12. jaanuaril oli küll külm ja selge ilm, kuid 13. jaanuaril olukord muutus. Tunda andis Põhja-Venemaale sukeldunud sügava tsüklon: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130112.gif. Selle mõjul läks alates Põhja-Eestist ilm pilve, tuul tugevnes ja õhutemperatuur tõusis. Ilmamuutus liikus tasapisi lõuna poole. Sooja õhumassi tõttu valitses väga tugev inversioon, mille väliseks tunnuseks on madalad pilved ja sompus ilm vaatamata kõrgele õhurõhule (antud juhul 1025 hPa).
Ilma soojenemine oli eriti suur pilves ilma ja tugevnenud tuule tõttu. Pilved takistasid jahtumist, tuul segas aga õhumasse. Selge ja vaikse ilmaga oleks temperatuur kindlasti -10°C juurde või madalamaks jäänud. Õhumass pole oluliselt külmem ka lõuna pool (Lätis), kuid selgema ja vaiksema ilma tõttu jäi seal päevalgi temperatuur -10°C-st madalamale.
Kokkuvõtlikult: mida lõuna poole minna, seda külmemaks ilm läheb. Seega lõunatuule korral läheb siin ilm külmemaks.
EMHI vaatlusandmed kl 21
LVĢMC vaatlusandmed samal ajal:
14. jaanuari maksimumid:
YLE prognoosib 18. jaanuariks Lapimaa põhjaserva sula:
5 kommentaari:
Ka nüüd kujuneb olukord, kus meil külmeneb, kirdetuul tugevneb ja tõstab külmatunnet veelgi. Samas veab Skandinaavia K piki Norra rannikut sooja õhu üles nii, et Soome põhjaossa jõuab SULA !
http://ilm.ee/index.php?510973
Arktikas on ebaharilikult soe !
"Samal ajal, kui Siberi lõunaosa kannatab krõbeda pakase käes, on Siberi põhjaosas peaaegu suvine soojus. Arktilistel saartel ja arhipelaagides oli eile 18-20 kraadi normist soojem..."
No mis siis jääväljadest järgmine suvi järele jääb kui talv eriti juurdegi ei tekita. On tulemas veel palav suvi siis... -põhjamaadele ennustatakse just tavalisest soojemat juulit..
http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
Veebruar ja märts on selle järgi aga just meie kandis keskmisest külmemad.
Sain (vist) üle anonüümsusest nüüdsex.
Tundub, et eelolev aeg on huvitavate käikudega. Saksa `wetteronline`-i võib pea nädala usaldada. Kolmenädalane pakutu
http://profi.wetteronline.de/gfs/frame/pslv_frame.htm
kisub tihti lõpuks kiiva, aga on mingeid üldistusi lubav siiski.
Selle järgi võib arvata nagu laup.- pühap läheb taevas enam pilve ja põhja poolt on laskumas soojemat õhku ja lumesadugi. Uuel nädalal sätib jälle vilusid põhjatuuli. Huvitav, et ON KÕRGRÕHKKOND IDAS VÕI PÕHJA-ATLANDIL ikka suudab oma harja suunata üle Skandinaavia ja Läänemere hoides meil idakaartetuuli. Selle prognoosi järgi oleks alles veebruari alul loota- "karta" püsivamat edelavoolu ja sula -kui sedagi. Nagu ütlesin pole 3-nädalane arvutus üldse kindel, pealegi kui veebr.- märts oletatakse keskmisest külmemad tulevat.
Tore, et õnnestus kasutada mõnd kontot, et oma nime all saaks postitada.
Skandinaavia kohal paiknev antitsüklon suunab jah sooja tranportivad tsüklonid suurtele laiustele, mistõttu jää moodustumine aeglustub. Seetõttu ongi just Euroopa osas jääd praegu keskmisest vähem. Ka möödunud aastal, kui oli kuu aega väga külm, suunas antitsüklon sooja kandvad tsüklonid Arktikasse ja seetõttu siis tekkis jääd vähem. Alles märtsis muutusid olud seal karmimaks ja jääd hakkas rohkem tekkima.
Silma saab peal hoida: http://nsidc.org/arcticseaicenews/
Nagu näha, siis Euroopa arvelt on jääd vähem, mujal on kõik kenasti jää all.
Mis puudutab neid hooajaprognoose, siis ei maksa neid tõsiselt võtta. Vahel need küll näitavad anomaaliat õiges suunas, aga väga tihti prognoos on vale ja see muutub olenevalt algtingimustest, mistõttu see ei ütle konkreetsel hetkel midagi ja pigem õigesti näidatakse alles prognoositava kuu alguses. Üks märkimisväärsemaid eksimusi oli 2010. a. suve kohta, mida veel mais prognoositi normist külmemaks. Alles juunis hakati tasapisi julgemaks muutuma. Hilisemal ajal on sama olukord üldiselt valitsenud, et 3-4 kuud ette - ei maksa usaldada, järgmine kuu - võib-olla.
Ilmaprognoosidest. Kuni kaks päeva ette võiks prognoosi meie aladel lugeda täpsemaks, üldiseid suundumisi (kas külmem või soojem( saab ka 5-7 päeva ehk veel prognoosida, aga mis jääb kaugemale, siis see kuulub juba kristallkuuli vaatamise valdkonda, st ei maksa tõsiselt võtta. Ainult üksikutel juhtumitel on olukord teine, näiteks blokeeringute korral.
Miks ajaline mastaap on nii väike? Sest looduses pole vastav info tuleviku kohta veel formeerunud või ei saa me seda piisavalt hästi kätte. Seetõttu on mõttetu tõsiselt rääkida praegu sellest, kas veebruari algul on sula või mitte. See on ainult üks võimalus. Samavõrd tõenäoline on see, et valitseb käre pakane või lumetorm. Seega - spekuleerida võib, aga tuleb rõhutada, et teised, sh vastupidised võimalused, on sama tõenäolised kättesaadavate andmete/info põhjal. Seetõttu on hea meel, et rõhutasite seda, et 3nädalane arvutus pole üldse kindel.
Mäletan, et arvutist hakkasin ilma jälgima 2004. a. algusest alates. Ma piirdusin tollal peamiselt vaatlusandmete ja prognoosidega, vaatasin ka ilmakaarte, kuid ei süvenenud sellesse. Alles hiljem tuli mõistmine, et tegelikult on ilmateade (prognoos) ju funktsioon sellest, milline on rõhuväli, milline on hetkel ilm ja kuidas see kaardid varieerub jne. Seetõttu on nüüd rõhuasetus ilmakaartidel, kusjuures eriti olulised on alternatiivid (atmosfääri stohhastiline iseloom), mida ilmateadetes tavaliselt ei pakuta.
Mida kaugemale tulevikku vaatame, seda suurem tähtsus on erinevatel võimalustel ja alternatiividel, kusjuures need on sageli vastandlikud.
accuweatheri hetkeprognoosi järgi (14:45) sula ei tule vähemalt kuu aega, mis on minujaoks suurepärane :).
ehk tuleb suvi siis ka sama nagu 2010.
Postita kommentaar