Euroopa kohal olev soe antitsüklon veel püsib, kuid selle nõrgenemist pakutakse nädala keskpaigaks. Seejärel näitavad arvutused, et üle Eesti liigub süvenev tsüklon kagusse, selle järel algab märkimisväärne külma õhu sissevool. Kuna vanad ja suured tsüklonid jäävad väheliikuvaks, siis võib arvata, et selle tagalasse jäämine tähendab mitu päeva kestvat külma õhu juurdevoolu. Veel kaugemas tulevikus on Suurbritannia kohale arvutatud uue antitsüklon teke. Selle kauges idaservas jätkub siia külma õhu juurdevool ning seejärel tuleb huvitav variant, mille järgi põhjatsüklon laskub sukeldujana üle Skandinaavia kagusse Eesti kohale. See sarnaneb väga kurikuulsa 2003. a. jaanuari hüperkraadikõikumise juhtumiga. Juhul, kui see juhtub, siis toob see tsüklon korraks sooja ilma ja siis eriti terava temperatuurilanguse. Järgnevalt on see variant ära toodud:


Jällegi tuleb rõhutada, et ajaline mastaap on ülipikk, mistõttu praegu tuleb seda käsitleda huvitava variandina. Tõsiselt saame rääkida ainult lähipäevade põhjavoolust ja Lääne-Euroopa antitsükloni nõrgenemisest. 
Milliseid alternatiive saab kaugemas tulevikus välja pakkuda? Näiteks seda, et kui antitsüklon kaob, siis uut asemele ei teki ja läänevoolule on tee vaba või kui tekib uus antitsüklon, siis selle asukoht võib varieeruda. Mudeleid vaadates näib, et tsüklonid muutuvad nõrgemateks ja loiumateks, mistõttu tekkiva tühimiku täidabki arvutuste järgi siis järgmine antitsüklon.


Suurvesi Vasalemma metsades jäätus.

25 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

talv jääb veel püsima

Anonüümne ütles ...

ma kahtlen, et täna öösel (06.01) -10 tuleb, nagu emhi ennustab. arvan, et piir jääb -5..-6 kraadi juures pidama.

Jüri ütles ...

Asi on selles, et ilm on pilves, sel juhul ei lange temperatuur enam (kus on -3°C, sinna jääb see püsima hommikuni jne), selge ilmaga jõuaks langeda mõnel pool kuni -16°C-ni, arvestades õhumassi.
EMHI prognoos põhineb sellel, et ilm on väheste pilvedega, mille puhul on -10°C sisemaal täiesti reaalne. Seega arvestagem prognooside puhul selliste lisafaktoritega.
Oleks minu valida, siis ma teeksin kaksikprognoosi, kui olukord seda nõuab: üks selgele või vähese pilvisusega ja teine pilves ilmale.

Anonüümne ütles ...

Tänaseks on 16 jaanuari sukeldaja juba kadunud.Muutub ikka kiirelt küll,kui asi on 1,5 nädala kaugusel.

Anonüümne ütles ...

ja mina märkasin seda, et teisipäeval ja/või kolmapäeval on sula jälle oodata, samas laupäeval võib pakast tulla.

seega külmub mul aias kõik küll ära, kui uut lund ruttu ei tule..

Jüri ütles ...

Jah, väga suure ajalise mastaabi puhul on sellised suured muutused prognoosis ootuspärased. Siiski teen juttu sellistest kaugetest variantidest, sest õppeotstarbel on need kasulikud.
Siis lühike sula, mis võib saabuda mõne päeva pärast - postituses olen seda ilmutamata kujul maininud, sest mõni mudeli väljund pakub seda, mõni aga mitte. Ilmselt on tegu ikkagi soojema päevaga.

Anonüümne ütles ...

Selline soe K keskmega Inglismaal võib huvitavalt üllatada.Saadab lääne- ja loodegivoolus siia üsna sooja õhku. Nii on märtsis tulnud läänetuules +18`. Ennustasin seda möödunud aastalgi - oli aga max +14´. Pole ka paha.
Ps. jama anonüümsena kommida, aga aru ei saa kuidas oma nimega sisse logida.

Jüri ütles ...

Teil peab olema gmail või mingi blogi konto, sellega saab sisse logida ja postitada enda nime all.
See antitsüklon on praegu lagunemas ega suuda sooja tuua.

Anonüümne ütles ...

Tänane EMHI prognoos lubab nädalavahetuseks pakast aga Yr.no
on oma nädalavahetuse prognoosi väga leebeks muutnud.Kumba uskuda?

Anonüümne ütles ...

Ka wetterzentrale näitab 12-13 jaanuar -5c ilma mitte -18.:S

Anonüümne ütles ...

uskuge tuulesuuna järgi ennustamist.

kui kuulete sõna ''edelatuul'' või ''läänetuul'', siis on 0-lähedast või sula ilma oodata.

Jüri ütles ...

yr.no lubab praeguse seisuga Tallinnale pärast 10. jaanuari korralikku talveilma, sh ka külma (kuni -18°C).
Ma ei ütleks, et siin on mingi vastuolu teiste mudelitega, ikkagi korralikku külma (-10°C-st enam) lubavad nad kõik (ajavahemik 10.-20. jaanuar).
Tuule suuna kohta ütleks seda, et see sõltub ju rõhkkondade paigutusest ja oodatav temperatuurifoon õhumassi omadustest. Seepärast on mõttekam ikkagi vaadata üldisemat pilti, sest see on usaldusväärsem. Tuule suund on juba tagajärg ja seetõttu väga ei anna midagi.
Muide, edelatuul võib tuua külma, kui külm õhumass on sattunud Kesk- või Lääne-Euroopasse, iseasi, et selline juhtum pole tüüpiline, aga on täiesti võimalik.

Anonüümne ütles ...

miks valgu jaam plussi näitab?

ainuke mandriline jaam, mis plussi näitab.
tunne, et keegi valas vett sinna;).

Jüri ütles ...

Selle kohta öeldi EMHIst järgmist (I. Saaremäe vastus): "Uurisime natuke Valgu automaatjaamaga mõõdetud õhutemperatuure ja tulime järeldusele, et sellistel ilmatingimustel, kui õhk on külm, kuid jõgi ei ole veel jääs, näitab termomeeter, mille andur paikneb vee kohal (jaama põhiülesanne on hüdroloogiliste elementide mõõtmine), suhteliselt sooja vee poolt üles soendatud õhu temperatuuri. Sestap annab Valgu jaam siis ka kõrgema näidu kui ümbruskonna jaamad, mis mõõdavad temperatuuri külmunud maapinna kohal."
Kui see mõttekäik on õige, peaks temperatuurivahe kaduma, kui jõgi saab korraliku jää ja lumikatte. Temperatuur hakkas streikima 26. detsembril, jää läks jõelt aga alles 3. jaanuaril...

Anonüümne ütles ...

ma arvan, et 10. ja 11. jaanuariks ennustatav tuisk jääb oluliselt nõrgemaks.

Jüri ütles ...

Kui tugevat tuisku siis prognoositakse? Ja millise alusel arvamus, et tegelikult jääb oluliselt nõrgemaks?
Kui praegu vaadata mudeleid, rõhuväljade kaarte, õhumasside paigutusi jne, siis paistab, et tsüklon liigub üle Baltimaade lõunasse või kagusse, jäädes siis väheliikuvaks. Tuisu prognoos põhineb sellel, et Eesti jääb tsükloni põhjaserva, kus on õhurõhugradient küllaldane, et saaks tekkida tuisk. Kui palju sajab, selle jätaksin hetkel lahtiseks.

Anonüümne ütles ...

selle järgi, et kõik selleks talveks prognoositud tuisud on nõrgemad olnud.

näiteks prognoositi üle eesti novembri lõpuks lumikatte suurenemist 10..20 cm võrra (eelneval õhtul isegi 30 cm võrra), kuid tegelikult said vähesed kohad 10 cm või natuke rohkem lund juurde. lumekaardi järgi võetud andmed.

kaardilt nägin, et minu elukohas tuli lund vaid 7 cm, kusjuures ootasin just, et 30.11 tõotab tulla põnev päev, suure lumekoguse tõttu.

seega olgem valmis pigem nõrgaks tuisuks.

Jüri ütles ...

Asi selge. Siiski tekkis ikka veel küsimus, kes prognoosis, et on oodata suuremat tuisku? Vähemalt EMHI on viimastel päevadel lubanud tuisuga seoses ainult tühises või väikeses koguses lund. Ka teised saidid ei luba suurt lumekogust. Seega peaks ju prognoos olema igati kooskõlas tekkinud hoiakuga, et ilmselt midagi erilist ei tule.
Novembri lõpu kohta ütleks niipalju lisaks, et Peipsi taga sadas ööpäevaga isegi üle 40 cm lund. Seega, kui vaatame globaalselt prognoosi, siis oli õige, aga kui lokaalselt, siis vale.

Anonüümne ütles ...

aga miks eesti siis 30 cm vähem lund sai - kas peipsi järv mõjutab pilvede arengut?

Jüri ütles ...

Jah, konvektsiooni mõjutab küll, äikesed liiguvad üle Peipsi palju harvem kui järvest lääne või ida pool.
Antud juhul polnud tegu konvektsiooni ega järve kohaliku mõjuga (sellele), sest sünoptilised protsessid trumpavad selle (kohaliku mõju) ikkagi üle, st tsüklon ei nõrgene Peipsi pärast jne.
Mis sünoptilises plaanis siis toimus? Otsisin paar ilmakaarti: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121129.gif ja http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121130.gif
Eesti jäi tsükloni põhjaserva. Kõige suuremad kontrastid jäid Venemaa poolele. Seda näeb hästi siit:
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/sat201211290030.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/sat201211290530.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/sat201211291215.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/sat201211300030.jpg
http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/sat201211301315.jpg
Venemaal püsinud frontaaltsoonis sadas umbes ööpäev järjest padulund ja tuiskas nagu segane. Hiljem, 30. novembril, suunas jugavool Peipsi taha täiendavalt niiskust ja seetõttu sadu kestis, meil polnud siis enam midagi.
Kokkuvõtlikult: suurimad kontrastid jäid Peipsi taha, mis soodustas sademete teket ja padulund, hiljem tõi jugavool niiskust ja soojust juurde, mistõttu võis sadu jätkuda. Nii suurenes päris laial alal lumikate 30-40 cm, seda võis jälgida siit: http://www.uni-koeln.de/math-nat-fak/geomet/meteo/winfos/wetterk_snow_europe.html

Anonüümne ütles ...

ilmajaam on jälle mööda pannud. eile õhtul jäi sadu kuni praeguseni (selle kommentaari postitamiseni) järgi.
kuigi täna pidi ka tuiskama.

mis ma ütlen, et tuisk jääb nõrgemaks või puudub hoopis.

Jüri ütles ...

Ma ikkagi ei ole päriselt nõus. Sündmus ju prognoositi õigesti, et tekib uus aktiivne tsüklon, mis liigub Leedu kohale, jäädes siis väheliikuvaks. Sellega seoses sajab seal ka lund ja tuiskab.
Mis puudutab Eestit, siis meile kuni viimase hetkeni praktiliselt uut lund selle tsükloniga seoses ei lubatudki või pakuti tagasihoidlike koguseid. Alles viimasel hetkel muututi lisanduva lume osas julgemaks.
Kokkuvõtlikult jääb arusaamatuks, milles seisneb eksimus? Ei lubatud ju lumetormi ega ka suuremat tuisku. Minu meelest on siin tegu ikkagi mingi negatiivse hoiakuga vastavate prognooside osas.
Kas viimasel hetkel julgemaks tehtud hoiatuses 5-10 cm ka täitub, selgub lähema ööpäevaga. Hetkel olen selles osas äraootav.
Juhul, kui lund ei lisandu, siis olen osaliselt nõus sellega, et viimasel hetkel tehtud muudatused prognoosis ja hoiatustes polnud ehk asjakohased. Aga üldpilti see ikkagi ei muuda, sest praeguse seisuga on prognoos ikkagi ju praktiliselt täitunud.

Anonüümne ütles ...

jah, polnud küll asjakohased.

10.01 õhtul sadas 2 cm lund. kuid päeval mitte.

11.01 ei ole kordagi sadanud.
seega ennustatud kogusest ongi sadanud meil ainult 10.01.

Jüri ütles ...

Siin tuleb täpsustada asukohti. Suur osa Eestist sai väga vähe sademeid (oli pinnatuisku), kuid lõunaserv sai küll mitu cm. Näiteks Värska ümbruses sadas umbes 9 cm värsket lund.
Sündmus prognoositi õigesti - tsüklon, tugev tuul, sh tuisk, ilma külmenemine ja vähe sademeid, kusjuures enim lõunapiiril.
Seega, ma ei saa aru, milles siis rahulolematus? Kui vaatasite 4 päeva prognoose, siis seal kirjutati lihtsalt, et sajab lund ja tuiskab, kuid sajukogused olid kirjas nädalaprognoosis. Üldiselt öeldi, et sademeid tuleb vähe, alles viimasel hetkel muututi sajukogustes julgemaks, kusjuures rõhutati, et see tuleb Lõuna-Eestis, mis osutus ka õigeks.

Ma mõtlesin ka novembri lõpu juhtumi üle. Sündmus prognoositi õigesti, sest paljudes kohtades oli mitme tunni vältel tugev üldtuisk. Pidasin nõu ka nendega, kellel asjast parem ülevaade ja nemad ütlesid, et tegu oli lumetormiga. Muide, alguses ma pigem ei pidanud Eestis juhtunud lumetormiks, aga kuna selle kriteeriumiks on ikkagi tugev üldtuisk, mis kestab tunde, siis peab nõustuma.
Tolle sündmusega ülehinnati ainult lumekogust, mis võib sadada. Aga siingi peame arvestama sellega, et 20 cm-st (mida kohati pakuti kohati) sadas kuni kaks korda rohkem idapiiri taga, nii et jällegi, kas on õige võtta jäik seisukoht, et prognoos oli ekslik?
Eks igal inimesel on omad kriteeriumid, mille alusel ta prognoosi täituvust hindab. Olen aru saanud, et see pole piisav, kui võtan aluseks ainult selle, mis mul kodukohas toimus või isegi Eestis. Prognoosi peab asetama ikkagi globaalsesse konteksti ja hindama ka sellisest vaatepunktist.

Margus Arge ütles ...

ahhaa