17. jaanuaril oli külmarekordi aastapäev. Ka ilm oli sellele kohaselt säravalt päikeseline, rahulik ja parajalt külm. Kokkuvõte viimase saja aasta kolmest külmimast perioodist on siin: http://ilm.ee/?511051
18 kommentaari:
Anonüümne
ütles ...
Tere Jüri,
Uurisin neid miinimumtemperatuure ja enamus neist jääb 20.sajandi esimese poole lõppu,teise algusesse. Kas tolajal võis olla tegu jama mõõtmistehnikaga või on tõesti kliima soojenenud?
Täna (18.01) oli võrratu hommik. Päikesetõus oli lummavalt oranž ning Veidi hiljem, kui päike oli piisavalt ere, oli näha ka teemanttolmu ning lumi sädeles kenasti. Õnneks oli sel ajal mul kehaline kasvatus asendustunnina, kus suusatasin. Kahjuks oli see ühtlasi kooliaeg ega polnud seetõttu kaamerat, et näid nähtusi pildistada. (telefoni kaamera kvaliteet liiga kehv)
Kas oskate öelda, tingimused, mis peavad olema täidetud, et teemanttolmu näha või lumi sädeleks intensiivselt? (millisest temperatuurist, õhuniiskusest, jne alates..)
Plaanin homme õue minna nende pildistamise eesmärgil. Võibolla lisan ka video(sid), kui tingimused on head.
Tere, H. Kotli on seostanud seda teatud seaduspärasusega, et iga sajandi neljakümnendatel aastatel olevat midagi sellist. Teised uurijad seda ei kinnita ja ka ma olen leidnud arhiividest või ülestähendustest ainult ühe sajandi lisaks, kui neljakümnendatel võis midagi sarnast oletada. Ma arvan, et see ikkagi juhusliku iseloomuga, kui rääkida aastakümnetest ja sajanditest - vaja on täpselt õigete tingimuste kokkulangemist ja siis tuleb ka see neljakümnekraadine külm.
Sellest on kahju, et ei saanud neid jääkristalle pildile. Teemanttolm on jääkristallide suspensioon õhus (loetakse sademeteks, Eesti ilmajaamad märgivad vaatlustesse jäänõelad) ja võib tekkida väga erineva temperatuuri juures, alates paarikraadisest külmast kuni päris pakaseni välja. Soodustavateks asjaoludeks on pilved või kõrge suhteline õhuniiskus (üle 80%) ja inversioon, see on niiskuse allikaks, sest teemanttolmu moodustavad jääkristallid tekivad otse gaasist (depositsioon), mitte aga pole nii, et algul tekivad veepiisad, mis seejärel jäätuvad. Tavalisem on suspensiooni tekkimine ikkagi külmema ilmaga (-10°C madalam temperatuur ja kõrge suht.niiskus või hõredad pilved). Jääkristallide sädelus näitab seda, et need on tekkinud stabiilsetes tingimustes, et kristallpinnad saaksid väga siledad tekkida. Stabiilne tähendab seda, et kristall ei liigu tormiliselt ringi, sest vastasel juhul satuks see pidevalt uutesse keskkonnatingimustesse ja seetõttu on täiesti siledate kristallpindade teke vähetõenäolisem. Seega võiks oodata läikivaid kristalle vaikse ilmaga.
Ilm.ee's oli hiljuti artikkel "Maunderi miinimumi" kohta. Kui see toob kaasa väikese jääaja, siis loob see ka eeldused uuteks külmarekorditeks? Samas räägitakse pidevalt kliima soojenemisest, mis väidetavalt toob kaasa >4 kraadise temperatuuri tõusu sajandi keskpaigaks. Kui esimene peaks tõeks osutuma, võib 2010. aasta kuuma suve analoogidest ainult unistada?
Eestis on kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdetud 11.8.1992 Himmistes, kus oli 38°C (ei ole ametlikuks rekordiks). Ma arvan, et seda võib lugeda ka praktiliselt teoreetiliseks maksimumtemperatuuriks Eestis. Vihje selleks andis ka 2010. a. suvi, sest siis jõudis meie laiustele teoreetiliselt kõige soojem õhumass. Selle kese jäi Moskva ümbrusse, kus kõige kõrgem temperatuur oli 38°-39°C, kusjuures asukoht on tunduvalt sügavamal mandril ja pisut lõuna pool.
See Maunderi miinimumi jutt on spekulatsioon. Keskmisest jahedam periood ei välista ülikuumi suvesid ega taga seda, et kõik talved on korralikud. Sama kehtib ka kliimasoojenemise kohta ehk keskmisest suuri kõrvalekaldeid tuleb ikka ette, need ei kao.
Mereefekti ei tule või on see väga nõrgal kujul ainult praegu (Soome lahe kohal on pilved), aga need ei too lund, sest õhumass on liiga soe (oluline on veepinna ja mingi kõrgema õhukihi temperatuuri erinevus ehk -20°C veepinna kohal ei tähenda veel mereefekti) ja õhu liikumine nõrk (vaja oleks ühtlast õhuvoolu terve veepinna kohal). Nädalavahetuse jooksul õhumass soojeneb ja mereefektist rääkida ei saa. Kui lund tuleb, siis seoses kagusse liikuva tsükloniga, vt http://sat24.com/en/scan
Ilmajaam on jälle puusse pannud oma prognoosidega väites,et külm on ainult pärnu-kunda piirist lõuna pool.Hetkel Keilas -21c ja tundub,et hommikuks langeb veel.
Võiks öelda, et PAKANE jääb Pärnu- Kunda joonest ida poole. Külma on kõikjal ka lääne pool -13 -18. See-eest kell 7 oli Tartumaal Reolas ligi -30 (-29,8`) http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1358571599&go=4
Jah, Merike Merilain on päris toredasti öelnud: "Kui oleks meteoroloogi teha, siis paigutaks ka parasvöötme aastaajad UNESCO maailmapärandi hulka. Aasta 2010 on meile siin Eestis näidanud küll kõigi nelja parimaid külgi ja sügise kauneim aeg ongi just nüüd käes."
18 kommentaari:
Tere Jüri,
Uurisin neid miinimumtemperatuure ja enamus neist jääb 20.sajandi esimese poole lõppu,teise algusesse.
Kas tolajal võis olla tegu jama mõõtmistehnikaga või on tõesti kliima soojenenud?
Tere!
Täna (18.01) oli võrratu hommik. Päikesetõus oli lummavalt oranž ning Veidi hiljem, kui päike oli piisavalt ere, oli näha ka teemanttolmu ning lumi sädeles kenasti. Õnneks oli sel ajal mul kehaline kasvatus asendustunnina, kus suusatasin. Kahjuks oli see ühtlasi kooliaeg ega polnud seetõttu kaamerat, et näid nähtusi pildistada. (telefoni kaamera kvaliteet liiga kehv)
Kas oskate öelda, tingimused, mis peavad olema täidetud, et teemanttolmu näha või lumi sädeleks intensiivselt? (millisest temperatuurist, õhuniiskusest, jne alates..)
Plaanin homme õue minna nende pildistamise eesmärgil. Võibolla lisan ka video(sid), kui tingimused on head.
Unustasin täpsustada, et olen EestiLoodus.
Tere, H. Kotli on seostanud seda teatud seaduspärasusega, et iga sajandi neljakümnendatel aastatel olevat midagi sellist. Teised uurijad seda ei kinnita ja ka ma olen leidnud arhiividest või ülestähendustest ainult ühe sajandi lisaks, kui neljakümnendatel võis midagi sarnast oletada.
Ma arvan, et see ikkagi juhusliku iseloomuga, kui rääkida aastakümnetest ja sajanditest - vaja on täpselt õigete tingimuste kokkulangemist ja siis tuleb ka see neljakümnekraadine külm.
Sellest on kahju, et ei saanud neid jääkristalle pildile.
Teemanttolm on jääkristallide suspensioon õhus (loetakse sademeteks, Eesti ilmajaamad märgivad vaatlustesse jäänõelad) ja võib tekkida väga erineva temperatuuri juures, alates paarikraadisest külmast kuni päris pakaseni välja. Soodustavateks asjaoludeks on pilved või kõrge suhteline õhuniiskus (üle 80%) ja inversioon, see on niiskuse allikaks, sest teemanttolmu moodustavad jääkristallid tekivad otse gaasist (depositsioon), mitte aga pole nii, et algul tekivad veepiisad, mis seejärel jäätuvad. Tavalisem on suspensiooni tekkimine ikkagi külmema ilmaga (-10°C madalam temperatuur ja kõrge suht.niiskus või hõredad pilved).
Jääkristallide sädelus näitab seda, et need on tekkinud stabiilsetes tingimustes, et kristallpinnad saaksid väga siledad tekkida. Stabiilne tähendab seda, et kristall ei liigu tormiliselt ringi, sest vastasel juhul satuks see pidevalt uutesse keskkonnatingimustesse ja seetõttu on täiesti siledate kristallpindade teke vähetõenäolisem. Seega võiks oodata läikivaid kristalle vaikse ilmaga.
Tere
Umbes kui madalale võib Eestis temp. üldse langeda kõikide tingimuste kokkulangemisel?
-50°C-ni kindlasti, aga seda vaid seal, kus reljeef soodustab külma õhu kogunemist.
Tänud põhjaliku seletuse eest!
Isegi, kui homme ka ei õnnestu, siis pildistan midagi muud huvitavat kui märkan :).
Eelmise postitaja küsimusest ajendatuna:
Kui kõrgele võib temperatuur tõusta? (kas +40 oleks reaalne)
Tere,
Ilm.ee's oli hiljuti artikkel "Maunderi miinimumi" kohta. Kui see toob kaasa väikese jääaja, siis loob see ka eeldused uuteks külmarekorditeks? Samas räägitakse pidevalt kliima soojenemisest, mis väidetavalt toob kaasa >4 kraadise temperatuuri tõusu sajandi keskpaigaks. Kui esimene peaks tõeks osutuma, võib 2010. aasta kuuma suve analoogidest ainult unistada?
kas see pakane toob mereefekti ka?
tuul on olnud muidu heast suunast.
Eestis on kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdetud 11.8.1992 Himmistes, kus oli 38°C (ei ole ametlikuks rekordiks). Ma arvan, et seda võib lugeda ka praktiliselt teoreetiliseks maksimumtemperatuuriks Eestis. Vihje selleks andis ka 2010. a. suvi, sest siis jõudis meie laiustele teoreetiliselt kõige soojem õhumass. Selle kese jäi Moskva ümbrusse, kus kõige kõrgem temperatuur oli 38°-39°C, kusjuures asukoht on tunduvalt sügavamal mandril ja pisut lõuna pool.
See Maunderi miinimumi jutt on spekulatsioon. Keskmisest jahedam periood ei välista ülikuumi suvesid ega taga seda, et kõik talved on korralikud. Sama kehtib ka kliimasoojenemise kohta ehk keskmisest suuri kõrvalekaldeid tuleb ikka ette, need ei kao.
Mereefekti ei tule või on see väga nõrgal kujul ainult praegu (Soome lahe kohal on pilved), aga need ei too lund, sest õhumass on liiga soe (oluline on veepinna ja mingi kõrgema õhukihi temperatuuri erinevus ehk -20°C veepinna kohal ei tähenda veel mereefekti) ja õhu liikumine nõrk (vaja oleks ühtlast õhuvoolu terve veepinna kohal). Nädalavahetuse jooksul õhumass soojeneb ja mereefektist rääkida ei saa. Kui lund tuleb, siis seoses kagusse liikuva tsükloniga, vt http://sat24.com/en/scan
Ilmajaam on jälle puusse pannud oma prognoosidega väites,et külm on ainult pärnu-kunda piirist lõuna pool.Hetkel Keilas -21c
ja tundub,et hommikuks langeb veel.
Jah nõutun, hektke natuke enne südaööd on meil siin Tallinna külje all, Kangrus -24 kraadi..
Võiks öelda, et PAKANE jääb Pärnu- Kunda joonest ida poole. Külma on kõikjal ka lääne pool -13 -18.
See-eest kell 7 oli Tartumaal Reolas ligi -30 (-29,8`)
http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1358571599&go=4
Jah, prognoos oli seekord päris täpne. Külma oli ka Harjumaal esialgu üle 20 kraadi, aga siis läks ilm pilve ja seetõttu tunduvalt soojemaks.
no üsna normaalne siis
Ehk täpsustaksite?
no eesti loodus on selline meil
Jah, Merike Merilain on päris toredasti öelnud: "Kui oleks meteoroloogi teha, siis paigutaks ka parasvöötme aastaajad UNESCO maailmapärandi hulka. Aasta 2010 on meile siin Eestis näidanud küll kõigi nelja parimaid külgi ja sügise kauneim aeg ongi just nüüd käes."
Postita kommentaar